Sinivaal (0)

Sinivaal
Sinivaal on imetaja . Ta kuulub seltsi vaalalised, sugukonda vaguvaalalised ning perekond ja liik on Balaenoptera musculus .
Sinivaal on maailma suurim loom. Ta toitub planktonist. Need on kõige väiksemad ookeanis elavad olendid.
Keskkond:
Kui ta käib sügaval saaki otsides , ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata . Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni.
Kõik mereimetajad pärinevad maismaaimetajatest. Ka sinivaal. Arvatavasti meelitas miljoneid aastaid tagasi vette need loomad toidurohkus. See sundis neid kohanema uute elutingimustega.
Vaalalised saavad meres vabalt ringi liikuda . Nad esinevad kõigis ookeanides , kuid kõige rohkem esineb neid Arktika ja Antarktika lähistel. Seal on vaalade jaoks palju planktonit . Kui planktonit ei ole palju, elavad vaalad tänu oma paksule rasvakihile.
Paljunemine:
Sinivaalad ujuvad ringi väikestes rühmades. Tavaliselt on rühmas 2-4 isendit. Suurematesse paaridesse lähevad nad toidujahil või paljunemisel.
Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes. Seal sünnivad ka pojad. Vastsündinud poegi katab õhuke rasvakiht. Külmades vetes ei jääks nad nii ellu. Äsja sündinud sinivaal on umbes 7 meetri pikkune ja ta kaalub kuni 3 tonni!
Väike vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas. Teda toidetakse, kuni ta saab seitsmekuuseks. Selle aja sees kasvab ta 15 meetri pikkuseks ning  suudab ise toitu hankida.
Toitumine:
Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa 425 kilogrammi planktonit. Arktilistes vetes olles toituvad vaalad ka kolme liiki vähkidest.
Külmas vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seega on elu külmas vees mitmekesisem. Külmas vees on planktoni esinemine võrreldes troopikamerega palju suurem. Kuni 20 korda!
Sinivaal on võimeline arendama kiirust kuni 20-30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ja võib vee all olla järjest kuni 2 tundi.
Sinivaal:
Sinivaalasid on veel järel 10 000.
Suurus:
Isased on 25 meetri pikkused, emased 30 meetri pikkused. Nad kaaluvad 80 000-130 000 kilogrammi.
Eluviis:
Nende häälitsused on kaeblikud ja madalad. Saaki otsides läbilõikavad viled ja piuksatused. Elavad rühmadena. Eluea pikkus on 80 aastat.
Lähisuguluses olevad liigid:
Eristatakse sinivaala kolme alamliiki- põhja-, lõuna- ja pisi -sinivaala. Viimane elutseb India ookeani lõunaosas ja on teistest nendest alamliikidest 3 meetrit lühem.