teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ning õpetlikud filosoofilised arutlused. Stiililt olid ülistuslaulud pidulik-tõsised ning värsiehituselt keerulised. Voorust ei pidanud Pindaros kellegi isiklikuks omaduseks, vaid jumalate ja esivanemate päranduseks. Luuletaja arvates ühendas vooruse mõiste atleetikat ja eetikat, see tähendab väljendas harmoonilise isiku ideaali. Pindarose luulet iseloomustavad raskepärane stiil, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ning sõnalooming. Pindarose looming oli antiikajal jaotatud 17 raamatusse, mis hõlmasid mitmesuguseid koorilüürika liike: epiniikione, paiaane, ditürambe, prosoodione, porteenine, enkomioone, hüporeeme ja epitalaamione. Tänini on säilinud 4 raamatut 45 üksikteosega: need on oodid olümpia,
PINDAROS (6.-5.s. eKr) VanaKreeka aristokraat ja suurim lüürik Tuntuim epiniikioni (ülistuslaulu) viljeleja Epiniikioni sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ja õpetlikud filosoofilised arutlused Epiniikioni stiiliks oli piduliktõsised ja värsiehituselt keerulised Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Pindarose luulet iseloomustavad teatud raskepärasus, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi ja uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Loomingut on kokku säilinud 12 raamatut. Esimene Pythia võidulaul Stroof III Taevasilt on saanud algust
paljusid keeli: saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja läti keel. Petersonil oli märkimisväärne lugemus: päevaraamatu järgi oli ta lugenud näiteks Horatiuse, Pindarose, Diogenese, Miltoni, Kr. J. Peterson. Endel Klopstocki, Aisopose, Voltaire'i jt Kõksi õlimaal (1942 ?) teoseid. Kristjan Jaak Petersoni elu III Juba gümnaasiumiõpilasena hakkas avaldama keeleteaduslikke kirjutisi J. H. Rosenplänteri ajakirjas Beiträge (saksakeelne, kuid eestimeelne teaduslik ajakiri eesti keele ja kirjanduse probleemide kohta, mis ilmus 18131832; http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&eid=17444&tid=322 );
suurem osa sellest langeb sirgelt alla, pole välja sirutatud, nagu võiks arvata. Väljasirutatud saba on Korintose kunstile üldse äärmiselt ebatüüpiline. Valjastatud tiivuline hobu on Kreeka kunstis unikaalne nähtus. Kreeka vaasidel leidub see- eest palju pilte valjastamata tiivulistest hobustest. Kas valjastel on hobuse identifitseerimisel tähtsust? Mõne müüdi järgi saab Bellerophontes Pegasose Athenalt juba valjastatud kujul, teise (ülalmainitu), Pindarose versiooni järgi peab ta hobuse püüdmiseks ise vaeva nägema. Selle variandi allikas pole teada, kuid sel peab olema Korintosega mingi seos, kuna Pindaros kasutab müüti ülistuslaulus olümpiamängude võitjale, Korintosest pärit Xenophonile. Kui Korintose vaasikunstnikud oleksid seda müüti teadnud, oleks nad kindlasti kujutanud Pegasost valjastatuna. Seega võiks valjad, mis ilmusid esimesena Korintoses, olla ikonograafiliseks sümboliks, viitamaks Korintose Pegasosele.
luuletusi ning proosamõtisklusi. Peale ülikooli andis Peterson Riias keeletunde ning samal ajal tegeles seal ka muude filoloogiliste ülesannetega. Ta ilmutas silmatorkavat iseseisvust oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotluses. Ta oli nii võrd mitmekesine inimene, et tema huvi ei piirdunud, mitte ainult saksa, eesti ja rootsi keelega vaid ulatus välja Aasja ja Aafrika keelteni. Petersoni on mõjutanud nii antiikkirjandus, täpsemalt Pindarose oodid, Vergiliuse pastoraalid ja Anakreon, kuid samas on teda oluliselt mõjutanud ka eelromantikud Klopstock, Herder ja Franzen. Peterson nimetas ennast ,,maarahava laulikuks", ning ta eesmärk oli algupärase eesti kirjanudse loomine. Ta armastas oma kodumaad, kodu ning rahavast ning see lõi palju välja ka tema loomingus, ka kasutas ta oma loomingus eesti rahavaluulet. Kuna Kristjan suri juba 1822, aastal, ehk siis 21 aastat pärast sündi, oli tema
olmelis- ajaloolised (kirjanduslikud) tekstid Muinasjutt kui müüdi "satelliit" (Claude Lévi-Strauss) või vahelüli müüdi ja kirjanduse vahel Kirjanduse põhiliigid Eepika (eepos; romaan, jutustus, novell, lühijutt) Lüürika (ood, hümn, eleegia, epigramm, sonett) Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse. Ood Pindarose epiniikionid (võidulalulud) ja koorilalulud: stroof antistroof epood (nt Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') Rooma armastuseleegia 16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse klassitsismi eleegia 18.-19.saj sentimentalismi ja romantismi
Oma emalt päris ta luule- ja lauluande ning Apollon kinkis talle kuldse lüüra ja õpetas sellel mängima. Orpheuse laul ja pillimäng olid nii kaunid, et võlusid nii inimesi kui jumalaid, taltsutasid metsloomi ning võisid isegi jõgede suunda muuta, puid ja kive tantsima või nutma panna. Orpheus rändas mööda maad ringi ning laulis armastusest ja kangelaste suurtest tegudest. Lisaks lauluoskusele räägitakse müütides ka tema julgusest ja nutikusest. Seda näiteks luuletaja Pindarose loos mis räägib argonautide retkest ja Orpheuse osalemisest selles. Orpheus ja Eurydike olid ääretule armunud, kuid kuri saatus näis nende kooselu saatvat kohe algusest peale. Nende abielu õnnistama tulnud pulma- ja abielujumala Hymenaiose süüdatud tõrvik hakkas tossama ja tahma välja ajama ning tõi kohalviibinutele pisarad silma. Iseesi kui määrav selline enne olla võis, kuid õnnetus ei lasknud ennast kaua oodata.
Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga). Hellenid(nii nimetasid end kreeklased) barbarid(teised rahvad) KLASSIKALINE PERIOOD 500 338 eKr Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Kreeklased kujundasid ühtsuse kultuuri baasil keel kombed usund. Pindarose ja Aischylose loomeperiood Kreeka linnriikide seast kerkisid esile Sparta (range sõjaline sisekorraldus) ja Ateena (demokraatia, peamine kulutuuri-ja kaubanduskeskus Kreekas). Sophoklese tegevusaeg. Kujunes kaks võimukeskust Peloponnesose Liit (Sparta + Lõuna-Kreeka linnriigid) ja Ateena Mereliit (Ateena + Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid). Esialgu oli tugevam Ateena Mereliit (valitseja Perikles)
Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk (u 2000-1100 eKr) 2000 eKr algas Minoiline kultuur Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk (u 800-500 eKr) u 800 eKr võeti kasutusele tähestik ja 776 eKr hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid, seega umbes sellel ajal algasid olümpiamängud. Klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr) V saj. I pool eKr oli Pindarose ja Aischylose loomeperiood ning V saj. II pool eKr oli Sophoklese loomeperiood. Hellenismiperiood (338-30 eKr) 336-323 eKr oli Makedoonia kuninga Aleksander Suure valitsuseaeg. 146 eKr alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Kreeka kolonisatsioon hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt Itaaliasse ja Sitsiiliasse ning seejärel ka Prantsusmaa, Hispaania ja Põhja-Aafrika ning peaaegu kogu Musta mere rannikule
väljavalitu · Muusika oli 1-hääle aga mitmehäälsusega tegeleti teoreetiliselt · Hakati mõõtma helide vahelisi kaugusi intervalle · Konsonantsid helikõrgused mis kõlavad koos hästi · Dissonantsid kõlavad halvasti · Klassikaline eesrindlik, parim · Hellenismi ajajärgul toimus kultuuride segunemine · Laulsid vaheldumisi solist ja koorid · Säilinud on Pindarose ,,Ood" ja 2 hümni Apollonile · Korraldati Dionysose pidustusi millest arenes välja tragöödia ja komöödia · Tragöödiast arenes oratoorium ja ooper · Oratooriumis komenteerib tegevust koor, ooperis näed ise · Amfiteatris olid orkestral lauljad ja skeenel näitlejad · Näitekunstis olid ühendatud tants, sõnakunst, muusika, arhitektuur · Pillid: topeltaulos (oboe eelkäija), barbiton, kitara (keelpill), lüüra (7-keelne), forminks Vanarooma muusika
Ja õigusega, sest muusade müüt viib meid tagasi poeesia ajalooliste lätete juurde Legendid muusadest on sageli seotud Traakiaga, kus asuvad muuhulgas Pieros ja Olümpos. Vanad kreelased pidasid traaklasi kõige musikaalsemaks rahvaks maailmas. Muusad olid nagu kariididki Apolloni saatjad, keda selle järgi Musageteseks ehk muusade juhiks kutsuti. Apollon oli tõejumal, kuid muusad, nagu nad Hesiodose sõnul olevat talle kinnitanud, mõistavad ka nii valetajad, et see tõena tundub. Pindarose sõnul oskasid nad lüürat mängida sama hästi kui Apollon. Laulmises polnud neile üldse võrdset. Inimest, keda muusad inspireerisid, austati rohkem kui mistahes preestrit. "Odüsseias" viskusid poeet ja preester mõlemad põlvili Odysseuse ette ja palusid armu. Odysseus tappis kõhklemata preestri, kuid kinkis elu poeedile: Homerose sõnul ei saanud ta surmata inimest, kellele muusad on õpetanud taevalikku kunsti. Antiiksete kirjandusteoste
1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hellenismiperiood(338-30ekr) 336-323ekr Aleksander Suure valitsusaeg. 146ekr Kreeka alistus Rooma ülemvõimule. 30ekr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi. 2) Iseloomusta Kreeta-Mükeene kultuuri. Lk.94-100 2000ekr hakkas Egeuse mere lõunaosas kujunema omapärane kõrgkultuur Minoiline
Olümpiamängud Püütiamängud Nemea mängud Isthmose mängud Luuletajaid autasustati oliivi -ja loorberipärgadega. Poeet oli amet, millele maksti. a) Pindaros. Mida viljeles? Kuidas temasse tema kaasajal suhtuti? Millest räägivad tema oodid? Pindaros kirjutas spordivõistluste võitjaid ülistavaid epiniikione (oodi eelkäija). Pindarost ülistati juba tema eluajal. Kui Aleksander Suur rüüstas Teebat, käskis ta Pindarose maja puutumata jätta. Ta teosed on filosoofilised, poeet otsib korda, distsipliini, õiglust ja voorust. Ta ülistas head päritolu, vaprust ja au. 7. Mis on Sünkretism – erinevate usundite, õpetuste või muude maailmavaadete segunemine Sümpoosion – koosjoomine + intellektuaalsed vestlused Epigramm – algselt värsivormis pealkiri hauakivil/mälestussambal, hiljem väike eleegilises distihhonis kirjutatud luuletus Epitaaf - hauakiri
Archilochos(7.saj eKr)-vanakreeka luuletaja, rändlaulik ja sõjamees. Teda peetakse uue luulevormi jambograafia rajajaks, ent lisaks jambidele on ta kirjutanud ka valme ja eleegiaid. Eiras traditsioonilisi reegleid, ei olnud tavapäraselt sõjapatrioot ega ülistanud surma. Pindaros oli Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik. Viljeles mitmesuguseid koorilüürika zanre, loomingut on kokku säilinud 12 raamatut. Kirjutanud palju ülistus- ja võidulaule. Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Tema stiil oli raskepärane, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi, uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Bukooliline-ladinapärane nimetus Satiiri- terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil. Retoorika- hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Mimesis-jäljendamine Epideiktiline-otsene Naturalism- 19
m.a., mil enamik atleete kuulus rikkamatest klassidest pärinevate, jõude elavate noorukite hulka, siis näeme, et kirjanduslik tõendusmaterjal on vähene ning kõik olemasolev on vihastamapanevalt ebarahuldav. Viiendal sajandil e.m.a. tavatsesid suurte mängude võitjad palgata poeete, kes pidid nende saavutusi oodides ülistama. On teada, et seda laadi tööd tegid Euripides ja Simonides, kuid nende võiduoodidest on säilinud ainult fragmente. Pindarose ja Bakchylidese oodidest seevastu on oluline osa siiani säilinud. Uurija, kes asub nende poeetide kirjutatud lehekülgedelt otsima kreeka atleetika tehnilisi üksikasju, saab aga kurva pettuse osaliseks. On üsna loomulik, et oode tellisid kõige rikkamad kliendid, kes sageli ei vaevunud tegelema rohkem pingutusi nõudva atleetikaga, vaid taotlesid edu hobustega seotud spordialadel, kus võitu aitas saavutada raha. Ent isegi oodides, mille kangelane on atleetikavõitja,
kombel nähtavaks kokkutulnud rahvale. Kujutlus kuningast kui ühiskondliku korralduse elavast kehastusest on iseloomulik oraalse kultuuri mentaalsusele, kus normid ja ideaalid omandavad kuju konkreetsetes avalikes olukordades, olles kõigi jaoks nähtavad ja kogetavad. Avaliku tunnustuse osaliseks saamine tähendas eriliseks vaatluse objektiks muutumist, hulga seast eristumist. See oli kõikide poolt ihaldatud eesmärk. Sportmängud olid Kreekas kõige tähtsamad vaatemängud. Pindarose ja Bakhylidese oodides kujutati võitjat ideaalse kangelasena. Võit näitab atleedi kaasasündinud omadusi, tema enesedistsipliini, kartmatust, riskivalmidust ning võidurõõmu talitsemist. Võitljatele pühendatud oodide mõte oli luua sõnaline mälestusmärk. Linnriigid paigutasid sõja ajal pühamutesse iseendale pühendkirju, mistõttu kujunesid pühamud linnriikide omavahelise rivaalitsemise areeniks. Sõda oli linnriigi jaoks suurim ja haaravaim vaatemäng
Demosthenes sisustas harjutusteks ühe maa-aluse ruumi, harjutas seal esinemist ja arendas häält. Mõnikord viibis ta oma urus kaks-kolm kuud järjest, ajades pool pead paljaks, et oleks häbi välja inimeste hulka minna, kui võitmatu tahtmine peale peaks tulema. Ta luges poeetide teoseid, kivikesed suus, et parandada diktsiooni, tugevdas häält, kõneledes joostes ja mäest üles ronides pikki lauseid. Ning tema hääl olevat saavutanud kandvuse ja kõla 5.saj I pool - Pindarose ja Aiscylose loomeperiood 5.saj II pool – Sophoklese loomeperiood Kunst klassikalisel perioodil 480 – 323 eKr 8 Ateena akropoli väljaehitamine 5.saj eKr Halikarnassose mausoleum 4. saj eKr Väike-Aasias Skulptuur 9 Myron “Kettaheitja” - figuur dünaamiline, nägu staatiline Polykleitos “Odakandja” - keha proportsioonid, figuur toetamas ühele jalale
Aioolia murre (kõneldi pruntis suuga): Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Aiolises (Phokaiast Troojani), Lesbosel (luuletajad Sappho ja Alkaios) Tessaalias, Peloponnesose loodeosas (Boiootias, Ahhaias, Arkaadias, Elises). Dooria murre (räägiti laialt avatud suuga): kõneldi Peloponnesosel (Argolises ja Messeenias, lõunapoolsetel saartel (nt.Rhodosel, Karpathosel), Väike-Aasia lõunaosas (Halikarnassosest paremale). Dooria murdes kirjutatud: Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (näitleja räägib atika murret, koor laulab dooria murdes). USK Kreeka on üks väheseid riike euroopas kus on riigi usk ,selleks on õigeusk. Kreeka on ainus riik maailmas, kus Õigeusk on selgelt tunnustatud riigiusk.Kreeka kirikud on vabastatud maksudest.Õigeusu vaimulike palgad ja pensionid on võrreldavad õpetaja palgaga. Teiste suuremate religioonide hulka kuuluvad katoliiklus, islami usk ja protestantismi. 2005-ndal
Alkmene poeg, kes võitis Elise kuningat Augeiast. Rõõmu väljendamiseks kutsus ta kokku oma vennad ja korraldas selle mälestusväärse päeva puhul Olümpias jooksuvõistlused 600 jala pikkusel võistlusmaal ning autasustas võitjat õlipuuoksaga. Need kaks legendi sulasid kokku, mida tunnistab segadus Heraklese identifitseerimisel: pooljumalal polnud vendi, kuid Idaiose Heraklesel olid. Kolmandas tuntud müüdis (Pindarose järgi) on juttu Väike-Aasia kuninga Tantalose pojast Pelopsist, kes kaarikutega võiduajamises võitis Pisa kuningat Oinomaost, saades selle eest endale naiseks tema tütre Hippodamea. Sellest peale korraldati Pelopsi auks kaarikuvõidusõite. Pelopsist sai kogu Peloponnesose valitseja ja poolsaart hakati nimetama tema järgi. Pelopsi ja Oinomaose kaarikusõiduvõistlust peeti selle võistlusala kui olümpiaala alguseks.
Kleio oli ajaloo muusa. Melpomene oli tragöödia muusa. Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. Urania oli astronoomia muusa. Muusad olid nagu kariididki Apolloni saatjad, keda selle järgi Musageteseks ehk muusade juhiks kutsuti. Apollon oli tõejumal, kuid muusad, nagu nad Hesiodose sõnul olevat talle kinnitanud, mõistavad ka nii valetada, et see tõena tundub. Pindarose sõnul oskasid nad lüürat mängida sama hästi kui Apollon. Laulmises polnud neile üldse võrdset. Inimest, keda muusad inspireerisid, austati rohkem kui mistahes preestrit. "Odüsseias" viskusid poeet ja preester mõlemad põlvili Odysseuse ette ja palusid armu. Odysseus tappis kõhklemata preestri, kuid kinkis elu poeedile: Homerose sõnul ei saanud ta surmata inimest, kellele muusad on õpetanud taevalikku kunsti. Antiiksete kirjandusteoste sissejuhatused
Aasia), Sürakuusa(Itaalia) ). Seadused. Sparta karm sisekord. Võimsaim linnriik Kreekas. Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord, aristokraatide võimu lõpp. 507 eKr demokraatia. Klassikaline periood Pindarose ja Aischylose loomeperiood. 500-338 a eKr Sparta ja Ateena esiletõus. Sophoklese tegevusaeg. Sokratese tegevusaeg. Platoni tegevusaeg. Aristotelese tegevusaeg. Kreeka-Pärsia sõjad 490 eKr Pärsia kuningas Dareios- Maratoni
rünnakule, ning langes koos oma sõjameestega. Epigrammis, mille autor on arvatavasti Simonides, ülistatakse lakooniliselt võitlejate kangelassurma. Seda on hiljem mitu korda tõlgitud (muu seas Cicero ja Schiller). Eesti keeles on epigramm ilmunud Johannes Semperi tõlkes: Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. 29. Mis iseloomustab Pindarose loomingut? Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Tema stiil oli raskepärane, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi, uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. 30. Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas atika tragöödia 5. sajandil eKr? Atika ajajärk (5.4. saj. eKr) - 5. sajandil eKr jõudis Kreeka ühiskond oma suurima majandusliku ja poliitilise õitsenguni
(vana- ja uusajal 18.-19. sajandil). Anakreontilist luulet on eestindanud ka K. J. Peterson. 28. Millisele autorile kuuluvad alljärgnevad värsiread ja millise sündmuse puhul on need kirjutatud? Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. Simonides Sparta sõda, kus spartalased langesid viimse meheni. Kuningas Leonidas I viimased sõnad. 29. Mis iseloomustab Pindarose loomingut? Pärit Teeba lähedalt aristokraatlikust perekonnast, sai hea hariduse Ateenas ja Teebas. 4 kogumikku epiniikione Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks. Stiil hämar ja raskestimõistetav. Kirjutanud palju ülistus- ja võidulaule valitsejatele, sportlastele, flöödimängijatele jt. Võidulaulu ülesehitus: * võitja ja tema suguvõsa kirjeldus * räägitakse võitluse kohast, selle laadist Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus
Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) Lavalisus- tegevus toim alati olevikus; luuakse reaalsete sündmuste illusioon;tavaliselt dünaamiline, keskend põhikonfliktile; vaataja vahetu juuresoleks, kommunikatsiooniakt J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse. Nt oodis suulise sõnakunsti võtted Ood päritolult suuline, esitati õukonnas, pidustustel Pindarose epiniikionid (võidulalulud) ja koorilalulud: stroof antistroof epood (nt Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood on tänapäeval tuntud, seda isel lüh salmid, read- kammerood; pühend taval rõõmudele, viaksele elule, tuleb vältida vaesust ja ülemäärast rikkust Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') isel nukrus,kurbus, filosoofilisus Rooma armastuseleegia 16.-18
Neid fragmente on erakordselt palju, mõned neist ka eriti tuntud. Epiniikion tähistab võitu spordimängudel: 14 Olümpia oodi, 12 Püüti oodi, 11 Nemea oodi ja 8 Istmose oodi. Kõik kirjutatud laulmiseks võidurongkäigul võitjale tagasipöördumisel tema kodulinna. Väljapaistev nähtus iga oodi juures on jutustav müüt, mis on alati võitjaga seotud. Müüt muudab kohaseks kõrgendatud moraalse tooni ning religioosse värvingu, mis on iseloomulik Pindarose luulele. Tema stiil kaotab tõlkes suure osa. Sel on kõrgetooniline diktsioon ning keerukas sõnajärg, mis sõltub osaliselt tema meetrumi vajadustest.18 Vana-Kreeka muusikalised zanrid Zanrid ja nende stiilid on tihedalt seotud kindlate värsimõõtudega ja kindla muusikalise saatega. Kreeka lüürika tekkis kultuslikust ja rituaalsest rahvalaulust, laulu sisu säilitas pika aja kestel tiheda seose laulu traditsiooniliserütmilis-meloodilise tüübiga ja tema ettekandmise laadiga.
Anakreonil oli palju jäljendajaid, tekkis anakreontiline luule. Tema värssi kasutati nii keskajal kui ka renessansiajal (oodid). 28. Millisele autorile kuuluvad alljärgnevad värsiread ja millise sündmuse puhul on need kirjutatud? Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. Värsside arvatav autor on Simonides ning need on pühendatud Termopüülides lahingus langenud spartalastele. 29. Mis iseloomustab Pindarose loomingut? Pindaros oli tähtsamiad koorilüürikuid Ta tegutses professionaalse poeedina ja kirjutas luulet nii religioosseteks pidustusteks kui ka eraisikutele. Meieni on säilinud neli tema epiniikionidega Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks. Tema oodid kajastavad kreeka aristrokraatia väärtushinnanguid, ülistades head päritolu, vaprust ja au. 30. Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas atika tragöödia 5. sajandil eKr?
pühendatud esemel, tavaliselt eleegilises distihhonis; peatselt aga tarvitati mõistet iga eleegilises värsimõõdus koostatud lühikese luuletuse kohta. Loojaks Simonides. Epitaaf epigrammi alaliik; hauakiri või hauakirjaga mälestussammas; kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus (pidulik leinakõne isamaa eest langenuile) Epiniikion koorilaul, mida kanti ette sportlikel võitlustel võitnute auks. Zanrina saavutas õitsengu Pindarose ja Bakchylidese loomingus. 13. Millises värsivormis on kirjutatud järgmised read? Nimetage autor ja teos. Oo lapsed, vastsed tõusmed muistsest Kadmosest, miks küll mu astmeil siin te nõnda seisate ja palve märgiks hoidmas oksi on te käed? Ka linn on ümberringi ohvrisuitsu täis ning kuulen kaebelaule, rasket ohkamist. Jambiline trimeeter, Sophokles ,,Kuningas Oidipus" 14. Mille poolest erines Vana-Kreeka teater tänapäevasest? Kuidas ja millega seoses etendati 5.-4
annavad pildi tollasest eluolust ja poliitikast; tuntud Makedoonia-vastane; peale lahingu kaotamist makedoonlaste vastu saadeti pagendusse; üritas sama Aleksander Suure ajal, kuid põrus taas; sooritas enesetapu 17) Kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil SIMONIDES: kuulus pärast Peisistratose surma Hipparchose õukonda. PINDAROS: Koorilüürika kõrgaajaks võib pidada 5. sajandi esimest poolt eKr, mil tegutses suursugust päritolu Teeba poeet Pindaros (u 520 - 446 eKr). Pindarose edukust pärssis mõneti tõik, et tema kodulinn liitus Xerxese sissetungi ajal pärslastega. Pärsia sõdade järel suundus Pindaros Akragase türanni Theroni kutsel Sitsiiliasse, kus lõi epinikione Akragase ja Sürakuusa türannide ning nende lähikondsete auks, ja naases Kreekasse pärast Sitsiilia türanniate langust. Erakordne kuulsus tõi poeedile tellimusi aristokraatidelt üle terve Kreeka. Pindaros ülistas koorilauludes aristokraatiat kui jumala täiust.
päevad", ,,Jumalate põlvnemine". Eepika kõrval oli lüürika, mis jagunes monoodiliseks ja kooriliseks. Monoodilist esitas üks autor, see oli isiklikum ja struktuurilt lihtsam. Koorilüürika oli pidulikum. Kirjutati pilkavat satiirilist luulet, nt lahinguluuletusi. Selle poolest oli eriti kuulus Tyrtaios. Solon kirjutas poliitilist luulet, Archilochos pilkavat poliitilist. Alkaios kirjutas samuti poliitikast, Sappho lembeluulet. Pindarose võidulaulud mõjutasid Kristjan Jaak Petersoni luulet. Atika periood (5.4. saj eKr): draama ja proosa Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Herodotos, Thukydides, Xenophon, Lysias, Isokrates, Semosthenes, Platon, Aristoteles. Draama jagunes tragöödiaks, komöödiaks ning saatürdraamaks. Olulisim oli algul tragöödia. Süzeed olid seotud Dionysose-kultusega, hiljem saadi ainest kogu kreeka mütoloogiast
Kreeklaste ühiskeel oli koine (4. saj eKr). Joonia murdes kirjutatud Homerose ,,Ilias", ,,Odüsseia", Hesiodose ,,Tööd ja päevad", esimesed filosoofide teosed (st proosatekstid), arstiteaduslikud tööd vaid joonia murdes. Atika murret kõneldi Atikas, seal laienes ja sai proosakirjanduse, retoorika ja filosoofia keeles. Aioolia murre vist kasutati samuti luuletuste kirjutamiseks (või lüürika vms mis iganes neil seal oli) Dooria murdes on kirjutatud Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (draama- ja luulekeel). 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjandust? Kreeka asukate kultuuriajalugu algas juba III aastatuhandest e. m. a. Mükeene kultuur on mitmes suhtes jätkuks veel vanemale ja väga omapärasele kreeta kultuurile, millega, nagu mükeene kultuurigagi, on mitmeti seotud kõik varase kreeka kultuuri harud. Mükeene ajajärk etendas kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises määravat osa. Tähtsamate kreeka
Esimesed filosoofid, Anakreon ja Herodotos. Atika murre: joonia omale lähedane. Kõneldi Atikas, sealt aga laienes ja sai Kreeka proosa, kõnekunsti ja filosoofia keeleks. Seda kasutasid oma töödes Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Thukydides, Xenophanes, Platon. Arstiteadusest kirjutati samuti atika murdes. Dooria murre: kõneldi Peloponnesosel ja lõunapoolsetel saartel (nt.Rhodos). Räägiti laialt avatud suuga. Dooria murdes Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (näitleja räägib atika murret, koor laulab dooria murdes). Aioolia murre: kõneldi Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Tessaalias ja Lesbosel (luuletajad Sappho ja Alkaios). Kõneldi pruntis suuga. II hellenistlik periood IV/III saj. e. Kr IV saj. p.Kr kreeka hellenism IV/III saj. e. Kr. I saj. e. Kr. rooma hellenism I saj. e. Kr. IV saj. p.Kr IV saj-iks oli atika ja joonia murde baasil tekkinud kreeka ühiskeel e. koinee.
Pindaros (6.–5. sajand eKr) oli Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik. Viljeles mitmesuguseid koorilüürika žanre, loomingut on kokku säilinud 12 raamatut. Kirjutanud palju ülistus- ja võidulaule valitsejatele, sportlastele, flöödimängijatele jt. Võidulaulu ülesehitus: võitja ja tema suguvõsa kirjeldus räägitakse võitluse kohast, selle laadist Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Tema stiil oli raskepärane, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi, uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Pindarose büst Kapitooliumi muuseumites (http://et.wikipedia.org/wiki/Pindaros) PLATON – Sokratese kuulsaim õpilane, rajas pärast mitmeid aastaid võõrsil rändamist Ateena linna lähedale filosoofiakooli – akadeemia;
Kõige kuulsamaks selliste poeemide autoriks tõusis V sajandi esimesel eKr poolel tegutsenud koorilüürik Pindaros. Paljud peavad teda silmapaistvaimaks kreeka lüürikuks. Võitjate ülistamisega saavutas see suursugust päritolu poeet ta pärines Delphi aristokraatlikust preestrisuguvõsast juba eluajal sellise kuulsuse, et ei suutnud täita kõiki pidulike luuleteoste tellimusi, mida kogu kreeka maailmast talle pidevalt laekus. Pindarose meelest oli võit spordivõistlusel märk jumalate poolt osaks langenud soosingust. Kuid et jumalad soosivad üksnes tublisid ja vooruslikke, siis näitab võit, et tegu on mitte ainult eduka, vaid ka moraalselt täiusliku inimesega. Spordivõistluste võitjate näol ülistas Pindaros aristokraatlikku ettekujutust inimlikust täiusest. Filosoofia ja tedusliku maailmavaate sünd Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu. Sellise vaatekoha
Aga alates 5.saj sai alguse ka tavainimeste eelisolukord. Nt 5saj Homerose hümn Demetrile ja seal on öeldud, et need kellele saavad osaks ELeusise müsteeriumid saavad parema elu pärast surma. Lisaks on teada Musaiosele omistatud jutt, et headele ja halbadele saab allilmas osaks erinev saatus. Head on seal sümpoosionil igaveses joobes; halvad on seal mudas ja peavad sõelaga vett kandma. 5.saj suure lüüriku Pindarose loominust selgub, et tavainimesed võivad saada õndsate saarele. Persephone saadab igavese leina kannatajad 9a pärast tagasi päikese kätte ja neist saavad kuningad ja targad, keda nim kangelasteks. Need kes on 3 korda mõlemal pool olnud ja kes on oma hinge kõigest ebaõiglasest puhta hoidnud, need lähevad Zeusi teed mööda Kronose valda õndsate saartele. Nad lähevad seega muistsete kangelaste sekka. Alates 5.saj tulevad ka arheoloogiliselt leitud matusepaigad, mis on dionysoslikud
Kõige kuulsamaks selliste poeemide autoriks tõusis V sajandi esimesel eKr poolel tegutsenud koorilüürik Pindaros. Paljud peavad teda silmapaistvaimaks kreeka lüürikuks. Võitjate ülistamisega saavutas see suursugust päritolu poeet ta pärines Delphi aristokraatlikust preestrisuguvõsast juba eluajal sellise kuulsuse, et ei suutnud täita kõiki pidulike luuleteoste tellimusi, mida kogu kreeka maailmast talle pidevalt laekus. Pindarose meelest oli võit spordivõistlusel märk jumalate poolt osaks langenud soosingust. Kuid et jumalad soosivad üksnes tublisid ja vooruslikke, siis näitab võit, et tegu on mitte ainult eduka, vaid ka moraalselt täiusliku inimesega. Spordivõistluste võitjate näol ülistas Pindaros aristokraatlikku ettekujutust inimlikust täiusest. Filosoofia ja tedusliku maailmavaate sünd Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu. Sellise vaatekoha
vastuhakule Demosthenes ja Makedoonia vallutusplaanidest ohustatud Pärsia pakkus lahkelt raha. Kuid Aleksander naases põhjast üllatava kiirusega, koondas Kesk-Kreekas 44 Teebale vaenulike riikide väe, vallutas linna ja lasi selle Korintose liidu ühisotsusel hävitada: teebalased müüdi orjusse ja linnas säilitati, kultuurilembese zestina, ainult möödunud sajandi kuulsa koorilüüriku Pindarose maja. Kreeka riikide vastupanutahe oli sellega murtud ja Aleksander võis asuda ellu viima isa Aasia-vallutamise plaane. Sõjaretk kavandati hellenite ühisüritusena, kättemaksuks Xerxese sissetungi eest Kreekasse poolteist sajandit varem. Seetõttu kutsus Aleksander makedoonlastele lisaks osalema ka kreeka riikide liiduvägesid, mis, tõsi küll, tegelikus võitluses kuigu suurt osa ei mänginud. Erandiks kujunes Tessaalia ratsavägi, mida Aleksander kasutas
see, et see ei tohi vaatajat väsitada. Kogu tegevus kontsentreerub põhikonfliktile. Absurditeater protesteerib klassitsistliku draama reeglite vastu. Eesmärgiks on vaataja väsitamine, monolooge on palju. Kirjandusteaduses räägitakse zanri dominandist (mõiste võttis kasutusele Roman Jakobson, välja mõtles J. Tõnjanov). Oodi zanris on dominandiks kõnekunsti võtted. Ood. Antiikajal nimetati oodideks kõiki laule. See oli oraatorlik kunst. Kaks oodi põhiskeemi: 1) Pindarose epiniikionid (võidulaulud) ja koorilaulud. Ülistuslaul. Kolm osa: stroof, antistroof ja epood. 2) Horatiuse ,,Carmina". Lühikesed luuleread. Teemaks eraelu, kuldne kesktee, mõõdukus, elu sõprade ja raamatute keskel, üksildus looduse rüpes; heaolu, aga mitte üliküllus, tagasihoidlikkus, teatud filosoofilisus. Eleegia. Algselt leinalaul, hiljem omandas mitmekesise temaatika. Sageli poliitilised, filosoofilised teemad. Mõtisklus ja nukrus püsivad (Anna Haava). 16-17. sajandil
Monoodiline meelika on lähedane nüüdisaegsele lüürikale, selle viljelejate kirjanduslik keskus oli Lesbose saar ning tuntumad esindajad Alkaios (7.6. sajand e.Kr) ja Sappho (7.6. sajand e.Kr). Nad kirjutasid kultuslikke, pidu- ja armastuslaule, sidudes omavahel laulude temaatika ja autori isiklikud elamused. Koorimeelika on seotud erinevate rituaalide ja kultusevormidega, selle keskus oli Sparta ning tuntum autor Pindaros (umbes 518442 e.Kr). Pindarose loomingus on esindatud erinevad koorimeelika liigid: hümnid, oodid, tantsulaulud, leinalaulud jm. meesriim vt riim. memuaarid proosazanr, milles autor jutustab enda või talle lähedaste isikute elust ja minevikusündmustest. Ajaloolistel sündmustel põhinevaid ja fakte tõetruult esitavaid mälestusi nimetatakse ajaloolisteks; vabalt ajaloolisi sündmusi ja isiklikke muljeid esitavaid mälestusi nimetatakse vestelisteks;
Achilleusest. Õpetaja oli Aristoteles. Nende jaoks, kes ei olnud Makedoonia ülemvõimuga nõus, oli see märk, et äkki saab nüüd vabaks. Ehk siis üritati lahku lüüa. Kui Aleksander läks põhja poole hõime alistama, levis kuulujutt, et Aleksander on surnud ja siis hakkas Ateena ja Teeba jm mässama. Aleksander tuli korda majja lööma ja ta oli äkilisema iseloomuga. Seega ta hävitas karistuseks Teeba. Aga kuna ta oli hästi kultuurne, siis ta jättis koorilüüriku Pindarose maja püsti. 335 a oli see ja Kreeka oli rahustatud. Aleksander tegi teoks selle, mis ta isa oli kavandanud- panhelleniku sõjaretke Aasia vastu. Pärsias oli võimule tulnud Dareios III, ta oli tulnud riigipöördega. Pärsialastel oli tugev laevastik. Tema eesmärk oli võtta ära linnad maismaad pidi ja blokeerida nii juurdepääs Pärsia laevastikule. Issose lahing 333, Tyrose piiramine 332. Egiptus alistus vabatahtlikult. 331 tungis ta Mesopotaamiasse,
varakult poliitikasse. Ka sõjakunstiga oli tuttav. Alexander võttis kõik selle võimu üle aga kreeklaste jaoks kes polndu makedoonia ülemvõimuga nõus, oli see märk et nüüd vb vabaks saada. Lahku üritasid lüüa ka põhjapoolsed sõltuvad hõimud. Suur ülestõus makedoonia hegemoonia vastu, siis aleksander tuli kesk-kreekasse ja vallutas Teeba , oli äkilisema ja teatraalsemamaneeriga , tema otsustas Teeba hävitada ja tegigi seda. Jättis koorilüüriku Pindarose maja püsti , keset lammutatud linna. Selle aktiga oli kreeka rahustatud, 35 aastal. Aleksander tegi teoks suure panhelleni sõjaretke aasia vastu . Pärsias oli siis võimule tulnud just Dareios III, viimane kuningas, ligitiimsus oli kahtlane, troonipöördega võimule tulnud, egiptus oli 4 saj pikalt mässamast pärsia vastu ja egiptus polnud lojaalne kuigi oli alistatud. Pärsia sõjaväe peajõu moodustasid kreeka palgasõdurid, nende juht oli
annaabi.ee 
