kirjutama Kuulati palju ladina keelt niiviisi õpiti see selgeks Naiskloostrid tuntud käsikirjade valmistajad Ka koolid õpiti kirjatarkuse algeid Kloostrite tähtsusest II Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks: Piiblit kirikuisasid muusikat meditsiinialgeid Haritud naisfiguure keskajal I Hildegard von Bingen Saksa nunn, kirjanik ja helilooja 8-aastaselt kloostrisse õppis lugemist ja kirjutamist Konsultandiks piiskoppidele, paavstidele ning kuningatele Esimene teadaolev ravitsemisoskust süstematiseerinud naisautor Haritud naisfiguure keskajal II Christine de Pisan Luuletaja, kirjanik, ajaloolane Veendunud naiste ja meeste võrdses arukuses Püüdis avada oma teoste abil naistele koolid Naiste hääl sai kuuldavaks tänu temale Haritud naisfiguure keskajal III Hrotswitha Saksamaa naiste loova kirjandus- liku kultuuri rajaja Uuris ajalugu, kirjutas luuletusi ja
keerulisem kui vasallide ja piiskoppide elu linna. Kuna talupojad pidid koguaeg raskeid töid tegema. Keskaegse orduriigi valdused sirutusid katkematult Leedu piirist kui Soome laheni. Tähtsamateks tugipunktideks olid Viljandi ja Tallinn. Orduriik jagunes väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister. Tähtsamaks Vana -Liivimaa maahärraks oli Riia piiskop. Riia peapiiskopile, nagu ka teistele piiskoppidele, kuulus teatavatel aladel nii vaimulik kui ilmalik võim ja seal oli ta täieõiguslik vürst. Neid alasid nimetati tema stiftiks. Piiskoppide vaimulikku võimkonda nimetati diötseesiks ja kogu Vana-Liivimaa jagunes eri piiskoppide diötseeside vahel. Kuna linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli, siis võib ka linnade tekkimist nimetada üheks oluliseks etapiks keskajal. Linnad tekkisid peamiselt mere äärde
LIIVI SÕDA 1.Kes on pildil ja millega ajalukku läinud? 4P Ivan IV ehk Ivan Julm- Balthazar Russow Ta läks ajalukku Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Liivimaa kroonika kirjutamisega. Venemaa valitsejaid enne 20. Sajandit. 2.Täida lüngad. 12P 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, osaliselt piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnriikidele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. 1557
takistuseks, jumalariik on avatud pigem viletsaile ja põlatuile, Hereetsia ketserlik väärõpetus, vähemusse jäänud seisukohad. õpetus leidiski pooldajaid alamkihtides, tekitas ülemkihis umbusku. Ariaanlus alguse pani piiskop Arius, nad väitsid, et Kristus on Suhted juutidega olid vaenulikud: Jeesuse meelest hülgasid juudi inimlik mitte jumalik ja ei saa olla Isaga samaväärne. Piiskoppidele preestrid tõelise armastuse jumala vastu, pöörates liigselt polnud see õpetus vastuvõetav ning ortodoksseks kuulutati, et tähelepanu religioossete ettekirjutuste järgimisele; juudi preestrid Krtistuses on jumalik ja ilmalik ühendatud. Ariaanlus kuulutati nägid Jeesuses Moosese seadusest taganejat, kes eksitab juute hereetsiaks, aga levis germaanlaste seas. tõelise messia ootelt
Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla). Maaisandate omavahelised suhted Keskaegse Liivimaa sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus. Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik kord jäi täpsemalt määratlemata. Piiskopid väitsid, et ordumeister on küll maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab piiskoppidele alluma või olema neist läänisõltuvuses. Ordu ei soovinud sellest midagi kuulda. Võitluses võimmu pärast sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadenigi. Tülide vahekohtunikuks oli paavst. See andis Rooma kirikule ülihea võimuluse kohalike jõududega manipuleerida ja nõudis tüli osapooltelt suur väljaminekuid. Kuna paavst nimetas piiskope ametisse, ordu ja toomkapitiil esitasid kandidaadid. Teravaks muutus olukord 15
vaimulikele ei jagataks ametitunnuseid (nt sõrmus, sau). Paavsti diktaat- paavst palkab/vallandab piiskoppe, paavst annab keistile võimutunnused, paavst võtab keisrilt võimu, paavsti kohtuotsuseid ei või vaidlustada 1076. oli tüli väga hull, Gregorius 7. vallandas piiskopid, nemad ei tahtnud alluda, hull sagimine oli, rahvas närvas. Heinrich 4 oli siis keiser. Keiser seisis 3 päeva paljajalu lumes ja sai sellega paavsti andestuse. 1122. a Wormsi konkordaat piiskoppidele andis võimu paavst! Investituurtüli lõpetus. Innocentius 3 suurima mõjuga paavst. Sekkus asjadesse kui karta oli pattu. Suur osa euroopast sõltus paavstivõimust. Aquino Thomas tuntud teoloog. ,,Summa Theologiale" ,,Summa contra gentiles" Selgitas teadmisi ja seisukohti. Käsitleb kristliku uskumise ja inimmõiguste vahekorda. Ketserlus- kiriku kommetest ja kristlikest ideaalidest eraldus liikumine. Kirik proovis neid maha suruda.
ja Pärnumaa. Kuramaa piiskopkond, vaeseim, ei ajanud iseseisvat poliitikat, piiskop ja toomhärrad saksa ordu preestrid, Lääne-Läti Võõrvõimude omavahelised suhted Saksa ordu ja piiskopide vaheline võimuvõitlus Põhjus: Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpselt määratlemata Piiskopid: ordumeister maa kaitse kõrgeim juht, allugu piiskoppidele Ordumesiter: ordu allub otse paavstile, piiskoppide ilmaliku võimu piiramine vaidlus viis kodusõjani vahekohtunik paavst, manipuleeris, nõudis kingitusi piiskopid palusid toetust teistelt valitsejatelt tüli lõpetamiseks kutsuti kokku Danzigi kongress, selle otsused nõrgendasid Liivimaa sõjalist jõudu Välispoliitika Linnad esindasid Hansa Liidu kaubandushuve, hoidus agressiivsest välispoliitikast Aktiivseim saksa ordu
võisid hõlmata mitukihelkonda. · Ametimõis-ametkondade keskus · Vakus ametkonnad jagunesid omakorda vakusteks (4-6) küla Maaisandate omavahelised suhted · Saksa odru ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus, mille vastuolu juured ulatusid 13.sajandi alguusesse, mil Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpsemalt määratlemata. · Liivimaa piiskopid väitsid, et ordumeister on maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab siiski piiskoppidele alluma või olema neile lause läänisõltuvuses. · Saksa ordule see jutt ei kõlvanud, sest erinevalt mõõgavendadest, allusid nemad otse paavstile, pealegi piiskoppide ilmalik võim oli piiratud. · Jõuti kodusõdadeni. · Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli paavst. See andis Rooma kirikule ülihea võimaluse kohalike jõududega manipuleerida ning nõudis tüli osapooltelt suuri välja minekuid ühesõnaga sai neid petta ja kõikke välja meelitada.
Väikevasallid vaesusid, kuna tühjaks jäänud maa ei suutnud selle omanikku enam toita. 4. Suhted Vana-Liivimaa maahärrade vahel ja naaberriikidega. Keskaegse Liivimaa sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuõitlus. Selle juured ulatusid 13.sajandi algusesse, mil Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi määratlemata. Piiskopid soovisid, et ordumeister alluks piiskoppidele või isegi olema neist lausa läänisõltuvuses. Saksa ordu ei soovinud seda kuuldagi. Võitluses sepitseti intriige, mille kohtunikuks oli Rooma paavst, kes lõikas sellest kasu meelitades osapooltelt välja kingitusi, et nood saaks oma soovi. Kuna paavtid nimetasid ametisse ka piiskoppe, toimus ka piiskopitoolide täitmisel võitlus, toomkapiitli ja Saksa ordu kandidaatide vahel. Kui ordu seljatagune oli kaitstud, siis surus ta Liivimaal läbi oma
Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris liikmete tootmistegevust ja korraldas ka sotsiaalabi, kontrolliti toodangu kvaliteeti, kaitsti end üheskoos tsunftivälise toodangu eest. Kes oli Vana- Liivimaal tugevaim relvastatud jõud? Saksa ordu. Kes oli Vana-Liivimaal kõrgeim võimukandja? Riia peapiiskop. Maaisandate omavahelised suhted: nende vahel oli võimuvõitlus, Riia peapiiskop väitis, et ordumeister on maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab alluma piiskoppidele, Saksa ordu allus paavstile; sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadeni.
Venemaa Taani 9. Miks muutus välisoht 15.saj suuremaks? Sest Liivimaa oli killustatud ja ebakindel ning naaberriigid tugevad ja moodustasid omavahel liite. 10. Selgita, kuidas sai Tartu maksu küsimus Liivi sõja ajendiks? Venemaa tahtis Tartu maksu. Seda lubati alguses maksta, aga ei makstud ning Venemaa sai selle sõja algusel ettekäändeks tuua. 11. Mis küsimuses saavutas Ordu edu Danzigi kongressil? Mis järeleandmisi tuli ordu teha vastutasuks piiskoppidele ja vasallidele? Saadi edu küsimuses, et edaspidi valitakse Riia piiskop Ordu liikmete seast. Järeleandmise tehti selles, et vasallid said vabaks ja võsid maad pärandada. 12. Mis rolli täitsid Maapäevad? Maapäevad toimusid igal aastal ja seal arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati amavahelisi tülisid, määrati makse ja astutati samme talurahva põgenemise vastu. 13. Mis seisused võtsid osa Vana-Liivima Maapäevadest?
kirjas tähendas vastristitute paganausulisi või paganausule kalduvaid suguvendi, peame siingi otsusele jõudma, et siin teotsevad ühes venelastega paganausulised või paganausule kalduvad eestlased, kes ka vastristitute vastu vaenulikud on, kes piiskopi ja ristiusu poole hoiavad. Teiselt poolt jälle öeldakse kaebuses, et ordu rõhub Järvamaa vastristituid sellepärast, et need kirikuga ühinesid (pro eo quod ecclesie adheserant, Livonica 21, 19). Ordu püüab piiskoppidele, kirikuile ja vastristituile orjuseiket peale sundida, niipalju kui see tema võimuses. Kui paganad pöörduvad ristiusku, teeb ordu nendega lepingu, et nad temale alalist maksu (censum) maksaksid, (kirikliku) kümnise (decimae) maksust neid jäädavaks vabastades (21, 32). Vahel takistavad nad koguni ristimist, et vastristitud ei alistuks kirikule ega seisaks kiriku kaitse all ja ordule ei läheks eriline maks kaduma (21, 33). Nad pressisid saarlastelt 1000 oseriini (=
a kus siis peeti esimene jumalateenistus. Lossivaremeid aga kasutati seltskondade pildistamisel ja park muutus kõikide armastatud puhkepaigaks. VALGE DAAMI LEGEND Haapsalu toomkiriku lõunaseina külge ehitatud ümmarguse ristimiskabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel naisterahva kuju, keda on hakatud nimetama Valgeks Daamiks. See on üks esimesi Valge Daami legende, ülejäänud lähtuvad sellest algvarjandist. Ajal mil loss veel Saaremaa piiskoppidele kuulus, oli üks toomhärra, kes pidi rangete kloostrielu reeglite järgi elama, ühe kooripoisiks ümberriietatud naise enese juurde toonud. Kaua aega ei avastatud nende saladust; kui aga piiskop ükskord Haapsalusse tuli, tekkis tal kahtlus ja ta pani toime läbiotsimise. Kui toomhärrad parajasti kirikus viibisid, otsiti kahtlusaluste eluruumid läbi ja leiti, et see, keda siiani oli kooripoisiks peetud, kandis naisterõivaid. Piiskop kutsusotsekohe kokku toomkapiitli
Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn. Põhjamaade Seitsmeaastase sõjaga (1563-1570), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Poola ja Lübecki vastu ning nn. Kahekümneviieaastase sõjaga (1570- 1595) Rootsi ja Venemaa vahel. 2 Liivi sõja põhjused. 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis
Liivi Sõja Lisa Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480 81 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter
Saksa ordu ja piiskoppide võimuvõitlus. Poliitilised intriigid, kodusõjad. Vahekohtunikuks paavst. Piiskopid palusid toetust ka teistelt valitsejatelt (nt Leedu vürstid) Riia ja Saare-Lääne piiskopiks ordu soositu > ainus sõltumatu juht Tartu piiskop Damerow. Sõlmis liidu valitsejatega Saksa ordu võimu murdmine Liivimaal. 1396 ordu vallutas Tartu 1397 Danzigi kongress Kompromiss, tunnustati Roomast antud ordu privileegi (Riia piiskopi tihe seos Saksa oduga); ordu tegi piiskoppidele ja vasallidele järeleandmisi (loobus õigusest nõuda sõjakohustust). Seisuste esilekerkimine ja maapäevad 14. saj läänimeeste ja linnade suurenev roll Vasallid ühinesid rüütelkondadeks. Liivimaa iga-aastased linnapäevad, kaubaküsimused. 1420 maapäevad maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad. Välissuhted Aktiivseim jõud Saksa ordu Piiskopid kaitsepositsioonil 14. saj lõpp ordu positsiooni halvenemine
