kohalikul tasandil halvenevad ökoloogilised tingimused. · Looduslik taimestik säilib vaid majanduslikult vähe kasulikel aladel, nagu järsud mäenõlvakud või viljatu pinnasega alad. · Säärane selektiivne säilivate elukohtade valik suurendab negatiivset mõju veelgi. Intensiivsem põllumajandustootmine toob väetiste ja pestitsiididekaasa kasutamise kasvu, märgalade ja niiskete alade kuivendamise, kuivade alade niisutamise, metsade mahavõtmise uute põldude rajamiseks, üha suuremate põldude rajamise, vähetulusate poollooduslike rohumaade harimise lõpetamise, külvi- ja koristusaegade muutumise jne. Muldade kahjustamine Mulda kahjustavad: Tagajärjed: kunstväetiste vale kasutamine mulla viljakuse langus mürkidega liialdamine mulla saastumine mürkidega rasketehnika kasutamine mulla tihenemine põldude niisutaminesooldumine
loomasööta · Tootmine on suurenenud just Lõuna-Ameerikas: Argentinas, Boliivias, Brasiilias ja Paraguays. Metsa asemele põllu rajamine põhjustab sageli erosiooni · Paljudes arengumaades on endiselt levinud alepõllundus:mets võetakse maha, puud põletatakse, et tekkinud tuhaga mulda väetada. · Selline alepõld on viljakas vaid mõne aasta. · Tugevate sadudega uhutakse pindmine lahtine mullakiht minema, tekivad uhtorud, mis iga järgmise sajuga aina suurenevad. · Erosioon on eriti tõsiseks probleemiks mägistes piirkondades. Erosioon Madagaskaril · Uute põllumaade saamiseks võetakse maha aina rohkem metsasid. Vee erosioon · Erosioon on mulla kaudu, mis tekib, kui kõik sademed ei jõua maasse imenduda ning mööda maad voolav vesi kannab pealmised mullaosakesed endaga kaasa. · Pindmise mullakihi kaudu vähendab viljakust, mille tagajärjeks on väiksem saak. · Vee-erosioon on looduslik protsess, mida soodustavad - Tugev vihmasadu, künklik reljeef.
Põllumajandus Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Koostaja: Ülle Liiber Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi ,,Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Põllud Hispaanias Ü. Liiberi Kas teate, et ... · põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st; · 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%;
Põllumajandus Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Koostaja: Ülle Liiber Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Põllud Hispaanias Ü. Liiberi Kas teate, et ... • põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st; • 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%;
Hispaania on jõudnud olukorda, kus veeressursid ei suuda taastuda piisavalt. Peamised põhjused raiskavale ja jätkusuutlikkust mittearvestavale veekasutusele on lekkivad niisutussüsteemid ning suure veenõudlusega taimede kasvatamine sobimatus keskkonnas. Probleemi muudavad raskemaks ka valesti suunatud toetused ning vähene avalikkuse ja poliitikute teadlikkus kriisist ning nõrgad keskkonnaalased õigusaktid. Hea näide liigse niisutamise tagajärgedest on Araali meri, mis oli eelmise sajandi keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%. Kuivamise peamiseks põhjuseks on Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane kasutamine põldude niisutamiseks. Pinnase erosioon ja maa väärtuse langus Haritavad põllumaad on väga vastuvõtlikud erosioonile, sest kündmise järgselt puudub taimkate ning pinnas ei ole kinnistunud piisavalt tugevasti
Mullatekkeprotsessid Koostaja: Sander Vaike Rootsmaa foto Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Mulla osa bioloogilises aineringes lagundajad herbivoorid karnivoorid Taimed orgaani- mi
pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Maalihete põhjused ja tagajärjed: 6 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
liikumissuund ja selle läbi mulla ja lähtekivimi soolad liiguvad aurava vesi ja e iliigu tagajärjed põhjaveeni veega põhjaveeni. Mulla toiteelemente ei uhtu välja Valdav mullaprotsess Muldade läbiuhtumine Muldade sooldumine Kamardumine (leetumine), muldade leostumine Mõju mullaviljakusele Mullaviljakuse langus Mullaviljakus langeb Mullaviljakus tõuseb Leetmuld (okasmets) kõrbemullad Parasvöötme rohtlad loodusvöönd Kliima isel / mõju mulla Mulla Mulla Isel Sobivus
sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
per.liiga lühike ja külm läbiuhtelise veerez.teket Okasmetsad Läbiuhteline Kuni 1m Vajavad väetamist ja lupjamist Lehtmetsad tasakaaluline ~1m Sobib paljude kultuuride kasvtamiseks. Rohtlad tasakaaluline Üle 1m Maailma viljakaim piirkond, probleemiks suvised põuad, lagedatel aladel erosioon mustmullad Kõrb ja Aurumise ülekaaluga Õhukesed Vajavad niisutamist ja aluselise reaktsiooni neutraliseerimist pookõrb Vihmametsad läbiuhteline 6-10m Vihmametsade maharaiumisel muutub mõne aastaga viljatuks Mullahorisont on erineva värvuse, tüseduse ja omadustega mullakiht, mis on moodustunud mulle tekke protssesis. Mullaga toimuvad looduslikud või inimtegevuslikud protsessid:
pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. P-lained ehk pikilained, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. S-lained ehk ristilained, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Seismilised lained murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged Maavärinatega kaasnevad nähtused: · Tsunamid · Nõlvaprotsessid · Varingud Maalihete tekkepõhjused: · nõlvade erosioon · paduvihmad · metsade hävimine · kiire lume sulamine · rõhu tõus nõlvadel · vulkaanipursked PEDOSFÄÄR Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine e. Keemiline rabenemine murenemine e.
