Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Otfried Preussler, „Krabat” (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks läks Krabat veskisse ehk kuidas ta sinna sattus?
  • Keda ta selles unenäos kohtas?
  • Kes oli kukesulega härra?
  • Kuidas õppimine käis?
  • Mis siis juhtus?
  • Mida ja kuidas nad seal tegid?
  • Millise mälestuseseme kinkis Tonda Krabatile?
  • Mida sai selle järgi ennustada?
  • Mis juhtus igal aastal uusaastaööl?
  • Milline see oli ja mis lõpuks sai?
  • Millega lõppes?
  • Kuidas pidas Krabat oma tüdrukuga sidet?
  • Mis andis talle erilise jõu?
  • Millise pakkumise tegi Meister Krabatile?
  • Mida Krabat vastas?
  • Mille järgi tundis tüdruk Krabati ära kuigi tal olid silmad kinni seotud?
  • Millega lugu lõpeb?
  • Mida tahad veel öelda selle loo kohta?
Otfried Preussler, „ Krabat
1. Miks läks Krabat veskisse ehk kuidas ta sinna sattus?
Mitu korda nägi Krabat unenägu üheteistkümnest rongast ja ta kuulis unes kutset minna Schwarzkollomi veskisse. Lõpuks ta sinna läkski. Seda veskit ümbruskonna inimesed vältisid, sest seal polnud kõik asjad korras.
2. Krabat nägi kolm korda unes, et ta põgenes. Keda ta selles unenäos kohtas?
Kui Krabat unes põgenes, siis ta tundis ikka, et keegi teda jälgib. Kuuri katusel nägi ta ühe silmaga kassi, jões märkas ta ühe silmaga karpkala, metsas nägi ta puu otsas ühe silmaga ronka. Kui Krabat jooksma hakkab, siis näeb ta veel nastikut ja rebast, kes on samuti vasaku silmata.Teisel ja kolmandal korral põgenedes ei teinud ta neist ühesilmsetest loomadest-lindudest välja, kuid ikkagi oli ta teekonna lõpuks taas veski juures.
3. Kes oli kukesulega härra?
Kukesulega härra oli Vanakuri ise, kellega Meistril oli sõlmitud leping tema elu pikendamiseks – igal uusaastaööl pidi surema üks veskipoistest.
4. Krabat ja teised sellid õppisid musta maagiat. Kuidas õppimine käis? Kirjelda!
Suure reede õhtupoolikul oli esimene kord, kui Krabat kutsuti musta maagia tundi. Musta maagia tunniks muutusid veskipoisid mustadeks ronkadeks, kes istusid Meistri mustas toas õrrel ja kuulasid, mida Meister neile ette luges . Meister luges iga kord mingit lõiku raamatust kolm korda ette, siis pidid poisid selle meelde jätma ja pärast Meistrile seda ka ette kandma, et näidata, mis neile meelde oli jäänud.
5. Lihavõtteööl käisid poisid paarikaupa salamärki toomas. Esimesel aastal käis Krabat Tondaga, teisel aastal Juroga ja kolmandal aastal Loboschiga. Mida see tähendas ja mis siis juhtus?
Lihavõtteööl saatis Meister poisid salamärk tooma . See tähendas seda, et nad pidid paarikaupa veetma lihavõtteöö lageda taeva all kohas, kus keegi oli surnud vägivaldset surma. Poisid tegid seal lõket ja valvasid risti. Hommikul kui koitis, lõikasid nad risti küljest 2 laastu , lasid laastuotstel söestuda ning siis pidid vastastikku joonistama otsa ette nõiaviisnurga. Kui see oli tehtud, läksid nad tagasi veskisse. Seal oli Meister kinnitanud majaukse kohale härjaikke. Poisid pidid selle alt läbi pugema ja ütlema, et kummarduvad salavennaskonna ikke alla. Eeskojas andis Meister kõigile poistele ka kõrvakiilud kummalegi põsele. Siis kummardusid poisid Meistri ees 3x ja lubasid kõiges Meistrile kuuletuda. Kui kõik poisid olid tagasi jõudnud, siis hakkas veski mürisema ja poisid kupatati tööle. Poisid tegid tööd, nii et nahk seljas oli märg ja higi tilkus. Tasapisi muutusid viisnurgad poiste otsaees ähmasemaks ja kustusid. Korraga aga Krabat tundis, et tal on jõudu ka kõige raskemaid kotte tõsta. Siis nad lõpetasid töö ja läksid pidutsema.
Peale seda oli poistel töö tegemine kerge, kui nad tegid seda päeval.
6. Mõnikord saatis Meister poisid loomalaadale. Esimesel aastal käis Krabat Tonda ja Andruschiga, teisel aastal Juroga. Mida ja kuidas nad seal tegid?
Esimesel aastal ei pidanud Krabat midagi tegema, sest põhilise töö pidid ära tegema Tonda ja Andrusch. Andrusch pidi muutma end härjaks ja Tonda end talumeheks ning siis pidi Tonda selle härja maha müüma. Kui härg müüdud, pidi Tonda võtma päitsenööri, et Andrusch saaks end tagasi moondada. Poisid said härja eest 30 kuldnat.
Teisel aastal pidi aga Krabat Juro hobusena laadal maha müüma. Juro oli selle asja üle väga murelik, sest ta kartis , et ta ei oska ennast tagasi inimeseks moondada. Teel laadale aga otsustasid poisid oma osad vahetada, st hobuseks otsustas moonduda hoopis Krabat. Laadal oleks nad vabalt kohe saanud hobuse eest 50 kuldnat, aga siis ilmus välja üks ühesilmne kaupmees , kes lubas 100 kuldnat maksta. Kaupmees andis raha Jurole ja tahtis hobusega ära sõita. Viimasel hetkel meenus Jurole päitsenöör, aga kaupmees ei andnud neid käest. Nüüd tundis Juro kaupmehes Meistri ära.
Krabat püüdis Meistrit seljast maha visata , kui teda üle põldude risti-rästi aeti, kuid Meister nüpeldas teda piitsaga, selle eest et Krabat ei teinud nii nagu Meister ütles. Lõpuks murdis Meister Krabati vastupanu. Siis vabastas ta päitsenööri ja Krabat moondus taas inimeseks. Kogu ta keha oli piitsahoopide, marrastuste, sinikate ja haavadega kaetud. Kui Meister lahkus, soovitas ta Krabatil oma kannatused Jurole edasi anda. Krabat seda aga ei teinud. Jurol oli mingit salvi, millega ta määris Krabati haavu ja need paranesid kiiresti. Kui nad hakkasid veskile lähenema, siis soovitas Juro, et nad peaksid lonkama ka - Krabat seepärast, et sai Meistrilt kerepeale, Juro aga seepärast, et Krabat talle nahatäie andis. Juro arvates polnud Meistril vaja teada sellest salvist, mida ta kasutas.
7. Millise mälestuseseme kinkis Tonda Krabatile? Mida sai selle järgi ennustada?
Tonda kinkis Krabatile taskunoa. Selle noa abil sai ennustada, kas sinu elu on ohus või mitte. Kui nuga oli avades läikiv, oli kõik korras. Kui aga noa tera oli avades must, siis oli elu ohus.
8. Mis juhtus igal aastal uusaastaööl? Miks?
Igal aastal, kui oli maha tulnud lumi, muutusid veskipoisid närvilisteks ja pahurateks. Iga väiksemgi asi ajas nad tülli ja kaklema. Igal uusaastaööl pidi üks veskipoistest surema, sellise lepingu oli Meister teinud Vanakurjaga. Kui veskipoiss poleks surnud, siis oleks Vanakuri võtnud Meistri elu. Surema pidi see veskipoiss, kes Meistri arvates oli liiga palju süvenenud musta maagia õpingutesse. Esimesel aastal sai surma Tonda, teisel aastal oli selleks Michail.
9. Meister rääkis oma elust koos Jirkoga. Milline see oli ja mis lõpuks sai?
Meister ja Jirko õppisid koos ühes musta maagia koolis. Lõpuks nad põgenesid sealt koolist ja rändasid mööda maad. Kui nad kusagilt tööd otsisid, siis ikka kahele, sest koos oli neil lõbusam olla ja töötada. Kui nad vanemaks said, tuli Meister Mustoja- äärsesse veskisse ja Jirko sai Türgi sultani nõiameistriks. Meistri ja Jirko sõprus sai läbi nii, et Meister tappis Jirko ära.
10. Kord tuli Tornkübarik Meistri juurde. Tekkis loomade võitlus. Kuidas ja miks? Millega lõppes?
Tornkübarik oli veskipoiss ja võlur, kes seisis veskipoiste õiguste eest. Ta karistas ihneid ja veskipoistesse halvasti suhtuvaid meistreid.
Kord juhtus Tornkübarik ka Mustoja äärde veskisse. Tavaliselt saatis Meister kõik söögi ja öömaja tahtjad sõimu saatel minema. Tornkübarik aga ei teinud sõimust välja, vaid istus Meistri laua taha ja põrnitses teda altkulmu. Korraga ta sülitas ja lauale tekkis punane hiir . Meister sülitas talle vastaseks musta ja ühesilmse hiire . Tornkübarik tegi sõrmenipsu ja hiir muutus kassiks, must hiir samuti mustaks kassiks muutus. Loomad võitlesid edasi. Siis tegi Meister sõrmenipsu ja kass muutus mustaks kukeks. Ka möldrisell nipsutas sõrmi ja punane kass muutus kukeks. Nüüd jätkus võitlus kukkede vahel. Punane kukk peksis musta halastamatult. Lõpuks sai must kukk punase käest vabaks ja põgenes metsa poole. Sellega oli võitlus läbi ja Meister pidi tunnistama oma lüüasaamist. Tornkübarik käskis endale tuua kõike head-paremat süüa-juua. Seda ta ka sai. Tornkübarik sõi ja jõi oma kõhu täis ning siis läks oma teed. Poisid aga hiilisid vaikselt Meistri toast välja ja hakkasid karistust ootama, sest nad olid olnud tunnistajaks sellele, et Meister kaotas Tornkübarikule. Karistus ei jäänud tulemata. Neljanda päeva õhtul tuli Meister ja kupatas poisid tööle. Öösel töötades pidid poisid oma jõudu kasutama, neile ei antud hetkegi puhkeaega. Kui saabus hommik, siis tegid nad töös pausi kuni õhtuni. Selline ööst-öösse rabamine kestis kuus nädalat - kuni järgmise noorkuuööni. Siis tuli taas Kukesulega isand. Kuna poisid olid väga kurnatud, siis mõjus see kõige rohkem Witkole, kes oli kõige noorem neist. Ta vajus väsimusest kokku. Isand käskis Witko puhkama saata ja tema asemele pidi minema Meister ise tööd tegema. Sellest ööst alates said poisid taas rahu.
11. Merten, kes oli tükk aega vaikinud, tegi kolm põgenemiskatset. Kuidas tal need läksid?
Teisel uusaastaööl kui Krabat veskis oli, sai surma Michal, kes oli Merteni onupoeg. Peale seda muutus Merten väga vaikseks ja ta ei rääkinud suurt kellegagi. Ta tegi veskist ka mõned põgenemiskatsed. Esimesel korral ei läinud tal väga hästi - õhtuks oli ta veskis tagasi. Teisel korral oli ta põgenemine lausa 2 päeva ja 2 ööd pikk, kuid kolmanda päeva hommikul jõudis ta läbikülmununa tagasi. Kolmandat korda proovis ta põgeneda juba samal hommikul, enda arvates lõplikult. Ta proovis end üles puua, kuid ka see ei õnnestunud. Selle peale ütles Meister, et tema on see, kes otsustab, kes veskis sureb , kes mitte. Peale poomiskatset jäi Merten pikalt haigeks. Kui ta terveks sai, siis oli tal kael kõveraks jäänud.
12. Kuidas pidas Krabat oma tüdrukuga sidet?
Krabat pidas oma tüdrukuga sidet mõttes rääkimise teel.
13. Krabat harjutas Juroga Meistri tahtele vastu astumist. Mis andis talle erilise jõu?
Krabat tahtis kutsuda laulutüdruku vana-aastaõhtul end Meistrilt vabaks paluma. Selleks pidi ta aga veel harjutama ka Meistri tahtele vastu astumist. Seda ta harjutas Juroga nendel öödel, kui Meistrit veskis polnud. Krabatile andis erilise jõu vastu hakata juuksekiharast sõrmus, mille lauluneiu Krabatile ühel kohtumisel oli andnud. See oli ka märgiks, et lauluneiul oli aeg veskisse tulla ja selle tooja on Krabati poolt saadetud .
14. Millise pakkumise tegi Meister Krabatile? Mida Krabat vastas?
Meister tegi Krabatile ettepaneku saada tema järglaseks seal veskis. Ta tahtis ise saada vabaks meheks ning minna õukonda. Kui Krabat oleks ta ettepaneku vastu võtnud, siis oleks Krabat ise pääsenud surmast, kuid keegi teine oleks ikkagi pidanud uusaastaööl surema. Meister andis Krabatile järelemõtlemise aega kuni vana-aasta eelõhtuni, siis pidi ta uuesti üle küsima vastuse. Sellel järelemõtlemise ajal olid tööd taas Krabatile rasked, sest ta kaotas oskuse nõiduda. Kui jõudis kätte vana-aasta eelõhtu, läks Krabat Meistri juurde ja ütles, et tema ei taha saada Meistri järeltulijaks. Krabat tahtis ka kätte maksta oma sõprade Tonda ja Michali eest. Viimase tööna saatis Meister Krabati hauda kaevama.
15. Mille järgi tundis tüdruk Krabati ära, kuigi tal olid silmad kinni seotud?
Kuigi tüdruku silmad olid kinni seotud, tundis ta lõpuks Krabati teiste poiste hulgast ära. See oli hirm lauluneiu pärast, mille järgi tüdruk ta ära tundis.
16. Millega lugu lõpeb?
Lugu lõppes sellega, et poisid võtsid pööningult oma asjad ja läksid sealt minema, sest Meister uut aastat enam ei näinud. Keskööl pidi ta surema ja peale seda lahvatab veski leekidesse. Sel hetkel, kui Meister suri, kadus ka poistelt oskus nõiduda.
17. Mida tahad veel öelda selle loo kohta?
…………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………
Otfried Preussler- Krabat #1 Otfried Preussler- Krabat #2 Otfried Preussler- Krabat #3 Otfried Preussler- Krabat #4 Otfried Preussler- Krabat #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 360 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eggeke Õppematerjali autor
Materjaliks on raamatu "Krabat" kohta käivad küsimused ning vastused neile.

Sarnased õppematerjalid

Krabat-Otfried Preussler
2
doc

"Krabat" Otfried Preussler

Otfried Preussler, ,,Krabat" (7. kl lugemiskontroll) 1. Miks läks Krabat veskisse ehk kuidas ta sinna sattus? .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... 2. Krabat nägi kolm korda unes, et ta põgenes. Keda ta selles unenäos kohtas? .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... 3. Kes oli kukesulega härra? .................................................................................... ...........................................................

Kirjandus
Krabat - Otfried Preussler
14
odp

Krabat - Otfried Preussler

KRABAT OTFRIED PREUSSLER  Kermo Allik  Elva gümnaasium  7c TEGELASED  Krabat  Meister  Veskipoisid: * Tonda (vanemsell) (suri) * Michail (onupoeg) (suri) * Merten (onupoeg) * Juro (väljendas ennast täitsa tohmanina) * Lyschko * Andrusch * Hanzo * Petar * Staschko * Kito * Kubo * Lobosch KOKKUVÕTE  Krabati vanemad surid, põgenes lastekodust ja hakkas “mooramaakuningaks”

Kirjandus
Laste maailmakirjanduse I kontrolltöö
2
docx

Laste maailmakirjanduse I kontrolltöö

Ja nii juhtus ka Krabati hea sõbra Tondaga.Kuid õnneks oli aastas üks kord võimalik, et kui keegi, kes armastab õpipoissi võib ta tulla ja teda vabaks paluda. Kuid selleks tuleb teha läbi üks test. Krabati tüdruk peab samuti selle testi läbima, kuid Meister teeb selle eriti raskeks. Ta muudab kõik poisid ühesugusteks- ronkadeks ja Tüdruk peab ära tundma selle, keda ta armastab. Tüdrukul õnnestub see, kuna ta tunneb, et Krabat muretseb tema pärast ja ta süda on hirmul. Tänu armastuse jõule, nõidus puruneb ja veski kaob. Armastus päästis kõik, sest armastuse võluvägi on kõigist tugevam. 8. ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" ­ põhjused, miks Timm müüb naeru - et oma isa hauakivi ostuks raha saada; usalduse ja sõpruse teema teoses; Timmi sõbrad (kes, kuidas aitasid) Teema ,,Muinasjutuklassika" 9. Küsimused (võimalikud ka mõistutekstid) järgmiste muinasjuttude kohta:

Lastekirjandus
Tsunftikorraldus keskajal
6
doc

Tsunftikorraldus keskajal

TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise = meister rikkaks ei saanud, aga seisusekohaselt elas ära! · NB! Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: poliitiline ühing eesmärgiks poliitiline võitlus feodaali või rikaste kaupmeeste vastu sõjaline

Ajalugu
Mihhail Bulgakov-Meister ja Margarita-kokkuvõte peatükkide kaupa
14
odt

Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" kokkuvõte peatükkide kaupa

Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" Esimene osa Esimene peatükk: Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatuga Oli lämbe kevadõhtu. Mihhail Berilioz ja Ivan Nikolajevits Ponõrev (luulejtaja, varjunimega Bezdomnõi) istusid Bronnaja tänava pingil ja jõid aprikoosijooki. Äkki nägi Berlioz enda ees poolläbipaistvat pika mehe kuju. Ta sulges silmad lootuses, et nii nähtu kaob. Kui ta silmad avas oligi viirastus kadunud. Ta hakkas kaaslasega Jumala olemasolu üle arutlema. Mõne aja möödudes ilmus tänavale ühe musta ja ühe rohelise silmaga mees. Peagi sekkus ta vestlusesse. Mõlemad mehed arvasid, et ta on välismaalane ning püüdsid kindlaks teha millisest riigist mees pärit on ning kuidas ta nii hästi vene keelt oskab. Tuli välja, et mees on sakslane ning polüglott. Võõras ennustas Berliozile kuidas ta sureb.Teda pidavat tapma vene naine (kommunistlik noor), kes tal pea otsast lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i koosolek (Moskva k

Kirjandus
Bulgakov-Meister ja Margarita
9
doc

Bulgakov "Meister ja Margarita"

MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz ­ kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi ­ avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde ­ jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor. II peatükk Tegelased: prokuraator Pilatus, surmamõistetu Jesua e. (hüüdnimega) Ha-Nostri + mõned kõrvaltegelased Prokuraatori ette tuuakse surmamõistetu Jesua, kes kummalisel kombel ravib prokuraatori peavalust terveks ning peab kõiki headeks inimesteks. Teda süüdistatakse alusetult teplimässu ässitamises. Jesua ainsaks süüks on see, e

Kirjandus
Meister ja Margarita-Mihhail Bulgakov
12
doc

Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov)

Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) ­ MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) ­ poeet Woland (W) ­ saatan Pontius Pilatus (P) ­ Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) ­ tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) ­ surmamõistetu Levius Matteus (L) ­ Jesua õpilane Kaifa (K) ­ ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) ­ Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) ­ närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) ­ Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) K

Kirjandus
Meister ja Margarita-Mihhail Bulgakov
24
doc

Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov)

Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) ­ MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) ­ poeet Woland (W) ­ saatan Pontius Pilatus (P) ­ Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) ­ tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) ­ surmamõistetu Levius Matteus (L) ­ Jesua õpilane Kaifa (K) ­ ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) ­ Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) ­ närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) ­ Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) K

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun