Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontroller FC34 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Sissejuhatus
Töö eesmärgiks on kontrollerile programmi koostamine. Selle käigus õpin kasutama viite kontrolleri programmeerimise keelt: IL, ST, SFC, FBD, LD. Neid kasutades pean koostama programmi silindri liikumise kohta.
Programmi koostamisel on mitu etappi. Programmi loomine algab süsteemse projekteerimisega, selleks tuleb koostada algoritm , mis kujutab endast tegevuste ülesmärkimist plokkskeemina, kus määratakse tegevuste otstarve ja funktsioonid, selleks peab olema ettekujutus vastava töömasina töökäigust. Vastavalt olekute arvule valitakse sisendite ja väljundite arv ning alustatakse programmi sisestamisega.
Ülesanne
Silinder A1 peab liikuma välja peale start nupu vajutamist. Silinder pannakse liikuma start nupu vajutamisega ning tuuakse algusesse stopp nupu vajutamisega. Kui start on vajutatud peab silindri töökäike olema viis, juhul kui vahepeal ei vajutata stoppi, ning seejärel peab silinder alguses seisma jääma. Välja jõudes peab seisma ajaviite t1 jooksul ja siis peab hakkama uuesti sissepoole liikuma, jõudes sisse, peab seisma ajaviite t2 jooksul ja siis uuesti välja liikuma, kuni 5 töötsüklit saab tehtud. Süsteemi käivitades peab silinder väljas oleku korral sisse liikuma. Ajaviiteid ja käikude arvu saab tarkvaraliselt muuta. Programmi tuleb kirjutada viies keeles: IL, ST, SFC, FBD, LD. [123]
Programmi tööd tuleb kontrollida simulatsiooniga. Programm on mõeldud kontroller FEC-FC34-le, kus seda tuleb reaalselt ka katsetada.

Lahenduskäik


Riistvara
Kahepoolse toimega pneumosilinder A1
Teekonnaandurid 1S1 ja 1S2
Kahe tööasendiga ja viie liiteavaga kahepoolse elektropneumaatilise juhtimisega jaoti J5/2
Pneumaatiline skeem
Süsteemi põhimõtteline skeem
Algoritm



Kasutatavad muutujad ning nende tähendused:

Kasutuses olevad sisendid /väljundid:


IN0_0 Startnupp - normaalselt avatud kontaktidega
IN0_1 Stoppnupp - normaalselt suletud kontaktidega
IN0_2 Andur 1S1 - annab loogilise ühe kui silinder on kodus
IN0_3 Andur 1S2 - annab loogilise ühe kui silinder on väljas
OUT0 jaoti juhtimine (silinder välja)
OUT1 jaoti juhtimine (silinder sisse)
Digitaalväljundid:
FC34_OUT0 (relee väljundid)
FC34_OUT1 (relee väljundid)
FC34_OUT2 (transistorväljundid)
FC34_OUT3 (transistorväljundid)
FC34_OUT4 (transistorväljundid)
FC34_OUT5 (transistorväljundid)
FC34_OUT6 (transistorväljundid)
FC34_OUT7 (transistorväljundid)
Digitaalsisendid:
FC34_IN0_0
FC34_IN0_1
FC34_IN0_2
FC34_IN0_3
FC34_IN0_4
FC34_IN0_5
FC34_IN0_6
FC34_IN0_7
FC34_IN0_7
FC34_IN1_0 (saab kasutada katkestustena)
FC34_IN1_1 (saab kasutada katkestustena)
FC34_IN1_2 (saab kasutada kiirloenduri sisendina)
FC34_IN1_3 (saab kasutada kiirloenduri sisendina)
IL mälumuutujad
Muutuja nimi andmetüüp kirjeldus
AEG TIME sees seismise taimeri seadeväärtus
TAIMER1V BOOL sees seismise taimeri väljund
TAIMERIHETK1 INT sees seismise taimeri hetkeväärtus
TAIMER2V BOOL väljas seismise taimeri väljund
TAIMERIHETK2 INT väljas seismise taimeri hetkeväärtus
KORDADEARV INT loenduri seadeväärtus e kordade arv
LOENDURV BOOL lipp , mis annab märku, et vajalik arv kordi on väljas käidud
LOENDURIARV INT loenduri hetkeväärtus
SK BOOL lipp, mis annab märku et süsteem on käivitatud
SI BOOL lipp mis annab märku, et süsteem on initsialiseeritud
IL
Instruction list
ST mälumuutujad
Muutuja nimi andmetüüp kirjeldus
TSV bool väljas seismise taimeri käivitamine
PTV time väljas seismise taimeri seadeväärtus
QHV int väljas seismise taimeri hetkeväärtus
QTV bool väljas seismise taimeri väjund
TKS bool sees seismise taimeri käivitamine
TPP time sees seismise taimeri seadeväärtus
QTT bool sees seismise taimeri väljund
QHT int sees seismise taimeri hetkeväärtus
TEHTUD BOOL lipp, mis annab märku et vajalik arv kordi on väljas käidud
SAMM INT loenduri seadeväärtus e kordade arv
INIT BOOL lipp mis annab märku, et süsteem on initsialiseeritud
KORD BOOL lipp, mis annab märku, et silinder on korra väljas käinud
ST
Structured Text
SFC mälumuutujad
Muutuja nimi andmetüüp kirjeldus
KORD BOOL lipp, mis annab märku, et silinder on korra väljas käinud
INITT BOOL lipp mis annab märku, et süsteem on initsialiseeritud
SEADE INT loenduri seadeväärtus
HVVV INT loenduri hetkeväärtus
[ 1234 ]
SFC
Sequential Function Chart
FBD mälumuutujad
Muutuja nimi andmetüüp kirjeldus
SVV time väljas seismise taimeri seadeväärtus
HVV int väljas seismise taimeri hetkeväärtus
QTV bool väljas seismise taimeri väjund
STS bool sees seismise taimeri käivitamine
SVS time sees seismise taimeri seadeväärtus
QTS bool sees seismise taimeri väljund
HVS int sees seismise taimeri hetkeväärtus
TEHTUD BOOL lipp, mis annab märku et vajalik arv kordi on
väljas käidud ja vajalik aeg väljas seistud viimast korda
LSV INT loenduri seadeväärtus e kordade arv
LHV INT loenduri hetkeväärtus
QL BOOL lipp, mis annab märku et vajalik arv kordi on väljas käidud
INIT BOOL lipp mis annab märku, et süsteem on initsialiseeritud
KORD BOOL lipp, mis annab märku, et silinder on korra väljas käinud
FBD
Function Block Diagram
L
D mälumuutujad

Muutuja nimi andmetüüp kirjeldus
STV bool väljas seismise taimeri käivitamine
SVV time väljas seismise taimeri seadeväärtus
HVV int väljas seismise taimeri hetkeväärtus
QTV bool väljas seismise taimeri väjund
STS bool sees seismise taimeri käivitamine
SVS time sees seismise taimeri seadeväärtus
QTS bool sees seismise taimeri väljund
HVS int sees seismise taimeri hetkeväärtus
TEHTUD BOOL lipp, mis annab märku et vajalik arv kordi on
väljas käidud ja vajalik aeg väljas seistud viimast korda
LSV INT loenduri seadeväärtus e kordade arv
LHV INT loenduri hetkeväärtus
QL BOOL lipp, mis annab märku et vajalik arv kordi on väljas käidud
INIT BOOL lipp mis annab märku, et süsteem on initsialiseeritud
KORD BOOL lipp, mis annab märku, et silinder on korra väljas käinud
RESETLOE BOOL lipp mis resetib loenduri
LD
Ladder Diagram
Elektriline skeem
Põhimõtteline elektriskeem
Kokkuvõte
Õppisin kasutama viite kontrolleri programmeerimise keelt. Samuti õppisin programmi ning algorütmi koostamist. Minu jaoks oli kõige lihtsamad keeled SFC. ST ja LD ning SFC ja FBD keeles programmi koostamine võttis kõige rohkem aega. Sain ettekujutuse kontrolleri töö põhimõtetest ning nende vajalikkusest. Oskan kasutada programmi simulatsiooni, oskan konfigureerida kontrolleri riistvara, mõistan häälestada ja väljaselgitada tarkvara ja rikkeid ning neid kõrvaldada. Oskan programmi laadimisviise jadapordi (RS 232) ning võrgukaudu ( TCPIP ). Minule sobis SFC.
Kasutatud kirjandus
[1] Beck Automation Office „Multiprog 2.01 FC3X”
[2] Manual of Multiprog 2.01 FC3X
[3] Loengute kontspekt
[4] Multiprog 2.01 FC3X „Help”
[5] „Programmeeritavad kontrollerid SIMATIC S7”
20
Vasakule Paremale
Kontroller FC34 #1 Kontroller FC34 #2 Kontroller FC34 #3 Kontroller FC34 #4 Kontroller FC34 #5 Kontroller FC34 #6 Kontroller FC34 #7 Kontroller FC34 #8 Kontroller FC34 #9 Kontroller FC34 #10 Kontroller FC34 #11 Kontroller FC34 #12 Kontroller FC34 #13 Kontroller FC34 #14 Kontroller FC34 #15 Kontroller FC34 #16 Kontroller FC34 #17 Kontroller FC34 #18 Kontroller FC34 #19 Kontroller FC34 #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bike Õppematerjali autor
Programmi koostamisel on mitu etappi. Programmi loomine algab süsteemse projekteerimisega, selleks tuleb koostada algoritm, mis kujutab endast tegevuste ülesmärkimist plokkskeemina, kus määratakse tegevuste otstarve ja funktsioonid, selleks peab olema ettekujutus vastava töömasina töökäigust. Vastavalt olekute arvule valitakse sisendite ja väljundite arv ning alustatakse programmi sisestamisega

Sarnased õppematerjalid

Mikroprotsessortehnika
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks

Tehnikalugu
Nimetu
575
docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

Informaatika
Loogika ja programmeerimine
89
doc

Loogika ja programmeerimine

Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......

Arvutiõpetus
Elektriajami juhtimine
158
pdf

Elektriajami juhtimine

Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ­ siit ka õppe-

Elektriaparaadid
Programmeerimiskeel
555
doc

Programmeerimiskeel

tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli

Infotehnoloogia
Exami materajal
50
doc

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide

Arvutid
Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

Isiksusepsühholoogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun