Näis olla enda peremees ja Lenski päevast päeva enam Oneginile lähenes. Nad olid aga kahekesi kui leek ja jää, graniit ja vesi, kui värss ja proosa vastandid. Nad kohtusid, nad pettusid, siis hakkad meeldima neil kahel koos ratsutada, vestelda. Siis tuli suur sümpaatia. Nii sõprust sõlmitakse vahel Seepärast vaid (mu põlispatt!) et pole teha targemat." ,,Kuid iga sõprus, nagu teame, ,,Poeedi hoogne kõnerikkus ja tundmused on iganend, ja pilgus lõkendav ekstaas, sest nullideks üheks iseend. liig noore aru ennatlikkus Me oleme kõik napooleonid, Oneginit kõik üllatas. kaastrügijate leegionid Ta naeratas vaid endamisi: on meile instrumente ei muud. miks pilgata? Eks tasapisi Nii külmalt küll ei kohelnud aeg temale kõik selgeks teeb ; Onegin oma ligimesi: kord kurvalt kokku variseb ta tundis ja ka põlgas neid, - ta täiuslik maailmahoone.
olgu see kui tahes suur või väike. Võid kõiges sõbra peale loota, ükskõik kui raske ka ei oleks. Mitte miski ei saa seda aaret muuta, Mõelda vaid, kui seda sõpra sul poleks Tõelised sõbrad ei hooli puudustest, sõbrad andestavad kuid ei unusta. Ei tunne puudust täielikust truudusest, su suurimaid unistusi nad ei purusta. See on midagi mida ei tohi käest lasta, mille eest saab vaid oma südamega maksta. Armastus Armastus on miski,mis süütab pilgus leegi, miski,mis väikese südame soojaks teeb. Meie soontes ka kõige külmem veri keeb, kui on olemas meie jaoks see keegi. Seda ei saa võrrelda millegiga, kõige erilisem on see tunne. Kui kirjutan meie nimed lumme, võid jagada seda kellegiga. Ma soovin,et sa mind kunagi ei jäta, ei taha neid mälestusi maha matta. Ükskõik mis ka ei juhtu, palun jää Sinust ilma ma jääda ei taha , Ma luban muutuda, seda sa näed Vastasel juhul ma kukun lihtsalt maha.
On mõnus sügiskuu Maa kohati mustab, kuid Aasad on kaetud Sambla pehme rohuga. Mõnusalt päikegi pilvedes triivib Otsides kohta, kuhu minna nin Roosaks on värvinud ta taeva Et oleks homme ilusam ärgata. VABADIK Mu aknal on lilled ja rõske on õhk. Noor kärbes, mu kaaslane lõbus-õnnelik all maja ees kolinal tiivaga lööb ja rõõmsalt vesiseid kalasid sööb. Ta nosib neid, silmitseb aknal siis mind vist mõistab mu tundeid see õnnelik putukas ta kitsas on kutse, ta pilgus on rõõm kui tahaks ta öelda: ,,Mis teeme uut siin?" Armas koerake truu ja ustav sõbrake on mulle kallis. Armastuse eest ei keegi pääseda saa mitte kunagi. Sõprust ei saa müüa nagu asju poe letil ega osta ka. Vihmane sügispäev jahe ja tuuline toob ihule külmavärinad. Muudab meele tusaseks päeva kurvaks. Öine tuuleiil kahtlane tormiulg ära viib mõtted. Magama meid siis paneb ning kustutab kõik tuled. Linnud laulavad
me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: Laps, oota, kostis ta, see aeg on kiir küll tulema! Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas -- ei pool nii armas olnud seal kui külatänavas! Lydia Koidula Sa ära usu mind Sa ära usu mind, ma mängin, mängin, mängin... Nii tõsiselt kui üldse saab. Mu leebes pilgus peidab ennast saatan ja iga sõna, mis ma ütlen, valetab. Ah miks, ah milleks? Küsid, küsid, küsid... Ehk vastaksingi, aga ma ei tea. Ehk armastan end liialt, ehk vaid nõnda püsti püsin... kuid usu mind, ma ükskord olin väga hea. Eha Valge Öö ainult öösel ainult unes näed sa vääramatut tõtt hommikuti avasilmi järgneb vale omaksvõtt ainult üksi pimeduses jääd sa enesele truuks keset valgust
piire, mille ületamine on mõttetu ja puhas ajaraisk. Sest see, mida sa tahad, ei juhtu ju niikuinii. Jah, ime võib sündida ja siga lennata, kuid jääda tuleks siiski reaalsuse piiridesse. Kõike ja kõiki tuleb võtta nii nagu nad on. Maailma enda ümber tuleb aksepteerida, hoides seda võrdsena ja kõigile avatuna. Sest, nagu teada, oleme me kõik ju erinevad ja midagi head ja halba leidub kõigis. Ilu on vaataja silmades nagu okas kritiseerija pilgus. Kõik tuleb hoida tasakaalus ja võtta seda nii, nagu see kord loodud on. Ei tohiks võrdsustada individuaalseid tulemusi ja saavutusi, vaid tuleks hinnata meid võrdsete ja ainulaadsetena. Vale on hukka mõista inimesi, kes meist mingil põhjusel erinevad. Kuna kõik erinevad kõigist nii paljudel erinevatel põhjustel, on tobe arvata, et kõik suudavad kõike ja teevad seda ühtemoodi hästi. A la: ,,Kui mina suudan, suudad sina ka!"
Kehakeel on samuti üks olulisemaid suhtlemissümboleid, kuid me ei suuda koguaeg oma tegemisi ja viipeid kontrollida ning sageli võib mingi vale viibe osutuda ,,saatuslikuks". Ühel päeval kutsuti mind välja, ma olin väga elevil-nõustusin minema, kuid ma olin väsinud koolist ja ta nägi mu silmist tüdimust, järsku ütles ta mulle väga üleolevalt:,,Sa ei pea minuga välja tulema, see pole kohustus!" Alguses ei taibanud mis tal veel hakkas, kuid hiljem mõistsin, et asi oli vaid mu pilgus. Välja me küll ei jõudnud aga hiljem saime oma asjad räägitud. Igale probleemile leidub alati lahendus. Suhtlemine on kerge kui seda ise raskeks ei tee. Me kõik saaksime end hästi väljendada, kuid olen aru saanud, et paljud kardavad end väljendada, hoiavad endeid tagasi. Kui me valiksime õigeid sõnu valede asemel, tekitame oma suhtlemisse usalduse ja enesekindluse, näitame välja, et me tõesti soovime suhelda, oleks kõik palju lillelisem ja kergem
Nad võisid vahel erinevate looduselementide pealt ennustada.Väge polnud igal pool samapalju, usuti et väge on rohkem juustes, küüntes ja hammastes näiteks.Tänapäeval usuvad siiani paljud,et on olemas nõiad kes suudavad sulle loitse peale panna ning palju on ajalehtedes kuulutusi kus erinevad nõiad või ennustajad( kuidas keegi ennast just nimetab) võtavad loitse maha inimestelt või ennustavad tulevikku. Vanasti usuti ka seda, et pilgus on väge ning ka tänapäeval usutakse, et inimene tajub teise väge kui too teda kuklasse jõllitab näiteks. Muinasusundis usuti, et kui inimene sureb, siis lahkub hing tema kehast. Et hing majast välja pääseks pidi avatama uksed ja aknad. Usuti, et hing ei lahku vaid jääb lähedaste juurde ning sekkub nende ellu. Ka tänapäeval järgivad vanemad inimesed veel tavasid, et hing pääseks läbi akende, uste välja. Tänapäeval
Noor kotkas, mu kaaslane mõtlikult-morn, Mu armas memm, mu hoidja hea! All vangla ees vuhinal tiivaga lööb Kesk männimetsa vaikses pelus Ja pahuralt veriseid palasid sööb. Mind ootad, kallis kulupea. Sa akent silmist lasta kardad Ta nokib neid, silmitseb aknal siis mind. Just nagu hoolas vahimees. Vist mõistab mu tundeid see tusane lind -- Peost tihti sülle vaovad vardad, Ta kisas on kutse, ta pilgus on piin, Kui vaatad teed, mis mustab ees. Kui tahaks ta öelda: "Mis teeme veel siin? Sa kaugeid radu rändad vaimus Ja ikka raske on su rind: Aeg rutata sinna, kus avarust näed, Suur mure, mingi häda aimus Kus pilvede peidus on lumised mäed, Nii ööl kui päeval rõhub sind. Kus teed pole kõrguses kellelgi muul, Kus vabana lendan vaid mina...ja tuul." Pildid https://www.google.ee/search?
mandleist valgemad hambad. Tema vahest veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Iga tema iludusveaga käis kaasas kaunidus, mis kontrasti tõttu seda enam mõjule pääses. Carmeni ilu oli kummaline ja metsik; nägu, mis esimesel pilgul hämmastab, mida aga ei suuda unustada." Carmeni ilu ei jää mitte ühelegi mehele märkamatuks. Iseloomujooned: ,,Tema silmad, mis väljendasid iharust ja tõrksust ühtaegu, nagu ma pole kohanud kellegi teise pilgus." Carmeni tunded on muutlikud nagu ilmastik. Ühel hetkel vannub ta mehele armastust, teisel hetkel paistab, et ta vihkab teda. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus
sarnanedes natuke moefotodega. Siiski, portreedel on enamikus oma nõnda öelda lugu olemas. Modellide väljanägemise järgi võib öelda, et on üritatud kujutada kaotatud võitlusi ja endiselt kripeldavaid unistusi läbi nukra, räsitud ilu. Kohati on see ka õnnestunud. Paeluvaim neist piltidest on kesk kesa seisva neiuga taies, kus foto meeleolule annab palju kaasa südasuvise udu lummas niit. Samas on naise pilgus laibalikku tuimust, alistumust ja ükskõiksust, mis sobivalt jutustavad kaotatud unistustest. Portreepiltide toonides on jäädud enam vähem samaks maastikupiltidega, samas valguse kujutamine on portreepiltidel justkui tahaplaanile jäetud. Minule jättis näitus pigem meeldiva mulje. Sisu on ühesõnaga olemas, kuid puudu jäi nö vau- efektist, ükski pilt ei naelutanud oma ette pikemaks ajaks kui märkmete tegemiseks vajalik oli
seltskonnast. Noort Oneginit iseloomustas kirjanik nii: Kui noorelt võis ta olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik, nii usaldav, nii vaikselt mahe ja oh kui silmakirjalik! Kuis oli ta küll teravkeelne, kõrk, armukade, kurvameelne, nii sädelev, nii sumejas ja õrnas kirjas lohakas! Kuis oskas ta, kui võttis voli kuum igatsus ja mõttelend, nii huupi unustada end! Kui palju õrnust, julgust oli ta pilgus, kus võis korraga nii harras pisar särada! Suurtes meeltesegaduses, kuna ei suuda otsustada, mis on talle parim. Elu koosneb ballidest, milles ta tahad eemale saada kolides maale. Maal sai temast mõtlik mõisaperemees. Teosest selgub, et Onegin pidas kombeid silmas prestiizi pärast kui pedant ja oli nõndaöelda frant. Pidas väga lugu oma välimusest ja kohast seltskonnas. Kuid samas käitus ta taktitundeta. Pelgas lärmi ja kõike, mis ei seostunud luulega.
