Olmeekide kultuur (0)

Tallinna Nõmme Gümnaasium
OLMEEKIDE KULTUUR
Kunsti referaat
********
Tallinn 2011
Sisukord:

• Sissejuhatus
  
• Olmeekide kultuur
  
• Arhitektuur
  
• Skulptuur , keraamika , maalikunst ja tarbekunst
  
• Kasutatud materjal
  

SISSEJUHATUS
Kesk-Ameerika hõlmab Praeguse Mehhiko , Honduurase, Belize, Nikaraagua, Guatemaala ja Kostariika. Vanim kultuurrahvas sealkandis olid olmeegid, kelle kõrgaeg oli u. 500 e.m.a. - 1000. m.a.j. Olmeekide päritolu ja nende äkiline tõus on mõneti saladuslik. Oma kultuuri pärandasid nad arvukatele teistele rahvastele, näiteks maajadele, tolteekidele, sapoteekidele, misteekidele. 14. sajandil ühendasid asteegid pea kogu Mehhiko oma võimu alla. 1519-1521 vallutas hispaanlased Hernan Cortesi juhtimiselasteekide riigi.
Vana-Ameerika tsivilisatsioonide kunstis leidub vägagi üllatavaid sarnasusi Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii Kesk-Ameerikas kui Andides püramiide, mida küll enamasti templite alustena ja väga harva hauakambritena kasutati. See ja teisedki sarnasused on paljud uurijad viinud arvamusele, et Euraasia ja Ameerika vahel mingid kontaktid juba ammu enne Kolumbust olid.
OLMEEKIDE KULTUUR
Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes džunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad.
Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Aeg on nende linnad peaaegu täiesti ära hävitanud. Kahjuks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Kummalisel kombel on nende välja raiutud inimpead sarnased pigem negriidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände.
ARHITEKTUUR
Paremini säilinud olmeekide mälestised on leitud nende pealinnast- La Ventast, kus asub 30 meetit kõrge püramiid. Reljeefkunstis esinesid lamedad, sümmeetriliselt paigutatud mao-, linnu- ja ahvikujutised kirjaeelsete sümbolmärkidena. Palju on leitud ka nefriidist kujukesi . Keraamikat tehti potikedrata- sellel võis olla kaunistuseks lapse nägu. Nende kõige silmatorkavamateks mälestisteks võib pidada mitme meetri kõrguseid kõvast basaldist välja raiutud inimpäid.
Nende ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi (nt basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti). Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik- ehk pseudovõlve. Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise, veevärkide rajamise ja teedeehituse alal.
SKULPTUUR, KERAAMIKA, MAALIKUNST JA TARBEKUNST
Tuntakse palju kiviskulptuure (tihti basaldist), reljeefidega kaetud steele, kuid on levinud ka keraamika. Keraamikat esindavad vaasid ja potid, kaunistatud lindude, lillede, puuviljade ja muuga , kuid loodi ka kauneid terrakotast figuure- enamasti kujutati, kas loomi, inimesi või jumalaid.
Skulptuure kaeti tihtipeale, kas nefriidi või türkiisiga (mosaiiktehnikas). Vana- Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid rabavad meid aga oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Sageli kujutati loomi ja taimi. Peenelt graveeriti puule. Tähelepanuväärne on see, et nad ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele (nagu näiteks kreeklased ), vaid just nägu oli neile peamiseks huviobjektiks. Inimkeha on antud enamasti lihtsustatult, mõnikord isegi abitult, kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese, kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus.
Ka maalikunstis näeme monumentaalset ja ekspressiivset laadi . Maalikunst on esindatud põhiliselt seinamaali või mosaiigina. Neid on leitud astmikpüramiidide läheduses asuvate paleede seintelt. Tarbeesemetest on leitud rohkelt kudumis- ja põimtöid, kullassepakunsti tooteid ning tarbe- ja sõjariistu. Puuvillakangaid maaliti , kooti sisse laama ja alpakavilla. Palju leitud riideid on tehtud troopiliste lindude säravatest sulgedest.
Väikestes külades valmistati riiet ja keraamikat.
Olmeegi hiigelpea Olmeegi mask
Päikesepüramiid
KASUTATUD MATERJAL:

• http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.ht m
  
• Vaga , V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri
  
• Kangilaski , J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst
  
• http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.ht m