........................................................................................4 Seadme kirjeldus.....................................................................................................................4 Signaalide kirjeldus.................................................................................................................6 Sammdiagramm...................................................................................................................... 6 Pneumaatiline skeem...............................................................................................................7 Kolvi ja kolvivarre läbimõõtude leidmine.............................................................................. 8 Silindrite valik.......................................................................................................................10 Mitte optimaalsed silindrite valikud..............................................................................
Lasen kellelgi pidureid pumbata. Õhutamise käigus lisan aeg-ajalt piduriõli. Kui vedelik tuleb voolikust pudelisse ilma õhumullideta, kontrollin üle süsteemi tiheduse ja keeran kinni õhunippli. Täidan pidurivedeliku anuma. Kinnitan ratta autole. Kontrollin pidureid. 5 TÖÖVAHENDID ● Silmusvõti ● Jõupadrun ● Njuutonmeetervõti ● Pneumaatiline mutrikeeraja ● Uus pidurivoolik ● Pudel voolikuga 6 KASUTATUD ALLIKAD Autode remonttööde algõpe – Neeme Noppel, Marne Rego http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autokere_ja_sisustus/?LUKKSEPA_T %D6%D6RIISTAD:MUTRIV%D5TMED https://www.google.ee 7
Suunaventiilide ülesanneteks pneumosüsteemis on: o Täiturite juhtimine o Pneumosignaalide andmine o Loogikafunktsioonide realiseerimine Suunaventiile tähistatakse kahe numbriga, millest esimene näitab suunaventiili avade arvu (Va. Juhtimisavad) ja teine- suunaventiilide tööasendite arvu. Ruutude juurde joonistatakse ventiili juhtimiselemente: 15. Vahetu ja võimendiga juhtimine Pneumojaotites kasutatakse väga erinevaid juhtimismeetodeid: mehaaniline, pneumaatiline, elektromagnetiga või kombineeritud (kasutatakse erinevaid meetodeid nt. juhtimine pneumaatiliselt ja mehaaniliselt). Kasutaja vaatevinklist on oluline eristada vahetut juhtimist ja võimendusega juhtimist. Vahetu juhtimise korral kantakse juhttoime pneumojaoti klappidele või siibritele üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite juhtimiseks vajalik juhtimisenergia peab olema suhteliselt suur (jõud nuppude või tõukurite liigutamiseks,
Pneumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu liikumisteekonda õhutorustikes. Skeemides kujutatakse pneumojaoteid tingmärkidena, milles kajastub ainult nende poolt täidetav funkstioon, mitte ehitus. Pneumojaotite näited on toodud välja joonisena (vt joonis 1.1). 1) 2) 3) 4) 5) Joonis 1.1 Pneumojaotite näited: 1) pneumaatiline lõpulüliti, 2) rullikuga juhitav pneumojaoti, 3) kangiga juhitav pneumojaoti, 4) trossiga juhitav pneumojaoti, 5) elektriliselt juhitav pneumojaoti 5 2. PNEUMOJAOTITE ASENDID JA TINGMÄRGID 2.1. Pneumaatilised asendid Pneumojaotitel on kaks erinevat asendit, nullasend ning lähteasend. Nullasendiks nimetatakse (nt vedruga tagastuval pneumojaotil) seda asendit, milles
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond PNEUMAATILISED JUHTIMISKOMPONENDID JA TÄITURID Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2013 SISSEJUHATUS Selleks, et suruõhu abil teha meile vajalikke operatsioone on vaja täitureid, mille abil muudetakse elektriline, hüdrauliline või pneumaatiline energia valmistustööks kasuta- tava masina mehhaaniliseks liikumiseks (füüsikaliseks tööks). Pneumaatiliste täiturite rakendamiseks on vajalikud juhtimiskomponendid, mille ülesandeks on vajalike juhtimissignaalide tekitamine, täiturite liikumiskiiruse, suruõhu rõhu reguleerimine ja muude juhtimisoperatsioonide täitmine pneumosüsteemides. [1.] 1. PNEUMAATILISED JUHTIMISKOMPONENDID 1.1Pneumaatiliste juhtimiskomponentide klassifikatsioon
Joonised Joonis 1. Komponentide pealekandmismasin 1 - Pneumaatiline sektor 2 - Ohulüliti ja pistik 3 - Toiteallikas 4 - Teine ohulüliti ja pistik 5 - Esimese operaatori töökoht 6 - Teise operaatori töökoht Joonis 2. CPP pea 20 segmendiga 1 Surutud rõhu ühendus 20 nozzli(segmendi) jaoks 2 Tähemootor 3 Juhtskeem komponentide haaramiseks ja paigaldamiseks 4 Komponentide sensor 5 Segmentide õlitamiskoht 6 Mootori täht 20 segmendiga 7 Komponentide kaamera 8 Vaakumgeneraator 9 Voolu jaotusplaat Joonis 3. Feederite laud
Peaülekanne suurendab pöördemomenti. Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega, mis on vajalik auto liikumisel pööretel ja ebatasasel teel. Diferentsiaal on tavaliselt kokku ehitatud peaülekandega. Veovõllid kannavad pöörlemise diferentsiaalilt vedavatele ratastele. Juhtimisseadmed Rool pidurid seisupidur sõidupidur ketaspidur trummelpidur Rool: 1.Muudetakse auto liikumissuunda 2.Jaguneb mehhanismideks ja ajamiteks Roolimehhanism: 1.Algab roolirattaga 2.Lõpeb reduktoriga Rooliajam: 1. Koosneb ajami varrastest 2. Asuvad esisilla küljes Pidurid: Ülesandeks auto kiiruse vähendamine ja paigalhoidmine 1.Sõidupidur 2.Seisupidur Ajamid: Ülesanne käivitada rataste pidurimehhanisme 1.Mehaaniline- varras, tross - hoob ...
