Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ANTARKTIKA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on peamine erinevus Antarktika ja Arktika vahel?
  • Millised ookeanid ümbritsevad Antarktist?
  • Milliste alade koondnimetus on Antarktika?
  • Mida tähendab mõiste külmapoolus?
  • Miks ei ole Antarktikas peaaegu üldse taimestikku?
  • Miks on kogu elustik Antarktikas seotud veega?
  • Miks ei kaevandata Antarktises seal leiduvaid maavarasid?
  • Miks on Eesti teadlased huvitatud Antarktise uurimisest?
  • Millisele riigile kuulub Antarktika?
  • Mis vahe on Antarktisel ja Antarktikal?

ANTARKTIKA
helle
 
 
Geograafiline asend
 
 
Geograafiline asend
Antarktika on polaarala ümber 
lõunapooluse koos Antarktise 
mandri ja seda ümbritsevate 
saartega.
Antarktika pindala on ~60 miljonit 
km2 (Antarktise pindala              
 
 
14 milj.km2)
 
 
Reljeef
98% maismaast on kaetud hiiglasliku 
jääkilbiga –mandriliustikuga           
Jää keskmine paksus on 2 km, 
külmapoolusel 4,3 km
Kõrgeim mäetipp:                   
Vinsoni  massiiv   5140 m
Kõrgeim tegevvulkaan:            
Mount Erebus  3846 m
 
 
Kliima
 Aasta mahasadanud keskmine
  lumehulk: 12 cm
 Aasta keskmine õhutemperatuur: -50°C
 Madalaim mõõdetud õhutemperatuur: 
  -89,2°C (uurimisjaam Vostok)
 Polaarpäev ja polaaröö
 
 
Taimestik
Taimkate puudub peaaegu 
täielikult.
Vaid väga vähesed taimed 
suudavad kohastuda 
Antarktise karmi kliimaga
Siinsed suurimad taimed on 
sambladsamblikud ja üks 
liik kõrrelisi ( kastevars ). Vees 
on rikkalikult planktonit, 
vetikaid.
 
 
Loomastik

Elustik  on enamasti seotud veega. 

Antarktika üheks sümboliks peetakse 
lennuvõimetut pingviini.  Antarktikas  
elab 17 pingviiniliiki.

Hülged, merileopardid

Sinivaalad , mõõkvaalad

Tormilinnud, ännid, 
albatrossid
 
 
Asustus

Antarktis  on ainuke  manner , kus 
puudub alaline asustus. 

Antarktise ainukesed elanikud on 
teadlased, kes töötavad siin 
lühiajaliselt

Polaaruurijad elavad spetsiaalsetes 
külmakindlates uurimisjaamades 
(polaarjaamades).
 
 
• On olemas kindlad rahvusvahelised reeglid – Antarktika leping1961.aastast,
  mis keelab siin peaaegu igasuguse majandustegevuse
• keelatud on kasutada Antarktist sõjalistel eesmärkidel
• Antarktis ei kuulu ühelegi riigile
• Eesti ühines lepinguga aastal 2001 ja sellest ajast toimub ka Eesti Antarktika   
ekspeditsiooni ettevalmistamine. Eesti tahab rajada suvejaama  Woodi lahe 
kaldale Rossi  mere rannikul ja ühineda 28 riigiga, kes Antarktist aktiivselt 
uurivad. 
• Viimastel aastatel on Antarktis muutunud ka turismipiirkonnaks, kuhu    
korraldatakse laevareise. Lõunamandril käib aastas üle 20 000 turisti. 
 
 
Probleeme
osooniaugud
Pingviinide rasvast leitud 
taimekaitsemürgid

 
 
Polaaruurijad
F. G. von 
Bellingshausen  1821.

R.  Amundsen  
1911.

R.F.  Scott  1912.
 
 
Kordamiseks
1. Mis on peamine erinevus Antarktika ja Arktika vahel?
2.   Millised ookeanid ümbritsevad Antarktist?
3. Milliste alade koondnimetus on Antarktika?
4. Mida tähendab mõiste külmapoolus?
5. Miks ei ole Antarktikas peaaegu üldse taimestikku?
6.   Miks on kogu elustik Antarktikas seotud veega?
7.   Miks ei kaevandata Antarktises seal leiduvaid maavarasid?
8.   Miks on Eesti teadlased huvitatud Antarktise uurimisest?
9.   Nimeta Antarktise uurijaid.
10. Milline uus  tegevusala  on Antarktikas hakanud viimastel 
       aegadel  levima?
11. Millisele  riigile kuulub Antarktika?
12. Mis vahe on Antarktisel ja Antarktikal?
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Geograafiline asend
  • Slide 4
  • Reljeef
  • Slide 6
  • Taimestik
  • Loomastik
  • Asustus
  • Slide 10
  • Probleeme
  • Polaaruurijad
  • Slide 13
Vasakule Paremale
ANTARKTIKA #1 ANTARKTIKA #2 ANTARKTIKA #3 ANTARKTIKA #4 ANTARKTIKA #5 ANTARKTIKA #6 ANTARKTIKA #7 ANTARKTIKA #8 ANTARKTIKA #9 ANTARKTIKA #10 ANTARKTIKA #11 ANTARKTIKA #12 ANTARKTIKA #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eduwka Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Jäävöönd-Jää-ja külmakõrbed
6
odt

Jäävöönd: Jää-ja külmakõrbed

Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011 Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud hiiglaslikud igilume ja- jää väljad. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Polaaröö ajal ei saa pooluse ümbruse alad päikese kiirgust, on pime ja külm. Polaarpäeval seevastu päike

Kliimav??tmed
Geograafia kordamine 8 klass
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

1492. aastal taasavastas Ameerika. · AMERICO VESPUCI ­ sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku. · FERNAO DE MAGALHAES ­ esimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522 · JAMES COOK ­ otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner. MAADEUURIJAD EESTIST: · ADAM VON KRUSENSTERN ­ esimene Vene ümbermaailmareisi juht 1803 ­ 1806 Maetud Tartu toomkirikusse. · BELLINGSHAUSEN ­ esimene Antarktika ekspeditsioon aastatel 1819 ­ 1821. Aastal 1820 jõudis esimesena Antarktise ranniku lähedale . Sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas. Surnud ja maetud Kroonlinnas. · MIDDENDORFF ­ uuris Sibeerit ja igikeltsa GEOGRAAFIA on teadus, mis uurib maailma eri piirkondade loodust, seal elavate inimeste elukeskkonda ning inimese ja looduse vastastikuseid seoseid. GEOGRAAFID õpivad tundma ja vaatlevad ümbritsevat keskkonda. Neid huvitavad nii

Geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun