Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toomings (0)

1 Hindamata
Punktid

Ruusa Põhikool
Toomingas
referaat
10.05.10
koostaja : Aigar Konsing
juhendaja : Inga Ennok
Toomingas
Toomingas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu , tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena .
Toomingas võib kasvada kuni 16m kõrguseks.
Toomingaõied
Toominga õied paiknevad 10-12cm pikkustes rippuvates kobarates .
Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised kellukja õiepõhjaga .
Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul.
Toomingalehed
Toominga lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed.
Toominga Lehed on paljad , veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6cm laiad .
Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega.
Toomingavili
Toominga vili on läikivmust luuvili, kerajas , läbimõõt 0,7-0,8 cm, suure seemnega, viljaliha roheline.
Marjad valmivad augustis ja septembris.
Toominga marjad on söödavad
1
Toominga paljunemine
Toomingas paljuneb peamiselt seemnetega , kuid uueneb ka kännu-ja juurevõsudega .
Seemned levivad lindude abil.
Toominga kasv
Toomingas kasvab võsastikes, kuuse-lehtpuu segametsades, jõe- ja ojakallastel, metsaservades, eelkõige salu - ja loodusmetsades , puisniitudel.
Toomingas kasvab harilikult alumises puurindes või põõsarindes. Eelistab niiskemaid, kuid liikuva põhjaveega viljakate muldadega kasvukohti.
Toomingas on külmakindel, võrdlemiselt aeglase kasvuga puu.
Noorelt varjutaluv, vanemas eas muutub valguselembeseks.
Huvitavat
Koorel, puidul kui ka lehtedel on iseloomulik vänge lõhn ja maitse, mis võimaldab teda alati hästi ära tunda. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua, võivad tekitada peavalu. Toominga lõhna üheks põhiliseks tekitajaks on amügdaliin. See muudab toominga enamusele loomadele eemaletõukavaks, nii ei söö toominga võrseid jänes ega ka vähenõudlik kodukits.
  • Puit kollakaspruun, pehme, sitke, kasutatakse põllumajanduses ja tisleritöödes. Toomingavitsad sobisid nõuvitsteks, korvivõrudeks ja sidumisväätideks. Toominga koort on kasutatud riide kollaseks või pruuniks värvimisel.
  • Toomingal esineb kahjuritest näiteks toominga-võrgendikoi. Ta võib terve puu mähkida oma valgetesse niitidesse, nende sees valmivad aga vastsed , kes hakkavad sööma toominga lehti. Nii võib mõnikord näha suvel üleni valget toomingat, mis mõne aja pärast on täiesti raagus puu. Kuid toominga elujõud on nii suur, et ka kõikide lehtede ärasöömine puud ei hävita. Seepärast peavad toomingalehed mõnel aastal kaks korda puhkema.
  • Toomingate õitsemise aeg on parim kartuli panekuks.
  • Marju kasutatakse ravimina. Marjadest tehtud teed juuakse eelkõige kõhulahtisuse korral. Lehtedest ja õitest tehtud tee on palavikuvastase toimega. Rahvameditsiinis on kasutatud ka koort.
  • Lehed sisaldavad rikkalikult vitamiini C.
Kasutatud allikas : http://www.studioviridis.ee/muraste/veeb/index.php?option=com_content&task=view&id=75&Itemid=1
2
Sissejuhatus
Toomingas kasvab peamiselt metsas ja ta on loodusele üsna kasulik , sest toominga lehed sisaldavad
C-vitamiini .
Toomingad kannavad vilja mis on söödavad.
Toomingas õitseb peamiselt maikuu lõpupoole ja juuni algul.
Toomingas kasvab umbes 16 m kõrguseks.
Toominga õitsemise aeg on õige aeg kartuli panekuks.
Sisukord
Toomingas............................................................................................................................................1
Toomingaõied.......................................................................................................................................1
Toomingalehed.....................................................................................................................................1
Toomingavili........................................................................................................................................1
Toominga paljunemine.........................................................................................................................2
Toominga kasv......................................................................................................................................2
Huvitavat..............................................................................................................................................2
Kasutatud allikas..................................................................................................................................2
Kokkuvõte............................................................................................................................................3
Kokkuvõte
Toomingas kasvab ligi 16m kõrguseks ja teda leidub rohkem põõsa kujul.
Toomingad sisaldavad õides C-vitamiini ja kannab vilja mis on söödav.
Toomingal on tugev ja vänge omapärane lõhn.
Toominga õitsemis aeg on parim aeg hakata kartult maha panema .
Toomingat võib leida peamiselt metsast ja kraavidest.
Toomings #1 Toomings #2 Toomings #3 Toomings #4 Toomings #5 Toomings #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aigarkonsing Õppematerjali autor
referaat

Sarnased õppematerjalid

Mets ja asukad
19
docx

Mets ja asukad

Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Toomingas on mit

Bioloogia
Kevade värvid õpimapp
72
doc

Kevade värvid õpimapp

Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill..............................................................................................................................9 Sinilill...........

Keskkond
Puittaimede hooldusjuhend
126
docx

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................

Põllumajandus
Puittaimede hooldusjuhend
162
odt

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................

Ilutaimede kasutamine
Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks-raviks-mürgiks
40
doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti pärismaiste põõsaliikide nimestik..

Geograafia
Puittaimede hooldusjuhend
116
doc

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................

Ilutaimede kasutamine
Ilutaimede hooldusjuhend
62
docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu

Ilutaimede kasutamine
Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp
116
docx

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia)............................................................................................

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun