Prügimägi ookeanis (0)

SISUKORD

Sissejuhatus
Minu valitud teemaks osutus prügimägi ookeanis. Kuna ma ei ole varem kuulnud , et ookeani prügimäest, siis otsustasin selle kohta rohkem uurida, et mida see täpsemalt tähendab.
Referaat kirjeldab mis on prügimägi ookeanis ja kuidas see avastati. Samuti toon välja kuidas on prügimägi tekkinud ja kuidas see ohustab elusolendeid maal. Kuna prügi suurenemine on maailmas probleemiks, siis samuti üritatakse ka ookeani prügimäele lahendust leida. Nii räägin ka probleemi lahendamisest, et mida saab teha igaüks vähendamaks prügi ookeanis.
Samuti kirjeldan kuidas on lood prügiga Läänemeres.
Kasutatud allikad on võetud internetist.
Prügimägi Vaikses ookeanis
Maailma suurim prügimägi ei asu mitte maismaal, vaid hulbib Vaikses ookeanis. (2) Suurim prügimägi loksub hoovuste toel Vaikse ookeani põhjaosas, kus leidub miljoneid tonne jäätmeid, enamasti kilekotid ja plast .(1)
Vaikse ookeani ujuv prügisaar kannab nime Great Pasific Garbage Patch (Vaikse Ookeani Suur Prügisaar) ning koosneb kahest hoovuste poolt kokku kantud prügisaarest. Idaprügila keerleb Hawaii ja California vahel ning läänepoolne prügisaar on tekkinud Jaapani ja Hawaii vahel. (2)
Prügisaar on aktiivselt suurenev . (2)
Inimeste arvavad , et tegu on saarega ja saab sellele kõndida, kuid tegelikult on see vedel segu mereveest , planktonist ja prügitükkidest. (2)
Prügisaarte avastamine
Mööda vaikset ookeani seilates avastas prügisaare Charles Moore 1997.aastal. Tavaliselt meresõitjad väldivad otseteed Hawaiist Los Angelesse, sest seal on kõrgrõhkkond ja vähe tuult. Kuid Moore otsustas seda otseteed jahiga tulla, siis leidis ta end järsku keset prügi. Prügi tema ümber oli veel mitu päeva. Pärast kohutavat avastust müüs ta enda naftaäri maha ja hakkas keskkonnaaktivistiks.
Reisil olles kogus Charles Moore veeproove ning neid uurides selgus, et piirkonnas kus ujuv prügi oli, leidus plastikut merevees rohkem, kui planktonit . Edasiste uuringute põhjal selgus, et prügisaar kasvab ähvardava kiirusega. Moore hinnangul võib saar lähimate aastate jooksul topelt suureneda , kui inimesed lähiajal enda tarbimist ei muuda. (2)
Prügisaare suurus
Maailma suurimas prügimäel loksub miljon tonni prügi. Sellest moodustab 90% plastmass ja kilekotid. 2006. aastal tehtud uuringus selgus, et 46 000 plastitükki hulbib igal ookeani ruutkilomeetril, millest prügisaarel ühel ruutkilomeetril 3,3 miljonit prügitükki.
Prügisaar ulatub 30 meetri sügavusele.
Idapoolse prügila pindala on teadlaste arvutuste kohaselt USA Texase osariigi või siis Prantsusmaa pindalaga võrreldav. (4)
Terve prügisupi pindala on aga oluliselt suurem. Nimelt ületades kaks korda Ameerika ühendriikide pindala. Prügisaar on küll suure pindala, kuid sellegipoolest pole see näha satelliidilt. Sodi on poolläbipaistev ning hulbib suuremalt jaolt allpool veepiiri. Seetõttu on seda võimalik näha vaid laevadelt. (9)
Tekkepõhjused
80 protsenti ookeanis hulpivast prügist on kaldalt pääsenu ookeani, ülejäänud aga laevadelt ja naftaplatvormidelt. (3)
Suurim põhjus prügisodi tekkimisest on plastmaterjalist asjade tootmine, millest kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest osast küll suurem osa vajub põhja, kuid ülejäänud jääb lainetesse hulpima . Tänu sellele jõuab mass millalgi Vaikse ookeani prügisaartesse. (1)
Kuna plastik pole biolagunev , siis ei suuda loodus neid ümber töödelda. See ongi plastiku suurim probleem. Vees toimub küll plastiku fotodegradatsioon, ehk suuremad esemed lagunevad väiksemateks tükkideks, kuid polümeerstruktuurid püsivad alles endiselt. (2)
Kahjulikkus elustikule
Vette sattunud prügi tõttu hukkub igal aastal miljon looma ja lindu. Mereelukad ja linnud jäävad prügisse kinni, mis hulbib veel ja selle tagajärjel nad hukkuvad.
Mereelukad söövad sisse üliväikesi plastiktükke, pidades neid toiduks. Need aga põhjustavad mürgitui ja ummistusi. Suur probleem on ka selles, et plastik imeb endasse kemikaale, mida on merre heidetud.
Surnud merelindude kõhust on leitud süstlaid, sigaretisüütajaid ja hambaharju. (5)
Tohutut kahju tekitab prügisaar albatrossidele. Nad haaravad noka vahele kõike, pidades seda toiduks. Nii haaravad nad ka plastmasstükke või kilekotiriba ja nii võib lind lämbuda. Samuti viivad albatrossid enda poegadele seda sodi ja nii sureb neist miljonist pojast veerand ära. (4)
Mereuurija Christian Boerger ütles, et tema on lindude seest leidnud kuni 26 erinevat värvi plastikut korraga. Ta peab plastikut lindude jaoks väga ohtlikuks. (3)
Paljudele ei tee aga prügi kahju. Seevastu mereputukad saavad reostusest kasu. Koos prügi suurenemisega ookeanis, suurenes ka putukate arvukus, sest nad hakkasid plastitükkidele minema. Liuskurid on ühed ainukesed putukad, kes suudavad avamerel elutsed ja nad toituvad planktonitest. (4)
Kahjulikkus inimestele
Arengumaades on veekogudesse sattunud plastik muutunud elatusallikaks. Seal otsitakse paatidega lahesoppidest väärtuslikumat materjali. Seal on veekogud kattunud paksu prügikihiga ning enamus ökosüsteemist on hävinenud. Paljud kohalikud väidavad, et veekogud on ujumiseks kõlblikud, kuid tegelikult see nii ei ole.(6)
Prügi ookeanis häirib kalureid ja lõhub meresõidukeid. Palju sellest prahist jõuab ka arengumaade rannikule. Mõnes Hawaii saare rannas on kolmemeetrine prügikiht. Seda tuntakse, kui „ Plastic Beach“ (Plastiku rand). Teises randades aga on plastmassliiva väikesi terakesi rohkem, kui looduslikku liiva. Ja seda koristada on pea võimatu.
Mereelukate kaudu jõuavad mürkained toiduahelasse. Ja kuna kõik mis satud ookeanisse, jõuab lõpuks ringiga tagasi inimeste toidulauale. (5)
Probleemi lahendamine
Suurim vaidlus käib prügisaare vabanemise ümber. Tänu sellele ei ole leitud ühtne arvamus, et kuidas lahendada probleemi.
Prügisaare avastaja Moore peab lahenduseks aga ennetamist. Et inimesed hakkaksid tegelema parema jäätmekäitlusega ja randade koristamisega. Kahjuks aga seda sodi sealt veest on võimatu ära koristada.
Paljud väidavad, et prügi on peamiselt tulnud laevadelt, kuid tegelikult on see hulpima pääsenud randadest. (3)
Säästva arengu konverentsil lepiti kokku, et 2025. aastaks tuleb vähendada merejäätmete hulka, et hoida ära kahjulikku mõju ranniku-ja merekeskkonnale.
Euroopa Liit teeb naabritega koostööd, et takistada maismaal toimuvaid tegevusi mis põhjustavad saastamist.
Üritatakse rakendada nõuetekohane jäätmekäitlus, sest see annaks merevee kvaliteedi parandamisse suure panuse. (8)
Olukord Läänemeres
Läänemeri kuulub maailma saastatumate merede hulka, kuna sinna põhja on pedetud sõjategevus jäägid ja tööstusjäätmed. (10)
Läänemerre jõuab prügi enamasti maismaalt, eriti suurlinnadest mis asuvad Läänemere ümbruses. Suuremast osast on sellest prahist plastik, suuremal osal on seda Soome lähistel.
Randadesse on uhtunud meri prügi, kuid osa pärineb ka inimestelt, kes on tahtlikult jätnud prügi kaldale.
Plastik on osaliselt jõudnud Läänemerre heitveepuhastusjaamade kaudu ja need plastijäägid on väga peenikesed. Suuri plastjäätmeid saab merest koristada, kuid pulbriks hakitud plastikut on merest võimatu kätte saada.
See kõik mõjutab aga Läänemere elustikku. Kalamaimud, kes toituvad vees hõljuvatest planktonitest, söövad sisse ka plastosakesi, mis mõjutab sigimisvõimet ja kalade populatsioon väheneb. (7)
Kokkuvõte
Ma ei ole varem olnud kuulnud prügimäest ookeanis. Tänu sellele, et valisin antud teema, sain ise ka palju targemaks. Ei oleks uskunud, et midagi sellist võib maailmas olla. Kahjuks aga prügisaar on ookeanis aastaid olnud ja pidevalt suurendab. Isiklikult arvan, et selle probleemiga on võimatu tegeleda. Kindlasti on võimalik tegeleda nii palju, et prügi osakaal ookeanis väheneks, kuid täielikult prügist lahti ei saa.
Kasutatud allikad

http://www.postimees.ee/1751991/vaikses-ookeanis-loksub-maailma-suurim-prugimag i

http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/article_id-1675

http://old.alkeemia.ee/artiklid/Vaikse-ookeani-prugisaare-pindala-suureneb-joudsalt/l-40/c-272/

http://www.novaator.ee/ET/inimene/hiiglaslik_prugisaar_suurem_kui_prantsusmaa/

http://w3.ee/openarticle.php?id=721520&lang=est

http://ragnsells.ee/kuukiri/ponevat-lugemist-prugisaared-on-pindalalt-suuremad-kui-ameerika/

http://www.postimees.ee/1052554/uuring-suurem-osa-laanemerre-sattuvast-prugist-on-plastik

https://ec.europa.eu/environment/efe/themes/water-marine-and-coast/tackling-marine-litter_et

http://www.novaator.ee/ET/inimene/vaikse_ookeani_prugisupp_usast_kaks_korda_suurem/

http://www.novaator.ee/ET/inimene/laanemere_pohjas_tiksub_murgiprugila/