Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suhtlemissümbolid (0)

1 Hindamata
Punktid
Suhtlemissümbolid
Selleks, et suhelda kasutatakse erinevaid vahendeid ehk sümboleid, et teineteisest aru saada ja mõista üksteist. Suhtlemine ei piirdu vaid sõnadega, me võime kasutada pilte, kehakeelt ja mitmesuguseid muid suhtlemise abivahendeid: prillid, riietus, soeng, jumestus . Selleks, et suhelda ei pea sul olema intelligentsustase laes või hea häälevärving, piisab ka ühest pilgust.
Suhtlemine on väga oluline osa meie elus. Me peame suhtlema , selleks et end väljendada, hoida ära arusaamatusi. Jagada infot meid ümbritsevatele inimestele ja mis kõige tähtsam, sulanduda meid ümbritseva ühiskonnaga. Suhtlemisel kasutame sõnu, selleks et teine aru saaks, mida mõtleme, tunneme ja arvame.
Suhtlemisel leidub ka mitmeid probleeme. Sõnade tähendus võib olla mitmeti mõistetav, ning seega on tähtsus sellel, kuidas inimesed sellest aru saavad. Kui me ei suuda endeid piisavalt õigesti väljendada, võib teine inimene sellest kõigest väga valesti aru saada ning see ei pruugi meeldiv olla. Paljudes organisatsioonides on kasutatavad dokumendid väga raskesti arusaadavad ning see eeldab standardset arusaamise taset, mis võib aga raskusi tekitada. Võimalik on ka piltlikult suhelda, kuid see on väga aeganõudev ja sõnalisest keerukam. Piltliku suhtlemise eeliseks on see, et see säilib mälus palju kauem kui sõnaline, siit ka väljend „Hea pilt on väärt tuhat sõna“. Kehakeel on samuti üks olulisemaid suhtlemissümboleid, kuid me ei suuda koguaeg oma tegemisi ja viipeid kontrollida ning sageli võib mingi vale viibe osutuda „saatuslikuks“. Ühel päeval kutsuti mind välja, ma olin väga elevil-nõustusin minema, kuid ma olin väsinud koolist ja ta nägi mu silmist tüdimust, järsku ütles ta mulle väga üleolevalt:„Sa ei pea minuga välja tulema , see pole kohustus!“ Alguses ei taibanud mis tal veel hakkas, kuid hiljem mõistsin, et asi oli vaid mu pilgus. Välja me küll ei jõudnud aga hiljem saime oma asjad räägitud.
Igale probleemile leidub alati lahendus. Suhtlemine on kerge kui seda ise raskeks ei tee. Me kõik saaksime end hästi väljendada, kuid olen aru saanud, et paljud kardavad end väljendada, hoiavad endeid tagasi. Kui me valiksime õigeid sõnu valede asemel, tekitame oma suhtlemisse usalduse ja enesekindluse , näitame välja, et me tõesti soovime suhelda, oleks kõik palju lillelisem ja kergem. Suhtlemine koosneb mitmest osapoolest, et saavutada hea suhtlemine, vajame mõlema osapoole pealehakkamist. Mul on üks väga hea sõber, kes on kurttumm , ta ei räägi ega kuule , kuid me saame rääkida üksteisele kõigest ning vahel ma mõtlen, et ta on ainus inimene, kes mind täielikult mõistab ja keda mõistan mina. Me kirjutame paberile teksti, ta on õpetanud mulle natukene viipekeelt ning kõige olulisem osa me mõistmisel on kehakeel. Me suudame teineteist mõista ilma et läheks vaja sõnu!
Mina arvan, et suhtlemine on meie elus üks põhiosasid ning ilma selleta me toime ei tuleks. Kui inimene ei saa suhelda, end väljendada piisavalt, muutub elu väga ängistavaks. Õigeid sõnu, viipeid ja kehakeelt kasutades on suhtlemine väga kerge ning enesest mõistetav!
Steve Tõevälja 11c
Suhtlemissümbolid #1 Suhtlemissümbolid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stefka Õppematerjali autor
kirjand

Sarnased õppematerjalid

Enesekehtestamise referaat
7
docx

Enesekehtestamise referaat

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1.Enesekehtestamine ..................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus ................................................................................

Isiksusepsühholoogia
Konfliktid referaat
14
doc

Konfliktid referaat

SisukoRD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1. IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT........................................................3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED.................................................................................................4 3. SUHTEPROBLEEMID.......................................................................................................... 6 4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE......................................................................... 7 5. KEHAKEEL........................................................................................................................... 9 6. Ruumisuhted........................................................................................................................ 11 7. KULTUUR JA SUGU....................................................................................................

Filosoofia
Suhtlemine-Info vahetuse kaudu mõjutamine
9
pdf

Suhtlemine: Info vahetuse kaudu mõjutamine

SUHTLEMINE Info vahetuse kaudu mõjutamine Jaguneb: Kaudne ­ mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene ­ mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust. Pilku on soovitav hoida kulmudest ja nina otsast moodustavas kolmnurgas. Silmside ei tohiks olla pikem kui 5-7 sekundit. Kehahoiak näitab meie suhtum

Suhtlemine
Mina kui suhtleja
6
doc

Mina kui suhtleja

MINA KUI SUHTLEJA Suhtlemine on inimestevaheline infoprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Min

Enesehindamine
Klienditeenindus ja suhtlemise alused
8
docx

Klienditeenindus ja suhtlemise alused

Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda olulist informatsiooni ja samuti kuidas suudame ise informatsioonist aru saada ja seda vastu võtta. Kuidas tajume suhtlemisel partnerit ja oskus suhtluspartnerit mõjutada. 3. Nimeta suhtlemise komponendid (n-ö osad). Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muudetakse tulev

Suhtlemisõpetus
MINA KUI SUHTLEJA
5
docx

MINA KUI SUHTLEJA

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond MINA KUI SUHTLEJA Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 Mina kui info edastaja ja kuulaja Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista. Suheldes loome teiste inimestega usalduslikke ja püsivaid suhteid. Me kujundame ja kinnistame end minapilti. Suheldes mängime me erinevaid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesurumine annab aimu enesekindl

Isiksusepsühholoogia
Teenindussuhtlemine – kliendikesksus
59
doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

Teenindussuhtlemine ­ kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen

Teenindus
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA
21
docx

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meele

Suhtlemis psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun