vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad soojal aastaajal. Mändvetikad - üherakulised v. koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres v. magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel. Läänemere loomastik Läänemere põhjaloomastik Merituped Okasnahksed. Läänemeres kaks liiki: tavaline meritäht, valkjaspunane madutaht Harilik keeritstigu Rändtigu Lamekeermene vesitigu Vesiking Punntigu Karbid Balti lamekarp Liiva uurikkarp Söödav rannakarp Läänemere südakarp Koorikloomad e. vähid Läänemere krevett Põhjamere Hiina villkäpp-krabi garneel Kootvähk Kirpvähk Põlvikvähk
vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad soojal aastaajal. Mändvetikad - üherakulised v. koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres v. magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel. Läänemere loomastik Läänemere põhjaloomastik Merituped Okasnahksed. Läänemeres kaks liiki: tavaline meritäht, valkjaspunane madutaht Harilik keeritstigu Rändtigu Lamekeermene vesitigu Vesiking Punntigu Karbid Balti lamekarp Liiva uurikkarp Söödav rannakarp Läänemere südakarp Koorikloomad e. vähid Läänemere krevett Põhjamere Hiina villkäpp-krabi garneel Kootvähk Kirpvähk Põlvikvähk
Põhja- ja idapoolsetes piirkondades suurem ja väheneb lääneosades. 2. Läänemere sügavamate alade Põhjalähedane veekiht sisaldab soolasemat vett. Soolsus muutub selle kihi piirides sügavamal üha suuremaks ja sellest on tuletatud nimetus heterohaliinne hiht. 3. Mõlema kihi piiril kujuneb segunemise tulemusena nn. Üleminekukiht. Läänemere madal soolsus määrab selle veekogu loomastiku ja taimestiku liigilise koostise iseloomu. Mereloomadest on Läänemeres levinud ainult avarasoolased ehk eurühaliinsed, s.o. ulatuslike soolsuse muutusi taluvad vormid. Vastavalt soolsuse vähenemisele suundumisel Põhjamerest läbi Taani väinade kuni Läänemere idaosani väheneb ka mereliste loomaliikide arv. Madala soolsusega on seotud ka mereliste taimeliikide suhteliselt väike arv Läänemeres. Läänemere põhja- ja idapiirkondades suureneb üha enam mageveeorganismide arv, kes mere kõige magestunumates osades
(zooplankton liigub järvedes päeval sügavamale, öösel kõrgemale, et kalade eest pääseda); ASUSTUSRÄNNE (Siberi tulnukvähk liigub peipsist, kuhu ta kunstlikult toodi, jõgesid pidi ülesvoolu). Passiivne ränne:nt angerjavastsed hoovustega, jõgedes selgrootud ja vetikad allavoolu. Teiste organismidega, õhuga (nt tolm kuivanud veekogudest, püsimunad), ujuvate objektidega veega leivib eriti plankton. Upwelling- süvaveekihtide vertikaalne hoovus, mis võib kaasa tuua toitainete rikast vett. Antarktikas tõuseb soojem põhjalähedane vesi tsüklonitega üles, sinna koonduvad vaalad. Laevadega tulnukad- laevad ei pea hoovuste tavapärastest suundadest kinni. Laevade ballastveega (see tühendatakse sihtsadamas kohalikku veekogusse) levivad tulnukad praegu. Euroopa tulnukaid Põhja-Ameerikas: zooplankter, rändkarp, kiisik. Tulnukaid Euroopas: hiina villkäpp-krabi, kirpvähk, rändkarp.
ei pea organismid vees ületama gravitatsioonijõudusid. Vesikeskkond on õhukeskkonnast viskoossem umbes 100 korda, see tähendab, et vees liikudes tuleb ületada palju suuremaid takistusi kui õhus. Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb. Näiteks vesikirbule mõjub hõõrdetegur tugevamini, kuna ta on väike. Viskoossust ( hoo ja vee suhet) arvutatakse REYNHOLSI arvu abil. Elusorganismid vesikeskkonnas Eristatakse kolme kooslust: 1)avamere belaagiline - plankton (hõljum) ja nekton (ujuv) Plankton on liikumisvõimetute ja väheliikuvate organismide kogum. Nekton on avameres aktiivselt ujuvate organismide kogum, kes suudavad ületada ka lainetused. 2)põhjakooslus - põhjasetete sees või peal elavad organismid (bentilised) 3)äärevööndi kooslused - suhteliselt madalas vees; palju on kinnituvaid veetaimi Kõik kooslused on olemas peaaegu kõikides, aga erinevates proportsioonides. Jõgedes on domineerivaks äärevööndi kooslused
liiv-vareskaer – pikad kitsad lehed, 3. Läänemere loomastik. Zooplankton- ripsloomad, meririst, meriseen Põhjaloomastik- okasnahksed, merituped kalastik- lest, räim, tursk, tuulehaug linnustik- kajakalised imetajad- viigerhüljes, hallhüljes Merelised, riimvee- ja mageveekalad. Video: Upton, N. 2004. „Läänemeri - üllatuste meri” Läänemeri – üllatuste meri 3.Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? Laevad, ümbruses elavad inimesed, settinud mürkained, koldvetikad, tsüanobakterid, talvine jääkate, soolsus – osadele soolane, teistele mage. 4.Millised keskkonna saasteained ohustavad Läänemere elustikku ja Läänemere kalu söövaid inimesi? Toksilised kemikaalid, saasteained laevadelt, autodelt, radioaktiivsed ained, DDT, PCB, laevavärvid(tõruvähi vastu), kütus. Läänemere elustik 1.Haudel olevad linnud on rannaaladel väga tundlikud, nende arvukus on
Valgus väheneb vees eksponentsiaalselt vee sügavusega. Puhta vee puhul jõuaks valgus 200m sügavusele, nii et seda oleks võimalik kasutada fotosünteesiks. Maksimum sügavus, kuhu valgus veel jõuab on ookeanis 1000m! Suurem osa ookeanist on pimeduses (seda pimeduses olevat osa nimetatakse afootiliseks tsooniks). Eufootiline tsoon on kuni 200m, rannikul 1-50m. Osa valgusest peegeldub tagasi. Puhast vett ei ole olemas, vett hägustab plankton ja tahke hõljum jõgedest ja hoovustest. Lahustunud orgaanilise aine osakesed. (DOM- dissolved organic matter - LAO eesti k.). Osa valgust absorbeerub(läheb kaduma), püütakse kinni fotosünteesivate organismide poolt. Lahustunud orgaaniline aine võib muuta vee värvust (Eestis pruunikaks, tulevad läbi soode ja rabade, palju humiinaineid). Valgus levib teisiti värvilises vees. Valgusekiir sumbub. Hajumine ja neeldumine ei mõjuta ainult levikut vaid ka spektraalset kvaliteeti
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
Kõik kommentaarid