30004000 liiki, 100 120 perekonda Perekond Toomingas Kasvab Euraasia metsavööndis ning Põhja ja Lõuna Ameerikas. Viljad valmivad suve lõpuks. Toomingas varakevadel Padus avidium Mitmeaastane heitlehine, lehtpuu. Ühekojaline. Kõrgus kuni 16 m. Õied 1012 cm pikkustes rippuvates kobarates, valged, tugeva uimastava lõhnaga, õiekate kaheli Läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt ~0,7mm Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid uueneb ka kännu ning juurevõsust. Levinud väga laialt Euroopas ja Aasias, Himaalajas tõuseb maksimaalkõrgusele: 3600 m. Eestis tavaline. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka, ei kuulu kaitse alla. Toomingas Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/indexravim.html
5 : must, harilik ehk punane, karvane, mage ja kuldsõstar . Välimus : Vanematel okstel on koor hallikaspruun , noored oksad on peened , pruunikad ja lühikarvased . Lehtedeks on sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed, mis on 35 tömpja hõlmaga ja kuni 5 cm pikad . Lehed on helerohelised ja ripsmeliselt jämedalt saagja servaga . Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks . Kuldsõstar õitseb mais .Õied on kollased või oranzid ning paiknevad 515 kaupa kuni 7 cm pikkustes rippuvates kobarates . Õied lõhnavad meeldivalt . Lihakas paljuseemneline vili valmib augustis ja on musta või punakaspruuni värvi . Põõsas on 23 meetrit kõrge ja väheharunev . Kasvutingimused, paljunemine ja kasutamine : Kuldsõstar kannatab väga hästi külma, kuid on valgusnõudlik . Paljuneb väga hästi vegetatiivselt, pistikutega ja seemnetega . Muld peaks olema viljakas ja parasniiske .Kuldsõstart kasvatatakse marjade saamiseks, kuid kasutatakse ka haljastuses
Võrsed ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised Pungad vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel pruunikad karvad. Keskmised lehekesed Lehed äärmistest suuremad. Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes. Õied valged, kollaste või punaste laikudega, õieraod ja Õied õisikutelg karvased vili on paksuseinaline kupar, kerajas, kuni 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 keraja seemnega. Seeme pruun Viljad Mai lõpp - juuni algus Õitsemisaeg Kasvukoht: poolvarjutaluv valgus niiskus eelistab liivsavimulda muld puiesteepuuna, pargipuuna Kasutamine
samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök. Vabaujumine e. krool: vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli. Delfiin-selili pööret tuleb teha kahe käega, selili-konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka otse selili asendist saltopööre), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega. "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta. AJALUGU
Tüvi on sirge ja hästi laasuv. Koor on algul sile ja rohekashall, hiljem sügavate peente pragudega korp. Oksad paiknevad hõredalt. Tüve läbimõõt kuni 1,8 meetrit.Pungad on väikesed, sametjad, süsimustad. Paaritusulgjad vastakud liitlehed on teritunud tipuga ja jämedalt saagja servaga lehekesed. Pikkus kuni 40 sentimeetrit.Lehed on pealt tume- ja alt helerohelised. Saare õied on nii emas-, isas- kui ka mõlemasugulised. Õied on lihtsad ja asuvad 4-12 sentimeetri pikkustes lillakates või tumepruunides pööristes. Isasõied koosnevad vaid kahest tolmukast ning emasõied ühest emakast. Saare perekonna on taimesüstemaatikud paigutanud õlipuuliste sugukonda. Peale saare kuuluvad sinna veel rohkem kui kakskümmend perekonda. Meile on tuntumad sirel, õlipuu, jasmiin jpt.Kokku on neid 400-900 liiki.Peamiselt põhjapoolkera mõõdukas ja subtroopilises kliimavöötmes levinud umbes 65 saareliigi hulgas on nii madalaid kui ka kõrgeid puid ning
erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. · Vabaujumine e. krool: vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. · Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli' Ajalugu Kuigi Upsala (Soomes) ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused
üsna sirge, lisaks sellele on tal pikad rippuvad oksad, jämeduselt on puu (1,3 m kõrguselt) ligikaudu 30 cm, pikkuselt umbes 5 meetrine, koore pind on krobeline. VÕRA - Tüvest kasvavad välja tihedalt paiknevad peenikesed oksad, mis moodustavad hargneva võra. LEHT - Tema lehed on kujult kolmnurksed, terava tipuga ja kahelisaagjad, leheroots 2-3 cm pikk. ÕIS - Kask õitseb mais pärast lehtede puhkemist. Isasõied moodustuvad eelmisel suvel, paiknevad 5-8 cm pikkustes rippuvates silinderjates urbades mitme kaupa võrsete tipus. Emasurvad moodustuvad varakevadel ja asetsevad lehtede kaenlas, algul püstised, valminult 2-3 cm pikad, rippuvad. VILI - Vili on seemnest 2-3 korda laiem väike kahetiivaline pählike. Valmib juuli lõpus - augusti algul. SEEME Kaseseeme on tähtja küjuga ja värvuselt helekollane. Neid on kasel tohutu hulk.
munajaskoonilised. LEHED Vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel pruunikad karvad. Keskmised lehekesed äärmistest suuremad. Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane. ÕIED, VILJAD Õitseb mai lõpus – juuni algul. Õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes. Õied valged, kollaste või punaste laikudega, õieraod ja õisikutelg karvased. Vili on kupar, kerajas, kuni 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 keraja seemnega. Seeme pruun. KASVU- Küllaltki külmakindel. Poolvarjutaluv. Eelistab liivsavimuldi. Juurestik hästi arenenud, TINGIMUSED sügav. Juurtel esinevad mügarbakterid, mis seovad lämmastikku. Eluiga kuni 300 aastat.
Ruusa Põhikool Toomingas referaat 10.05.10 koostaja: Aigar Konsing juhendaja: Inga Ennok Toomingas Toomingas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu , tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena . Toomingas võib kasvada kuni 16m kõrguseks. Toomingaõied Toominga õied paiknevad 10-12cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised kellukja õiepõhjaga . Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Toomingalehed Toominga lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Toominga Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6cm laiad.
Referaadi käigus soovin uurida põhjalikumalt kukerpuu otstarbeid, kasvutingimusi ja omadusi. Proovin leida vastuse küsimusele kas kukerpuu sobib Tartu Erakooli õuesõppeklassi. 3 Omadused Pikkus 2-5 meetrit. Laius 2 meetrit. Õied ja viljad Õitseb mais-juunis. Õied kollased, 4-6 cm pikkustes rippuvates kobarates. Vili umbes 1 cm pikkune punane piklik lihakvili (mari) 2-3 seemnega, valmib septembris-oktoobris. Seemned piklikud, tugeva pruunika kestaga. Putuktolmneja. Lehed Pikkvõrsetel vahelduvalt, lühivõrsetel kimpudena, lühivõrsete alusel asteldeks muundunud lehed - vanematel okstel kolmeharulised, noortel hargnemata, 1-2 cm pikad. Lehed on lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, peenogajalt saagja
samaaegselt, pärast pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök. Vabaujumine (tavaliselt krool): vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. Kompleksujumine Kompleksujumine: 100-, 200- või 400- meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli. Delfiin-selili pööret tuleb teha kahe käega, selili-konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka . otse selili asendist saltopööre), konn- krool pööret tuleb samuti teha kahe käega. "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta Ajalugu
puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök. Vabaujumine e. krool: vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli. Delfiin-selili pööret tuleb teha kahe käega, selili-konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka otse selili asendist saltopööre), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega. "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta. 3. Kroolitehnika
Õitseaeg ja õitseb enne lehtede õitseb mais-juunis. Õied õitseb juunis. Õied õite puhkemist, mai keskel. Õied moodustuvad eelmise aasta paiknevad eelmise aasta kirjeldus paiknevad lühikestes võrsetel, koondunud tihedatesse võrsetel, kuni 20 cm tumepruunides või violetsetes kuni 20 cm pikkustesse pikkustes püstistes pööristes või kimpudes. püramiidjatesse pööristesse. Õied laipüramiidjates hõredates lõhnavad, värvuselt valged, lillad, pööristes. Õied tumelillad, sinised. nõrgalt lõhnavad Viljade Vili on 2-4 cm pikkune tiibvili, Vili on kahepesaline kupar, mis vili on kahepesaline kupar,
4. Lehed ja pungad: pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 4-7 cm pikkused lihtlehed, kolmnurksed või rombjad, pika terava tipuga. (Noortel puudel vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv kahelisaagjas, leheroots 2-3 cm pikk. Pungad munajad, terav tipuga, pruunid, nõrgalt kleepuvad. 5. Õied ja viljad: Õitseb mais peale lehtede puhkemist. Isasõied moodustuvad eelmisel suvel, paiknevad 5-8 cm pikkustes rippuvates silinderjates urbades mitme kaupa võrsete tipus. Emasurvad moodustuvad varakevadel ja asetsevad lehtede kaenlas, algul püstised, valminult 2-3 cm pikad, rippuvad. Vili piklikelliptiline pähklike kahe laia tiivaga, mis on seemnest 2-3 korda laiemad. Vili valmib juuli lõpus - augusti algul. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Väga valgusnõudlik, mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab värskemaid kergemaid muldi. Juurestik on hästi arenenud, kuid sügavale ei ulatu.
enesekindluseta ei ole võimalik midagi suurt korda saata. Tähtis on ka isamaa-armastus. Tänapäeva noortele eestlastele on ette heidetud just selle tunde puudumist, kord meie koolis esinenud Vabadussõja veteran nimetas häbiväärseks, et "nüüdisaegsed õpilased teavad TALSE-st rohkem kui isamaalisusest ja vabaduse aatest." Kahtlen siiski selle väite õigsuses võib ju isamaa-armastus kajastuda ka milleski muus kui Eesti eest lahingus langemises või sadade kilomeetrite pikkustes inimkettides seismises. Rahu ja stabiilsuse perioodil seisneb isamaalisus pigem eesti keele ja kultuuriloo õppimises, riiklike tähtpäevade pühitsemises, meie hümni oskamises, kas või Eesti majanduse hetkeolukorra ja Tallinna börsiindeksiga kursis olemises. Olen kindel, et tänasel päeval oleks Eesti eest valmis lahingusse minema vähemalt samasugune hulk noori kui Vabadussõja ajal. Eesti saatus on jätkuvalt meie kätes. Mis ootab meiesugust väikerahvast siis tuleviku Euroopas
samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök. · Vabaujumine e. krool: vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. · Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli. Delfiin-selili pööret tuleb teha kahe käega, selili-konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka otse selili asendist saltopööre), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega. "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta. Maailmarekordid · Mehed:
samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök. · Vabaujumine e. krool: vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. · Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli. Delfiin-selili pööret tuleb teha kahe käega, selili-konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka otse selili asendist saltopööre), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega. "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta. Ajalugu
Talub hästi kärpimist. Suhkruvaher (Acer saccharum) Eestis kuni 20 m kõrgune peenerõmelise, vanemas eas pikkade ribadena kestendava tüvekoorega puu. Võrsed noorelt läikivpruunid, paljad, harvade tumedamate koorelõvedega. Lehed 3-5 hõlmased, hõlmad tipuosas üksikute hammastega, pealt matid, paljad, alapoolelt noorelt paljad kuni karvased. Lehtede sügisvärvus värvikirev oranzides ja punastes toonides ning puud eriti dekoratiivsed ongi just sügisel. Õied rippuvad, kuni 7 cm pikkustes väheõielistes rohekas-kollakates pöörisjates õisikutes, enne lehtede puhkemist. Kaksiktiibviljad kuni 4 cm pikad, paiknevad teravnurga all. Suhkruvahtra mahl on umbes 3 % suhkrusisaldusega. Talub linnade gaase, tahma ja muud saastet üsna halvasti, tänu tugevale peajuurele on tuule- ja põuakindel, noorelt aeglasekasvuline. On varjutaluvamaid liike vahtrate hulgas. Mandzuuria vaher (Acer mandschuricum) meil enamasti kõrgem püstine põõsas, milline
toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Toomingas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena. Toomingas võib kasvada kuni 16 m kõrguseks. Õied paiknevad 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised, kellukja õiepõhjaga. Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised. Marjad valmivad augustis ja septembris. Toominga marjad on söödavad. Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid uueneb ka kännu-ja juurevõsudega. Eelistab niiskemaid, kuid liikuva viljakate muldadega kasvukohti.
U18 noormehed 902/365 206/42 83/19 391/214 113/45 99/39 Kolme esimese meeskonna väravavahtide vahel samamoodi suuri erinevusi ei saa välja tuua. Kolme esimese meeskonna väravavahtide tase on ühtlasem, kui teiste meeskondade väravavahtidel. Seda saab järeldada tõrjete ja pealelöökide suhtest. VI. Kokkuvõte Üldiselt on kahe tiitlivõstluse näitajad vägagi sarnased. Suurimad erinevused olid mängijate pikkustes ja kehamassiindeksites. U20 noormeestel olid need näitajad suuremad, kui U18 noormeestel. Rünnaku poolelt olid U20 noormehed statistika põhjal teravamad, tehes rohkem läbimurdeid, et visata 6m joonelt. U18 noormehed proovisid aga rohkem kaugemalt väravale visata. Kaitse poolelt olid U18 noormehed agressiivsemad, teenides märgatavalt rohkem karistusi, kui U20 noormehed. Väravavahid olid kahe vanuseklassi statistika põhjal võrreldes üsnagi võrdsel tasemel.
Õunad säilivad kuude viisi, säilitades sealjuures suure osa oma toiteväärtusest. Ainult tsitruselised on neile selles osas võrdväärsed. Hilissügisel korjatud ja jahedas säilitatud taliõunad võivad pidada vastu järgmise saagini. Punane sõstar ehk harilik sõstar Ribes rubrum Põõsas kuni 1,5 m kõrge, püstine. Võrsed hallikad, paljad. Lehed 3- või 5-hõlmased, harva alumine pind karvane. Õied väikesed, rohekad või rohekaskollased, lookjalt rippuvates, 8-10 cm pikkustes kobarates. Tupplehed laiad, nende laius ületab pikkuse. Tolmukad tupplehtedest lühemad. Emakakael lühike, pooleni või vähem lõhestunud. Viljad ümarad, punased (kultuursortidel ka valged) hapukad. Üheks tähtsamaks lähteliigiks enamikule kultuursortidele ning hübriidliikidele. Must sõstar Ribes nigrum Tegu on varaviljuva kergesti paljundatava marjakultuuriga, mille vilju (marju) hinnatakse kõrge C-vitamiini sisalduse poolest. Eestis tavaline aiataim ka ravimtaim. Sõstar on
palderjanitaimedega). Sugukond väändikulised - Schizandraceae Perekond sidrunväändik -Schizandra 7) Schizandra chinensis -hiina sidrunväändik Tagasihoidliku neutraalse välimusega, sõrestikel ja tugedel kuni 10 meetri kõrgusele tõusev liaan, mis on tuntud eelkõige oma toniseerivaid aineid ning vitamiine sisaldavate viljade poolest. Marjataolised oranzikaspunased viljad paiknevad pikkades, kuni 10 cm pikkustes tihedates kobarates. Kõige dekoratiivsem ongi sidrunväändik just viljade ning kollase sügisvärvuse perioodil. Suudab kasvada poolvarjus ning on Eestis kõikjal külmakindel. Oma olemuselt sobib eelkõige koduaeda. Sugukond kikkapuulised -Celastraceae 8) Perekond tselaster -Celastrus Eestis on levinud (niivõrd-kuivõrd!) peamiselt 2 liiki: harilik ehk roniv tselaster (C.scandens) ning ümaralehine tselaster (C. orbiculatus).
Ka ujumisrütm vaheldub vastavalt distantsi pikkusele. Ametlikud vabaujumise võistlusalad on 50, 100, 200, 400, 800 ja 1500 meetri vabaujumine. Lisaks võib veel juurde arvata ka avaveeujumise võistlusdistantsid, mis maailmameistrivõistlustel on 5, 10 ja 25 km pikkused. Avaveeujumine oli ka 2008. aasta OM -il Pekingis 10 km distantsina meeste ja naiste võistlusalana kavas. Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli. Delfiin-selili pööret tuleb teha kahe käega, selili- konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka otse selili asendist saltopööre), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega. "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta. Ujumisel on palju positiivseid mõjusid tervisesportlasele
Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti kavva naiste 3000m takistusjooks. Naiste ja meeste võistlusalad on sarnased, erinedes ainult tõkkesprindu ja sportliku käimise distantsi pikkustes. Tõkkejooksus on naiste distantsiks 100m, meestel 110m, käimises naistel 10km ja 20km ning meestel 20km ja 50km. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil, erandiks on pikamaajooks ja käimisvõistlused, mida korraldatatakse tavaliselt maanteel ja tänavatel. 1 AJALUGU Spordivõistlusi on maailmas peetud juba aastatuhandeid. Võisteldi lihtsatel jooksu-, hüppe- ja viskealadel. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste
igasugused hooldetööd generaatorisaalis tuleb reaktori töötamisel teha kiirgusohutuse meetmeid rakendades. Peale selle vajab BWR reaktor ka 14. Kanal-tüüpi reaktorid (RBMK jne) e. Kergevee grafiitaeglustiga reaktor 9 Endises NSV Liidus väljatöötatud ja ainult selle territooriumil ehitatud reaktoritüüp võimsusega 1000 – 1500 MWe. Tuumkütuseks oli kuni 1986. a. madala rikastusastmega 2 % 235 U uraanoksiid 3,5 m pikkustes kütusekomplektides. Pärast avariid Tšernobõlis suurendati kütuse rikastusastet 2,4 % 235U. Kütus asetseb vertikaalsetes 7 m pikkustes survetorudes, mis paiknevad aeglustigrafiidis. Samas asuvad ka vertikaalsed juhtvardad. Survetorudest voolab soojuskandjana läbi kõrge rõhu all vesi temperatuuril ~ 290 °C, mis erinevalt CANDU reaktorist keeb. RBMK tüüpi reaktorit iseloomustab ohtlik positiivne tagasiside ja seepärast sellist tüüpi muudes maades ehitada ei lubata
Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm on tavaliselt meie oludes 5-6 m kõrguseks kasvav laiuv põõsas, pärit Lääne-Euroopa tammikute ja männikute alusmetsarindest, päikeselistelt nõlvadelt, armastades lubjarikkaid muldi. Lehed on kolmetised, ovaalsed kuni elliptilised, 3-7 cm pikad, altküljelt noorelt siidkarvased, võrsed tumerohelised, karvased. Õied on kuldkollased ja paiknevad rippuvates kuni 20 cm pikkustes kobarates, õitseb juunis. Viljad on kuni 8 cm pikad, veidi karvased. Linnatingimusi taluv dekoratiivne ja mürgine (sisaldab alkaloid cytisiini) dekoratiivne põõsas. Karmidel talvedel veidi külmub, kuid taastub hästi. Sobib nii üksikistutusteks kui grupiti. Sordid: 'Aureum' - lehestik kollakasroheline; 'Pendulum' - võra rippoksaline. [1] 1.1 Liigi tagasilõikamise nõuded Ilupõõsaste oskuslik lõikamine suurendab nende õitsemist, lehestiku lopsakust, annab noori ja
Viljad mustad marjad kobarates. Marju kasutatakse toiduainetööstuses. Seemned mürgised. Kasutatakse ka haljastuses. 35. Punane leeder ja perekond lumimari Punane leeder: Sambucus racemosa Levinud Euroopast Lääne-Aasiani. Eestisse sissetoodud. 3-4m kõrgune lopsakas põõsas. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, talub ka poolvarju ja linnatingimusi. Lehed 5-7 lehekesega, elliptilised, pika terava tipuga, teravsaagjad, hallikasrohelised 4cm pikad. Õied kollakasvalged, püstised kuni 8cm pikkustes õisikutes. Õitseb mais. Viljad kuni 5mm suurused 3 luuseemnega punased marjad. Kasutatakse toiduainetööstuses, seemned mürgised. Haljastuses. Perekond lumimari: Lumimarja perekonna esindajad on suvehaljad ühekojalised madalamad põõsad. Lehed terveservalised või hõlmised, erineva kujuga sisselõigetega, ümarad või munajad. Õied kahesugulised, lehtede kaenaldes, vähemärgatavad kellukjad, kobarjates õisikutes, valged, roosad, punased, meerikkad. Õitsevad juunist-septembrini
kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. · Vabaujumine e. krool: vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. · Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli' Vabaujumine Vabaujumine tähendab, et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda suvaliselt distantsi kestel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vaba-ujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis. Pöördel ja finisis peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina. Ujumise ajal peab ujuja
täpikestega, vanemate puude tüve alumine osa on kaetud korbatanud koorega, mida läbivad ülalt alla sügavad rõmed. Oksad ripuvad pikkade peenikeste väätidena ja on kaetud väikeste vahatäpikestega. Lehed on kolmnurkselt rombjad, terava tipuga, paljad, nahkjad, tumerohelised, noored lehed on kleepuvad. Munajad või koonilised pungad on 3-5 mm pikad ja 2-5 mm jämedad, terava tipuga ning kaetud läikiva, vahase, tavaliselt kleepuva kattekihiga. Isasõied asuvad 5-6 cm pikkustes rippuvates urbades. Vili on piklik kahe tiivaga pähklike, ühes urvas võib neid olla kuni 500. Arukask õitseb mais-juunis, viljad valmivad augustis- septembris. Arukask elab kuni 150 aasta vanuseks. Meditsiinis tarvitatakse arukase pungi, lehti, koort, puitu, mahla ja fütopatoloogilist parasiitseent, elava kase tüvel tekkivat mügarlikku moodustist- kasekäsna. Kasepungi kogutakse talvise raie ajal või varakevadel pungade paisumise ajal.
eraldumisel ja annavad starterile helisignaaliga märku, kui mõne võistleja reaktsioon stardisignaalile on kiirem kui 100/1000 sekundit. Start: Rahvusvahelistel võistlustel, annab starter kuni 400 m (kaasa arvatud) oma emakeeles või inglise või prantsuse keeles käsklused "kohtadele" ja "valmis" (inglise keeles vastavalt "on your marks" ja "set"), kui võistlejad on stardiks valmis, tulistab püstolist (suurvõistlustel ainult ingl. keeles). Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustes jooksudes on madallähte ja strdipakkude kasutamine kohustuslik. Peale käsklust „kohtadele“ peavad võistlejad asuma stardipakkudele, olles see-juures täielikult oma rajal ja stardijoone taga. Võistleja mõlemad käed ja vähemalt üks põlv peavad puudutama rajapinda ning mõlemad jalad olema kontaktis stardipakkude jalatugedega. Peale käsklust „valmis“ tõusevad võistlejad viivitamatult lõplikusse
enne talve puituda ja need külmuvad (Nokitse.ee). 14 HARILIK LUMIMARI Lühiiseloomustus Harilik lumimari (Symphoricaropos albus) (joonis 2) on madalam, 1-1,2 m kõrgune peenevõrseline püstine põõsas. Kasvab Põhja-Ameerikas Kanada lõunaosa ja USA põhjaosa metsade alusmetsarindes, moodustades tihedaid põõsastikke (Aiasõber). Lehed tumerohelised, alt hallikasrohelised, karvased (Hansaplant). Õied kobarjates, kuni 3 cm pikkustes väheõielistes õisikutes, roosakad, lõhnavad ja meerikkad (Aiasõber). Annab väga intensiivselt juurevõsu ja metsistub kergesti. Hea hekitaim, mis talub hästi kärpimist, linnatingimusi, saastet, kloriide ja on külmakindel (Aiasõber). On ka hea meetaim. Õitseb väga kaua, juunist septembrini, on praktiliselt haigusvaba (Calmia Istikuäri OÜ). Oktoobris saavad valmis viljad, umbes sentimeetrise läbimõõduga marjad. Need on botaanilises mõttes luuviljad
samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök. · Vabaujumine e krool: vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. · Kompleksujumine: 100 -, 200 - või 400 - meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli. Delfiin-selili pööret tuleb teha kahe käega, selili-konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka otse selili asendist saltopööre), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega. · "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta.4 4 Wikipedia. (2013) [www] http://et.wikipedia
nähtud Taime välislaadi kirjeldus: Mitmeaastane heitlehine ühekojaline põõsas Lehed: Elliptilised kuni äraspidimunajad peenesaagja servaga lihtlehed, pealt hallikasrohelised, alt veidi sinakad. Pikkus 3...6 cm, laius 1,5...3 cm. Lehelaba aheneb alusel pikalt rootsuks. Lehed lühivõrseil kimpudena, pikkvõrseil ühekaupa. Lehtedest on tekkinud on ka astlad. Õied või õisikud: Õied kolmetised, 15...25-kaupa 4...6 cm pikkustes rippuvates kobarõisikutes. Värvuselt kollased, sisaldavad rohkesti nektarit. Õiekate kaheli. Õitseb mais ja juunis Liigi eritunnused: Maarajoonides ei soovitata kasvatada, sest on kõrrerooste vaheperemees Kasvukoha nõuded: Külmakindel. Valgusenõudlik, kuid kasvab ka väheste puude varjus. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab lubjarikkaid. Vastupidav heitgaasidele ja tahmale. Kasutamine haljastuses: Tähtis ilupõõsas haljastuses, eriti kevadel õitsemise
Kui suuremate okste lõikamise järgselt on puule kasvanud püstised vesivõsud, tõmmatakse need käega ära sama aasta suvel (Järve, Eskla 2014). Iluõunapuud ei vaja nii oskuslikku ja iga-aastast lõikamist kui aed-õunapuu sordid (Õierohked õunapuud). 5. Padus avium - perekond Toomingas 5.1 Kirjeldus Toomingas (Padus avium) on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena. Toomingas võib kasvada kuni 16 m kõrguseks. Õied paiknevad 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised, kellukja õiepõhjaga. Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6 cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Vili on läikivmust luuvili, kerajas,
Wilsoni kobarpea http://www.neevaaed.ee/2014/toode/przevalski-kobarpea-2/ Lähis-kirburohi (Polygonum affine) Pärineb Himaalajast, Nepaalist. Taim puhmikjas, laiuv, madal 15-30 cm Kasvukoht päike kuni poolvari Pinnas tavaline aiamuld, ei talu kõrget põhjavett, kuid vastupidav põuale Õitseb juulis kuni külmadeni. Pisikesed, kahvaturoosad, õitsemise lõpul roosakas-punased õied, tihedates 6-10 cm pikkustes pähikutaolistes õisikutes. Lehed ovaal-lantsetjad või piklik-lantsetjad, terved, igihaljad. Meetaim. Paljundamine puhmiku jagamise ja seemnetega Istutada pinnakattetaimeks, terrasside äärde ja veesilmade kallastele. Sobib kuivtaimena kimpudesse https://seemnemaailm.ee/index.php?GID=12720 Päevakübar (Rudbeckia spp) Pärit Põhja-Ameerikast, puhmik 50-300cm, Kasvukoht päikesepaiste
Meie kliimas on ploomipuud palju ebastabiilsemad kui õunapuud. Samuti on ploomipuud väga talveõrnad. 17 HARILIK TOOMINGAS (Padus avium) Joonis 5. Harilik toomingas. http://pilt.delfi.ee/en/show_original/9185133/ Iseloomustus Toomingas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena. Toomingas võib kasvada kuni 16 m kõrguseks. Õied paiknevad 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised, kellukja õiepõhjaga. Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6 cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Vili on
Kuni 25 m kõrgune azuurse ümara võraga puu on pärit Põhja-Ameerika idaosa mäenõlvadelt. Samas on aga liik metsistunud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, tundes end väga koduselt siinses kliimas ja levides nii seemnetega kui juurevõsudega. Võrsed: paljad, varustatud tugevate asteldega. Lehed: lehekesi 7-19, elliptilised, ogaja tipuga, 2,5 -4,5 cm pikad, terveservalised, puhkedes siidkarvased, hiljem paljad. Lehed võivad olla kuni 45 cm pikad. Õied: valged, ,kuni 25 cm pikkustes lõhnavates kobarates, puri roheka laiguga, õitseb juunis. Viljad: kaunad kuni 10 cm pikad, tumepruunid, paljude seemnetega. Kaunad püsivad puul kuni kevadeni. Noorelt kiirekasvuline ja annab rikkalikult juurevõsu. Veidi külmahell. Talub linnatingimusi ja kärpimist, põuda ja tuld. Lehed ja koor hobustele mürgine. Kõik taime osad inimesele mürgised. Liik on ka valgusnõudlik ja resistentne kloriididele. Kasutada suurematel haljasaladel üksikasetuses, samuti alleepuuna jne.
Paljund. seemnetest, võrsikutest, ja kännu-ning juurevõsust. Külmakindel, raiestikel pakub head turvet külmahellale kuusele. Noores eas varjutaluv, mulla suhtes ei ole eriti nõudlik, juurestik pinnalähedane, võrdlemisi kiirekasvuline, võib saada 80-100a vanaks. Puit punakaspruun, kõva, raske, sitke. Harilik toomingas Prunus padus 15-16 m k. puu, alusmetsas sageli põõsas. Tüve koor mustjashall. Koorel, puidul ja lehtedel iseloomulik maitse. Lehed piklikud.Õied valged, 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates, hästi lõhnavad. Luuvili kerajas, must, läikiv. Puit kollakaspruun, pehme, sitke. Kahjuritele vähe vastupidav ja neid esineb tal rohkesti. Paljundatakse seemnest, kännu- ja juurevõsust. Harilik türnpuu Rhamnus catharticus Rohkesti hargnev asteldega põõsas. Lehed ovaalsed, lühivõrsele kinnituvad kimpudena. Õied kollakasrohelised, lehtede hõlmas kimpudena. Vili must mari, 2-4 luuseemnega. Õitseb mais-juunis. Puit kollane, kõva, ilusa tekstuuriga
Jugapuude väetamisel on oluline, et sügisene kasv lõppeks õigeaegselt, tuleb vältida lämmastiku üledoseerimist (Green team 2010). 4. LEHTPÕÕSAD 4.1. Berberis vulgaris Harilik kukerpuu 4.1.1. Kirjeldus Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) (joonis 2) on kukerpuuliste sugukonda kukerpuu perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine ühekojaline põõsaliik (Vikipeedia). Ta kasvab umbes 2...3(5) m kõrguseks. Tema õied on kolmetised, mis paiknevad 15...25 kaupa 4...6 cm pikkustes rippuvates kobarõisikutes. Need on värvuselt kollased, mis sisaldavad rohkesti nektarit. Harilik kukerpuu õitseb mais ja juunis. Hariliku kukerpuu vili on 0,8...1,2 cm pikkune piklik hapukas mari, punane, kahe seemnega. Viljad valmivad septembris-oktoobris (Pedaste et al 2005).See põõsas on külma- ja põuakindel, mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi. Samuti on ta ka valgusnõudlik. Talub hästi saastunud õhku ja kärpimist (Hariduskeskus).
susteemi nii, et NSV Liidu meistrivoistlused hakkasid toimuma peamiselt spordiuhingutevahelisena. See tahendas laskuritele, eriti pere- konnainimestele, motivatsiooni langust. Sageli ei olnud enam voimalik osaleda mitme kuu pikkustes uksteisele jargnevates treeninglaagrites ja voistlustel Venemaal. Jahilaskealasid juhtis eraldi foderatsioon, ning areng laks tousujoones.
hallikad. Lühivõrsete alusel asuvad 1-2 cm pikkused veidi lapikud astlad, millised on noortel võrsetel üheharulised, vanematel kolmeharulised. Lehed: kinnituvad kimbuna lühivõrseile, laielliptilised, 2...6 x 1,5...3 cm, peenogajalt saagja servaga, pealküljelt tumerohelised, matid, alt heledamad, puhkedes veidi punakad, leheroots 1...2 cm, lehed sügisel oranzpunakad, hapuka maitsega, võib süüa. Õied: õied kollased, 4...6 cm pikkustes rippuvates kobarates 15...25 kaupa, lõhnavad ja sisaldavad nektarit, V-VI. Viljad: punased piklikud kuni 1,5 cm pikkused marjad, peites eneses 2-3 piklikku kõvakestalist seemet. Viljad söödavad, sisaldavad õunhapet ja C vitamiini, valmistatakse marmelaade, puuviljaveine jne., IX-X. Hariliku kukerpuu puhul ei saagi väga kindlalt öelda, kas on ta meile levinud looduslikult või hakanud naturaliseeruma mõisaaedadest loodusesse lindude kaasabil.
oranžkollaste kobarõisikutega ‘Britt Marie ja suurte Crawford’ ümarneerjate lehtedega. • Kobarpead eelistavad poolvarjulist kuni päikselist kasvukohta Vajavad rammusat mulda. LÄHIS-USSITATAR (LÄHIS-KIRBUROHI) - POLYGONUM AFFINE • Varred tõusvad, lehed ovaal-lantsetjad või piklik- lantsetjad, terved, igihaljad. Õied pisikesed, kahvaturoosad, õitsemise lõpul roosakas-punased, tihedates 6-10 cm pikkustes pähikutaolistes õisikutes. • Eelistab varjulist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka päikese käes. Mulla suhtes nõudlik ei ole, kuid happelisi muldi ei armasta. Edeneb hästi vaid hea drenaaþiga aladel. Vastupidav põuale. LÕHISLEHINE PÄEVAKÜBAR - RUDBECKIA LACINIATA • Kõrgus: kuni 250 cm • Korvõisikud: keelõied kollased, laiuvad; putkõied • rohekaspruunid; õisikud paiknevad varrel üksikult • Korvõisiku läbimõõt: kuni 10 cm
99, joon.100) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 1600 cm. Taime välislaadi kirjeldus: mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Lehed: piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised, pikkus 4-10 cm ja laius 2-6 cm. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Õied või õisikud: 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga, viietised, kellukja õiepõhjaga. Õiekate kaheli. Õitseb mai lõpul ja juuni algul. Liigi eritunnused: võrdlemisi aeglase kasvuga. Külmakindel. Kasvukoha nõuded: eelistab niiskemaid, kuid liikuva põhjaveega viljakate muldadega kasvukohti. Noorelt varjutaluv, vanemas eas muutub valguselembeseks. Kasutamine haljastuses: dekoratiivpuuna. Joonis 99. Harilik toomingas (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Padus_avium_flowers
Tsehhis, Austrias ja Bavaria ümbruses. Selle kultuuri elanikud tegelesid samuti maaviljeluse ja karjakasvatusega. Elati samasugustes pikkmajades. Paelkeraamika viimase perioodi üks tuntuim lokaalne piirkond on Rösseni kultuur (u 4800/47004600/4500 eKr). Paelkeraamika. Kultuur levis peamiselt Saksamaal, pisut ka Tsehhis. Muistised paiknevad peamiselt Oderi alamjooksul aga ka soode ja niitude ääres ning teiste jõgede orgudes. Nimimuistis asub Saksamaa keskosas. Elati kuni 50 m pikkustes majades. Kultuuri lõpul hooned muutuvad väiksemateks, tekkis rida kraaviga piiratud asulaid. Sarvkõplad, kolmnurksed tulekivist teravikud. Matuste inventar väga rikkalik. Vaiehitiste ehk Cortaillot kultuur 45003500 eKr Hõlmas Sveitsi, Saksamaad ja Põhja-Itaaliat. Uurimine algas 19. saj keskel. 1909. uuris Neuenburgi järve vaiehitisi prantslane Albert Vouga. Eristas erinevaid vaikultuuride
poolt. Annab rikkalikult kännu- ja juurevõsu. Haljastuses omab tähtsust kui dekoratiivne õitseja, muul ajal üsna silmapaistmatu. Parandab mulla omadusi, armastab parasniiskeid kasvukohti. Kõrgus alla 15 m. · Lehed elliptilised, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, peensaagja servaga, 4...10 cm pikad ja 2...6 cm laiad. Leheroots on lilla, lehelaba lähedal on sellel 2 tumepruuni nääret. · Õied valged, 10.....15 cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis · Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, kootava (parkiva) toimega · Puit on kollakaspruun, võrdlemisi pehme, kuid sitke, kasutatakse tisleritöödes. Varemalt kasutati loogapuuna, kuid saadi ka nõude-anumate vitsu ja sarjapõhju. Lehed, koor ja õied eraldavad rohkesti lenduvaid fütontsiide, mis hävitavad mikroobe. 45
punaste lehtede tõttu. Esineb teisendeid ja vorme: leinavorm, kollaseviljaline, dessert, granaat jt. Harilik toomingas (Prunus padus) 15-16 m kõrgune puu, alusmetsas sageli põõsas. Tüve koor mustjashall. Koorel, puidul ja lehtedel iseloomulik maitse. Lehed piklikud, 4-10 cm pikad, 2-6 cm laiad. Õied valged, 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates, hästi lõhnavad. Luuvili kerajas, must, läikiv, 0,7-0,8 cm läbim. Looduslikult kasvab Euroopas ja Aasias. Eelistab niiskeid liikuva põhjaveega viljakaid kasvukohti. Puit kollakaspruun, pehme, sitke. Kasvatatakse dekorat. eesmärkidel. Kahjuritele vähe vastupidav ja neid esineb tal rohkesti. Paljundatakse seemnest, kännu- ja juurevõsust.
puuduvad kevadisel seahernel köitraod, sest ta tugevad varred seisavad püsti ka ilma toeta. Muutuva värvusega õied on 3-5-kaupa kaenlasisestes kobarates. Noored õied on punakaslillad või roosad, hiljem muutuvad nad lillakassiniseks ja päris vanalt hoopiski valkjassiniseks. Putukad näevad juba kaugelt, missugused õied on noored ja sisaldavad nektarit ning jätavad külastamata vanad, juba tolmeldatud õied. Taim õitseb maist juunini. Seemned valmivad juulis 4 cm pikkustes kauntes, mis kuiva ilma korral prak- sudes avanevad ja seemned laiali paiskavad. Kasutamine: kevadine seahernes on väärtuslik söödataim, tänu juurtel elavatele mügarbakteritele on kogu taim valgurikas. Kevadine seahernes on ka meetaim. Kevadine seahernes on sugulane aedades kasvatatava lillhernega. Seda on kerge aimata, kui võrrelda nende õisi. Ka lillhernes kuulub seaherneste perekonda, ent ilutaimena kannab ta peenemat nime.
lubamatu – reaal-arvul peab alati arvu sees olema punkt). AutoCADis on lubatud, et Kümnendmurru puhul, kui puudub täisosa, nulli mitte kirjutada, nii näiteks võib 0.825 asemel kirjutada .825 ja 825.0 asemel võib kirjutada 825 jne. NB! Arvuliste suuruste sisestamisel pole vaja, ja isegi pole lubatud ühiku lisamine arvu lõppu. Erandiks on pikkustes jalad-tollid ja nurgad, kus kasutatakse minuteid-sekundeid või kümnend-kraadid (ühik grad (2π = 400g) mis lisatakse ilma tühikuta. Arvuti vastus – tähistab käsu, võtmetähe (-sõna) või omaduse arvulise väärtuse sisestamisele järgnevat Käsuritta ilmuvat teksti. Kui kasutatakse kuvamisviisi DYN, ilmub arvuti vastus kuvarile kursori ristiga näidatud oleku,
annaabi.ee 