maavarade kaevandamisega kaasnevad probleemid; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
7. Inimtegevus positiivne mõju: keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju: erosiooni võimendumine, mulla puhverdusvõime (vastupanu välismõjutustele) ületamine. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 13. Mullaprotsessid 1. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab; toimuvad happelises keskkonnas; areneb eriti ilmekalt välja liivmuldadel 2. Kamardumine maapinna lähedale tekib huumusehorisont; eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel,
Mis tagajärgi keskkonnale toob kaasa/võib kaasa tuua: a. Põldude niisutamine kuiva kliimaga aladel? Sooldumise, võib tõusta veetase. b. Põldude üleväetamine? Mulla saastumine, põhjavee reostumine, toiteelemintide suurenemine veekogudes. c. Liigsete taimekaitsevahendite (pestitsiidide) kasutamine? Ökosüsteemi mõjutamine d. Liiga suurte põldude rajamine? Tolmutormid e. Ülekarjatamine? Taimed süüakse ära, kõrbestumine, ülekarjatamine. f. Võõrliikide sissetoomine põllumajanduslikul eesmärgil? Looduslike liikide väljatõrjumine g. GMO-kultuuride kasvatamine? Hübriidide teke, tolmeldajate vähenemine 23. Kuidas takistada muldade erosiooni, kõrbestumist, sooldumist? erosioon- oskuslik maaharimine- terass ja riba põllundus, õiged külvikorrad kõrbestumine-
Atmosfäär (õhuvöö) Õhus leiduvad põhigaasid · Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist o 78% lämmastikku o 20.9% hapnikku o 0.93% argooni o 0.0375% süsihappegaasi Lisandgaasid · Lisandgaase, mis jagunevad kaheks, on atmosfääris üliväikestes kogustes ja nende kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm parts per million ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul]: o Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O o Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um. Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel, mi
keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
6. iseloomustab laamade liikumist ning laamade servaaladel toimuvaid geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke ia moone; (teadmised, skeemide lugemisoskus, kaart) oskab selgitada kivimite ringet; kivistumine Setted Settekivimid murenemine, murenemine, erosioon, erosioon, kuhjumine kuhjumine Tardkivimid Moondekivimid tardumine sulamine Magma 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade
vaid 6% saadakse kalast. Kalasaagid suurenesid ajavahemikul 1950-1990 praegu viis korda. Nüüd on kogusaak hakanud järsult langema. Paljude püügi-, elu- ja kudemispaikade hävimine vähendab kalasaake edaspidigi. Toiduainete toodangut vähendavad: · mulla ära kanne · huumuse vaesumine · mulla tihenemine · samuti õhu saastumine · põhjaveevarude ammendumine · niisutavate maade soostumine · sooldumine Praegu on põldude all 11% ja karjamaade all 10% kogu maakera maast. Kogu toidutootmine rajaneb peaaegu täielikult sellel maaosal, sest kalastusest ja muu veest pärinev toiduosa jääb vaid ühe protsendi piiresse. Vilja tootmiseks sobivaid uusi maid on liiga napilt, kuigi põhimõtteliselt võiks põldude pindala kahekordistada. Selleks tuleks raadata troopilised metsad, suurendada veel niisutatavate maade pindala kõrbete ja muude kuivade alade arvelt
Hävimisohus liike on võetakse kaitse alla; Haruldaste liikide elupaikade säilitamine; Kaitsealade rajamine; Osaliselt ka loomaaiad; Võitlus röövkaubandusega; Loodusvarade säästlik tarbimine. 1992. aastal Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (allkirjastati Rio de Janeiros 157 riigi poolt). chryssy 8 7. Erosioon ja kõrbestumine Erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne, mis viib mulla viljakuse vähenemisele ning maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele. Põhjused: Paduvihmadest ja üleujutustest tekkivad vooluveed; Tuul; Suurt rolli mängib inimtegevus: Monokultuuride kasvatamine; Liigniisutamine (maa sooldumine); Metsade hävimine; Liigkarjatamine; Tagajärjed:
). Meander - jõelooge, -silmus, mida kujundavad pinna- ja põhjahoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga. Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Delta tekib purdosakeste (peamiselt liiva, aleuriidi ja saviosakeste) settimisel aeglasema vooluga jõelõigul. Tavaliselt on selleks jõesuue. Setete kuhjumisel muutuvad nad takistuseks jõevoolu teel ning jõgi peab otsima uue tee. Setteist moodustuvad saared ja poolsaared. Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad maa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis eristatakse sood soostunud alast, kui turba paksus on vähemalt 0,3 meetrit. Soode tüübid ehk soode arenguastmed madalsoo siirdesoo kõrgsoo ehk raba Järvede kinnikasvamine
Mida saaks ette võtta: Hävimisohus liike on võetakse kaitse alla; Haruldaste liikide elupaikade säilitamine; Kaitsealade rajamine; Osaliselt ka loomaaiad; Võitlus röövkaubandusega; Loodusvarade säästlik tarbimine. 1992. aastal Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (allkirjastati Rio de Janeiros 157 riigi poolt). chryssy 7 chryssy 8 7. Erosioon ja kõrbestumine Erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne, mis viib mulla viljakuse vähenemisele ning maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele. Põhjused: Paduvihmadest ja üleujutustest tekkivad vooluveed; Tuul; Suurt rolli mängib inimtegevus: Monokultuuride kasvatamine; Liigniisutamine (maa sooldumine); Metsade hävimine; Liigkarjatamine; Tagajärjed:
struktuurset tööpuudust (Näiteks- naistel, kelle mehed töötavad kaevanduses, ei ole tööd). Keskkonnaprobleemid- Muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja reostumine, tuule erosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevajumine ning soostumine Eelised karjääride: Parem ligipääs kaevandatavale materjalidele. Ei pea olema kitsastes kaevandites, mis võivad olla ohtlikud. Puudused karjäärides: Maastiku ulatuslik muutumine, põhjavee suurem reostumise oht, ökosüsteem hävib. Kuivendab ümberkaudsed sood, ojad ja muud niisked alad. Karjäärides kaevandamisega tekib rohkem aheraineid. Võib kaasneda maapinna vajumine. Eelised kaevandustes: Ei rikuta maastiku nii oluliselt, kvaliteetsema materjali (puhtam) kätte saamine. Puudused kaevandustes: Suurem varisemiseoht, ligipääs kaevandatavale materjalile ei ole nii hea kui karjäärides enne peab kaevandist materjali välja tassima. Suuremad kulutused ning tööjõu kulu on suurem. 9.
vabapinnaline e. pinnasevesi. Asub maapinnast lähtudes esimese vettpidava eralduskihi peal. Vabapinnalise põhjavee tase sõltub peamiselt sademetest ja aastaajast. 2. Surveline põhjavesi vettpidavate kihtide vahel olev vesi. Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurkaevudes. Taset, milleni vesi seal tõuseb nimetatakse surve ehk piesomeetriliseks pinnaks. Veekasutuse tõus võib rannikualadel kaasa tuua soolase vee pealetungi üleekspluateeritud põhjavee horisonti. Sooldumine on probleemiks USA, Isreali, Süüria ja Araabia riikide rannikualadel. Joogivee probleemid Joogivee nõudlus on alates 1975. a. kahekordistunud. Maailmas on piirkondi, kus puhta joogivee järgi tuleb käia tunde. Kõige otsesemaks ohuks tervisele on joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Eriti tõsised probleemid joogiveega on
P on suures osas taimedele raskesti kättesaadav st moodustab vähelahustuvaid komplekse katioonidega. P liikuvus mullas väike. 30. Millised probleemid kaasnevad põllumajanduslike alade kastmisega? Praegu kõige sagedamini kasutatavad ujutamistehnoloogiad on vett raiskavad. Toimub allavoolu asuvate alade ja veekogude koormamine toitainetega. Muldade soolastumine. Jõgede veetaseme langus, üldine põhja- ja pinnavee taseme langus 31. Mis on erosioon? Erosioon Eestis mis liiki, kus? Erosioon on pindmiste mullaosakeste ärakandumine maapinda mööda liikuva vee või tuulte mõjul. Eestis on umbes 100 000 ha (2,4% Eesti pindalast) vee-erosioonile ohtlikke piirkondi (Kagu-Eesti kõrgustikud, Vooremaa) ja umbes 5 korda samapalju pinda, mis on tundlikud tuule-erosiooni suhtes (Lääne-Eesti madalikel ja saartel). Kuna paljud Otepää ja Haanja põllumajanduslikud alad on sööti jäänud, on vähenenud ka erosioon neilt
4.ATMOSFÄÄR-ehk Maad ümbritsev õhukiht,ülapiiriks 1000-1200 km.Temperatuuri ja koostise tõttu jaotatakse see alasfäärideks.Õhk on kõige liikuvam,väiksema tihedusega.Atmosfäärist pärineb hapnik. 5.BIOSFÄÄR-Maa sfäär,kus elavad organismid,toimub org.aine süntees ja muundumine ning organismid mõjutavad kivimeid,mulda,vett,õhku.Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid,ning kogu pedosfääri.See on suur ökosüsteem. - Ökosüsteem-moodustavad elusorganismid,eluta loodus,nendevahelised suhted,energiavoog läbi süsteemi ja mineraalainete ringe. - Gaia hüpotees-elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid kontrollib aktiivselt kogu biosfääri. nt.merevetikad,kelle elutegevuse tulemusena transporditakse atmosfäärsest CO2-st CaCO3na ookeanide sügavatesse põhjakihtidesse ja sel viisil reguleeritakse kasvuhooneefekti.Lisaks eritavad
Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade
VEEREZIIMID · Läbiuhteline veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsades, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade läbiuhtumine(leetumine), muldade leostumine, mullaviljakuse langus. · Auramise ülekaaluga veereziim: Auramine ületab sademed, kuivas troopilised kliimas, kõrbetes ja poolkõrbetes, mullavesi aurub ja pinnakihtidesse kogunevad soolad, sooldumine, väheneb mulla viljakus. · Tasakaalustatud veereziim: Sademeid ja auramine tasakaalus, rohtlates ja lehtmetsades, mulla vesi vihmaperioodil viib küll toitained sügavamale, aga kuival perioodil jõuavad toitained veega pindmistesse kihtidesse, kamardumine, mulla viljakuse kasv. MAAILMA MULLAD · Tundra: karm lähispolaarne kliima, madal temp, maapinna läbikülmumine- igikelts, liigniiske, läbiuhteline veereziim, mulla paksus 10 cm, peamised horisondid AT, CG,
Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade
Neg. mõju- erosiooni harib põldu puhata ja toitainneid võimendamine, puhverdus õigesti,kui mitte siis varuma nt: külvama võime ületamine viljakus väheneb hernest või ristikut (saastamine) c) Peamised mullaprotsessid: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine. LEETUMINE KAMARDUMI SOOSTUMINE SOOLDUMINE GLEISTUMINE NE Mullas liikuvate Protsess mille käigus Veega küllastunud Toimub kuiva Pidevalt liigniiskes vete toimel tekib maapinna keskkond. Toimub kliimaga aladel kus ja hapnikuvaeses uhutakse välja lähedale turvastumine auramine on muldkeskkonnas mineraalained huumushorisont. huumushorisondis ja intensiivsem
ekstensiivne loomakasvatus. Ekstensiivset maaviljelust iseloomustab ale- ehk rändpõllundus, sest inimesed vahetavad uusi põlde harides elukohta. See on võimalik ainult väga suure maareservi korral. Alepõllundus on eriti iseloomulik vihmametsade piirkondadele Amazonase jõgikonnas, Aafrikas Kongo jõgikonnas ning Indoneesias ja Malaisias, kus see hõlmab ligikaudu kolmandiku põllumajanduslikult kasutatavast maast. Probleemid: tootmise suurendamine -> suuremad maaalad -> erosioon (maakoor mureneb ja kandub ühest kohast teise), ülekarjatamine, sooldumine. Intensiivne põllumajandus tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Saavutatakse toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi. On Põhja riikides, kuid ka Lõuna riikide tihedalt asustatud
Transpordi peamine võimalus on torujuhtmed, võimalik on ka veeldatult Saastatus, kasvuhoonegaasid, happevihmad, karjäärid rikuvad maastikku, transport kulukas Üliohtlikud radioaktiivsed jääkained tuumasantaazi oht Muutub ökosüsteem, ehitamine on kallis, piiratud kasutusvõimalus rännetTuule kiirus ebaühtlane, tehnoloogia on kallis, müra, maastiku visuaalne pilt muutub, võib häirida lindude Kasutuspiirkonnad on piiratud, suured kulutused Saadav energiahulk on väike