Jäätmeprobleemid (0)

Sisukord:
Sissejuhatus........................................................................................................lk 1
Jäätmeprobleemid.............................................................................................lk 2
Prügimäed.............................................................................................................lk 2
Prügi maailmameres...........................................................................................lk 2
Probleemid Eestis..............................................................................................lk 3
Tagajärjed...........................................................................................................lk 3
Mida teha?...........................................................................................................lk 3
Mida saaksid sina teha?....................................................................................lk 4
Kokkuvõte.............................................................................................................lk 5
Kasutatud kirjandus...........................................................................................lk 5
Teemaks valisin ma selle pärast jäätmeprobleemid, sest kodus olen ma mõnikord ka vanematega sellel teemal rääkinud ning ka selle pärast, et mind ise ka huvitab see teema ja ma tahaks teada, kuidas on võimalik takistada uute probleemide teket ning kuidas saan mina ise kaslulik olla jäätmeprobleemide vähenemisel.
Informatsiooni jäätmeprobleemide kohta otsin internetist erinevatelt lehekülgedelt. küsin ka vanematelt abi. Loomulikult kasutasin ma ka natukene oma enda teadmisi.
Referaadi eesmärk on see, et kui teised on selle läbi lugenud, siis iga üks võiks mõlda kas tema kodus kasutatakse liiga palju kilekotte ja kuidas saaks olla inimene ise kasulik jäätmeprobleemide vähendamisel. Igas peres võidaks sorteerida prügi, sest kui näitkes üleliigne papp või paber viidaks kohe prügimäele, siis sinna see ka jääks, aga selle asemel saaks papi ja paberi viia taaskasutus keskusesse. Mida võtta ette vanade akude või patareidega? Kui palju on prügi maailmameres?
Nendele küsimustele ning ka teistele jäätmeprobleemidega seostuvatele küsimustele võid leida vastused just siit referaadist.
1. Jäätmeprobleemid
Maailmas suureneb rahvastiku arv ning see toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Mida rohkem inimesi tarbib, seda rohkem tahetakse et toodetaks . Paratamatult tekivad jäätmeprobleemid tarbimise ja tootmise suurenemisega. Rahvastiku kasvuga tõuseb jäätmete hulk, kuid neid jäätmeid keegi ei kogu ega töötle. Toidujäätmed ja paberi lagundavad looduses leiduvad bakterid mullaks. Aina rohkem ja rohkem on kasutusel tehismaterjale nagu näiteks kilekotid, konservikarbid ja plastikpudelid. Nende looduslik lagundamine võtab aega sajandeid.
Jäätmeprobleemid on olemas ka vaesemates riikides, kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega.
2. Prügimäed
Linnade ümber on ja tekib aina juurde prügimägesid. Prügimägede all olev pinnas on väga saastunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid ning kui pikka aega järjest sajab vihma, siis tekib suures koguses mürgist nõrgvett. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Prügi lagunemise tulemusena tekib palju gaasilisi ühendeid, mis levitavad prügimäe ümber mittemeeldivat lehka.
Prügimägede kahjulik toime võib olla lühikese aja jooksul üsna väike, kuid pikema ajaperioodi vältel võivad kahjustused ning levi olla tunduvalt laialdasemad.
3. Prügi maailmameres
Ka maailmamerre satub palju prügi. Igal aastal kandub ookeanidesse umbes 6,5 miljonit tonni prahti. 80% prügist on plastmass . Paljud linnud ja kalad söövad väiksemaid plastmassi tükke ning surevad mürgitusse.
Üks suur prügikeeris asub Vaikses ookeanis ja see on Texase suurune. Seal keerises on prügi kokku 3,5miljonit tonni. Keeris ulbib Hawaii saarte ja San Francisco vahel. Prügikeerises on kuus korda rohkem plastikut kui seal on planktonit.
3. Probleemid Eestis
Eestis on probleemiks kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Eestis on umbes 300 prügilat, kuigi vabariigi suurust arvestades oleks normaalne arv 20. Olenemata sellest, et Eestis nii palju prügilaid on, võime ikka näha risustatud maad, teeveergi ja metsaaluseid. Eestis on veel tuhandeid mitteametlikke prahipaiku.
Ühe Eesti elaniku kohta tekib aastas umbes 300kg olmejäätmeid. Kui võtta arvesse ka tööstusjäätmed, siis tekib ühe eestimaalase kohta aastas umbes 10 tonni jäätmeid. See on rekordiline number kogu Euroopa jaoks.
Lisaks olmeprügimägedele on Eestis probleemiks elektrijaamade aherainemäed Maardus ja Kirde-Eestis. Üheks probleemiks on veel Eestis kaevandusjäätmed.
4. Tagajärjed
Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada loomade, taimede, inimeste mürgitusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa aratud pinnase väga suuri kahjustusi. Prügimägedes tekib juurde gaasilisi ühendeid ja suures koguses mürgist nõrgvett. Väga suur kogus prahti jõuab ookeanidesse.
5. Mida teha?
Inimesed ise on prügi tekitajad ning selleks, et hoida oma elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, pekasime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema.
Jäätmeprobleemide kõige esmane lahendus on vähem toota ning tarbida, eriti veel selliseid tooteid, millest tekkivaid jäätmeid ei saa taaskasutada ega töödelda. Et prahiuputusega toime tulla, on inimesed hakanud kasutama mõningaid jäätmeid mitmekordselt seega kasutavad paljud inimesed korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale.
Kõik ohtlikud jäätmed, näiteks vanad patareid ja tühjad akud, tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse.
Üks võimalus on põletada prahti sooja saamis eesmärgil, kuigi see saastaks õhku.
Tänapäevase prügila rajamisel tuleks tarvitusele võtta kaasaegsed abinõud. Saaste imbumist pinnasesse saab takistada nii kui katta prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt kilega. Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni. Prügimäest eralduvaid gaase nagu näitks metaani saab koguda ja kasutada kütmiseks. Prügilale on mõeldav ehitada ka puhastus- ja prügi töötlemise seadmed .
6. Mida saaksid sina teha?
Ka sinul on võimalus aidata kaasa jäätmeprobleemide vähendamisel.

• Võiksid sorteerida kodus kindlasti prügi kui sa seda veel ei tee.
  
• Kasuta selliseid tooteid mille pakkematerjale on võimalik taaskasutada või ümbertöödelda.
  
• Räägi sõpradele, et ka nemad sorteeriksid prügi ja kasutaks taaskasutatavaid või ümertöödeldavaid tooteid.
  
• Korralda koolis väliüritus, millega lähete Eesti metsadesse ning koristate metsaaluse prügi ära.
  

Referaadi kirjutamine nõudis üsna palju aega, kuid see oli seda väärt, sest et nüüd saan ma rohkem aru, miks on jäätmeprobleemide vähendamine vajalik ning kuidas on võimalik neid probleeme vähendada.
Leidsin suurema osa informatsioonist internetist. Huvitavaid fakte leidsin ka videotest.
Mind huvitas väga see, et kui palju on maalimameres prügi ning kui suur on prügikeeris Vaikses ookeanis. Referaadi tegemise käigus saingi teada kõik vastused oma küsimustele.
Leidsin internetist palju huvitavaid videoid maailmamere saastuvuse kohta.
Üllatusena tuli see, et Eestis on umbes 300 prügimäge, mida on väga palju väikese riigi kohta. Normaalne prügimägede arv Eestis oleks umbes kakskümmend.
Kasutatud kirjandus:
http://bio.edu.ee/envir/pakenditest/eetikal.ht m
http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html#Jäätmed
http://www.youtube.com/watch?v=tnUjTHB1lvM
http://www.youtube.com/watch?v=uLrVCI4N67M
http://www.greatgarbagepatch.org/