Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE (0)

1 Hindamata
Punktid
VÕÕRLIIIKIDE 
SISSETOOMINE
Indrek Tõkke 12. klass
Bioinvasioon  ehk võõrliikide sissetoomine
On nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult 
levib ning kinnistub uue  levikuala
Algas maadeavastajate uurimisretkedega 15. sajandil
Protsess
1. Introdutseerimine ehk sissetoomine. Liik satub inimese kaasabil uude regiooni, 
enamasti juhuslikult, kuid mõnikord ka tahtlikult.
2. Naturaliseerumine on etapp, kus liik hakkab moodustama püsivaid 
populatsioone .
3. Kohastumine on organismi sobitumine uute keskkonnatingimustega.
4. Levik ­ Invasiivne liik hakkab levima naaberaladele.
5.  Interaktsioon  ehk vastastikmõju teiste loomade ja taimede vahel
6. Stabiliseerumine ­ Paljud invasiivid hakkavad looduslike liikide üle domineerima, 
tõrjudes  viimased   piirkonnast  välja.
Kuidas võõrliigid uude keskkonda 
satuvad?
Tuuakse jahiloomadeks
Juhuslikult laevadega, nagu rändrott
Laevade küljes nagu rändkarp
Ballastveega nagu vetikad
Maismaatranspordiga
Viljaseemnetega koos – umbrohud
Mõju  loodusele
Bioinvasioon on saanud globaalseks probleemiks, kuna invasiivsed organismid 
muudavad järjest rohkem ökosüsteeme. 
Invasiivsed liigid konkureerivad põliste asukatega elupaikade ja toidu pärast. 
Invasiivliigid võivad kohalikele liikidele olla ka mürgised. 
Bioinvasiooni tõttu häirub aineringe  toiduahelas , muutuda võib mulla keemiline 
koostis, sadestumisprotsessid ja piirkonna häiringurežiim. Sellistel sündmustel 
võivad olla laiaulatuslikud tagajärjed looduslikule elustikule. Bioinvasiooni peetakse 
elupaikade muutmise ja killustumise ning reostusega 
võrdväärseks elustiku ohuteguriks.
Võõrliikide näide Austraaliast
Kassid võeti  pardale  hiirte, rottide hävitamiseks, kuid levisid saartele ja 
hävitasid/vad linnuliike, sest paljud linnud pesitsevad maas.
Rotid (kes ellu jäid) liikusid samuti laevadega saartele ja tegid omakorda puhta töö. 
Viidi mangustid, et need vähendaksid rotte, kuid hakkasid samuti hävitama 
kohalikke linde, konni ja roomajaid. 
Tagajärg: Austraalias on hävinenud suur hulk linde
Võõrliigid Eestis
Eestis on võõrliike ligi 600
NT: tõlkjas, kodutuvi, valge toonekurg,  vesirott , ameerika  naarits , signaalvähk, 
kährik jne.
Uued liigid Eestis?
Eestisse on toodud viimastel aastatel turismis edendamiseks jaanalinde ja 
piisoneid.
Nende arvukus on suurenenud
Nad sobivad siinsesse kliimasse hästi, seega võiksid  nendest  saada uued 
potensiaalsed võõrliigid
Kasutatud kirjandus
Bioinvasioon (powerpoint) Kersti Veskimets
Wikipeedia.ee/bioinvasioon

Document Outline

  • Slide 1
  • Bioinvasioon ehk võõrliikide sissetoomine
  • Protsess
  • Kuidas võõrliigid uude keskkonda satuvad?
  • Mõju loodusele
  • Võõrliikide näide Austraaliast
  • Võõrliigid Eestis
  • Uued liigid Eestis?
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE #1 VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE #2 VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE #3 VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE #4 VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE #5 VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE #6 VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE #7 VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE #8 VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor indrek tõkke Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Looduskaitsebioloogia
33
docx

Looduskaitsebioloogia

Esimene slide näitab metsalindude arvukuse muutust. Käesoleval sajandil on Eestis toimunud suur metsalindude arvukuse langus. Miks see nii on? Teine slide käsitleb globaalset puidumajandust. Punane joon näitab erinevate tööstusharude ja ühiskondade vajadusest kokkupandud puidu vajaduse prognoosi. Hall toon näitab seda, mis metsast võtta on. Musta joonte vahe näitab, mil määral on mets võimeline puiduvaru taastama. Eesti ekspordib puitu päris palju, raiega hävitame lindude elukohti. Looduskaitse puudutab ökosüsteeme, kaitsealuseid loomi ja taimi… Kõik põhineb sisendenergiast ehk peamiselt päikeseenergia. Taimi söövad 1. järgu konsumendid ja neid jälle 2. järgu konsumendid ja nii edasi ja energia/ aine kadu sealt vahepealt läheb laguahelatesse. Meil on piiratud sisend kogu süsteemis. Inimene on tõhus konsument. Mingisugune osa primaarsest puhasproduktsioonist on ühik, mis kajastab inimkonna ja ökosüsteemi tarbimist (HANPP). Põhimõtteliselt on see see os

Kategoriseerimata
Looduskaitsebioloogia
33
docx

Looduskaitsebioloogia

Esimene slide näitab metsalindude arvukuse muutust. Käesoleval sajandil on Eestis toimunud suur metsalindude arvukuse langus. Miks see nii on? Teine slide käsitleb globaalset puidumajandust. Punane joon näitab erinevate tööstusharude ja ühiskondade vajadusest kokkupandud puidu vajaduse prognoosi. Hall toon näitab seda, mis metsast võtta on. Musta joonte vahe näitab, mil määral on mets võimeline puiduvaru taastama. Eesti ekspordib puitu päris palju, raiega hävitame lindude elukohti. Looduskaitse puudutab ökosüsteeme, kaitsealuseid loomi ja taimi… Kõik põhineb sisendenergiast ehk peamiselt päikeseenergia. Taimi söövad 1. järgu konsumendid ja neid jälle 2. järgu konsumendid ja nii edasi ja energia/ aine kadu sealt vahepealt läheb laguahelatesse. Meil on piiratud sisend kogu süsteemis. Inimene on tõhus konsument. Mingisugune osa primaarsest puhasproduktsioonist on ühik, mis kajastab inimkonna ja ökosüsteemi tarbimist (HANPP). Põhimõtteliselt on see see os

Kategoriseerimata
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun