Läänemere Linnud (0)

Koos mereimetajate ja m� nede kalaliikidega moodustavad linnud mere toiduahelate l�ppl�li. Merelinnud on t�elised maailma asukad . Nad elavad k�igil rannikutel, kuid arvukamalt on neid k�rgematel laiuskraadidel,sest Seal on vesi k� lmem ja toidurikkam, eelk�ige on seal rohkem planktonit ja ka planktonitoidulisi loomi. Meremadalikud on olulised veelindude toitumisalad. Merelinnud joovad merevett. Koos kalade ja m�nede roomajatega on nad ainsad selgroogsed, kes suudavad juua soolast vett. Seda v�imaldavad nende erilised soolan�� rmed , mis v�ljutavad joogi ja toiduga saadud �leliigsed soolad organismist. Peamised ohud merelindudele on inimtegevusest tulenev h�irimine, elu- ja toitumispaikade kadumine (nt tuuleparkide v�i muude ehitiste rajamise t�ttu), �lireostus, kalav�rkudesse takerdumine ja toiduvarude v� henemine . L�� nemere ��res pesitsevad linnud : K�hmnokk-luik. K�hmnokk-luik on v�ga vaikne lind. Luik pesitseb P�hja-, L��ne-, Kaspia - ja Musta mere ��rsetel aladel. Merikotkas . Merikotkas eelistab veekogudel�hedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse- segametsad ja m�nnikud. J��koskel. J��koskel tegutseb avaveel, ainult pesitsema siirdub ta metsadesse, parkidesse ja isegi inimasulatesse Merikajakas . Teda v�ib kohata ainult merel, sisemaale ei tule ta kunagi. Aul. Aul on v�iksemat sorti sukelpart , kes kaalub tavaliselt 600-700g. Aul pesitseb tundrav��tmes, kuid talvituma lendab l�una poole. Kirjuhahk. Kirjuhahk kuulub maailmas otsesesse h�vimisohtu sattunud linnuliikide hulka. L��nemeri on k�ige t�htsam kirjuhaha talvituspiirkond Euroopas. Kirjuhahad peatuvad talvel enamasti avamerel, kuid kevadkuudel tulevad nad sagedamini ranna l�hedusse