50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 47 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
119 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Panic
Õppematerjali autor
Alustatud neljapäev, 18. detsember 2014, 13:27 Olek Valmis Lõpetatud neljapäev, 18. detsember 2014, 13:37 Aega kulus 10 minutit 15 sekundit Punktid 8,83/10,00 Hinne 88,33 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Küsimuse tekst Puurpingis on puuri siht sama Vali üks: a. x-teljega b. y-teljega c. z-teljega d. u-teljega e. v-teljega Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Küsimuse tekst Binaarkell näitab Palju on kell kümnendsüsteemis? Vali üks: a. 06:57:43 b. 06:59:43 c. 02:05:04 d. 07:48:13 e. 06:57:43 Küsimus 3 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Küsimuse tekst Millises režiimis toimub tavalise triikrauatemperatuuri juhtimine? Vali üks: a. pidevalt b. impulssidega c. diskreetselt d. Digitaalselt ( KA VALE !) Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Küsimuse tekst Milleks on autopiloodis vajalik tagasiside lennuki pikikalde muutuse kiiruse järele?
Moodul 6 (pneumaatika ja hüdraulika) https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=481592&showall=1 Õpikeskkonna avalehele Minu kursused MES0040 Teema 4 Moodul 6 (pneumaatika ja hüdraulika) Alustatud neljapäev, 18. oktoober 2012, 12:09 Lõpetatud neljapäev, 18. oktoober 2012, 12:12 Aega kulus 3 minutit 3 sekundit Hinne 100 maksimumist 100
Test APJ https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=554937&showall=1 Õpikeskkonna avalehele Minu kursused MES0040 Teema 8 Test APJ Alustatud reede, 4. jaanuar 2013, 00:20 Lõpetatud reede, 4. jaanuar 2013, 00:41 Aega kulus 21 minutit 13 sekundit Punktid 10,00/10,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00
Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada teades, et Kahe vektori vektorkorrutis on vektor , mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga siinuse korrutisega , siht on risti tasandiga , milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga . [v1 v2]= v1 × v2 = v1 v2 sin kusjuures [v1v2=[v2v1] 3 SI ühikud SI põhiühikud: Suurus Ühiku nimetus Tähis Pikkus Meeter M
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................
Üksiktootmisel lõigatakse hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa. Hambumismoodul on hambumissammu ja jagatis. Freesimisel antakse freesile pöörlev pealiikumine, toorikule sirgjooneline ettenihkeliikumine. Saritootmisel kasutatakse hambalõikepäid ja kammlõikureid. Sõrmfreesiga lõigatakse ka kald- ja noolhammastega rattaid. Kopeermeetodil määrab lõikuri valiku lõigatava hammasratta hambumise moodul ja hammaste arv. Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi, hammaslattlõikurit või hammasrataslõikurit. Lõikservade asendi pidev muutumine tooriku hambaprofiili suhtes saadakse lõikuri ja tooriku kooskõlastatud pöörleva liikumise tulemusena. Hambalõikamine rullumismeetodil on universaalsem, kuna ta võimaldab lõigata antud hambumismooduliga lõikuriga erineva hammaste arvuga rattaid. Hambalõikurid
Aastal 1954 võeti kasutusele ränitransistor, selle kõrge töötemperatuuri, suure majandusliku edu ja töökindluse tõttu. Integraallülituse leiutamine 1958. aastal, mis järgis planaartehnoloogiat, sai 1959. aastal pooljuhtelektroonika võtmeks. Enne 1960 aastat oli pooljuhtelektroonika üks nõrgavoolu ja madalpinge elektroonika osi. Aastast 1970 algas sensatsioonilisemaid kümnendeid madalpinge elektroonika ajaloos. Kaheksakümnendad aastad esindasid integraallülituste, hübriid- ja moodul andmemuundurite tootmise kiiret kasvu. Üheksakümnendate pooljuhtelektroonika põhirakendusteks olid tööstuse juhtimine, mõõtetehnika, mõõteaparatuur, meditsiin, audio- ja videoseadmed ning arvutid. Täiendavalt jätkus madala maksumusega ja väikese võimsusega muundurite kasutamine kõikides modemites, mobiiltelefonides, raadiosides ja muudes kantavates seadmetes. Suund kõrge integratsiooniastmega skeemidele ja võimsuskadude vähendamisele kestis kuni 2000- ndate aastateni.
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid