Eduard Vilde - "Külmale maale" (0)

Kas inimene on olude ohver? E. Vilde „Külmale maale“

Eduard Vilde raamat „Külmale maale“ räägib vaesusest ja sellega seotud probleemidest. Samuti on väga suur osa armastusel ja sellel, kuidas inimesed peavad olude sunnil kuidagi hakkama saama, lihtsalt selleks, et ellu jääda.
Vaesus on ühiskonnas üheks suurimaks probleemiks. Selle pärast kakeldakse, varastatakse ning isegi tapetakse . Kui muu seda ei tee, siis nälg paneb alati inimese tegutsema.
Raamatu peategelane Jaan oli aus mees, kes elas koos ema ja õdede-vendadega ühes lagunenud saunas. Enim ta häbenes oma vaesust . Seda näitab ka see, et ühel päeval, kui ta haigena kirikusse läks ning sealt juba tagasiteel oli, pakkus Anni, hea naine, kellega nad juba ammused sõbrad olid, talle saia. Kuid mees oli esialgu põikpäine, ega tahtnud sugugi seda vastu võtta. Lõpuks ta siiski tegi seda, kuna pere oli kodus näljas ja vajas igat raasukestki süüa.
Jõukamad inimesed tammuvad vaestemate peal, nagu need poleks midagi väärt. Aeg, kus orjad täitsid mõisnike soove on küll möödas, kuid vahel tundub, et see hakkab tagasi tulema .
Samal päeval koduteel olles, kohtus Jaan oma tuttava Mihkliga. Nendest tuhisesid pidevalt mööda reed, mille eest pidi kraavi sügavasse lumme hüppama. Rikkurid, kes nendes olid, virutasid korra isegi piitsaga, ning ajasid pea-aegu alla ühe pimeda kerjuse.
Ka ausus maksab midagi. Kuid paneb mõtlema, kas ka juhul, kui pere sellepealt kannatama peab. Jaan oli oma põhimõtetega mees. Kui teekäijad tulid talle külla, siis söödi-joodi, kuid saades teada, et tegelikult tahavad nood oma varastatud kraami seal peita , siis viskas mees nad välja, isegi siis, kui nad pakkusid suurt tasu. Tegelikult seekord oli see ka tõeline vedamine, kuna varsti tulid sauna üle vaatama ametnikud, eesotsas Andre Vadiga, kes oli Anni isa. Too mees ei sallinud Jaani tolle vaesuse pärast.
Joomine maksab nii või teisiti kurjasti kätte. Kord kõrtsist koju minnes otsustad Jaan minna Tõnu-Jüri piiblitundi, mis talle teepeale jäi. Seal jäi ta magama ning ka viinaaurud olid tugevad. Muidugi ei saanud seda mainimata jätta ka Andre Vadi , kes samal ajal jutlust pidas. Häbistatuna asutas saunamees kiirelt sammud kodupoole.
Ühel päeval vapustas Piivamäe valla rahvast suur rööv. Nimelt murti sisse elumajadesse ning poodisesse, mis said palju rahalist kahju. Varsti saadi ka arvatatavad röövlid kätte, kellest kaks mõisteti süüdi. Tänu Annile, kes andis valetunnistuse, et Jaan öösel tema juures oli, pääses mees. Kuid hiljem ühe teise kraamivarjaja ütluste põhjal mõisteti nii Anni kui ka Jaan Siberisse. Kuid enne sinna sõitmist, abiellusid noored kongis, kes pealtvaatajateks olid vaid mõned vangid ja mehe pere.
Eduard Vilde raamat „Külmale maale“ oli kohati päris huvitav raamat. Kõik need pettused ja draamad , mis sel ajal olid, muudsidki selle teose lugejatele köitvaks.
Inimestel pole alati olnud valikuid, mida teha, mida mitte. Kuid olude sunnil tuleb tegutseda nii nagu endale kui ka perele perele kasulikum on. See ei pruugi küll õige tunduda, kuid iga üks tahab elada ja seda peaks ta saama teha täisväärtuslikult.
Inimene on olude ohver. Seda näitas ka raamat „Külmale maale“, kus Jaanil polnud lihtlalt muud võimalust, kui minna halvale teele. Au ei maksa enam midagi, kui ennastki siin maailmas enam ei ole.