Tartu kutsehariduskeskus Pneumaatika ja Hüdraulika kasutamine autoplekksepa töödes Iseseisev Töö Koostaja:Madis Gaidalenko Juhendaja: Paul Kütimaa Tartu 2012 HÜDRAULIKA Hüdraulika on rakendusharu mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi. Hüdraulika on väga vajalik auto puhul. Kõige lihtsamaid näiteid võib tuua töökojast, kus kasutatakse tungrauda või tõstukeid, see teeb töö palju lihtsamaks ja hoiab aega kokku. Autodes kasutatakse hüdraulikat amortides, roolivõimus, radiaatoris, õlitussüsteemis. Õlitussüsteemis on hüdraulika sellessuhtes väga tähtsal kohal, et tänu õlipumbale tekib pumbates hüdrauliline liikumine. See õlitab ja puhastab. Ka jahutussüsteem on hüdrauliline, ka tema ülesanne on panna vedelik liikuma, kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma ve...
reduktor reevers pöörlemiskiiruse regulaator käivituslüliti padrunivõtme hoidja 5 Löökpuurimise mehhanism Löökpuurimisel tekitavad hambulised põrkerattad võllile teljesuunalise edasi-tagasi liikumise ehk löögi 6 Pneumaatiline löögimehhanism Elektrimootori poolt käivitatav eksentrik Kolb ja silinder Kolvi ja silindri abil tekitatakse suruõhuga tugev löök. Tõukemehhanism 7 Akutrell Tööpõhimõte - sama mis valgustusvoolul toimival
tunniga. tagasivoolukanaliga). Sele 8.6 Kolmekambriline siiberventiil Sele 8.7 Viiekambriline siiberventiil 85 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid Sellist ventiili nimetatakse Pneumaatiline ja hüdrauliline juhtimine kolmekambriliseks ventiiliks. Magnetite korpustele toetuvad vedrud 6 hoiavad neutraalolekus siibrit 8 keskmises asendis. Kõnealused magnetid on varustatud ka käsijuhtimisega 7, mille abil on lihtne testida ventiili funktsioneerimist Mehaaniline ja käsijuhtimine Sele 8.9 Pneumaatiline- (ülemine) ja hüdrauliline juhtimine Selel 8.8 on toodud käsitsi hoovaga
Igasugused häälitsused (puhumine, matsutamine, lurin, nohin jne.) ei näita head kasvatust. Kombekas söömine on käratu, mõõdukas. Suhu ei võeta korraga liiga palju või liiga suuri tükke. Mälutakse kinnise suuga. Täis suuga ei kõnelda ega naerda. See ei ole ilus, pealegi võib kõnelemisel või naermisel toit suust välja pudeneda või sattuda hingetorusse ja põhjustada läkastamist. Niisuguste ebameeldivuste hulka kuulub veel hammaste pneumaatiline puhastamine, s.t, kui keegi tõmbab õhku läbi hammaste, et kõrvaldada sealt toidujäänuseid. Ka hambaorgiga (veel vähem küünega) hammaste urgitsemine pole meil kombeks. Kunagi oli küll aeg, kui hambaorki kanti isegi ketiga kaelas, et see oleks igal ajal käepärast. Tänapäevalgi serveeritakse mõnel pool (nt Rumeenias, Austrias ja mõnes teises Kesk-Euroopa riigis) isegi parimates restoranides hambaorke
3) kaasakandereziim toimub pneumotransport, e gaasi liikumiskiirus muutub nii suureks, et see hakkab osakesi minema kandma Segamise meetodid: 1) mehhaaniline segamine kasutatakse erineva konstruktsiooniga segisteid Üldiselt segatakse vedelikke vertikaalsetes silindrites v tankides, mis võivad olla pealt nii avatud kui suletud. Proportsioonid võivad olla erinevad, sõltuvad segamise ülesandest 2) pneumaatiline segamine kasutatakse suruõhku või inertgaasi 3) ringlussegamine kasutatakse düüse ja pumpasid 4) staatiline segamine kasutatakse vedeliku läbipumpamist spetsiaalsetest suunavate elementidega seadmetest segistite tüübid: 1) labasegistid 2) propellersegistid 3) turbiinsegistid
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Hüdropneumo vedrustus. Õppeaines: Kere ja alusvanker Transporditeaduskond Õpperühm: AT31a Üliõpilane: M.Karlson Juhendaja: J.Vint Tallinn 2009 Sisukord: Hüdropneumovedrustuse ehitus ja tööpõhimõte Hüdropneumovedrustus on kasutust leidnud kõrgema klassi sõiduautodel. Hüdropneumovedrustuse põhiosaks on hüdrauliliselt reguleeritav pneumoelement, mille pneumaatiline osa täidab elastse elemendi ja hüdrauliline osa aga amortisaatori ülesannet, võimaldades muuta pneumoelemendi rõhku. Hüdropneumoelement koosneb auto raami (kandekere) külge kinnitatud sfäärilisest reservuaarist, mille ülaosa on täidetud inertgaasiga (tavaliselt lämmastikuga). Reservuaari alaosas paikneb membraaniga eraldatult hüdrovedelik. Reservuaari alaosaga on ühendatud si...
5. Pneumaatiliste käsimasinate liigitus konstruktsiooniliste lahenduste alusel, nende kasutusala. – rootormootorid kasut peamiselt pöörleva liikumise saamiseks, enimkasutatavad. Turbiinmootorid – kasut peamiselt suurt töökiirus nõudvate operatsioonidega lihvimispoleerimismasinais. Kolbmootoritest löök- või pöördtoimelise liikumise saamiseks. 6. Põhilised pneumaatiliste käsimasinate tüübid. pneumodrell, pneumaatiline naelapüstol trummel- ja pidekassettidega, otse- ja nurgi pneumodrellid, nurgi- ja otsemutrikeerajad, pneumaatiline löökvasar metalli ja puidu töötlemiseks, nõelpuhastaja metallpindade töötlemiseks, tiigersaag puidu, plastikute ja metalli saagimiseks, rihmlihvimismasin. 7. Hüdrauliliste käsimasinate toitmise viisid ja masinate tüübid. nende toitmine võib toimuda: teiste ehitusmasinate hüdrosüsteemidest või individuaalsetest kergesti teisaldatavatest SPM-iga
Sidur Autodel kasutatakse manuaalkasti korral alaliselt sisse lülitatud yhe vüi mitmekettalist alaliselt hõõrd või kuiv sidureid Sidur jaguneb: Ajam · Mehaaniline ( tross või vardad ) · Hüdrauliline · Pneumaatiline · Sega ( hüdro pneuma ) · Elektromagnetiline Mehanismid · Taldrikvedruga · Spiraal vedrudega · Tsentrifukaalsidu · Magnetsidur · Hüdrosidur ( hüdrotrafo automaatkastide korral ) Ehitust vaata lk: 11-23 Tööpõhimõte Sidurite ülesandeks on: · Sujuvalt paigalt võtt · Võimaldab käiguvahetust · Võimaldab seista paigal lühiajaliselt sisselülitatud käiguga ja töötava mootoriga
laialdast kasutust leidnud, seda eelkõige kõrge termilise koormuse tõttu. Muutuva siiberturbiiniga VST turbolaadur Kasutatakse väikese võimsusega mootoritel. Tööprintsiibiks on järk-järguline lisa pealevoolu kanali avamine või sulgemine. Väikestel pöörlemissagedustel ja koormustel on avatud ainult põhi kanal, mistõttu heitgaaside vasturõhk on suur ning ka turbiini pöörlemissagedus ja laadimisrõhk on kõrge. Laaderõhku reguleerib pneumaatiline täitur, mis pidevalt muudab pealevoolu kanali ristlõiget. Mootori erinevatest tööreziimidest tingitud heitgaaside voog on erinev. Seega tuleb antud faktorit arvestada turbolaadurite töö efektiivsuse tõstmises ja konstruktsiooni arendamises. 3.
jõu 90° nurga all olevale võllile, käepidemest Elektriline nurklihvija ja pööratavast sädemekaitsest. Kettad on erineva paksuse ja abrassiivsusega ja neid saab vahetada vastavalt töö iseloomule ning vajadustele. Kasutamisel jälgida ohutusnõudeid ja turvavarustust. ( nt. Kaitseprillid , kindad , sädemekindlad riided). Toiminguid teha tuleohtlikest kohtadest eemal. Pneumaatiline nurklihvija TIKKSAAG Auto keretööde juures kasutatav tikksaag on suruõhu tööriist, mille saetera paikneb pikliku tööriista otsas. Tikksaega lõigatakse õhemat metalli (0,6-4 mm) ja autokere juures kasutatakse seda põhiliselt vana kerepaneeli lahtilõikamiseks ja uute plekkdetailide otste ja servade tasalõikamiseks detaili sobitamise käigus. Tikksaag
kolbmehanismist, töösilindrist koos löögimehanismiga, tööseadme pööramismehanismist, ventilaatorist, käepidemetest, elektrikaablist. Puuri või Joonis 2. Pneumaatilise löögiga drelli meisli kinnitamiseks on mitmesuguseid tööpõhimõte võimalusi: morse koonus, padrun, kiirkinnitus. Elektrimootori ankur toetub laagritele. Selle jahutus toimub ventilaatoriga. Reduktor koosneb võllist, silindrilistest ja koonushammasratastest. Pneumaatiline löögimehhanism koosneb vänt-kepsmehanismist, kolvist, löögidetailist. Viimased liiguvad torukujulises rauas. Kaitsesiduri ülesanne on puuri kinnikiilumise korral kaitsta mootorit ülekoormuse eest. Sidur koosneb hammasrataspaarist, seibidest ning taldrikvedrudest, mis on paigutatud puksile. Seibid liiguvad nuutidel ja surutakse vedrudega vastu hammasratast. Ülekoormusel hakkab veetav hammasratas seibide vahel libisema.
Küsimuste vastused 1) Alalisvoolumootorid Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks staatoril paiknevat ergutusmähist või püsimagneteid. Kontaktrõngaste ja harjakeste abil juhitakse pöörlevasse raami alalisvool (vt. Joonis 2.5). Et rootor pöörleks püsivalt ühes suunas, tuleb ankruvoolu suunda iga poolperioodi tagant reverseerida. Ankruvoolu suuna muutmiseks kasutatakse alalisvoolumootorites mehaanilist või pooljuhtidega töötavat kommutaatorit.Sõltuvalt ergutusmähise asukohast võivad alalisvoolumootorid olla kas a) võõrergutusega, kus ergutusmähist toidetakse eraldi toiteahelast, b) jadaergutusega, kus ergutusmähis on ühendatud jadamisi ankruga, c) rööpergutusega, kus ergutusmähis on ühendatud paralleelselt ankruga, või siis kombineeritult jada -ja rööpergutusega. Lisaks sellele kasutatakse kas püsimagnetergutust, mille puhul staatoril paiknevate püsimagnetitega tekit...
osakeste vastupanu võime väheneb Tõrje o Freezing point depressant – FPD Metüül etanool Etanooli baasil jääsulatusvahendid peab tungima saba pinnani välja o Tiiva ja saba esiservad on kaetud augulise paneeliga, titaanist, augud tekitatud laseriga 0,1.0,2 mm, surutakse surve all välja, õhuvoolud viivad jää minema o Pneumaatiline meetod, tiiva esiservades kummimatid, kuhu saab suruda õhku, need purustavad jääd, o Kuuma õhuga: esiklaas, reaktiivmootoritega saab tiibade esipindu soojendada, mootori küljes on soojusvaheti(õhk) o Eraldi põletiga soojendi, eraldi ahi, kus puhas õhk soojeneb ja juhitakse tiivast läbi Esiklaasil: kõige ökonoomsem, suunatakse esiklaasi siseküljele(puuduseks
muutuvad värvituks. hoia ära põrutusi, lööke Võnkumised, mille juures vibratsiooni intensiivsus on rohkem kui 3 korda kõrgem kui keskmine vibratsioonitase, suurendavad kogu vibratsioonistressi ja seda tuleb ära hoida. Vibratsiooni tuleb ära hoida tekkeallikas, levikul ja kui pärast seda jääb veel mingi jääkrisk, siis ka indiviidi tasemel. Pöörlevad liikumised põhjustavad tavaliselt vähem vibratsiooni kui liikumised edasi-tagasi. Hüdrauliline ja pneumaatiline ülekanne annavad suurema vibratsioonitaseme kui mehaaniline liikumine. takista vibratsiooni ülekandumist kui vajalik, mõõda viratsiooni mõju töötajale Kui vibratsioonikaitse tekkeallikas ja levikuteel ei ole piisav, siis tuleb suunata tähelepanu töötajale. Seda on võimalik teha kokkupuuteaja lühendamisega. Tuleb välja selgitada, missugusteltöödel esineb vibratsiooni ja missugustel mitte. Madal temperatuur, niiskus ja suitsetamine suurendavad vibratsiooniriski.
Õige hüdraulikasüsteemis üldiselt? Hinne 10 / 10 Vali üks või enam: Flag question a. Hüdrauliline energia b. Pneumaatiline energia c. Elektrienergia d. Mehaaniline energia vaata hüdroajami ülesehitust Õige vastus on: Elektrienergia, Hüdrauliline energia, Mehaaniline energia.
Sissejuhatus Töö eesmärgiks on kontrollerile programmi koostamine. Selle käigus õpin kasutama viite kontrolleri programmeerimise keelt: IL, ST, SFC, FBD, LD. Neid kasutades pean koostama programmi silindri liikumise kohta. Programmi koostamisel on mitu etappi. Programmi loomine algab süsteemse projekteerimisega, selleks tuleb koostada algoritm, mis kujutab endast tegevuste ülesmärkimist plokkskeemina, kus määratakse tegevuste otstarve ja funktsioonid, selleks peab olema ettekujutus vastava töömasina töökäigust. Vastavalt olekute arvule valitakse sisendite ja väljundite arv ning alustatakse programmi sisestamisega. Ülesanne Silinder A1 peab liikuma välja peale start nupu vajutamist. Silinder pannakse liikuma start nupu vajutamisega ning tuuakse algusesse stopp nupu vajutamisega. Kui start on vajutatud peab silindri töökäike olema viis, juhul kui vahepeal ei vajutata stoppi, ning seejärel peab silinder alguses seisma jääma. Välja jõude...
vahetamist Siduri väljavahetamise vajadust näitavad: Kuulata - Nõrk müra käikude vahetamisel või siduripedaali vajutamisel Tunneta - Nõrk kiirendus, võimsuse kadu, halb käikude lülitamine, raskelt liikuv siduripedaal, kere vibratsioon pooleldi vabastatud siduripedaali asendi korral. Arvuta - suur kütusekulu. Teie auto regulaarne kontrollimine võimaldab pidada autot tehniliselt heas korras. Hoiate kokku aega ja raha, vahetades sidurit õigeaegselt. 1.4 Mehaaniline siduri ajam- 1.5 Pneumaatiline sidur ajam- 1.6 Ühekettaline sidur- 1.7 Mitmekettaline sidur- Sellise lahenduse kindlad eelised on: temperatuur on rohkem ühtlustatud ja madalam, väiksem ülekuumenemise oht, täpsem sidurilülitus, suurem vastupidavus kõrgetele pöördemomentidele, väga mugav kasutada, kergem hooratas, pikaealine. Joonis 1. Toyota Racing Development Twin Disk (Twin Plate) sidur Joonis 3. Fidanza Twin-Disc Performance Clutch Line 2. Käigukast 2
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
Iseseisev töö nr1. Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhu...
teiste süsteemide juhtimiseks (nende sisen-dina). 1.5 Mida teeb juhtimissüsteemis reguleerimisorgan? Reguleerimisorgan RO on seade, mis muudab juhtimisobjekti sisendit (näiteks toa kütmisel regu- leerimiskraan) 1.6 Mida teeb juhtimissüsteemis täiturmehanism? Automaatjuhtimise korral käivitab reguleerimisorgani täiturmehhanism TM, milleks on tavaliselt mingi ajam (elektrimootor, hüdrauliline või pneumaatiline ajam). 1.7 Mida teeb juhtimissüsteemis täitur? Sageli võetakse täiturmehhanism ja reguleerimisorgan kokku üheks seadmeks täituriks. 1.8 Mida teeb juhtimissüsteemis tajur? Anduri põhiosaks on tajur T, kus juhtimisobjekti väljund (mingi füüsikaline suurus, näiteks temperatuur, rõhk, vedeliku nivoo, mehaaniline liikumine jne) muundatakse teiseks signaali liigiks, mida on võimalik mõõta, töödelda või edastada. Üsna tihti on selleks elektriline signaal. Näiteks
mõjuva vibratsiooni puhul. Ohule viitavad vereringehäired,näpud hakkavad tundma külma ,muutuvad värvituks. Hoia ära põrutusi ,lööke. Võnkumised ,mille juures vibratsiooni intensiivsus on rohkem kui 3 korda keskmisest vibratsioon tuleb ära hooida tekkeallikas ja levikul .Kui pärast seda jääb veel mingi jääkrisk,siis ka indiviidi tasemel (isikukaitsevahenditega).Pöörlevad liikumised põhjustavad tavaliselt vähem vibratsiooni kui edasi-tagasi liikumised.Hüdrauliline ja pneumaatiline ülekanne annavad suurema vibratsioonitaseme kui mehaaniline liikumine. Takista vibratsiooni ülekandumist.Kui vajalik,mõõda vibratsiooni mõju töötajale . Kui vibratsioonikaitse tekkeallikas ja levikuteel ei ole piisav,siis tuleb suunata tähelepanu töötajale.Seda on võimalik teha kokkupuuteaja lühendamisega.Tuleb välja selgitada, missugustel töödel esineb vibratsiooni ja missugustel mitte. Madal temperatuur, niiskus ja suitsetamine suurendavad vibratsiooniriski.
lossimisseadmega tühjalt tagasijooks) 50-Esitage ehitusmasinate liigitus liikuvuse ja liikumisviisi järgi. a) Statsionaarne masin paigaldatakse kohtvundamendile b) Teisaldatav masin algelise käiguosaga. c) Liikuv masin Jaguneb omakorda haagiseks, poolhaagiseks ning iseliikuvaks 51-Esitage ehitusmasinate liigitus neile paigaldatud jõuallika tüübi järgi. a) Sisepõlemismootoriga b) Hüdrauliline c) Pneumaatiline d) Elektriline e) Püssirohu toimel f) Kombineeritud 52-Esitage ehitusmasinate liigitus käiguosa tüübi järgi. a) Rööbastel b) Pneumaatiline c) Roomik d) Sammuv e) Tigu 53-Esitage ehitusmasinate liigitus tüüpmõõtmete järgi. a) Mikro (väga väiksed) b) Makro (väiksed) c) Keskmised d) Suured e) Ülisuured 54-Esitage ehitusmasinate liigitus tehnoloogilise otstarbe järgi.
58 Pneumojaoti tähistuses näitab esimene number pneumojaoti avade arvu (väljaarvatud juhtimisavad) ja teine number pneumojaoti tööasendite arvu. Näide: 3/2 pneumojaoti 3 ava 2 asendit 4/3 pneumojaoti 4 ava 3 asendit 6.2.3 Pneumojaotite juhtimist kajastavad tingmärgid Juhtimisviisi poolest eristatakse: Pideva juhtimisega. Pneumojaoti on rakendunud asendis nii kaua kuni kestab juhttoime: kas manuaalne, pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). Neid pneumojaoteid nimetatakse ka monostabiilseteks. Impulssjuhtimisega. Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Kokkuvõte pneumojaotite tingmärkidest:
58 Pneumojaoti tähistuses näitab esimene number pneumojaoti avade arvu (väljaarvatud juhtimisavad) ja teine number pneumojaoti tööasendite arvu. Näide: 3/2 pneumojaoti 3 ava 2 asendit 4/3 pneumojaoti 4 ava 3 asendit 6.2.3 Pneumojaotite juhtimist kajastavad tingmärgid Juhtimisviisi poolest eristatakse: Pideva juhtimisega. Pneumojaoti on rakendunud asendis nii kaua kuni kestab juhttoime: kas manuaalne, pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). Neid pneumojaoteid nimetatakse ka monostabiilseteks. Impulssjuhtimisega. Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Kokkuvõte pneumojaotite tingmärkidest:
KOOL Nimi Kursus Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid Referaat Juhendaja: Nimi asukoht 2010 Sisukord Milleks on vaja tööohutust?........................................................................................... 3 Mõned huvitavad fatkid seoses tööohutusega............................................................3 Müra............................................................................................................................... 4 Töövahendite ohutu kasutamine, riskifaktorid ja nende välja selgitamine.................... 4 Töötajate juhendamine ja koolitamine.......................................................................6 Kasutatud kirjandus:....................
Operatsioonid võivad aga toimuda kas igaüks kindlal ajahetkel või kõik operatsioonid ühel ja samal ajahetkel, kuid erinevates ruumipunktides. Sellest lähtudes jaotatakse: a) perioodilise= tsüklilise tööprotsessiga b) pideva tööprotsessiga 26. EM liigitus liikuvuse ja liikumise viisi alusel. a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) liikuvad – haagised, poolhaagised, iseliikuvad 27. Iseliikuvate masinate jaotus jõuallika tüübi alusel. a) elektriline b) pneumaatiline (suruõhu) c) hüdrauliline d) sisepõlemismootoriga e) püssirohutoimeline f) kombineeritud 28. Liikuvate masinate jaotus käiguosa tüübi alusel. a) rööbastel b) pneumoratas c) roomik d) sammuv e) tigu 29. Masinate jaotus peaparameetrite alusel. Jaotatakse suurusgruppidesse, mille standardnimetused on a) väga väikesed e mikro b) väikesed e mini c) keskmised d) suured e) ülisuured 30. EM jaotus tehnoloogilise otstarbe alusel. Jaotuse aluseks on ehituslike tööde jaotus.
vahel), kontroller tagamaks vee ja pastöriseerimise temperatuuri, veevärgi vee pealevool (vee kaod), ülevoolutoru (veeliia väljutamiseks), temp.andurid (vesi, piim), auruklapp (juhib kontroller, tagamaks tehn.reziimi) Vett võib kuumut.ka elektriliselt (ohtlik). 3 37. Pastöriseerimisreziimi juhtimine ringvooluklapiga. Pneumaatiline kolmikklapp juhib puudulikult pastoriseeritud toote tagasi ujukipaaki uuesti pastöriseerimiseks. Temp.andur, temp.kontroller (anduri signaal võrreldakse lävesignaaliga), võimendi (klapi rakendumiseks vajal.el.võimsus), ringvooluklapp. 38. Desodoraator: tootest maitse- ja lõhnavigu põhjustavate ainete eemaldamine vaakumi all. Kuum toode juhitakse vastu desoraatori korpuse seina või pihustatakse, alarõhul hakkab toode intensiivselt keema ja koos veeauruga eralduvad ebasoovitavad gaasid
2. Sildade arv · 2 · 3 · 4 3. Vedav sild · Tagavedu · Mitmikvedu · Esivedu · Nelikvedu 4. Mootori tüüp · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 5. Kandejõud · 4t · 5t 27 · 8t · 16t · 20t 6. Litraaz · 9 · 12 · 13 · 16 7. Kasutusotstarve · Pikamaavedu · Vedelike vedu · Ehitusvedu · Raskekaubavedu 8. Käigukast · Automaat · Poolautomaat · Manuaal 9. Piduriajam · Hüdrauliline 28 · Pneumaatiline 10. Autohaagised Haagis on vedukile järele- või külgehaagitav veovahend, mis ei ole iseseisvalt liikumisvõimeline. See tähendab, et haagisel puudub edasiliikumiseks jõuallikas. Haagiseid on jalgratastele, mootorratastele, sõidu- ja veoautodele. Haagised on nii üldotstarbelisi, millega veetakse kõikvõimalikke kaupu, kui ka spetsiaalseid, nagu näiteks autode, paatide, vedelike, puistmaterjalide jne veoks ettenähtud haagised.
Rakvere Gümnaasium Tim Leesnurm 11 B KUIDAS RESTAUREEERIDA VANA PUITAKENT Praktiline töö Juhendaja:Sirje Trahv ja Tom Leesnurm Rakvere 2016/2017 ÕA LÜHIÜLEVAADE Kool: Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Kuidas restaureerida vana puitakent Võtmasõnad: Vana akna restaureerimine, kittimine, klaasimine Refereering Aken on nii tavaline maja osa, et me ei suuda ettegi kujutada, kuidas võisid hooned välja näha ilma valgusavadeta või kuidas valguseta ruumides elati-oldi. Seni vanimad aknaklaasist jutustavad leiud on Pompeji väljakaevamistelt leitud valatud klaasitükid. Klaasidega aken ilmus majaseintesse keskajal. Kirikutel ja rikaste majadel oli aknaid nähtud ja imetletud juba mitusada aastat, kuid tavaliste majade jaoks olid need liiga kallid ja luksuslikud. Kulus veel paarsada aastat, enne kui klaasidega ...
TÖÖVAHENDI OHUTU KASUTAMINE Mida saab ette võtta ohu vähendamiseks? · - kasuta tööks õigeid töövahendeid; · - veendu masinate ja seadmete turvalisuses; · - kontrolli, kas käsitööriistad on turvalised; · - taga masinate ja seadmete nõuetekohane hooldus; · - vii hooldustöö läbi turvaliselt; · - juhenda ja koolita seadmete kasutajaid. Sissejuhatus Igal aastal põhjustab töövahendite, sealhulgas masinate ja seadmete kasutamine arvukalt õnnetusi, millest paljud on tõsised või lõppevad surmaga. Käesolev voldik annab lihtsat ja praktilist nõu, kuidas ohtusid kõrvaldada või vähendada. Voldikus sisalduv teave on suunatud peamiselt väikeettevõtete omanikule ja juhile. Soovime juhtida ettevõtja tähelepanu sellele, mida on vaja silmas pidada töövahendite kasutamisel, et vähendada tööõnnetuse tõenäosust. Tööõnnetustega kaasnevad ettevõtte jaoks märkimisväärsed li...
(happelised väike oblik, põldrõigas,põldkanike jne ; lubjarikkal: põldsinep,kollane karikakar, lubikas jne ) Kaltsiumi võime tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinik. Tuleb lähtuda lubjatarbest, esimeses järjekorras anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumatele kultuuride kplvi alla. Mesikas jne .Klinkritolm-keelustatud. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus- Nõrglubi (allikalubi) ja Järvekriit, 1950 Restpõlevkivi tuhk, eggektiivne, Tolmpõlevkivituhk, pneumaatiline lubiväetise tehnoloogia, paekivijahu ja dolomiidijahu. 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid- Nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivne happesus- põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikikoonid.(pH- vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm); Potentsiaalne happesus- põhjustavad mulla kolloididel neeldunud vesinik- ja alumiiniuminoonid. (Hüdrolüütiline H8,2 ja asendushappesus H5,6).
8) suundtõke meetod kasutusel juhul, kui piiramine on võimatu (tugev tuul ja hoovus) poomid asetatakse teatud kaugusele reostusallikast, et moodustuks kahekordne "sulg" 9) puksertõke kasutatakse väga tugeva tuule ja hoovuste korral ning kui reostus on juba laialt levinud poomid tõmmatakse U-kujuliselt kahe laeva poolt ümber reostuskoha 18. Mis on pneumaatiline õlipoom? Merepõhjas on perforeeritud toru, kuhu suunatakse suruõhk, mis tekitab mulltõkke. Mulltõke ei lase reostusel edasi levida, aga laevad saavad läbi. 19. Mis on seinpoom? · koosneb ühest plaadist, mis toimib nii laine üleviskumise tõkkena kui ka "seelikuna" · teatud vahemaade tagant on paigutatud ujuv ja ballastmaterjal · eeliseks suhteliselt kompaktne hoiustamine · puuduseks halb hoovus - ja lainetuskindlus 20. Mis on absorbeeriv poom?
1970 esimene BIO 1992 1150 puhastit Puhastite projekteeritud tööiga (15-20a) sai täi 90-tel 1995 aastal töötas 370 puhastit hästi, 680 viletsalt 1997 959 puhastit, neist 828 töös ja vaid 58% töökorras Settekäitlus nõrgalt arenenud 1994 ehitati vaid 4 puhastit 1997 ehitati juba 29 puhastit 2000-tel reoveepuhastite rajamine tõusuteel Puhastite arvu suurenemine toimus kiirelt 70date alguses kuni 75-80da aastani. Pärast seda tekkis puhasteid vähe juurde. BIO pneumaatiline õhustus. BIO valmistati terasest Rakvere EPT-s, projekteerija Eesti Projekt. Aktiivmudapuhasteid on Eestis tehtud kolmes suuruses: BIO 25, BIO 50, BIO 100 (number näitab õhustuskambri mahtu). BIO mudatasku tüüpi setiti, aktiivmuda valgub tagasi õhustuskambrisse, pneumaatiline õhustus, reovee viibeaeg 24h. Võre setiti - bioloogiline puhasti - järelsetiti (mehaaniline puhastus tõmmatakse väikepuhastites kokku) Bio puhul reovee viibeaeg puhastis on väga pikk, vähemalt 24h
1 peakäivitus klapp 2 käivituskang 3 ühine õhujagaja 4 automaatne käivitus- klapp. Käivitussüsteemi põhiosade funksioneerimine. Süsteem koosneb neljast põhiosast 1 peakäivitusklapp 2 õhujagaja 3 pneumaatiline käivitus - klapp 4 käivitussiiber PEAKÄIVITUSKLAPP. Lahutab mootoril oleva käivitussüsteemi suruõhu balloonist. St mootori töötamise ja seisu ajal kui balloon on avatud, aga peakäivitusklapp on suletud ei pääse suruõhk masina käivitussüsteemi. PEAKÄIVITUSKLAPPE JAGATAKSE I juhtimisviisi järgi käsitsi juhtimisega pneumaatilise juhtimisega II konstruktsiooni järgi
LonWorksile: · ANSI / CEA 709,1-B-2002. Kontroll võrgustike ja kodu kontroll (ANSI spetsifikatsioon KMH / CEA 709,1 kaudu kättesaadavaks Global Engineering dokumendid). · ANSI / ASHRAE 135-1995. MAC kihi Hoone automaatika ja juhtimissüsteem Networking standard · IEEE 1473-L. Intra-auto ja muu auto side raudteeveeremi (reisirongid) · AKI EAP. Ameerika Raudteede Assotsiatsiooni elektrooniliselt juhitav pneumaatiline pidurisüsteem · EN14908-1. Euroopa Liidu intelligentsed ehitised · GB / Z 20.177,1-2.006. Standardikomitee Administration Hiina kontrolli võrgustike · GB / T 20.299,4-2.006. Standardikomitee haldus Hiina Digital Tehnika kohaldamine Ehitus Residence ühenduse · SEMI E54.16. Semiconductor seadmete tootjad standard andur-ajam võrgud 3. TÖÖRIISTAD INTEGRATSIOONI JA ARENGU JAOKS 4.1 Integratsiooni tööriistad
PNEUMOAUTOMAATIKA Eksamiküsimused 1. Pneumoautomaatika kasutusealad kasutatakse pneumo pihusteid,pressid, suruhaamreid, pidureid, pneumovõrgud, erinevat sorti pumbad,mootorid, pneuo post, pneumo püstolid. 2. Pneumoautomaatika süsteemide eelised, puudused Plussid Miinused Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal Õhu ettevalmistus: pool, seega on suruõhu saamine võimalik Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. kõikjal. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Transporditavus: ...
·eelisteks kompaktne hoiustamine ja lainekindlus ·puuduseks täispumpamisele kuluv aeg reostuse kiire leviku korral 17.Kirjeldage võimalikke vahendeid ja meetmeid reostuse laialivalgumise tõkestamiseks. Mulltõke, rannikupoomid, alternatiivsed lahendused (bambusest, köiest, traadist, puidust ja riisikõrtest valmistatud naftatõkend), imavad poomid, seinpoom, ujuvad/uputatavad poomid, õhku täis pumbatava ujukiga poomid, tahke ujukiga poomid, 18.Mis on pneumaatiline õlipoom? suruõhuga täidetav õlipoom, need, mis täidetakse õhuga enne vette laskmist v vees olles 19.Mis on seinpoom? Tarindpoom ehk seinpoomid ·koosneb ühest plaadist, mis toimib nii laine üleviskumise tõkkena kui ka "seelikuna" ·teatud vahemaade tagant on paigutatud ujuv ja ballastmaterjal ·eeliseks suhteliselt kompaktne hoiustamine ·puuduseks halb hoovus - ja lainetuskindlus. 20.Mis on absorbeeriv poom? Poom, mis imab õli enda sisse 21
Statsionaarsed,Teisaldatavad,Iseliikuvad 265-Nimetage vabalangemisega segistite tüübid trumli kuju järgi. Pirnikujuline,Tüvikoonuseline,Kaksikkoonuseline 271-Kuidas liiguvad tööseadme elemendid pärivoolu segisteis? Labade ja trumli liikumine on samasuunaline 277-Millise tööorganiga on varustatud mikser-tüüpi segistid? Propeller tüüpi tööorganiga 283-Millistest agregaatidest koosneb pneumaatiline mördi transportimise seade? Kompressorjaam,Valmis mördisegu silo,Etteandeseade,Transportiv torustik,Vastuvõtuanum,Väljund mördipritsi ühendamiseks 289-Loetlege r/b tehase vormimisjaoskonna seadmed. Vormid,Betooni vormidesse paigaldamise seadmed,Armatuuri eelpingestusseadmed,Betooni tihendus ja viimistlusseadmed,Betooni kivinemise kiirendamise seadmed,Vormi puhastus ja määrimisseadmed 295-Loetlege käsimasinate tüübid konstruktiivse lahenduse järgi. Otse
hukkunud merelindu 9000 tonni hukkunud austreid Põhjus: rooliseadme rike, triiv madalikule, laev murdus pooleks ja lõhuti täielikult tormilainete poolt. 3. 03.06.1979 Naftaplatvorm Ixtoc IMehhiko lahes Reostus: 450 – 480p tuhat tonni toornaftatreostus jõudis Mehhiko rannikuni,haruldaste merekilpkonnade pesitsuspaikadeni. Kümned tuhanded kilpkonnapojad teisaldati lennukitega uude elukohta. Põhjus: nafta väljapurse puuraugust 2. Mis on pneumaatiline õlipoom? 3. Nimetage erinevate laevajäätmete säilimisaega merekeskkonnas. Paberist bussipilet 2 – 4 nädalat Puuvillane riie 1– 5 kuud Köis 3 –14 kuud Villane riie 1 aasta Värvitud puit 13 aastat Plekkpurk 100aastat Alumiiniumpurk 200 – 500aastat Plastikpudel 450 aastat 4. Nimetage jäätmete käitlemise meetodeid laevas. Korjavad nei kategoorija järgi ning pärast: Võimalikud on mitmed töötlemisviisid: •kokkupressimine ja pakendamine
tisleriliimi kasutamine) Detailide eelsoendamine, pressi ehk kontaktpinna eelsoendamine, detailide kokkupressimine, liimivuugi paksuse vähendamiseks, liimi surumiseks puidu pooridesse ja jäägi väljasurumiseks pindade vahelt. Surve sõltub liimi liigist, küdelusest, puu liigist jne. Keskmiselt 2-10kg/cm2 · Pressimisvahend: kiilud, klambrid, pitskruvid, rihm, tööstuslikus kruvipress, hüdrauliline press, pneumaatiline press, vertikaal- ja horisontaalpressid · Detailide ja toorikute hoidmine surve all- toimub seni, kuni liim on tardunud ja liimühenduse lagunemist pole karta, seejärel vabastatakse toorikud surve alt ja suunatakse tehnoloogilisele ooteajale, kuni liimi lõpliku kõvastumiseni(PVA) · Liimilahuse niiskuse ühtlustamiseni ja sisepingete vaibumiseni · Surve all hoidmise aeg sõltub liimi liigist, temp. Ja liimühenduse iseloomust
(tootlikkus, võimsus)? : a. tootlikkus 40 l/s, võimsus alla 15 kW b. tootlikkus 300...500 l/s, võimsus 100...150 kW c. tootlikkus üle 300 l/s, võimsus üle 100 kW d. tootlikkus 20...40 l/s, võimsus 10...15 kW e. tootlikkus 40...300 l/s, võimsus 15...100 kW õige vastus : tootlikkus 40...300 l/s, võimsus 15...100 kW 6 : 10 10 Milliste energiate muundamine toimub hüdraulikasüsteemis üldiselt? : a. Mehaaniline energia b. Pneumaatiline energia c. Elektrienergia d. Hüdrauliline energia vaata hüdroajami ülesehitust : Elektrienergia , Hüdrauliline energia , Mehaaniline energia 7 : 10 10 Milliseid pneumotorustike topoloogiaid kasutatakse pneumosüsteemides? : a. võrkjaotusega pneumotorustik õige vastus b. dendroloogiline pneumotorustik c. lihtjaotusega pneumotorustik õige vastus d. ringjaotusega pneumotorustik õige vastus e
TUULEENERGIA Referaat Table of Contents SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1.TUULENERGIA AJALOOST.....................................................................................................4 1.1.ÜLDINE TUULEENERGIA AJALUGU....................................................................................4 1.2.EESTI TUULEENERGIA AJALUGU.......................................................................................5 2.TUULEENERGIA EELISED......................................................................................................7 3.TUULEPARKIDE MÕJU KESKKONNALE JA MIINUSED.........................................................9 4.MÕJU INIMKONNALE............................................................................................................ 12 5.TUULEENERGIA HETKESEIS............................
ka klemmid 6 ja 7 (7 soonega ühendusjuhe, standard ISO 11992 ning ISO 7638). Andmeedastus veokist haagisesse toimub CAN andmesiini "Haagis" (klemmid 6 ja 7) kaudu. Sele 25. Haagise ühendusjuhe peab olema alati pistikupesas (allikas: WABCO) NB! Kui haagisesse on integreeritud EBS, aga veoki ja haagise vahel kasutatakse ainult 5 soonega ABS ühendusjuhet, töötab ainult tavaline pneumaatiline juhtimisahel. Ka siis saab haagist pidurdada elektriliselt reguleeritult, sest haagise juhtplokk saab määrata pidurirõhu nimiväärtuse pneumaatilise juhtimisahela kaudu. Seega jäävad alles kõikrõhureguleerimisfunktsioonid ning pidurdusjõudude reguleerimine nii ALB anduri abil kui ka ABS abil. Võimalikud on ka kombinatsioonid EBSiga veokist koos tavalise haagisega ja ilma EBSita veokist ISO 11992 ning ISO 7638 standarditele vastavate haagistega. Mõju haagisele oleneb suruõhu ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
