Plekksepa tööriistakast (1)

MINU ISIKLIK  PLEKKSEPA  TÖÖRIISTAKAST
Andri   Põldsepp
Valgamaa Kutseõppekeskus
AT-14
VASARAD  ( HAAMRID )

Pleki  õgvendamiseks kasutame plekksepa 
vasaraid, mis erinevad  tavalisest   lukksepa  
vasarast oma „keerulisema“ kuju poolest, mis 
on vajalik erinevatel pindade töötamiseks 
ning erinevat  laadi  töötluse teostamiseks.

 Vasaraid on tasapinnalise ja kumera,  lapiku  
ja tömbi, ümara ja kandilise tööpinnaga. 
Lisaks kasutatakse nende valmistamiseks 
erinevaid materjale: terast, alumi niumi, puitu, 
plastmassi, kummi ja ka nahka.

 Vastavalt töödeldava pinna  kujule , asukohale 
ja õgvendamise suunale tuleb teha valik 
erinevate vasarate seast.

  Erinevast  materjalist vasaratel on ka veidi 
  Terasest  plekksepa vasarad 
erinevad omadused ja kasutusotstarve.
VASARAD (HAAMRID)

 Näiteks puu-, alumi nium- ja kõva kummivasaraga 
saab  plekki  õgvendada ni , et see ei  veni  löökide 
al .

 Nende löök on pehmem kui terasvasaratel ning 
kuna nende materjal on terasest pehmem, si s ei 
venita nad plekki välja.

 Sel iste vasaratega antakse tavaliselt 
deformeerunud detailidele, enne pinnimistööde 
juurde asumist, tagasi nende esialgne kuju.

  Kapron - ja kummivasaraga õgvendatakse ja 
pinnitakse elastse deformatsiooniga kohti, nt 
sujuvad mõlgid, „mängiv“ ukse- või ti vaplekk.

 Terasvasaratega õgvendatakse seevastu plastseid 
 Muudest  materjalidest  plekksepa vasarad
deformatsioone, nt volte, teravaid mõlke jne. 
ALASID JA LUSIKAD

Õgvendamise juures on keerulise kujuga 
autoplekki vaja toestada väga erinevatest 
kohtadest , seepärast on ka plekksepa alasid 
erinevate  kujudega , et saada toestatavale 
kohale võimalikult tihedalt ligi.

 Samaks otstarbeks kasutatakse ka plekksepa 
lusikaid, mil e abil on võimalik toestada  kitsaid  
Plekksepa alasid
kohti, kuhu alasiga ligi ei pääse.

 Lisaks kasutatakse lusikaid löögipinna 
laiendajana, et  vasaraga  löök mõjuks laiemale 
pinnale ja  vasar  ei venitaks kohta välja.

 Sel eks toetatakse  lusika  lai  kumer  osa vastu 
pleki pinda ja lüüakse vasaraga lusika pihta. 
Plekksepa lusikad
ALASID JA LUSIKAD

Alumi niumpindade õgvendamiseks 
terasest valmistatud vasarad ja alasid 
paraku ei sobi, sest põhjustavad 
alumi niumpinnal korrosiooni.

 Seepärast tuleb alumi niumpindade 
õgvendamisel kasutada  kattega  
tööri stu, näiteks plastkattega vasaraid 
ja alaseid.
Alumi niumi õgvenduskomplekt
VENITUSHOOVAD 

Väljastpoolt pleki väljatõmbamiseks 
kasutatakse koos spotteriga 
venitushooba, mil e üks ots  toetub  
detaili jäigale otsale ja konksudega 
venitatakse paneelile keevitatud seibe 
või lainetraati.
Venitushoob

 „Karukäpaga“ tõmbevasar toimib 
sarnaselt spotteri tõmbevasaraga, 
ainult et „karukäpaga“ tõmmatakse 
mitut punkti korraga, kas si s 
lainetraadi abil või pinnale keevitatud 
seibide reast läbilükatud vardast 
tõmmates. 
karukäpaga varustatud tõmbevasar 
PLEKIKÄÄRID  

Plekikääre valmistatakse ni  
parempoolse kui vasakpoolse teraga 
ja vaja läheb plekksepal neid 
mõlemaid – vastavalt sel ele, kummalt 
poolt on võimalik plekki lõigata ja kus 
on  takistav  serv.

 Lisaks on erinevus kääri otste kujus – 
sirgete otstega käärid on mõeldud 
sirge lõike tegemiseks, väänatud 
otstega kumerate lõigete tegemiseks
Üleval väänatud otstega ja all sirgete otstega 
plekikäärid 
KETASLÕIKUR

Ketaslõikur on ilmselt üks olulisemaid ja enim 
kasutatud tööri st, mil ega on võimalik metal i 
lõigata, käiata ja lihvida.

 Koosneb nurklihvija mootorist (elektriline) või 
turbi nist (suruõhu), reduktorist, mis suunab 
jõu 90° nurga al  olevale võl ile, käepidemest 
Elektriline nurklihvija
ja pööratavast sädemekaitsest.

Kettad on erineva paksuse ja abrassi vsusega 
ja neid saab vahetada vastavalt töö 
iseloomule  ning vajadustele.

  Kasutamisel  jälgida ohutusnõudeid ja 
turvavarustust. ( nt. Kaitsepril id ,  kindad  , 
sädemekindlad ri ded). 

Toiminguid teha tuleohtlikest kohtadest eemal.
Pneumaatiline nurklihvija
TIKKSAAG  

Auto keretööde juures kasutatav 
tikksaag on suruõhu tööri st, mil e 
saetera paikneb pikliku tööri sta otsas.

 Tikksaega lõigatakse õhemat metal i 
(0,6-4 mm) ja  autokere  juures 
kasutatakse seda põhiliselt vana 
kerepaneeli lahtilõikamiseks ja uute 
plekkdetailide otste ja servade 
tasalõikamiseks detaili sobitamise 
käigus. 
Tikksaag 
PUNKTITRELL  

Punktitrel  on puurimisseade, mil e abil 
puuritakse spetsiaalse  freesi  
(punktipuuri) abil välja punktkeevituse 
südamikke detailide eemaldamiseks.

 Punktitrel il on reguleeritav freesi 
sügavuspi rik, mil e abil saab reguleerida 
lõike sügavust, nt. li test ainult ühe kihi 
eemaldamiseks.

 Veel on seade varustatud eemaldatava 
tugikaarega, mil e abil toestatakse 
puuritavat punkti vastasküljelt. 
Punktitrell
PLASMALÕIKUR 
•
Plasmalõikur on gaasilõikurit  meenutav  seade, 
mil ega saab lõigata kuni 4-5 mm paksust 
materjali.
•
 Gaasiks on plasmalõikuris aga  suruõhk , mis 
elektrilaengus ioniseeritakse.
•
Sel e tulemusena tekib keevituskaart meenutav 
plasmajuga, mil e abil saab metal i lõigata.
•
 Plasmalõikur on abiks paksemast materjalist 
deformeerunud detailide mahalõikamisel, 
samuti kõrgtugevast terasest detailide 
mahalõikamisel, aga ka kõrgtugevasse 
terasesse aukude tegemiseks enne 
Plasmalõikur
korkkeevitust. 
KOKKUVÕTE
Minu plekksepa tööri stakastis olevad  seadmed :
Vasarad(haamrid)
•
Alasid ja Lusikad
•
Venitushoovad
•
Plekikäärid
•
Ketaslõikur
•
Tikksaag
•
Punktitrel
•
Plasmalõikur

Document Outline

• Slide 1
• Vasarad (haamrid)
• Vasarad (Haamrid)
• Alasid ja lusikad
• Alasid ja lusikad
• Venitushoovad
• Plekikäärid
• Ketaslõikur
• Tikksaag
• Punktitrell
• Plasmalõikur
• Kokkuvõte