Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüdrosfäär (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus asub hüdrosfäär ?
  • Kuidas hüdrosfäär tekkis ?
  • Mis on veeringe ?
  • Millega mõõdetakse vee soolsust ?
  • Mida tähendab 1 promill?
  • Mis on Maailmamere keskmine soolsus ?
  • Miks mere pind pidevalt lainetab ?
  • Mida hoovused transpordivad lisa juurde üks näide?
Hüdrosfäär
1. Selgita mõiste hüdrosfäär .............................................................
(Hüdrosfäär on Maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht)
2. Kus asub hüdrosfäär ?
.........................................................................................................
(Ta asub Maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees)
3.Kuidas hüdrosfäär tekkis ?
..........................................................................................................
(Hüdrosfäär tekkis tõenäoliselt Arhaikumi algul vulkaanipursetel eraldunud gaaside ja veeauru kondenseerumisel)
4. Märgi joonisele puuduvad protsendid
5. Märgi punktiirjoontele puuduvad numbrid
Kogu maakera pinnast on veega kaetud ..... % , magedat vett on alla .... %
kogu veehulgast.
Mageveest .... % on igijää ja lumena ning sügaval maa sees põhjaveena .... % .
Inimkond saab kasutada ... % kogu mageveest.
See ...% jaguneb järgmiselt : .... % järvedes, ....% mullas; .... % auruna
atmasfääris ja .... % jõgedes.
6. Mis on veeringe ?
................................................................................................................
(Veeringe on vee pidev ja korduv liikumine põhilistes Maa sfäärides ja nende vahel)
7. Märgi joonisele õigetesse kohtadesse vastavad tähed.
A) PÕHJAVESI
B) SOOLANE VESI
C) INFILTRATSIOON
D) MAAPEALNE ÄRAVOOL
E) TRANTSPIRATSIOON
F) SUUR VEERINGE
G) VÄIKE VEERINGE
H) MERI
I) AURUMINE
8. Täida lüngad
  • ................... energia toimel vesi aurustub ja kandub ..................... , seal jahtudes hakkab veeaur ...................... ja pilvi moodustama.
V: (Päikese , atmosfääri , kondenseeruma)
  • ...................... toimel kukuvad piisad alla, moodustuvad .........................
V: (Raskusjõu , sademed)
  • Sattudes maa- või veepinnale osa veest ................ , osa ........................
V: ( Imendub , aurub)
  • .................................: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna sademetena tagasi.
V: (Väike veeringe)
  • .............................. korral kantakse aurunud vesi maismaa kohale ja selle vee uuesti merre jõudmine võtab pikemat aega .
V: (Suur veeringe)
9. Millega mõõdetakse vee soolsust ?
.............................................................................................
( Vee soolsust mõõdetakse promillides)
10. Mida tähendab 1 promill?
.................................................................................................
(Ta näitab grammides lahustunud aine hulka õhe liitris vees )
11. Mis on Maailmamere keskmine soolsus ?
..................................................................................................
(Keskmine soolsus on 35 promilli )
12. Nimeta kõige soolasemaid meresid
.........................................................
( Pärsia laht ja Punane meri 40 prommilli)
13. Lõpeta lause
Mida kõrgem on vee soolsus ja temperatuur,
seda ...........................................................................................
(Seda vähem on seal lahustunud gaase )
14. Miks mere pind pidevalt lainetab ?
......................................................................................................
( Mere pind lainetab pidevalt õhu liikumise tõttu ja ka loodete mõjul)
15. Mida hoovused transpordivad , lisa juurde üks näide?
..............................................................................................................
( Hoovused transpordivad toitaineid ja planktonit .
Nt Newfoundlandi juures puutub külm Labradori hoovus kokku sooja Golfi hoovusega , tekivad tihedad udud).
Vasakule Paremale
Hüdrosfäär #1 Hüdrosfäär #2 Hüdrosfäär #3 Hüdrosfäär #4 Hüdrosfäär #5 Hüdrosfäär #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KV1999 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Hüdrosfäär
5
doc

Hüdrosfäär

HÜDROSFÄÄR 1. Vee jaotumine Maal, veeringe * maailmameri ja siseveed ­ liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi ­ 75%, põhjavesi ­ 24%, ülejäänud ­ 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe ­ vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa- või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral auru

Geograafia
Hüdrosfäär
10
docx

Hüdrosfäär

kõikumisest tingitud veevaesed ja veerohked perioodid. Õppis Tartu Ülikoolis, seejärel Müncheni ülikoolis. Esitas sademete, õhurõhu, jõgede ja järvede veetaseme, liustiku laienemise ja sulamise perioodilise muutumise teooria. Hiljem tegeles Alpi mäestiku uurimisega, selgitas mäeliustike taantumist kliima soojenemise tõttu 19.sajandist. Geograafia GE3 ­ Hüdrosfäär 1. Vee jaotus Maal 2. Suur ja väike veeringe Soolane 97,2% Väike veeringe ­ Ookeanidel aurustunud Mage 2,8% vesi langeb ookeani tagasi o Pinnavesi 77,8% Suur veeringe ­ Ookeanil aurustunud vesi, Jää ja liustikud 99,36% mis jõuab maismaale Järved 0,61% 3

Hüdrosfäär
Hüdrosfäär Powerpointi esitlus
49
ppt

Hüdrosfäär Powerpointi esitlus

HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · VÄI

Geograafia
Hüdrosfäär KT konspekt
6
docx

Hüdrosfäär KT konspekt

HÜDROSFÄÄR (kordamisteemad, lk.69-95) 1. Vee jaotumine hüdrosfääris (s.h. mageda vee jaotumine). - Kogu maakera pinnast on veega kaetud 71% - Magedat vett on alla 3% kogu veehulgas (mageveest 75% on igijää ja lumena ning sügaval maa sees põhjaveena 24%. Hüdrosfäär ehk vesikest, peamiselt veega seotud geosfäär. Hõlmab ookeane, meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. - Magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) - Soolased veed (maailmameri) 2. Veeringe ja selle lülid. Mis on vee viibeaeg? Vee viibeaeg on aeg, mis kulub selleks, et kogu veevaru uueneks, kõige

Hüdrosfäär
Hüdrosfäär
70
pptx

Hüdrosfäär

HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine maal ● Vee umbkaudne maht Maal on 1 338 000 000 km 3. ● 71% Maast on kaetud veega. ● Vee jaotumist saab jagada kaheks: magedad veed ja soolased veed. Veeringed ● Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. ● Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. ● Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. ● Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. ● Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veeringed ● Veeringe käivitajaks on Päike. ● Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, mille tagajärjel tekivad pilved. ● Pilvede küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. ● Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää. ● Enamik sademeid v

Hüdrosfäär
Mis on veeringe
23
doc

Mis on veeringe?

Mis on veeringe? Mis on veeringe? Sellele on lihtne vastata - see olen mina, vesi, igal pool! Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. Veeringe on toiminud miljardeid aastaid ning sellest oleneb kogu elu Maal. Ilma selleta oleks Maa päris surnud paik. Lühiülevaade veeringest Veeringel mingit lähtekohta ei ole, aga võime alustada ookeanidest. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate keva

Geograafia
10-KLASSI GEOGRAAFIA
15
docx

10. KLASSI GEOGRAAFIA

· Tuule kiirus üle 3-11 m/s (10-40 km/h) · Nimetatakse trombiks Euroopas Vesipüks - esineb vee kohal Tuulispask ­ esineb väike keeris maismaal, mõni meeter läbimõõtu, liikumissuund suvaline Äike ­ võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus Jagunevad: · Õhumassisisesed -tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel, peamiselt mägedes · Frontaalsed ­ esinevad koos külma frondiga, tugevamad, igal aastaajal Hüdrosfäär Ehk vesikest. Magedad veed: · jõed · järved · põhjavesi · ojad · sood · liustikud Soolased veed: · maailmameri 97% on soolane vesi. 3% mageveest: · 68,79% jääkilbid ja liustikud · põhjavesi 30,19% · pinnavesi 0,3% · muu 0,9% Maailma meri katab 71% maakera pinnast Veeringe: · Auramine · Sademed · Jõgede äravool · Põhjavee äravool Väike ja suur veeringe

Geograafia
Hoovused ja mere tegevus
10
doc

Hoovused ja mere tegevus

HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun