Evolutsioon kordamine (0)

Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.
Füüsikaline evolutsioon – ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.
Keemiline evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke.
Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine, liigistumine , organiseerituse muutumine.
Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng, ehk kultuuride ja tsivilisatsioonide areng.
Elu hällid -
Soe lomp (Darwin) – elu aluseks olevad molekulid tekkisid väiksemates rannavööndi veekogudes – org. Molekulide kontsentratsioon
Kuum katlake(Wächtershäuser) – anorg. CO2 sidumine org. Ühenditeks püriidi pinnal(kõrge temp)
Jääkamber(MillerLevy) – elu tekkis madalal (0) temp., sest mitmed DNA ja RNA koostises olevad nukleotiidid püsivad sel temp-il (vaja püsivaid koostisosi lagunemisesünteesi tasakaalu säilitamiseks)
Evolutsiooni tõendid –
Paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest – maakoor, kivimikihid, fossiilid
Anatoomia – võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks.
Homoloogilised elundid - erinevatel liikidel sama päritoluga/tekkelooga elundid, mille funktsioonid võivad olla erinevad (sisemises ehitusplaanis sarnased, näitavad ühtset põlvnemist).
Vestiigiumid ehk mandunud elundid ehk rudimendid - lähedastel liikidel talitlevad elundid, kuid vaadeldaval liigil mitte. Oma esialgse (eellasel vajaliku) otstarbe) kaotanud.
Molekulaargeneetiline võrdlus - Mida sarnasem on võrreldavate organismide DNA/RNA nukleotiidne järjestus, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad (lähem sugulus ).
Mida sarnasem on võrreldavate organismide valkude aminohappeline järjestus, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad (lähem sugulus).
Pseudogeenid - on organismides mittekodeerivad nukleotiidjärjestused (“vanad” geenid ), mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla.
… on tulnud viirustelt, bakteritelt.
Planeet Maa – 4,5 miljardit
elu teke, esimene rakk – 3,5 miljardit
Eukarüoodid – 2 miljardit
Hulkraksed – 0,7 miljardit
Kambriumi plahvatus – 540 miljonit
Elu maismaal – 440miljonit
Karbon e. Kivisöeajastu, esimesed roomajad – 300miljonit
Permiajastu lõpp, suur väljasuremine – 250 miljonit
Esimesed linnud – 150miljonit
Inimlaste lahknemine primaatidest/lõunaahvid – 7-5miljonit
Vetikad – 500-600miljonit aastat tagasi veekogudes
Soontaimed – 410-440 miljonit aastat tagasi, siirdumine maismaale, paljunemine eostega, polnud lehti, varred ja risoomid
Eostaimed – 280-360miljonit aastat tagasi – sõnajalgtaimed
Paljasseemnetaimed – 300-350 miljonit aastat tagasi
Katteseemnetaimed – 130- 65miljonit aastat tagasi
LOOMAD
540 - 400 miljonit aastat tagasi - hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn. Kambriumi plahvatus.
Trilobiidid - madalmerede lülijalgsed , kes elasid Vanaaegkonnas ehk Paleosoikumis (550-250 miljonit aastat tagasi).
Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed , tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed.
Lõuatud - 480 miljonit aastat tagasi
Primitiivsed selgroogsed , kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik .
Uimedest oli olemas vaid suur sabauim.
Kõhrkalad - 400 miljonit aastat tagasi
Iseloomulik kehakuju .
Kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused.
PUTUKAD
Üks putukate suuri eeliseid oli lennuoskuse omandamine. Karbonis elasid ürgsed võrktiivalistega sarnanevad ja kiililaadsed putukad, kelle tiibade siruulatus ulatus kuni 75 cm.
KAHEPAIKSED - 360 miljonit aastat tagasi , paljunevad vees, elavad maismaal
ROOMAJAD - 300 miljonit aastat tagasi , kehasisene viljastumine , dinosaurused ehk Hiidsisalikud
200 miljonit aastat tagasi: IMETAJAD
(Mammalia) on kõrgeima arenguastmega selgroogsed.
Kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega - emapiimaga.

• Püsisoojasus
  
• Areng emaüsas
  

Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad.
150 miljonit aastat tagasi: LINNUD , püsisoojasus, lennuvõime
2miljonit aastat tagasi – Mammut, inimese eellased
LOODUSLIK VALIK
See seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelus-võitlusest).
Olelusvõitlus on organismide sõltuvus piiratud keskkonna ressurssidest.
Piiravad keskkonnategurid :
Biootilised …
Konkurents , kisklus, parasitism , taim-toidulisus.
Abiootilised …
Valgus, niiskus, soolsus , pH, temperatuur jne.
Looduslikus valikus on võitjad … need, kellel on kõige rohkem järglasi.
Sest neil oli antud keskkonnas teatud kasulik omadus.
Neil oli seega suurem võimalus ellu jääda ja siis ka rohkem järglasi anda.
Kui pop. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas, siis see viib evolutsioonilise muutuseni.
Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused .
Looduslik valik võib avalduda kolmel erineval viisil:
1. Stabiliseeriv valik – kui keskkond ei muutu, säilitab liigid, kohastumused süvenevad, ( fotosüntees , rakuhingamine, valgusüntees jne.)
2. Suunav valik – keskkond muutub, viib uute kohastumuste, liikide ja organismitüüpide tekkeni(jäsemete teke, aju areng,
3. Lõhestav valik - Eelistatud on kaks või rohkem keskmisest erinevate tunnustega rühma
Kui populatsioon on jaotunud erinavatesse keskkondadesse( rasside nahavärv)
EVOLUTSIOONI MEHHANISMID
Üksikindiviid ei evolutsioneeru.
Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon.
Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil, kellel on võimalik vaba ristumine ja kes saavad viljakaid järglasi.
Ühe kindla populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi erinevad populatsioonid.
Genofond = geenifond – populatsiooni/liigi kõik geenid ja alleelid .
Genotüüp-
Populatsiooni geneetiline struktuur – pop. geenide ja alleelide arvuline suhe.
Kui pop. geneetiline struktuur muutub püsivalt, ühes suunas, siis kujuneb evolutsiooniline muutus.
Geenisiire = geenivool ühe populatsiooni geenid tulevad teise
Geneetiline triiv – juhuslik alleelide arvukuse muutus populatsioonis.
Peamiselt looduskatastroofides, mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone
Kombinatiivne muutlikkus on geneetilise (päriliku) muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus.