IV sajandi kunst paneb aina suurenevat rõhku tunnete ja siseelu väljendusele. Üha enam täiustub vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine, kusjuures eriti toonitakse õrnust ja leebust; seda kunsti on nimetatud ka kauniks stiiliks. Materjalidena eeistab IV sajand pronksi kõrvale peamiselt marmorit, mis on eriti kohane õrnade ja peente nüansside kujutamisel; kullaja elevandiluutehnika ununeb. IV sajandi esimene suurmeister plastikas oli Skopas, kes materjalina kasutas üksnes marmorit. Teine Skopase kaasaegne on Praxiteles, kelle kuulsaim säilinud töö on "Hermes". Kolmas IV sajandi suurmeister oli Lysippos, kes arendas innukalt edasi Polykleitose armastatud teemat atleedikuju. Erinevalt Skopasest ja Praxitelesest, kes töötasid peamiselt marmoris, eelistas Lysippos pronksi. Klassikalist arhitektuuri VanaKreekas võib mõtteliselt
alal. SKULPTUUR, KERAAMIKA, MAALIKUNST JA TARBEKUNST Tuntakse palju kiviskulptuure (tihti basaldist), reljeefidega kaetud steele, kuid on levinud ka keraamika. Keraamikat esindavad vaasid ja potid, kaunistatud lindude, lillede, puuviljade ja muuga, kuid loodi ka kauneid terrakotast figuure- enamasti kujutati, kas loomi, inimesi või jumalaid. Skulptuure kaeti tihtipeale, kas nefriidi või türkiisiga (mosaiiktehnikas). Vana- Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid rabavad meid aga oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Sageli kujutati loomi ja taimi. Peenelt graveeriti puule. Tähelepanuväärne on see, et nad ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele (nagu näiteks kreeklased), vaid just nägu oli neile peamiseks huviobjektiks
vlu stiliseerivas privitivismilheduses.Eskiisid muudab huvitavaks kahe vastandliku faktori kujutamise katse ,mis kauni tardumuse poosina jdvustab staatikat ja teisalt osutab toimuvale vi eelseisvale aktiivse ju rakendamisele. Niisugune on ka Siuru III albumi kaanepilt kidikute rebijast.Metznerlik on pateetilise pea joonistus,kus philine on no ilmekus.Starkopfi primitivistlikud joonistused kuuluvad ekspressionismi varasemate avalduste hulka eesti kunstis.Nii joonistustes kui ka plastikas mjutasid teda kaks vastandlikku eeskuju-Metzner ja Lehmbruck.Vib oletada,et nende kontrastsus-jik demonstratiivsus ja teisalt tundlik hingestatus-sai omalt poolt takistuseks valiku tegemisel kummagi kasuks ja kiirendas realismi siirdumist.Starkopfi skulptuuristiili ji sellest ajast siiski psivaid eelistusi:vormis silueti lakoonilisus,kompositsiooni suletus,ka lihvimata graniidi kui koredusega detailset vormi hajutava materjali valik kasvas vlja ekspressionistlikust kunstikogemusest.
Dekoratiivansamblite kunstlik ning väikeste maalide sätendav merevaigukarva valgus toob nähtavale selged pooltoonid (sinakasroheline ja roosa). Lisaks õlimaalile oli väga levinud pastellmaal. ● Üks paremini säilinud ja kaunimaid rokokoointerjööre on Amalienburgi lossis Münchenis. ● Skulptuuris baroki jõulised vormid pehmenevad, muutuvad õrnemaks ja ümaramaks. Väga levinud on portselanist pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiguga. ● PRANTSUSE plastikas on 18. sajand suur õitseaeg – Itaalia mõjud kaovad täielikult. Seda perioodi saab nimetada pigem rokokoo-klassitsistlikuks. Suurepärased näited on eelkõige portree- ja monumentaalplastika alal. ● Kuulus skulptor oli EDME BOUCHARDON (1698-1762), kelle töödes rokokoolik voolav painduvus ja graatsia ühinevad tärkava klassitsismi selgusega (nt. „Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb“). ● MAALIKUNST ● ANTOINE WATTEAU (1684-1721) ● 18
12-13 saj. (nn. klassikaline ajajärk) – plastika on suursugune, pidulik ja pühalik – rüütlivaimu kõrgaeg. Skulptuuridel on monumentaalne iseloom, kasutatakse just välisarhitektuuri ilmestamiseks. N: Chartres’i „Kuninglik portaal“ Amiens’i „Õpetav Kristus“ („Ilus Jumal“) Reims’i „Maarja ja Elisabeth“ 14. sajandi plastikas tekivad paralleelid mitmete usuliste ja müstiliste liikumistega. Motiividena tulevad kasutusele kannatuse, surma ja piinadeteemad – Kristuse kannatuslugu (Kristus süütu ohvrina). Süveneb Neitsi Maarja kultus, väga populaarsed Pieta-grupid (Maarja Kristuse surnukehaga), Maarja Kristus-lapsega. Vorm muutub tinglikumaks, kasutusele tuleb S-kurv ehk (gooti poos – kaarekujuline poos). Väheneb
Kore'de ilma oli röömus ja pidulik. Teatud kohmakusest hoolimata, mõjuvad nead õrnade ja sarmikatena. Kouros'te ja Kore'de erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas. Mehe ideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietuse, ehete ja soenguga. Kore 5. sajand e.m.a. 5. sajandi alguses toimus kreeka plastikas murrang. Selle sajandi esimest poolt võib nimetada arhailise stiili üleminekuks nn. klassikalisele stiilile või ka varajaseks klassikaks. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Järjest rohkem loodi vabalt seisvaid figuure. Kadus ka tinglikkus, mis oli iseloomulik idamaade ja osalt ka kreeka kunstile arhailisel perioodil, ning maksvusele pääses täiesti looduslähedane laad. Selle saavutamiseks aitas kaasa nõjajala-probleemi e. nn. kontraposti lahendamine
Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Kreeklased ise hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole sellest praktiliselt midagi säilinud. Paremini tuntakse keraamikat ja vaasimaali. Polykleitose ,,Odakandja", Myroni ,,Kettaheitja". 6. hellenism 4saj e.m.a Arhitektuuris domineerisid joonia ja eriti korintose stiil. Tekkisid ka mitmesugused stiilide segud nt komposiitkapiteel. Ehitised sageli kolossaalsete mõõtmetega. Plastikas hakati peatähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, inimeste võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. ,,Samothrake Nike," Epidaurose teater 7. rooma 41saj e.m.a See aeg oli rooma kujutav kunst eklektilise iseloomuga matkiti kreeka meistreid. 21 saj hakkas kujunema uus roomapärane laad. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt.
1. 13. sajand, nn klassikaline ajajärk, millal valmisid kuulsaimate Prantsusmaa katedraalide (Reims, Chartres, Amiens jt) skulpturaalsed kaunistused, samuti mitmed teosed Saksamaal. Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur kirikute kaunistamine .Kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme
veel astmikpüramiide, saatione kultusega seotud pallimängudeks,observatooriume, paleesid jne. Nad ei tundnud küll võlvimst küll aga tundsid nad nn. Pseudovõlve. Suuri saavutusi oli sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise , veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. Inkade ehitatud tee Andides. u. 14001500. Veelgi silmapaistvamaid kunstiteoseid loodi skulptuuris. Tunti palju kiviskulptuure, kuid levinud oli ka keraamika. Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid aga lausa rabavad meid oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Tähelepanuväärne on see , et indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele nagu näiteks kreeklased, vaid just nägu oli neil peamiseks huviobjektiks. Inimekeha on antud enamasti lihtsustatult , kuid näoilme on tihti väga
Valmistatud ühest marmorplokist Mida looming endas peidab on see, et Madonna kurbus see tähistab klassikalist idealismi ja kristlikkut vagadust ning tema väljasirutatud käed leppimist saatusega 1504 valmis kolossaalne marmorist ,,Taavet" (ca 5, m; seisis algselt Palazzo Vecchio ees Piazza della Signoria'lsümboliseerib Firenze vabadust, renessanssinimese võitleja ideaaltüüp. ,,Taavet" tähistab uut arengut terves kõrgrenessansi plastikas. Taavetit on kujutatud enne võitlusseminekut, skulptuur on loomutruu, eluline, suure sisemise pingega ja ilmekas Julius Teise hauamonument.ja Mooses selle üks osa Sixtuse kabeli laemaalingud a. 1508-1512 on Michelangelo peateoseks. Ta maalis laele 9 freskot (5 väiksemat, 4 suuremat) · Maailmaloomisne ja Noa lugu. · Peastseene ümbritsevad prohvetid ja sibüllid ning alasti noormeeste figuurid; · Kolmnurksetes võlvisiiludes akende kohal on Kristuse eelkäijad.
ennekõike skulptuuri ja arhitektuuri sidumiseks. Peatähelepanu inimese kujutamisel keskendub näole ja kätele (erinevalt antiigist) ning inimese tundeelu kajastamisele. 2-13 saj. (nn. klassikaline ajajärk) plastika on suursugune, pidulik ja pühalik rüütlivaimu kõrgaeg. Skulptuuridel on monumentaalne iseloom, kasutatakse just välisarhitektuuri ilmestamiseks. (Chartres'i ,,Kuninglik portaal"; Amiens'i ,,Õpetav Kristus" (,,Ilus Jumal"); Reims'i ,,Maarja ja Elisabeth") 14. sajandi plastikas tekivad paralleelid mitmete usuliste ja müstiliste liikumistega. Motiividena tulevad kasutusele kannatuse, surma ja piinadeteemad Kristuse kannatuslugu (Kristus süütu ohvrina). Süveneb Neitsi Maarja kultus, väga populaarsed Pieta-grupid (Maarja Kristuse surnukehaga), Maarja Kristus-lapsega. Vorm muutub tinglikumaks, kasutusele tuleb S-kurv ehk (gooti poos kaarekujuline poos). Väheneb jutustav-literatuurne külg, rõhk eelkõige tunnete väljendamisel
Bernini sai kuulsaks 1625a. kardinal Scipione Borghese loodud ja Apollonit ja Daphnet kujutava grupiga Villa Borgheses Roomas. Juba selles ilmneb tema võrratu, virtuoosne tehnika; suurepäraselt mõjub kontrast naise pehme, õrna keha ja kareda puukoore vahel. Bernini ajastu arvukatest töödest väärib kõigepealt esiletõstmist 1642-47 aastatel teostatud paavst Urbanus VIII hauamonument Peetri kirikus. Teos moodustav pöördepunkti hauamonumendi-plastikas; renessansiajal valitsenud selge ülesehitus ja ülevaatlik lihtsus on siin taandunud efektse voogavuse ja kontrastse mitmekesisuse ees; vormid haakuvad üksteisesse ja põimuvad mingiks rahutuks tervikuks. Teistest Bernini äärmiselt arvukatest töödest on hinnatavamad Constantinuse figuur Kuningatrepi alguses, paavst Aleksander VII hauamonument Peetri kirikus, Püha Albertoni hauamonument pühaku figuuriga San Francesco a Ripa kirikus, Püha Longinuse figuur Peetri kirikus jt
kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetatakse keskaja kirikute skulpturaalseid kaunistusi ka "vaeste Piibliks". Skulptuure tehti ka altarite kujundamiseks või vabalt kirikuruumi paigutamiseks 11.Nimeta gooti arhitektuuri ja skulptuuri eesmärk ja tunnused. Arhitektuuris vertikaalne suunitlus, üles tarva poole pürgivus. Skulptuuris ümarplastika ja vabafiguurid. Looduslähedus, ornamentikas, plastikas ja maalis maalilisem ja ruumilisem laad. Inimeste keha proportsioonid muutusid loomulikumaks, liigutused ja poosid õigemaks. Peatähelepanu keskendus inimese kujutamisel näole ja kätele 12.Skulptuuris levinud motiivid olid:krutsifiks, Pieta(näide), Maarja kuulutus(näide), Kolgata reljeef(Eestis Karja kirikus). Keda nimetatuis kujutatakse? Ristiusuga seotud motiivid, kujutatakse Jeesus Kristust. 13.Kirjelda eesti keskaegset kirikut. Millised kirikutüübid olid 13-14.saj levinud
Kehade proportsioonid on ebaloomulikud ning kujude sirge ja tardunud olek räägib Egiptuse kunsti mõjudest (poos, üldistusaste, naeratus).Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure, siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest.Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud KOUROS`ed ja maani riietes naisefiguurid KORE`d (kreeka keeles tütarlaps).Kujud värviti hiljem kirevate toonidega 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama KRÜSELEFANTIINTEHNIKAT- puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga, katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka KONTRAPOST (s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud), mis andis skulptuurile enneolematu tõetruuduse. 2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS.
hulka. 46 meetrit kõrge . Sealt ka mausoleumi nimetus. KREEKA KUNST SKULPTUUR Hävinud , kuid tänu roomlaste kopeerimisele on näidised säilinud. Samuti kirjutatika üksikasjalikult üles kuidas ta igast küljest välja nägi. Mehe kuju-kouros Juba kreeka saartel arhailisel ajastules välja ideaalse iniese kujutamine . valitsevaks rõivas nais figuurid-kore (kr. Keeles tütarlaps) ja alasti noormes. neile on iseloomulik tardunud hoiak ning totakas naeratus 5 saj algul toimus kreeka plastikas murrang. Väljaraiutud pehmemast kivist aga nüüd tuli kõrvale uueks materjaliks pronks. Tardunud poose jäi vähemaks, detaile toodi rohkem välj a. kasutasid ka puu skulptuure mida kaeti kulla, jelevandiluu ja muude matejalidega- pole säilinud. klassikalisel ajastul töötas Ateenas skulptor Myron ,,Kettaheitja" ja Spartas Polykleites .Mõlemat ei huvita riiete kujutamine vaid rõhutatakse figuuri. Ideaalse inimese kujutamine!!!!! 4 sajand Praxiteles
inimfiguure. Siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud ja maani riietes naisefiguurid. Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur
arhitektuuri sidujana. Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: 1. 13. sajand, nn klassikaline ajajärk, millal valmisid kuulsaimate Prantsusmaa katedraalide (Reims, Chartres, Amiens jt) skulpturaalsed kaunistused, samuti mitmed teosed Saksamaal. Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimest. Selle perioodi plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt
seisvaid inimfiguure. Siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguurid e kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. 9 Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus
Üldmulje templitest oli monotoonne, erkust lisasid sinu kaunistavad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainus arhitektuurne lahendus oli sammas ja tala. KUJUTAV KUNST: Egiptuse maali- ja reljeefkunst on väga lähedased, kuna reljeef sel ajal on väga madal ja enamasti värviline. Neid võib üheselt nimetada pinnakunstiks. Iseloomulik on äärmine selgus ja ülevaatlikkus kujutistes. Tihedalt seotud hieroglüüfkirjaga piltkiri ju. Perspektiivi ei tunne Egiptuse kunst üldse. Plastikas nagu ka kirjas võib eristada kaht suurt gruppi: esimesse kuuluvad vaaraode ja ülikute portreekujud (tüüpide ja pooside valik on piiratud), teise grupi teenijate figuurid, mis ülikule hauda kaasa pandi (teostatud vabamalt, neis peegeldub tõeline elu). Vana riigi plastika täiuslikkust võib näha Chephreni 2,3 meetrises graniitkujus. Vägevaim skulptuur on aga kaljust raiutud 20 meetri kõrgune sfinks Chepreni püramiidi juures. Arvukalt on
Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: Klassikaline ajajärk (13.sajand), selle perioodi plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri ilmestamiseks. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega. Usuliste motiivide hulgas hakkavad sagenema sellised, kus räägitakse kannatusest, surmast ja piinadest. Eriti innukalt viljeleti Kristuse kannatusloo stseene. Süvenes ka Neitsi Maarja kultus. Kõige levinumateks skulptuurigruppideks saavad Maarja Kristuse surnukehaga nn (Pieta). Kunstis vähenes mõistusliku jutustuse osa ja tugevnes tunnete väljendus. 14
keraamika. Keraamikat esindavad vaasid ja potid, kaunistatud lindude, lillede, puuviljade ja muuga, kuid loodi ka kauneid terrakotast figuure- enamasti kujutati, kas loomi, inimesi või jumalaid. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) Skulptuure kaeti tihtipeale, kas nefriidi või türkiisiga (mosaiiktehnikas). Vana- Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid rabavad meid aga oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Sageli kujutati loomi ja taimi. Peenelt graveeriti puule. Tähelepanuväärne on see, et indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele (nagu näiteks kreeklased), vaid just nägu oli neile peamiseks huviobjektiks
Siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguurid e kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur
Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: Gooti skulptuur 13. sajand, nn klassikaline ajajärk, millal valmisid kuulsaimate Prantsusmaa katedraalide (Reims, Chartres, Amiens jt) skulpturaalsed kaunistused, samuti mitmed teosed Saksamaal. Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimset. Selle perioodi plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt
Sellest kujuneb suurejooneline sammaste ja skulpuuridega lava. KREEKA SKULPTUUR Kreeka skulptuuriks oli ideaalse inimese kuju. Ahailisel ajastul kujunes välja kindel ümarplastiliste skulptuuride tüüp. Valitsevaks said rõivais naisfiguurid üldnimetusega koore ja alasti noormehe kujud üldnimetusega kuuros. Noormeest kujutatakse seisvana üks jalg pisut ees, käed rusikas keha ligi ja mõlematel kujudel on omapärane tardunud naeratus näol. 5. Saj. eKr toimus murrang Kreeka plastikas. Selline siiras mõtteväljendus ja arhailine vorm asendus palju liikuvama ja keerulisema kompositsiooniga. Materjaline kasutati pehmeid kergesti tahutavaid kivisorte ja pronksi. 5saj. eKr. Töötas Ateenas skulptor Müüron. Tema tööd moodustavad otsese ülemineku klassikalise ajastu kunsti. Nt ,,kettaheitja" . Tema töö oli 12 meetri kõrgune Parthenonis. Kuju on hävinenud. Ateena kilbile oli ta jäädvustanud enda portree. Veel oli kujutatud ateenlaste piduliku rongkäiki.
Ebasümmeetriline kompositsioon. ● Antoine Coysevox (1640-1720) Antoine Coysevox. Louis XIV Antoine Coysevox. Neptune 1699-1705 (Louvre) Antoine Coysevox. Kardinal Mazarini hauamonument Antoine Coysevox. Suure Conde büst Isiku suurejooneline käsitlus ja teostuse viimase üksikasjani viidud markantne laad. ● Pierre Puget (1622-1694) Silmapaistvaim meister, kes seisis väljaspool õukonnakunsti. Ta on järjekindlaim barokksuuna esindaja prantsuse plastikas, saanud mõjutusi just Berninilt. Vastandina Bernini voogavale pehmusele on Puget’ vormikäsitlus teravam, järsem ja kirglikum, selles puudub igasugune ilutsemine. Ka on valu ja ahastuse väljendus tema töödes ilmekam ning haaravam, ta on meister, kelle töödes valitseb täielik naturalism. Kuulsaim teos on Krotoni Milon, kus atleet kaitseb end lõvi vastu – teos on traagiliselt emotsionaalne. Pierre Puget. Krotoni Milon, 1682 Pierre Puget
Tekivad ulatuslikumad dekoratiivskulptuuri tervikud · XII saj lõpp o Saksa kunstis murrang Rõhutatult dünaamiline ja jõuline individualiseeriv käsitluslaad Säilinud arvukalt romaani puitskulptuure · Kvaliteet ei ole kõrge Täieliku muutuse saksa plastikas toovad XIII saj alguses prantsuse skulptuuri mõjud 9. Gooti arhitektuur Prantsusmaal. · Varagootika o katedraalid Saint Denis Notre Dame Pariisis Noyon 11 · Kõrgkootika o katedraalid Chartres Reims Amiens
· Kalikarnassose mausoleum - ; · Skulptuur o Arhailisel ajastul kujunes välja kindel ümarplastiline skulptuuride tüüp. Tavaliselt kujutati noormeest ehk kuoros't ja seisva naise skulptuur, neile oli iseloomulik tardunud hoiak ja grimassitaoline naeratus, mõeldud eest vaatamiseks, nagu Egiptuses; o 5. sajandi algul toimus kreeka plastikas, materjalidena hakati kasutama kergesti tahutavaid kivisorte ja pronksi, mis tõttu nende skulptuure ongi väga vähe säilinud o Myron Ateena skulptor, rmt-s kettaheitja, kujutas sportlasi, tema tööd moodustavad otse ülemineku klassikalisse kunsti; o Kreeklased kujutasid ideaalset inimest, kogu kreeka kunstile iseloomulik;
Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. Tuntakse palju kiviskulptuure tihti basaldist reljeefidega kaetud steele, kuid on levinud ka keraamika. Keraamikat esindavad vaasid ja potid kaunistatud lindude, lillede, puuviljade ja muuga, kuid loodi ka kauneid terrakotast figuure enamasti kujutati kas loomi inimesi või jumalaid. Skulptuure kaeti tihtipeale nefriidi või türkiisiga mosaiiktehnikas. Vana-Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid rabavad meid aga oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Sageli kujutati loomi ja taimi. Peenelt graveeriti puule. Tähelepanuväärne on see, et indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele nagu näiteks kreeklased vaid just nägu oli neile peamiseks huviobjektiks
antiikskulptuuridekoguga ja Masaccio freskode stuudium Barnacci kabelis. Täiesti vaba antiigi mõjudest ja harmooniliseim skulptuur Michelangelo algusperioodi loomingus on ,,Pietà" Rooma Peetri kirikus (1500). A. 1504 valmis kolossaalne marmorist ,,Taavet" (ca 5, m; seisis algselt Palazzo Vecchio ees Piazza della Signoria'l), teos, mis sümboliseerib Firenze vabadust, renessanssinimese võitleja ideaaltüüp. ,,Taavet" tähistab uut arengut terves kõrgrenessansi plastikas. Taavetit on kujutatud enne võitlusseminekut, skulptuur on loomutruu, eluline, suure sisemise pingega ja ilmekas. Sixtuse kabeli laemaalingud a. 1508-1512 on Michelangelo peateoseks. Ta maalis laele 9 freskot (5 väiksemat, 4 suuremat), mis kujutavad maailmaloomist ja Noa lugu. Peastseene ümbritsevad prohvetid ja sibüllid ning alasti noormeeste figuurid; kolmnurksetesse võlvisiiludesse akende kohal on Kristuse eelkäijad. Võlvinurkades on 4 maali iisraeli rahva ajaloost
Iseloomustab: selgus ja ülevaatlikkus, mida selgitatakse hieroglüüfidega. Valitses kindel väljakujunenud süsteem. Pinnakunstis perpektiivi ei tuntud. Valitsejaid kujutati kõige suuremana, siis ametnikud ja seejärel lihtinimesed. Kuningaid ja ametnikke kujutati tingimata Egiptuse poosis. Profiilis oli nägu, jalad ja alakeha, käed. Otsevaates ülakeha, õlad, silm. Plastikas eristatakse 2 gruppi: 1. vaaraod ja ülikud. Seisvad figuurid käed lõdvalt või üks rinna peal risti, pea püsti, vasak jalg eespool, kontraposti ei kasutatud. [kontrapost tugijalg] Istuvad kujud. Jalad teineteise kõrval, käed põlvedel või üks rinnal risti. 2. Rahvalikud figuurid. Palju elavamad, erinevad pisiskulptuuridena. § 8. Vana riigi periood. Mükerinose grupp (Mykerinos) Suure sfinksi kuju (20m) Hefreni püramiid Pisiskulptuurid
antiikskulptuuridekoguga ja Masaccio freskode stuudium Barnacci kabelis. ● Täiesti vaba antiigi mõjudest ja harmooniliseim skulptuur Michelangelo algusperioodi loomingus on „Pietà“ Rooma Peetri kirikus (1500). ● A. 1504 valmis kolossaalne marmorist „Taavet“ (ca 5, m; seisis algselt Palazzo Vecchio ees Piazza della Signoria’l), teos, mis sümboliseerib Firenze vabadust, renessanssinimese võitleja ideaaltüüp. „Taavet“ tähistab uut arengut terves kõrgrenessansi plastikas. Taavetit on kujutatud enne võitlusseminekut, skulptuur on loomutruu, eluline, suure sisemise pingega ja ilmekas. ● Sixtuse kabeli laemaalingud a. 1508-1512 on Michelangelo peateoseks. Ta maalis laele 9 freskot (5 väiksemat, 4 suuremat), mis kujutavad maailmaloomist ja Noa lugu. Peastseene ümbritsevad prohvetid ja sibüllid ning alasti noormeeste figuurid; kolmnurksetesse võlvisiiludesse akende kohal on Kristuse eelkäijad. Võlvinurkades on 4 maali iisraeli rahva ajaloost
prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. · Gooti stiil: kirikute skulpturaalsed kaunistused, maalikunst, vitraaz, tahvelmaal Kirikute skulpturaalsed kaunistused Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedasema kujutusviisi poole. Abstraktsuse ja tinglikkuse asemele ilmus ka ornamentikasse looduslähedane kodumaiste taimede matkimine. Lineaarsuse ja joonistuslikkuse asendas ornamentikas, plastikas ja ka maalikunstis maalilisem ja ruumilisem laad. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks. Enamik skulptuure jäi seotuks ehitistega. Kujud toetavad seljaga vastu seina ning seetõttu saab neid vaadata ainult eestpoolt. Eriti muutus sagedaseks madonna kujutamine. Selles leebelt naeratavas ning Kristuslast süles hoidvas jumalaemas pidid kehastuma üheaeglaselt nii maine kaunidus kui ka taevane headus. Samal ajal sai kombeks ka Kristuse kannatuslugude kujutamine
hulka. 46 meetrit kõrge . Sealt ka mausoleumi nimetus. KREEKA KUNST SKULPTUUR Hävinud , kuid tänu roomlaste kopeerimisele on näidised säilinud. Samuti kirjutatika üksikasjalikult üles kuidas ta igast küljest välja nägi. Mehe kuju-kouros Juba kreeka saartel arhailisel ajastules välja ideaalse iniese kujutamine . valitsevaks rõivas nais figuurid-kore (kr. Keeles tütarlaps) ja alasti noormes. neile on iseloomulik tardunud hoiak ning totakas naeratus 5 saj algul toimus kreeka plastikas murrang. Väljaraiutud pehmemast kivist aga nüüd tuli kõrvale uueks materjaliks pronks. Tardunud poose jäi vähemaks, detaile toodi rohkem välj a. kasutasid ka puu skulptuure mida kaeti kulla, jelevandiluu ja muude matejalidega- pole säilinud. klassikalisel ajastul töötas Ateenas skulptor Myron ,,Kettaheitja" ja Spartas Polykleites .Mõlemat ei huvita riiete kujutamine vaid rõhutatakse figuuri. Ideaalse inimese kujutamine!!!!! 4 sajand Praxiteles
41 kannul olid, võttis ta mürki. Tema nime all on säilinud 61 kõnet. Vastandina külmale ja kiretule Isokratesele ühinevad Demosthenesel kõnekunsti meisterlikkus ja võitleja leegitsev paatos. Tema kõned polnud lugemiseks, vaid vahetuks mõjutamiseks kuulajale. 52. Klassikalise ajastu kujutav kunst Skulptuur. 5. saj. alguses e. Kr. toimus kreeka plastikas murrang. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus klassikalise ajastu kujudes puudub tardumus, on ületatud arhailisele skulptuurile omane skemaatilisus, inimfiguurid muutuvad loomulikumaks ja omandavad sellega ühes rikkama ideelise sisu. Skulptuuri põhitemaatika: poliste kaitsejumalad ja kangelased, olümpiavõitjad; loodi hauakujusid ja kaunistati templeid reljeefidega. Looduslähedase laadi saavutamisele aitas kaasa nõjajala-probleemi e. kontraposti
Väga sage oli ka merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn orvand), mille pr keelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nim rokokoo. Luksuslikud ja eksootilised materjalid sobisid rikastama sisekujundust kasutati sageli suuri peegleid, seinte katmiseks hiina siidi jne. Rokokoo pole siiski kõikehaarav stiil nagu barokk, sest nt välisarhitektuuris jäigi üldjoontes püsima senine, baroklik laad. Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710 1760 ja tema jälgi on rohkem plastikas ja maalikunstis, aga ka riidemoes! Barokkkostüüm püüdis meest näidata massiivsena, tugevana, sõjakana. Rokokoo meestemoodi võiks nim aga naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mingitud nägu... selle juurde kuulus küll veel peaaegu mänguasjaks taandunud mõõk. Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Levib
koopiate või kirjalike kirjelduste kaudu. Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. 2 põhitüüpi: alasti mehekuju kuros, atleetlik, otsevaates, vasak jalg veidi ette nihutatud, käed sirgelt vastu külgi surutud frontaalne asend. Teine oli tütarlaps uhkes volditud, rikkalikult kaunistatud rõivastuses kore. 5. saj. alguses e. Kr. toimus kreeka plastikas murrang. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus klassikalise ajastu kujudes puudub tardumus, on ületatud arhailisele skulptuurile omane skemaatilisus, inimfiguurid muutuvad loomulikumaks ja omandavad sellega ühes rikkama ideelise sisu. Skulptuuri põhitemaatika: poliste kaitsejumalad ja kangelased, olümpiavõitjad; loodi hauakujusid ja kaunistati templeid reljeefidega. Looduslähedase laadi saavutamisele aitas kaasa nõjajala-probleemi e.
Rooma. Hakati kopeerima Kreeka kunsti. Koopiate varal võib tundma õppida Kreeka õitseaja kunsti. Kahjuks pole koopiad alati täpsed, vaid muudetud ja moonutatud. Ka on nad läbi viidud pealiskaudselt, käsitöölikult. Pasiteles – Jupiteri kuju Marsi väljakul, pole säilinud. Menelaos – grupp Ema ja poeg, hoolikalt teostatud, kuid kuiv ja igav. Tundmatu kunstniku töö on Magav Ariadne. Üldiselt valitses Rooma plastikas jõuetus ja väsimus, puudusid uued loovad ideed. Erandid: portreekunst ja ajalooline reljeef. Portreekunstis säilinud palju tolleaegsete kuulsuste, kuid ka tavainimeste päid ja topeltbüste (Cicero, Pompeius jne). Rooma keisririigi kunst: ARHITEKTUUR: Rooma ehituskunsti õitseajaks on keiser Augustuse aeg (a. 31eKr-14pKr). Tihti esines triumfikaari igal pool
mõnusat istumist. Euroopasse levib hiina kunsti mõju, nii et räägitakse nn hiinatsemisest. Luksuslikud ja eksootilised materjalid sobisid rikastama sisekujundust. Vahel kasutati buduaaride seinte katmiseks hiina siidi ja armastati erineva suurusega portselannõusid. Rokokoo pole siiski kõikehaarav stiil nagu barokk, sest nt välisarhitektuuris jäigi üldjoontes püsima senine, baroklik laad. Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710 1760 ja tema jälgi leitakse rohkem plastikas ja maalikunstis kui arhitektuuris. Skulptuuris on näha baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Levib pisiplastika (eriti portselanist), mis on enamasti koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. Kuninga maitsemuutus aitas neid kunstnikke, kes ei olnud rahul Kunstiakadeemia rangete reeglitega. 18. saj lõppes nn poussinistide ja rubensistide vaidlus viimaste võiduga. Rubensistid soosisid mitte ainult värve, vaid ka uudsust ja spontaansust.
romaani «Buduar und Zirkus» (Bruno v. Innise pseudonü umi all), kuid seni ei ole õnestunud neid teoseid leida. Bornhöe loomingu paremikku iseloomustab haa- 459 rav jutustamisanne, elav fabuleerimisvõme, osav dialoogiarendus ja elavate, meeldejä avate kujude loomise oskus. Ta pü uab kangelaste tegusid ja taotlusi psüholoogiliselt motiveerida, kujutada inimesi tõpäaselt, luua oma kindla individuaalsusega karaktereid. Kujude plastikas ja kirjelduste konkreetsuses võb tunda kunstniku silma ja kät. Seejuures tuleb kirjaniku loomingulises meetodis konstateerida arengut realismi suunas, mis on eriti ilmne tema kaasaja-ainelistes jutustustes. Bornhöe on oma loomingus väjapaistva oskusega käutanud keelelisi vahendeid, tema väjendusel on tugev individuaalsus, oma kunstiline erilaad (kuigi leidub kohati teatavat stiililist jäjekindlusetust, kus kirjanikul ei ole külalt õnestunud sulatada
annaabi.ee 
