Noorte väärtushinnagud tänapäeval (2)

Kirjuta vähemalt 400- sõnaline arutlev kirjand , milles analüüsid noorte väärtushinnanguid ning suhtumist haridusse ja kultuuri. Arutle ka selle üle, millised väärtushinnangud iseloomustavad erinevaid põlvkondi. Võid tuua näiteid igapäevaelust, kirjandusest või filmikunstist. Pealkirjasta kirjand. (60 punkti)
Noorte väärtushinnagud tänapäeval
Tänapäeva avatud maailmas on inimese erineva tugevusega gruppide infoväljades, mis sageli esindavad osaliselt erinevaid väärtussüsteeme ja maailmapilte. Ajas on muutunud suhtumine kultuuri ja haridusse. Ajapikku on noored muutunud rohkem indivistiteks ja on suunatud rohkem oma edukusele kui ühiskonnale üldisele.
Tänapäeva noored erinevad 40-50ndate põlvkonna noortest oma väärtushinnagute poolest: kui mitukümmend aastat tagasi peeti hariduse ja töö juures tähtsaks nendest tulenevat kasu ühiskonnale ja üldist silmaringi laiendamist, siis nüüd tõstetakse isikliku huvi ühiskondlikust kõrgemale. Enam ei ole tähtis isamaa-armastus, neid teeb hoopis ärevaks oma isiklik edu või ebaedu tulevikus. Iskliku edukuse alusena näevad nad esmasjoones hea hariduse omandamist, mis võimaldab edaspidi leida tasuvat tööd, teha karjääri, mis tuleks kaudselt kasuks ka perekonnaelule. A. H. Tammsaare võrdleb „Avalikus kirjas Anton Hansen Tammsaarele“ matse ja vurlesid ning nende reageerimist muutustele. Matsid järgisid kõiki traditsioone ja uskusid pimesi kõiki tavasid, aga vurled oli muutusteks valmis. Neis põles soov kõik vana jätta ja uue kallale asuda. Leian, et tänapäeva noored on palju vastuvõtlikumad ja ka kriitilisemad ning põlevad uudishimust uue vastu. Ei saa väita, et 40-50ndate põlvkonna noored ei oleks olnud, kuid samas nende edasi minek oli orienteeritud rohkem ühiskondliku heaolu nimel. Tänapäeva noored on rohkem indivistid ja töötavad enda heaolunimel. Seda näitab ka näiteks kaisteväkke värbamine, kunagi oli see auasi ja noormehed läksid sinna küll sunniviisiliset, aga autundega. Tänapäeval on saanud sellest pigem vastumeelne kohustus. Rahvusromantism on suuresti läbi saanud. Kaitseväest väljapoole ulatuv elu jääb ootele ning see tekitab noortes mässumeelsust, kuna tihti ei ole see nende endi valik. See näitab, et ajas on muutnud väärtushinnagud patriotsimi suhtes ja noored on orienteeritud enda isiklikele huvidele.
Kaasaja noore jaoks pole võib-olla isamaa-armastus ja kohustus riigi ees kõige tähtsam, kuid huvi selle vastu pole ka kuhugi jäädavalt kadunud, seda näitab noorte ühiskondlikud algatused. Kogukonna tunne on noorele oluline, algatusi võidakse teha, sest see on kohalikule kogukonnale head või neid võidakse teha abstraktsest rahuvustundest. Näiteks öised laulupeod, mis on korraldatud tudengite poolt Tallinna ja Tartu linnas. Ühiskondlikud kultuurilised tegevused annavad noortele mingisse kultuuri kuulumise tunde, see loob ühendava seose, tunde ühisest identieedist ja kuulumisest samasse kogukonda . See on noorele inimesele tähtis, et ta tunneks, et ta kuulub kuhugi. Kultuur on identiteedi moodustumise , hoidmise ja muutumise viiside peategur. Noorte väärtushinnagud on ajas muutuvad, kuna nad jälgivad massimeediat. Massimeedias olev popkultuur pakub noortele võimalust oma tundeid välja elada. Sotsiaalmeediast saavad nad infot eri valdkondade kohta. Näiteks läbi suhtlusportaalide, reklaamide ja televisooni on võimalus saada infot erinevate ülikoolide kohta, leida teabet eri riikide kohta ja olla suhtluses erinevate inimestega ülemaailma. Popkultuuris ei ole n-ö globaalseid piire, kõik on avatud ja see annab palju rohkem võimalusi. Samuti on massimeedial omad ohud, näiteks kool peab võistlema meeleoluka popkultuuriga. Massimeedia võtab võimust teiste kultuuriharrastuste ja hariduse üle. Noor jälgib pigem popkultuuri ja nende teadmised koosnevad üha suuremas osas massimeediast saadud teabest ja nende ümber kultuuripärandi tähtsus teiseneb ja kahaneb, ehk see, mida tajume on tugevasti seotud sellega, mida teame. Teadmised, oskused ja hoiakud on omavahel lahutamatult seotud. Sellest, millised on inimese väärtushinnagud, sõltub sellest, kuidas ta suhtub haridusse, kultuuri ja kuidas ta oma teadmisi ja oskusi rakendab.
Kunagi oli haridus privileeg, tänapäeval on see kättesaadav kõigile. Noored on taibanud, et tihedas konkurentsis peab kõvasti pingutama, et läbi lüüa ja edukas olla. Ehkki eesti noored on orienteeritud õppimisele, ei soovi nad minna sügavuti. Nad on rohkem huvitatud selles, et milline eriala on kõige kasulikum raha teenimiseks. Haridus ja teadmised on noorte jaoks mehhaanilised vahendid, mille abil midagi saavutada. Teadmised oleks justkui olulised ainult edasijõudmiseks, mitte enda harimiseks ja maailmapildi arendamiseks. Noored väärtustavad omandit , et oleks palju raha, et olla stiilne ja kõrge staatusega ametikohta. Nad ei näe, et haridus on väärtus iseenses, et tuleb õppida iseenda jaoks, et ennast harida ja avardada silmaringi. Noore jaoks on mina-pildi kujundamine ühiskonnas oluline ja see on staatusele orienteeritud ja noore jaoks on oluline üldine arvamus ja nende väljanägemine. Leian, et seda mõjutab üldine massimeedia ja popkultuur.
Väärtushinnangud väljenduvad inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib noor käitumisviisi. Väärtushinnagud ja suhtumine haridusse ning kultuuri on ajas muutunud ning noored on hakanud pühenduma rohkem iseendale. Võrreldes varasemate põlvkondadega on eesti noored orienteeritud edukusele eraelus ja karjääris, staatusele ühiskonnas. Samas on noore jaoks oluline ühtekuuluvus tunne ja haridus. Ta väärtustab head haridust ja edukust. Noored on arusaanud, et kõvas konkurentsis on vaja teadmisi ammutada erinevatest kohtadest , tihti ei oska noor neid lihtsalt kasutada. Leian, et kooli ja kodu ülesanne on noortele oskust väärtusi märgata ja nende vahel valimist põhjendada.