Kirjuta
vähemalt 400- sõnaline arutlev kirjand , milles analüüsid noorte väärtushinnanguid ning suhtumist haridusse ja kultuuri. Arutle ka
selle üle, millised väärtushinnangud iseloomustavad erinevaid
põlvkondi. Võid tuua näiteid igapäevaelust, kirjandusest või
filmikunstist. Pealkirjasta kirjand. (60 punkti)
Noorte
väärtushinnagud tänapäeval
Tänapäeva
avatud maailmas on inimese erineva tugevusega gruppide infoväljades,
mis sageli esindavad osaliselt erinevaid väärtussüsteeme ja
maailmapilte. Ajas on muutunud suhtumine kultuuri ja haridusse.
Ajapikku on noored muutunud rohkem indivistiteks ja on suunatud
rohkem oma edukusele kui ühiskonnale üldisele.
Tänapäeva
noored erinevad 40-50ndate põlvkonna noortest oma väärtushinnagute
poolest: kui mitukümmend aastat tagasi peeti hariduse ja töö
juures tähtsaks nendest tulenevat kasu ühiskonnale ja üldist
silmaringi laiendamist, siis nüüd tõstetakse isikliku huvi
stereotüüpe, kuid muutuvad sellega pilgete märklauaks. Sablooniline ehk omapärata mõtlemine puudutab paljusid ühiskonnasfääre: poliitikat, majandust, kultuuri ja isegi intiimelu. Kindlaks kujunenud moraalsed väärtused ning normid muudavad maailma kaootiliseks, sest viimasel ajal leidub aina rohkem inimesi, kes püüavad tõestada nii endale kui ka teistele, et nad erinevad teistest, tehes vahel isegi rumalaid tegusid. Stereotüübid on tunginud sügavalt inimellu. Tänapäeval ei suuda me ilma stereotüüpideta oma elu ette kujutada. Siiski - mõningates sfäärides oleks vaja korrigeerida olemasolevaid norme. Näiteks nagu seksuaalsus. Seksuaalsus on inimese jaoks väga oluline ja väärtuslik tunne ning seda ei tohiks alahinnata ning summutada ühiskonnas eksisteerivate normide tõttu, muidugi välja arvatud juhul, kui see väljub moraalse eetika raamidest. Stereotüüpne mõtlemine pidurdab isiksuse arengut, takistab eneseteostust ühiskonnas,
seda enamust juhtida, samamoodi kui demokraatias). 2. Populaari vastandus kõrgkultuurile. (arvamus, et populaarkultuur on mingi rämps, mis jääb kõrgultuurist üle. Kunstiteos pole seotud naudinguga, nt. eeldamine, et muusikat peab nautima, nagu veini või vanni, see on vale ja inimene on loll. Kunst peab olema sügav.) Bourdieu väidab, et asi on klassi päritolus, võimude loomisviis. 3. Massikultuur seotud massiühiskonna tekkega, kujunes välja industrialiseerimisperioodil. Tänapäeval veidi muutunud(kuna on arvutid jms, kus saab ise playliste teha vms). Kriitiline teooria väidab, et see on kõrgemalt kaela määritud alamkihile, et neid paremini valitseda vms. Eliidil oli üldiselt oma kultuur. Massikultuur kui ajuloputus alamkihile. Tuli mõiste geenius(18saj, nüüd pmts nagu popstaar), see kes sai loodust kontrollida, kuid kindlasti mitte naine.Romantismiga käis kaasas väide, et kunst peab olema kasutu, sellega tegelesid aristokraadid, kes raiskasid muud moodi ka. 4
ühiskonnaklassil, kel oli raha, aega, võimalusi ja soovi harida oma järeltulijaid ja iseend tegeliku elatise hankimise kõrvalt. Hariduse ühiskondlikud ülesanded • Antikainen jt (2009): arusaamad hariduse kohast ja ülesannetest ühiskonnas on muutumas. Majanduslik globaliseerumine -> väljakutsed rahvusriikide rahvuskultuuridele kui sotsiaalse solidaarsuse põhivormidele. • II MS järgne 25aastane majanduskasv suurendas noorte heaolu vanematest 2x ja vanavanematest 4x. Suurenesid jõukus, turvalisus ja võimalused. • Väljakujunenud heaoluriikide ülesehitamisel lähtuti vähemalt kuni 1970ndateni weberiaanliku efektiivsusele pürgiva organisatsiooni mudelist. Noore määratlemise kriteeriumid läänelikes ühiskondades Üha enam uurijaid püüab hoiduda nooruse määratlemisest vanuse kaudu.
Ta soovis inimese komplekstset haridust parandada haridusteed pikendades. o Kõige tuntum liikumine Saksamaal: ,,Torm ja tung": saksa kirjaniku Goethe kuulus teos ,,Noore Weetheri kannatused" (1774), oli ülipopulaarne raamat. (Napoleoni üks lemmikumaid raamatuid, mida ta kandis sõjas kaasas). Sisu lõppeb peategelase enesetapuga, draagiline. Tol ajal saigi moeks enesetapu sooritamine noorte seas (õnnetu armastus jm). Varajane surm oli: elad kõike läbi võimsalamt kui vanemad inimesed sinu ümber. Romantismi aegne üks kangelasi oli 17-aastane Chatterton (inglise luuletaja), kelle matusel viibisid tolleaegse Briti kirjanduse eliit. Tema puhul räägiti enesetapust, kuid pole kindel, kas oli enesetapp. Seda kõike arvestades pole ime, et 1789 kui toimus
tegutsemise, vaid teiste tahte oma tahtele allutamise arvel. Eesmärkide saavutamise tavapäraseks teeks on ressursside ümberjaotamine Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia, sotsiaalne vahetus, interpretivism) – seletab maailma arengut ja edasiliikumist interaktsiooni kaudu. Ühiskond on üksteisega suhtlevate indiviidide või väikeste gruppide tegevuse tulemus. Traditsiooniliselt käsitleti suhtlusena näost-näkku suhtlust. Tänapäeval on suhtluskanalite hulgas tavameedia (meediast mõjutatud käitumine), sotsiaalmeedia jne. S.t. Lisandunud kolmandad „näod“. Selle teooria pooldajad ei tunnista selliseid institutsioone, nagu rahvusriik, majandus vms. Iga suhtluse juhtum loob uued perspektiivid, ootused aga ka piirangud, millest indiviidid tulevikus lähtuvad. Suhtlus tagab arengu. Kelle käes on meedia saab kujundada inimeste arvamust. Lõpplik seisukoht tekib aga inimeste omavahelisel suhtlemisel ja teema arutamisel. ---
sotsiokultuuriline muutuja, samuti sõltuvad sellisele käitumisele antud hinnangud sõltuda ühiskonnas levinud käitumisharjumustest Homoseksuaalsusel on tähendus vaid ühiskonnas, kus mees ja naine on ainsad sood, mida tunnistatakse ja omavahel vastandatakse Homoseksuaalsuse kujunemine: suurlinnade kasv, seksuaalsuse privatiseerimine, seksitööstuse kommertsialiseerumine, noorte suurem iseseisvus Homofoobia homoseksuaalsete inimeste jälestamine Mis põhjustab homoseksuaalsust? Seksuaalne vägivald: Suhteliselt uus uurimisteema sotsioloogias Puuduvad andmed varasemate seksuaalkuritegude kohta Millised on seksuaalse vägivalla vormide ühised muutujad ja ühised omadused ning millist infot saame selle kaudu ühiskonna ja kultuuri kohta? Naistevastane seksuaalvägivald: oma võimu peale surumine teisele inimesele. Vägistamine on
kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides. Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale tarbimisele, asjade teistmoodi kasutamisele näiteks Hebdidge ja Willis noorte subkultuurist rääkides. Mõned on püüdnud rääkida tänapäevasest tarbimisest ka neutraalselt, näteks Miller. Tema kuulus tees on see, et kui USA asemel oleks tarbimisühiskonna lipulaev Norra, siis me peaksime rääkima hoopis teistmoodi tarbimisest: see on egaltaarne, mitte võistluslik, kogukonnast hooli, säästev, vähehedonistlik jne. Kuidas siis alustada üldse tänapäevasest tarbimismaailmast mõtlemist? Mis on selle loengu eesmärk
· Kriitiline suhtumine olemasolevatesse teoreetilistesse lähenemistesse ja uurimismeetoditesse · Ühiskonnaseisundi kriitika Ühiskonna teadvustaja: · Mis toimub? · Miks toimub? · Kuhu edasi viib? 11 Kokkuvõte Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. Poola sotsioloog Jan Szczepanski: "Sotsioloogia täpne defineerimine ei ole tänapäeval enam vajalik, kuna ükski teadus ei eksisteeri valmis kujul, piiritletult ega muutumatult, nii, et oleks võimalik anda selle täpset määratlust." Kokkuvõte Sotsioloogia on sotsioloogiliste teadmiste süsteem, mis toodab uusi teadmisi sotsiaalse reaalsuse ja ka teaduse kui süsteemi kohta. Sotsioloogia kui teadus, erineb oma uurimismeetodite poolt loodusteadustest. Sotsioloogia on tihedalt seotud teiste teadusharudega: psühholoogia, ajalugu, poliitika, antropoloogia, haldus, majandus.
Kõik kommentaarid