3 Michelangelo asus Rooma elama. Ta otsis Carrara mägedest monumendi jaoks marmorit, töötas palehigis, ent jõudis valmis teha vaid üksikud figuurid. Üks neist oli vitaalse iisraeli rahva juhi Moosese figuur. Michelangelo on Moosest kujutanud momendil, mil Mooses on Siinai mäelt kahe käsulauaga teist korda tagasi tulnud. Tulija varjatud võimukus avaldub tema kehaasendis ja rahva poole pööratud kahtlustavas pilgus. Moosese selg on pinges, jalgadel tõmblevad lihased. Käed on aga mõtlikult rinna vastu surutud ja kaks käsulauda kaenla all hoolega kaitstud. Et mõista Moosese umbusklikku pilku ja käsulaudade varjamist, on vaja selgitust. Mooses oli pärast esimest Siinai mäel käiku inimestes, rahvas pettunud. See piiblilegend on seotud kullast ebajumala kummardamisega, pärimusega, mille üldnimeks on tants kuldvasika ümber. Ent Michelangelo skulptuur iisraellaste juhist
kuidas Lotte muutus tõeliseks perenaiseks ja nagu teiseks emaks oma õdedele- vendadele. 7. Sündmused arenevad traagilise lõpuni esimese põhjusena , et sellel ajastul oli selline inimtüüp moes, tundlik ja romantiline inimene kellel on liiga vähe tegevust. Teiseks oli Werther nii öelda seda tüüpi inimene kes kippus oma tundeid üle võimendama. Lisaks ei suutnud ta üle olla sellest et tema armastatud naine oli teise mehe oma. Samuti otsis ta igas Lotte sõnas, pilgus ja tegevuses märki et Lottel on ka tema vastu tunded. Tema armastus oli nii suur, et ta ei leidnud enam mitte milleski muus lohutust ega elu mõtet. Lotte oli talle nagu kinnisidee. 8. ,,Noore Wertheri kannatused" oli esimeseks ,,tormi ja tungi" ajastu bestselleriks. Selles raamatus on esindatud peaaegu kõik romantismi põhi jooned. See on kiriromaan, mis oli sellel ajal väga populaarne, kuna leiti, et nii on võimalik kõige paremini oma tundeid näidata
BÜROOMAAILMA KÜLASTUS Kuna olin parajasti Tartus, siis külastasin 6. novembril 2014 Büroomaailma Rebase tänav 12a kauplust. Kauplusesse sisenedes oli tunda väga töist õhkkonda. Kliendid liikusid riiulite vahel, teenindajad nõustasid kliente, telefonid helisesid. Üllatuseks ei olnud liigset pealetükkivust. Lubati rahulikult tutvuda kaubavalikuga ja oli tunda töötajate professionaalsust, kes olid valmis igal ajahetkel appi tõttama kui pilgus ilmnes nõutus. Meeldiv oli minu üllatus kui avastasin, et sellest poest võib leida kõike, mida ühes kontoris vaja võiks minna. Kusjuures seda mitte ainult kontoritarvete osas, vaid ka kontorimööbli, -tehnika ja majapidamistarvete osas. Nende tootevaliku võib liigitada alljärgnevalt: kontoritarbed arvutid ja tehnika mööbel raamatud ja lugemistarvikud ärikingitused kontori ja -tarvete hooldamiseks vajalik keemiakaup
Valgus kustub jälle vaikib saal Apelsini viljad teistel suus Aastad mööduvad kas ehk nüüd ei ole hilja olla uus Ja kõike taas otsast alata" -Rein Laaneorg ja Vitamiin Hüvasti, Eesti Selle äärmiselt melanhoolse ja mõtliku loo saatel tõusevad näitlejad nagu üks mees püsti ja jalutavad lava taha. Kaamera järgneb ja kinolina vahendusel näeb publik kuidas näitlejad oma üleriided selga panevad ja Nokia tagaukse kaudu lahkuvad. Õues on tuuline, näitlejatel pilgus maas, mõned teevad suitsu ja sihikindlalt sammutakse oma väikesesse ja hubasesse teatrimajja, mis Nokia tagauksest vähem kui saja meetri kaugusel asub. Näitlejad astuvad teatriuksest sisse ja Laaneorg lõpetab. See proloogi aset täitev sümbolite kvantum oli äärmiselt mõjus. Kogu NO teatri lava, tagaruumid ja saal oli jagatud sektsioonideks, kus toimusid sketsid Eesti ajaloost. Periodiseering oli 1940 kuni tänapäev, kusjuures heas mõttes üllatav oli see, et mingit
Näiteks kirjeldab ta Eesti pealinna, et seal on ilus ja , et rohkem peaks väärtustama riiki, kus me elame. Vahel läänetaevas keset sügispilvi nagu otsiksid sa oma Tallinnat, meeles lapsepõlve kordumatud pildid, mälestustepaigad kõige kallimad. Siis vast mõistad tuhandete tuski päevalillemailt või Musta mere kaldalt- kõigi nende kurbust, kelle kodu kuskil tuhaks sai või vaevleb vägivallas. Miilab ikka jälle sinu pilgus Tallinn tulesambaiks taeva paisatud, Ja ta kurgu ümber kokku tõmbuv silmus, Oleviste kohal tiirlev raisakull. Siis vast tunned nagu oma pihus Leningradi laste külmavõetud käsi. Väljad ühishaudu Tuikavad su ihus 7 ja su süda vihkamast ei väsi. See on sama viha, igatsus ja valu, millega end püsti tõukas Stalingrad. See on jõud, mis võidab, surmaõudu talub,
käed. Samas on kõik tegelased kujutatud sarnaste toonidega, mis võib tähendada seda, et tegelikult on nad kõik lihtsalt inimesed ja üksteisega võrdsed. Ristatud kätte tõttu võib olla tegu mingi usulise rituaaliga, näiteks söögipalve lugemisega, kuid kuninga olekust tundub, nagu peaks kogu au temale omistatama. Teosel kujutatud inimestele lisab silmakirjalikkust ja tehislikkust asjaolu, et vaatamata ristatud kätele ja tagasihoidlikule poosile, on nende pilgus ja tumedates silmades pisut kurjust ja viha ning üldse mitte armastust. Figuuridele langev punane valgus jätab mulje, justkui oleks parajasti käimas sõda ning võimu juures olevad inimesed (ehk enamik pidusöögil osalejaid) oleks süütute inimeste verevalamises süüdi. Tegemist on Pavel Filonovi ühe tuntuima teosega, kuuludes tsüklisse ,,Juhatus ülemaailmsesse õitsengusse". See hiiglaslik maal oma huvitava koloriidi ja süngusega peidab endas
ebamaises võlus, vaid väike tüdruk, suured ilmekad silmad pärani lahti talle vastu naeratamas. Poiss puudutas siidset juuksesalku ta laubal, selle taha libistades. Tüdrukuke näis surmani ehmununa, kuid tänulik. Ta suutis vaevu hingata, kuid noogutas tänutäheks. Seejärel tõstis ta käe ja silitas päästja niisket põske, justkui näinuks temasarnast esimest korda. See süütas leegi, mis põles mõlema pilgus ega kavatsenudki tuhmuda. ,,Nüüd on kõik hästi," lausus poiss, ,,Maga veidi, ma valvan su und." Ta huuled puutusid vastu tüdruku laupa ning nad vahetasid naeratuse. Seejärel kaotas noorem väsimusest teadvuse. See oli esimene armastus roosi magusas unenäos.
,,Ta oli Lo, lihtsalt Lo tol hommikul, neli jalga kümme tolli pikk, sokk ühes jalas. Teksapükstes oli ta Lola. Koolis Dolly. Suvelaagri rivis Dolores. Aga minu kaisus oli ta ikka Lolita." (Vladimir Nabokov, ,,Lolita", lk.10) Nii alustab Vladimir Nabokov oma palju kõneainet tekitanud romaani ning samade sõnadega algab ka 1997. aastal valminud film. Vladimir Nabokovi romaani tegevus leiab aset aastal 1947. Filmiekraniseeringuid on Lolita ja Humberti traagilisest loost vändatud 2 rezissöör Stanley Kubric`u tõlgendus 1962. aastal, peaosades James Mason ja Sue Lyon, ning Adrian Lyne variant 1997. aastal, mille peaosades mängisid Jeremy Irons ja Dominique Swain. Sama ajastu, sama teema, sama algallikas. Kas ka sama avameelsus? "Lolita" on ideaalne näide sellest, kuidas teos on mõjutatud ajastust, kus ta ilmub. Ehkki Stanley Kubriku nimitegelane on silmnähtavalt avatuma erootikaga ning näib ka vanem kui 12, jääb siiski kõ...
sünnipäeval); enda üle naerda; näha rõõmu pisiasjades. Hermine kohtumine Harryga, paneb Harry tundma rõõmu pisiasjadest näiteks tantsust, mida Hermine talle õpetas. Hermine hakkas domineerima stepihundi üle (natuke). Magiline teater 1. Esimest korda 50 eluaasta jooksul naudib Harry peaoelamust, tajub ühtsuse joovastust, hullumeelset eneseunustust, oskab märgata "kiirgust iseenese käest pääsevas pilgus". Kaotab iseenda, isiksus lahustub. "Ma polnud enam mina." 2. Kohtub taskupeegli Stepihundiga ja kustutab selle. Harry vabaneb hundiks ja inimeseks lõhenemise painest. "Tema elu (nagu kõigi teistegi oma) ei kõigu mitte ainult kahe pooluse, nagu näiteks tungi ja vaimu või pühaku ja liiderdaja vahel, vaid tuhandete, loendamatute pooluspaaride vahel." 3
Religioon tegeleb tõeküsimusega. Subjektifilosoofia lähtub subjektikesksest lähtekohast, subjektiivsest tõest. Ideoloogia marksistlikus tähenduses lubab võimuteostuse ühiskonnas ilma repressioone kasutamata, tõe funktsiooni võib panna vastavusse ideoloogia omaga. Ühiskond ise soovib järgida mingisugust ideoloogiat ja samuti on olemas mingisugune tõetahe. 4. Kas on olemas isoleerituid diskursusi? Vastates sellele püüdke jällegi pilgus hoida neid esimesi üldiseid küsimusi. Diskursus ei ole isoleeritud. Ta on mõjutaud teistest diskursustest ja moodustab laia võrgustiku, kus erinevad diskursused põimuvad, ristuvad, lõikavad üksteist. 5. Diskursuse sisemised kontroll mehhanismid: kommentaar. Mis funktsioon on kommentaaril diskursuse konstitutsioonis? Kas ja kuidas eristab Foucault diskursust ja teksti? Kas diskursusel on Foucaulti jaoks käesoleva teksti raames alati ühene tähendus (mõelge, mis on pr
kõigile silma just oma tumeda kostüümiga. Kostüümil oli suur kapuuts, mis varjas praktiliselt kogu tema nägu. Kirjanik kirjeldab munaka nii: „ Ta ei kandnud kübarat, mille pärast ühelgi hingel ses vabameelses linnas poleks tulnud mõttesse pahameelt tunda. Selle asemel oli ta tõmmanud pähe oma avara musta mantli kapuutsi, mis varjas tema madalat nurgelist laupa, kattis tema kõrvu ja ümbritses tema lahjasid põski. /--/ Tema pilgus oli teadmine, piiratus ja kannatus. /--/ “ 6. Teose analüüs Autor käsitleb Jumala teemat. Selles novellis on vaimu ja meelte jõukatsumus. Näitab kunsti tähendust erinevate inimeste jaoks. Võib öelda, et pildi üles riputamine oli tõesti veidi 7 kõlbmatu. Inimestel on erinev arusaam usust ja seda peaks arvestama. Sellest novellist võib
1. Kogemus õpetab meile, et kogemusest ei õpi inimene midagi. 2. Pilgud on esimesed armastuskirjad 3. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. 4. Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kust ning läheb samuti teadmata kuhu 5. Ainult lahkumisel või jällenägemisel tuntakse, kas teineteist armastatakse 6. Armastus on nagu palavik: ta sünnib ja kustub, ilma et tahtel oleks sellega midagi tegemist 7. Armastus võtab mõistuse neilt, kellel seda on, ja annab sellele, kel seda pole 8. Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 9. Pole hirmsamat kõrbe kui elu ilma sõpradeta 10
Paljud kriitikud ja kunstiteadlased ei ole sellest maalist rääkides suutnud erutust varjata. ,,Vaadaketähelepanelikmalt Kevadele näkku! Teid vapustab selle näo näkineiulik kelmikus, noore jumalanna läbipaistva pilgu jahedus. Kevade imepärases tervituses tajudes looduse veetlust, mis ärkab igal aastal talve külmast pimedusest vastu päikesele ja elule. Midagi saladuslikumat kaasakiskuvat on peidus selle heledapäise, lilledega ehitatud tütarlapse julges ja avalas pilgus. Kuid hoidke end. Kevad on ohtlik aastaaeg! Vaadates hoogsalt liikuvat pikajalgset kauitari, kogete tahtmatult seda imelikku ja üllatavat tunnet, mis tekib palaval maikuisel keskpäeval, kui teid tabab ootamatult jäine, niiske mulla ja sulava lume järgi lõhnav tuuleiil. Flora jälgib teid hindava pilguga. Tema on ainus, kelle pilk on publiku poole pööratud. Kõik pildil toimuv on tema ilmumise taustaks. Ja kuigi kompositsiooni keskel on
kuid on kahjuks kõik silmad kinni ma tõmbun eemale massist, mis nii agaralt sagib ja näen enda ees pildi peal linna Osa värve on soojad nagu taevas või maapind, päiksekiir, mis mängib puuladvas peitust öösel kuu paitab laupa, koit kätte ei saa mind turvakaamera - Pffssshieed - olen jällegi leitud tunnen tõmmet - vaatepilt, mis kutsub endasse heitma kuigi enamjaolt piiluks ma kõrvalt ma tõmbun endasse lukku, et enam ei näeks neid kelle pilgus on kirjas vaid tühjus ja mõrvad ma tõmbun eemale, et vaadata neid, kes nina vastu kangast otsivad ja näevad aint detaile kel tundub, et kõndimiseks olemas vaid üks tee tõmbun eemale tõmmates taime ma märkan omaette naerdes kuis SUUR PILT naeratab neile kuid on kahjuks kõik silmad kinni ma tõmbun eemale massist, mis nii agaralt sagib ja näen enda ees pildi peal linna Arvamus: Toomas Tilga lood ja luule on äärmiselt selge,lööv ja läbistav. Arvestades tema F
Las mure paisub maruks mu päevadel on rõõmusidki varuks: aeg-ajalt helinatest joobub rind, veel väljamõeldis ajab nutma mind, ja eluõhtul helkima lööb kuski ehk mulle armu viimne naeratuski. Vang Mu aknal on trellid ja rõske on torn. Noor kotkas, mu kaaslane mõtlikult-morn, All vangla ees vuhinal tiivaga lööb Ja pahuralt veriseid palasid sööb. Ta nokib neid, silmitseb aknal siis mind. Vist mõistab mu tundeid see tusane lind -- Ta kisas on kutse, ta pilgus on piin, Kui tahaks ta öelda: "Mis teeme veel siin? Aeg rutata sinna, kus avarust näed, Kus pilvede peidus on lumised mäed, Kus teed pole kõrguses kellelgi muul, Kus vabana lendan vaid mina...ja tuul." Eluvanker Näe, raske vanker veereb kingul, Erk ratsu kihutab ta ees. Käes ohjasid peab uljalt pingul Aeg, vana vahva küüdimees. Aovalgel hobu algab traavi, Meil vankris kärsitu on vaim -- Kas murda kael või minna kraavi; Ükskõik! Las käia!...
pinnakäsitluse, eriti aga tähelepaneliku natuuri tundmaõppimise, mis aitas Rodinil ületada tema eelkäijate piiratust ja argust inimese keha kujutamisel, natuuri vahetult tunnetada. Esimene ulatuslikum säilinud Koorti teos on vanamehe figuur ,,Mure". Koort on kujutanud vanameest longus pea ja jõuetult langevate kätega, kuivetunud, närtsinud ihuga. Koort näitab pigem viletsust kui vanadust. Lõdvalt rippuv nahk, tursunud sooned, sõlmelised lihased, tühjus pilgus kõnelevad närtsimisest, lootusetust resifnatsioonist. Oma teostuselt on skulptuur vastuoluline. Heale akadeemilisele koolile viitab anatoomia põhjalik tundmine, figuuri kindel ülesehitus, küllalt suur vilumus anda edasi elamust ja meeleolu figuuri plastilise iseloomustuse kaudu. Kuid selles teoses on ka jooni, mis viitavad autori vähestele kogemustele ühelt poolt, teisalt aga Salongi kunsti läbiseedimata mõjudele. Kunstniku
*naeratused on inimesele sama, mis pikesepaiste lilledele. *naratus on kige odavam ja kige mjuvam noorendav nokreem. *iga minut, mil sul on suunurgad allapoole, kaotad sa kuuskmmend sekundit oma elust. *iga mure lb me kirstule uue naela ja iga naeratus tnmbab he naela vlja. *usk on nagu armastus, seda ei saa sundida. *armastus: ajutine vaimuhaigus, mida saab ravida abieluga. *rumalad ei andesta aga unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. *armastus snnib pilgus, kasvab suudleses ja sureb pisarates. *raha eest saab osta maja, kuid mitte kodu; positsiooni, kuid mitte austust; seksi, kuid mitte armastust. *tsimeelne armukadedus on esimene mrk sellest, et oled armunud. *lheb vaja ainult ht minutit, et erilist inimest mrgata, ht tundi, et teda hinnata, ht peva, et teda armastama hakata ning seejrel tervet elu, et teda unustada. *kui armastad kedagi, tle talle seda, sest tihti murduvad sdamed tlemata snade tttu.
1934. aasta novembrini, mil jättis õpingud pooleli. Peale seda avaldas ta oma lühikese elu jooksul kaks luulekogu- ,,Palavik" (1934) ja ,,Kohtupäev" (1937). Hiljem kirjutas ta luuletusi vaid ajakirjanduses. Üldiselt elas ta üsna kasinat elu, kuna ei teeninud palju [4]. Heiti Talvik oli meie varasema haritlasmiljöö (nt G. Suits, P. Põld, J. Luiga) sisemise aristokraatia-pärimuse loomulik edasikandja. See väljendus juba tema pilgus. Ta jättis endast esmamuljel ülimalt viisaka, peenelt kombeka, diskreetse ja õilsalt noobli aristokraatliku mulje. Just selline ta sisemuses tegelikult oligi. Samal ajal oli ta ka kõige spontaansemalt elav temperament. Seda tõestavad mehe varasemad luuletused "Simmanil" ja "Taliöine", kuid hiljem ka "Kohtupäevas" näiteks "Tuut-tuut" ja "Lauliku hommik". Poeet suhtus elurõõmsalt kõigesse, mida elu võis pakkuda nauditavat ja õhutavat
lõpuni omaseks tema loomingule: valmisolek anda elu isamaa ja vene rahva eest kõlab valitseva teemana juba tema lütseumiaegses poliitilises lüürikas. Üheksa aastat hilem, Napoleoni surma puhul, jäädvustas Puskin jõulistes värssides vallutaja kukkumise põhjused, mis ulatusid tagasi 1812 aasta sügisesse. 3 Ta kangestunud käega heidab peast raudse kroomi, pilgus õud ees kuristik, mis surma peidab. Lõpp saabub, otsas on ta jõud. Euroopa väed on põgenemas! Neid verest kaetud lumme vaob. See suleb jäägitult ja temas siis nende viimne jälgki kaob. Juba koolipingis 1814a. peab ta kõige kõrgemaks oma rahva väärikust ja õnne. Sünnivad esimesed Puskini värsid, mis jutustasid ülemaailmse
Tuhmid lainelised mustad juuksed, mis lauba kaugelt paljaks jätavad, on karmid ja kõvad. Alati korras välimusega. Ta kannab enamasti sportkuube ja flanellpükse ning lipsunõelaga kinnitatud kaelasidet. Isegi mansetinööpe.“ Ta on kinnine ja tal pole palju sõpru. Miranda kirjeldus: „Ta armastab seista, käed kõrval või selja taga, nagu poleks tal õrna aimugi, mida nendega peale hakata. Ootab aupaklikult mu käske. Kalasilmad. Nad jälgivad sind. Mitte mingit ilmet pilgus. ... Teeseldud alandlikkus. Rõhutatud vabandused.“ Ta on teiste suhtes küllaltki ükskõikne ja käitub väga egoistlikult, eriti tuleb see välja Miranda kohtlemisest. Kuidas viimane raskelt haigeks jääb ja Frederick ei leia endal isegi süüd, et Miranda haigusesse suri. Lisaks pole ta aus, vaid lubab tühje asju, näiteks lubas Mirandale, et saadab kirja tolle vanematele, kuid ei teinud seda. Ta arvab, et tal on alati õigus ja ei taha uskuda teisi
saavat; teiselt poolt kujuneb enesehinnang tegude tulemuste põhjal. Selline nähtus kehtib ka inimestevahelistes suhetes– teistega lävides inimene panustab ja leiab ennast üheaegselt. 2. Inimene väljendab alateadlikult enesehinnangut oma mittesõnalises käitumises. Tegelik suhtumine iseendasse võib avalduda näiteks värisevas hääles, üleolevas poosis, närvilistes käeliigutustes või vilavas pilgus. 3. Enesehinnang on püsiv, ent arenemisvõimeline. Väljakujunenud suhtumist endasse on raske muuta, kuid mitte võimatu: see toimub pikaajalise protsessina. Lühiajaline ja kiire enesehinnangu muutus võib aset leida tugevate emotsioonide ning inimest vapustavate kogemuste ajel. Muutus saab teoks tänu asjaolule, et enesehinnang on õpitud mitte pärilik. 4. Enesehinnangu muutus põhjustab ärevustunde: muutusi ei ole kerge omaks võtta. 5
Mati anonüümselt kaebas, et ,,rezissöör Madis Kartul on muutunud filmigrupi bordelliks ja oma võimu kasutades riietur Maret Kinksi ebamoraalsetele suhetele meelitanud". Siis ... siis on äkki kogu see tänane filmimine üks mõnitamine ja kättemaksuoperatsioon? Tahetakse minust naljanumbrit teha ... Ei usu, rahustab Mati ennast, kiri sai posti pandud alles neli-viis päeva tagasi. Helle läheneb Matile magusalt naeratades ja Mati juba arvabki nägevat tema pilgus t e a d l i k k u s t. Helle seab ta vuntse ja naise priskete sõrmede puudutuses on tõesti tunda nagu ihalevat salamõnu: teeme ta hästi korda, siis on pärast toredam vaadata, kuidas salakaebaja praeb! Ega kirja autorit kuigi raske ära mõistada peaks olema, sest keda peale Mati see ,,olukord filmigrupis" ikka häirida võiks. Ei oleks tohtinud kirjutada, mõtleb Mati, kuid nüüd on hilja. Kus mu aru sel ööl ometi oli?
6 täiuslikkus. Michelangelo Taavet on küll ühest küljest jõuline: lihaseline, sitke, hoiab üht kätt rusikas; rind uhke, suursugune, pilk on tal terav, kaugelevaatav - ta on ründevalmis... Kõik on peensusteni väljamõeldud ja Taavet mõjub tõepoolest väga meheliku, suursuguse ning elavana. Teiselt poolt on ta aga nii ilus, liigagi ilus, lausa naiselikult ilus: lopsakad huuled, kohevad juuksed, graatsilised jalad ja varbad. Samuti leidub ta pilgus sellist naiselikku igatsust ja armastust ning lähemal uurimisel ilmnebki, et pupillid on tal südamekujulised. See suurem kui 5-meetrine hiigel-Taavet kaunistas Medicite lossi õue. Eeskuju antiigist, kuid antiiksed elemendid on siin omanäoliselt ümber töötatud. Ka Quattrocento skulptorite samanimeliste teostega on vahe suur, sest Michelangelo töös on igal pisimalgi detailil oma roll ning miski pole ülearune. 7 JUMALUSED BACCHUS
oleme tehtud.Naise võimetus siirast komplimenti vastu võtta on näide sellest et mingi eluperioodil on ta pidanud elama inetu pardipojana. · Kommetest kinnipidamine on ürgnaisele raske,tema jõud on tema muutumises,uuenemises,loomusunnilises loomistules. Järjepidevus ei tähenda tema jaoks ühetaolisust, pigem olla järjepidev loovas elus,pidevas avaliolekus,terases pilgus. · Laspe kohandamine ühiskonnaga on tähtis, kuid kui surmame lapse ürgolevuse, surmame lapse enda. · Kohe kui hädaoht möödas, kipume jääma elu kõige õudsema perioodi nimede ja tundmuste külge kinni-see on aga lõks. Kui naine muudkui korrutab et ta on kõige kiuste ellu jäänud, jõuab ükskord kätte aeg mil see pole talle enam kasulik. Tuleks uusi sihte seada ja tööle asuda. EI tohiks klammerduda ellujäänud arhetüübi külge.
(166) ,,Roosiromaan" Kiriku moraali languse alged (170) Missa vähene austus (loba, viisakusvaidlused ringikäigud). Kirikus ,,kaaslaste otsingud" (maised ihalused, vaatamised). Devotio moderna (172) uus kaasaegne pühendumine hilisk.aja Madalmaadel levinud vagadusliikumine, mis väärtustas individuaalset pühendumust usule. .... Nii rikutakse noorsugu, ütleb ta (Gerson): laste juures kiidetakse häbematut näoilmet, räpast keelekasutust ja vandumist, siivutus pilgus ja zestis. Kuid, lisab ta juurde, ma ei tea, mida võib raugaeas oodata noorukist, kes kuradit mängib. (174) Pildid on üksnes selleks, et näidata pühakirjatundmatuile lihtsameelsetele, mida nad uskuma peavad. Pildid on kirjaoskamatute raamatud. (palve Maarjale, 176) ... igapäevases usuelus olid pühakud nii tõelised, materiaalsed ja tuttavlikud kujud, et nendega seostuksid kõik pinnapealsemad ja meelelisemad religioossed impulsid. (177) Tõde kutsuti pühaku järgi.
(H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kogu filosoofia tarkuses. (H. Fielding) *
nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise." Näitleja Bossoi unenäos: lk 209 (silmad ei valeta). 1933 palub MB Jelenal hakata päevikut pidama. MB töötab kuni surmani oma ,,loojanguromaaniga". Raskelt haigena, surm silme ees. Jelena hoolitseb ta eest ennastsalgavalt, viimased aastad võitleb ta elu eest. Vaatamata rängale elule ei olnud nende vahel ühtki tüli. Jelena õde kirjutas emale: ,,Ljusja on kohutavalt muutunud... tema pilgus on selline ärevus, selline kurbus... teda hoiab kogu aeg kohutava pinge all soov võidelda mehe elu eest. ,,Ma ei anna teda ära," ütleb ta, ,,ma kisun ta ellu tagasi." Ta armastab Makat nii meeletult, et see ei ole tavalise armastuse moodi..." MB kirjutas 1933 Jelenale kingitud raamatusse ,,Sina teed koos minuga viimse lennu..." ja teise rmt-sse ,,Aga kui me armastame teineteist niisamuti kui praegu, siis elame üle kõik viletsad lõpud ja tõuseme lendu."
oma kütkesse ja uputades. Kira seisis õhus ja jälgis näitemängu, peagi liitus temaga Sora, sama rahulolev naeratus kõrvadeni venimas. ,,See on jube." ,,See on elu, mu kallis." ,,Kas tõesti pole kohta, kus ei peaks valama pisaraid kaotades nii omi kui vaenu?" ,,Sul on neist kahju? Ära ole rumal! Kui anda ühelegi vibu, laseks ta sulle hõbetatud noole rinda ja läinud sa oleksidki nad on kõik samasugused." ,,Ei ole." Sora vaatas üllatunult tüdrukut, kelle pilgus kaastunne ükskõiksusega heitles. ,,Ära piina end ka sina oled selline. 'Hävita või ole hävitatud' sa ju tead. Ära nuta enam." Kuid Elisa ei suutnud pisaraid tagasi hoida, sest talle oli meenunud Adelais' häving, mille süüdlane ja põhjustaja ta oli, ning ka nüüd teadis ta, et igaühel neist vapratest küttidest oli kusagil pere, kes neid tagasi ootab. Sora oli tabanud ta mõtte ja hõljus ligemale, asetades käed õrnalt nuuksuva kuju ümber.
Ära esita kunagi küsimust, kui vastusest midagi ei sõltu. Rumal on karta seda, mida ei saa vältida. Today is yesterday's tomorrow. Tihti juhtuvad asjad nii kähku, et sa ei pane seda tähelegi . Ma võin ju naerda, kuid sisimas ma vihkan, nutan ja südames on valud . Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais . Kui sa mind päriseks ei taha, siis mängimiseks ka ei saa . Lõpp peatus, ärka üles, sest see buss ei lähe enam edasi, sul on aeg kaduda. Elu on ilus, kuid tihti valus. Sinu naeratus teeb õnnelikuks igaühe , isegi kui sa ei meeldi neile.
Ratsameeste sõjalise tähsuse tõusuga kaasnes ka nende ühiskondliku tähtsuse tõus. Peamised relvad olid siiski odad ja kirved. 11)Muinsausund: a)keha, vägi, hing, suhe loodusega Inimene muinasusundis: a) vägi inimese komponent, inimese hingejöud, millega ta möjutab teisi inimesi, seda kasutati nöidumisel, manamisel. Väge oli köige rohkem pilgus ja sönades. Arvati, et palju väge oli ka inimese kehaeritistes: higi, pisarad, kööm, ila, väljaheited. Palju väge oli ka kiiresti kasvavates kehaosades: hambad, juuksed (orjad aeti kiilakaks), küüned. Eriti palju väge nöidadel. Suurim vägi küüntes. Väge oli ka teatud objektides, paikades taevas (äikese ajal). b) kehahing andis organismile elu, elab inimese soonestikus looma kujuuna. Hingeloom lahkub suu, silma, körva kaudu
220. Kui oleme jõudnud küpsesse eluikka, tundub nii mõnigi asi, mis oli varemalt nii piinlik, nüüd ainult veel naljakana või koguni naeruväärsena. 221. Aeg on nagu vankriratas, mis veereb ikka edasi. 222. Aeg on kõige targem nõuandja. 223. Aeg ravib kõik haavad. 224. Inimesed, kellel kunagi aega ei ole, saadavad korda kõige vähem. 225. Kui suudetakse öelda, kui palju armastatakse, siis tähendab see, et armastatakse vähe 226. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. 227. Armastus on kõige kõrgim vägivallatseja: ta tahab endale kas kõik või mitte midagi. 228. Mida tugevam on inimese iseloom, seda vähem muutlik on tema armastus 229. Armastus närbub sunduse all; tema tõeline olemus on vabadus, mis ei sobi kokku alistumise, kiivuse, kire ega hirmuga. Ta on seal kõige täiuslikum ja piiritum, kus tema kandjad elavad usalduses, võrdsuses ja vabaduses 230
Maksumuskontrolli tegemise ulatus sõltub järgmistest teguritest: 1. Maksumusplaanijal kasutada olev aeg. See on iga projekti puhul erinev, kui aga ajapuudus ei võimalda maksumuskontrolli, on ka kogu maksumusplaanimine olnud paljuski aja raiskamine. 2. Muudatuste ulatus maksumusplaanis. Kui maksumusplaani koostamise aluseks oli sama arhitekti ja tellija küllaltki sarnane projekt ning seetõttu on ka uus projekt sisuliselt selge, võib maksumuskontroll seisneda vaid kiires pilgus joonistele. Kuid ka siis, kui kontrollimise käigus selgub, et maksumusplaanija arvates pole lahend ideaalilähedane, saab ta siiski ülevaate sellest, kuidas maksumusplaani koostati. 3. Maksumusplaani täpsus. Kui kontrollimisel saab aluseks võtta ligikaudsed mahud, võib maksumuskontroll piirduda vaid nende mahtude võrdlemisega tööjoonistega. 4. Usaldatavus maksumusplaanija ja arhitekti vahel. Kui arhitekt on tuntud maksumusest huvitatud
know. Tema silmis leegitseb kord valu, kord tuli, kord armastus. Kuid, et seda märgata, pead oskama näha. Teda tundma. Ta ise vaid varjab. Tema loomus on salapärane ja müstiline, tema käitumisele põhjusi leida pole mõtet - seda ei suuda teha mitte keegi. Võite vaid arvata et tunnete teda, eksite rängalt. Tema viha on heitlik, ta on sõdija ning võitleja, vallutaja ja hävitaja. Vaid ühe hetkega võib tema klaashaprast hingest saada kalk, jääkülm ning armutu teras. Tema pilgus ei leia te armu, võite kohata vaid põlgust ning etteheidet. Kuid et näha seal valu, selleks peate teda tundma. Tema kallistused on soojad, süda avatud, hing abivalmis. Ta on tundlik, hooliv ja aus. Tema oskus lollitada ümbritsevaid inimesi ja neid segadusse ajada on hämmastav! Uskuda tõde, mis on imeilus illusioon! Vaid tema on selleks suuteline. On vist palju tahta, et te teda mõistaksite. Tema maailmatunnetus on enneolematu, tema ideed utoopilised ja jalustrabavad.
tegigi). Augustinuse arutlused aja mõistest. Augustinus väitis: "Jumal lõi taeva ja maa mitte ajas, vaid koos ajaga." ,,... minevikku enam ei ole, tulevikku veel ei ole." Prohvetid ei saa ennustada tulevikku. On olemas 3 aja komponenti -- 3 olevikku: mineviku olevik, oleviku olevik ja tuleviku olevik. Kõik nad eksisteerivad inimese hinges. Mineviku olevik on olemas mälus, meenutustes; oleviku olevik on olemas pilgus, kaemuses; tuleviku olevik on ootustes, lootuses. Mõõta saab ainult oleviku olevikku ("jooksvat aega"). Pärast Augustinust on aja mõistet sügavamalt käsitlenud Henry Bergson (1859 1941) oma teoses ,,Loov evolutsioon". Bergsoni mõtlemise keskseks mõisteks oli kestvus (prantsuskeeles dureé). Bergson on väitnud umbes nii: aeg on kas pidev uue loomine või üldse mitte midagi. Bergsoni ajakäsitus mõjutas tugevasti Ilya Prigogine´i (1917 2003) ettekujutusi ajast.
*Tõdegi võib olla pinnuks silmas. *Üks kummardus sünnitab teise. *Lukuaugust vaadata on palju huvitavam, kui näha sedasama juba avalikult. *Armasta sügavalt ja kirglikult. Võid saada haiget, kuid see on ainus viis elada elu väärtuslikul *Kui raske on tagasi hoida pisaraid. Kui lased ühel neist juba langeda, tulevad ka teised, sest ühel on üksi raske... Aga nemad mõistavad teineteist. MIKS küll inimesed üksteist ei mõista??? *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. *Ma ei ole sinu jaoks ma pole plastmassist ja täispuhutav ning mul pole ka kasutusjuhendit kaasas *Kes sind vihale ajab, see võidab sind. *Su isa pidi olema varas, sest ta varastas tähed taevast ja pani need sinu silmadesse... *Armastuse haava saab ravida seesama, kes selle teeb. *Lase end õhku! Õhus on armastust *Armastus on sõltuvus, mis annab sõltumatuse. *You don't miss it, before it's gone.
Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks võinud ta ka ellu jätta. Onegin kadestas Lenskit sellepärast, et Lenski oli hoogsa kõnerikkusega, pilgus lõkendava ekstaasiga. Onegin oli kaotanud võime armastada, Lenskil oli see alles. Olga elas rohkem väljapoole, ta oli elavam kui Tatjana. Tegelikult toimus Tatjana sisemaailmas sama tormiline elu. Tatjana oli rohkem vaoshoitud. Tatjana oli tundeline, ta armastas loodust. Välimuselt brünett, peen, kaunis. Olga rääkis vene keelt paremini, Tatjana nt kirjutas Oneginile kirja prantsuse keeles. Pilet nr. 2 19. sajandi alguse vene kirjandus- vene romantism.
(P. Charron) · Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) · Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) · Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) · Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) · Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) · Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) · Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Staël) · Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) · Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) · Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kogu filosoofia tarkuses. (H. Fielding)
Mitte-sõnalised vahendid on usu seisukohalt väga väärtuslikud! Järgmine kord galeriid külastades küsi endal iga pildi ees, mis selles pildis on religioosset. Kes seda proovivad, avastavad, et neid maale on kolme tüüpi (Trotter): 1. Religioosse teemavalikuga maalid. Kujutavad konkreetselt mõnd Piibli motiivi. Rembradti ,,Kadunud poja tagasitulek" räägib selle loo täiesti uuest küljest. See peegeldub kahes kohas: isa käed ja poja jalad. Isa kätes ja pilgus peegelduv 17 andeksandmine ja poja jalgade kaudu antakse edasi kahetsust. Need jutustavad kadunud poja lugu viisil, mida ei ole võimalik sõnaliste vahenditega edasi anda. 2. Teema on mittereligioosne, aga need panevad inimese mõtlema inimeseks olemise ja meie olemusliku sõltuvuse üle Kõrgemast Reaalsusest. Näiteks Georges Roulault' üks kuuslatest klounidest
Lille unengu on ta is Mlestus on ainuke paradiis, kust keegi meid ei saa vlja ajada Inimene, kes loobub pingutustest loobub elust Inimene vib saada kike, mida ta soovib, mitte aga hekorraga ra kunagi arva, et oled liiga vana ppimiseks Teiste elu nib alati parem, kui see tegelikkuses on Maailmas on kolme liiki spru: sbrad, kes teid armastavad, sbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sbrad, kes teid vihkavad Parim kttemaks vihale on naer Armastus snnib pilgus, kasvab suudlustes ja sureb pisarais Naised andestavad, aga ei unusta, mehed unustavad, aga ei andesta Suudle kuni juad, armasta kuni sured Naerata ja maailm on kaunim Alati on ige aeg teha seda, mis on ige Armastus on soov olla, anda ja andestada Kuskil pole kirjas, et inimene peab alati lollakalt rmus olema Oluline on, kas tunded peavad lpuni vastu Kui sa tled "Ma armastan Sind", mtle seda tsiselt Laske mul minna, nii, et keegi ei saaks minu prast enam kannatada
annaabi.ee 