10. Lääni- ehk feodaalsuhete väljakujunemise põhjused ja eeldus. Feodaalsuhete välja kujunemise põhjused: 1) professionaalsete rüütlite ratsaväe tekkimine, kellele maksti teenistuse eest maaga. Maa andjat nimetati senjööriks, maa saajat vasalliks. Kõrgeim senjöör oli kuningas, kes läänistas maid endast madalamal astmel olevatele aadlikele (hertsogitele, vürstidele, krahvidele, piiskoppidele jt), kes omakorda länistasid maid edasi endast madalamatele aadlikele (nt.parunitele). 2) vajadus luua stabiilne võimusüsteem, et tagada riigi kestmine. Süsteemi eesotsas oli kuningas, kes pakkus kaitset neile, kellele ta oli maad läänistanud (suurfeodaalidele), need endast madalamatele feodaalidele ning viimsed rüütlitele, kes pakkusid kaitset talupoegadele. Kehtis reegel: minu vasalli vasall ei ole minu vasall
· saksalsed elasid linnades. · mingil määral oli ka orje ehk trääle (võlgnikud ja sõjavangid). 16. sajandil oli Eestis elanike arv tõusnud 300 000. Oli agraarühiskond (ligikaudu 94% rahvastikust olid talupojad). Eestlaste vaimuelu Vana-Liivimaa siseolukord 1347. sai Eestimaa suurimaks maavaldajaks Liivi ordu. Piiskopid ei tahtnud ordu juhtpositsiooniga leppida.Väitsid, et ordumeister on küll maa kõrgeim juht, kuid peab alluma piiskoppidele. Ordu allus oma reeglite järgi vaid paavstile. Võitluses võimu pärast tekitati intriige ja jõuti kodusõdadeni. Protestiks ordu vastu vahetasid piiskopid oma valged rüüd mustade vastu. Ordu nägi selles autoriteedi õõnestamisest ja okupeeris piiskopide mõisad. Nimetatakse rõivastustülideks. 14. sajandi teisel poolel jäi Liivi ordust sõltumatuks vaid Tartu piiskopkond, mille eesotsas oli Dietrich Damerow. Hakkas organiseerima sõjakäiku ordu vastu, vahendeid ei talitud. 1396.
Olukord vaibus umbes 1525, kõige suuremad jutustajad saadeti välja ja reformatsioon vaibus. Melchior Hoffmann-üks suurematest jutustajatest ja rahva ässitajatest(eelkõige Tartus) Vana-Liivimaal reformatsiooni pooldajad olid linnas olevad vaesed inimesed. Talupoegadeni see ei jõudnudki. Ka keskmise jõukusega linnakodanikud ja palju maa-aadlikke(feodaale) Feodaalid pooldasid, sest nemad allusid piiskoppidele ja ordumeistrile, nad tahtsid nõrgestada katoliku kirikut, et ise otsustusõigust saada rohkem. Pooldajateks olid aga vaimulikud,piiskopid,ordumeister. Pärast reformatsiooni vaibumist ei tunud kohe siia Lutheri kirik, kuna nendest põhimõtetest ju aru ei saadud. Terve 16 saj vältel säilis katoliku kirik, aga säilisd ka reformeeritud kogudused. See, et me täna oleme lutherlik riik on sellepärast, et me 16 saj langesime Rootsi võimu alla. Rootsi võim kinnistas täielikult luterluse
Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn. Põhjamaade Seitsmeaastase sõjaga (1563-1570), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Poola ja Lübecki vastu ning nn. Kahekümneviieaastase sõjaga (1570-1595) Rootsi ja Venemaa vahel. 3 1. Liivisõda 1.1 Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis
Kord pärast muistset vabadusvõitlust. Eesti aladel kujunes välja 4 erinevat haldusjaotust.1) Taani valdus(P-Eestis)13-20 saj sõna eestimaa ainult põhja valduste kohta. 2) Ordu alad- Kõige suurem sõjaline ja ilmalik võim siin aladel.. 3) Tartu piiskopkond-kuulus Riia peapiiskopile. Riias oli peapiiskop, kellele kuulusid ka Eesti aladel mingid maavaldused. Riia peapiiskop läänistas maad eestis olevatele piiskoppidele . 4) Saare-lääne peapiiskopkond, kuulus ka riia peapiiskopile Maahärrad- need, kellele kuulus maa. Maahärradeks olid Tartu piiskop, Saare-lääne piiskop, Taani kuningas, Ordumeister Selline haldusjaotus oli 13-16 saj keskpaik, võib nim ka Eesti alade poliitiliselt killustatuse ajajärguks. 13-16 saj nim kas ORDUAEG või VANA LIIVIMAA AEG. Omavahel 4 maahärra vahel pidevalt konfliktid ja kodusõjad. Ordul ja Taanil kujunes sõda ja arusaamatus Järvamaa pärast
b. Piiskopid kui sõjaliselt nõrgem pool palus ordu vastu abi Euroopa teistelt valitsejatelt või Liivimaa välisvaenlastelt (nt Leedu): · Vaatamata välisabile pidi Tartu piiskop Damerow alistuma orduvägedele 1396, kui linn vallutati. · Tüli lõpetati Danzigi kongressil kompromissiga Riia peapiiskopkond seoti tihedalt orduga (kõrgvaimulikud pidid olema ordu liikmed), vastutasuks olid ordu järeleandmised piiskoppidele ja vasallidele (kodus(?) piiskopi vasallide kohustus osaleda ordu sõjakäikudel ja maakaitsel). 4. Seisused ja maapäevad a. Maaisandad nõrgenev võim: · Sisepoliitilises heitluses vajati sõjalist tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks järeleandmisi. b. Vasallidest läänimehed: · Oma huvide kaitseks ühineti rüütelkondadesse vasallide seisuslikku ühingusse, mis oli igas piiskopkonnas. c. Tulutoov hansakaubandus tõstis linnade osatähtsus: · 14
Kõrgemad vaimulikud ( alates piiskopist) ei tohi olla abielus, seetõttu on nad kas mungad või lesed. Õigeusu preesterkond jaguneb nii : 1) p a t r i a r h i d ( kirikupead); 2) metropolid ( mingi riigi või suurema maa- ala ülempiiskopid); 3) peapiiskopid ja piiskopid; 4) ülempreestrid ja preestrid; 5) diakonid ( preestrit abistavad alamvaimulikud). Mingeid erilisi munga- ja nunnaordusid, vennas- või õeskondi õigeusu kirikus pole. Kloostrid alluvad piiskoppidele. Suurem osa õigeusu kirikuid on iseseisvad ehk a u t o k e f a a l s e d, väiksem osa - a u t o n o o m s e d. Õigeusk on levinud Kreekas ( seal on ta riigiusk, Kreeka õigeusu kirikupead - oikumeenilist Konstantinoopoli patriarhi - peetakse patriarhide seas auväärsuselt esimeseks, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes, Gruusias, Serbias, Tsernogoorias, Makedoonias, Bulgaarias, Rumeenias ja Moldovas. Õigeusk on omaseks saanud ka vene võimu alla jäänud soome - ugri rahvastele, sh
(feodaalid sõlmisid pagenute väljaandmise lepinguid), 16. sajandi I poolel kogu talurahvas, tekkis pärisorjus. Pagenute väljaandmise küsimus oli 15. ja 16. sajandil linnade (eriti Tallinna) ja mõisnike vaheliseks tüliobjektiks. Vana-Liivimaal polnud seega ühtset kõrgeimat võimu, ent 1420. aastatel tekkis ühtne maapäev (valitsejate ja nende seisuste esindajate kogu). Viimasest kujunes 15. sajandi jooksul Liivimaa olulisim poliitiline organ, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka maaisandate vasallid ning kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Riia). Liivimaa maapäev oli Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim. Liivimaa maapäev eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Maapäev on toimunud Valgas ja Volmaris ning vastavalt kohale on kasutatud ka nimesid Valga maapäev ja Volmari maapäev. Maapäeval kujunes välja neli erinevat kuuriat (seisuste kogu):
kohtuvõim) läksid samuti üle vasallidele. Maaisanda tähtsus vähenes formaalsuseni. Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks, mis võisid hõlmata mitu kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis. Ametkonnad jagunesid vakusteks, 46 küla. Sisepoliitika Sisepoliitiline telg Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus, kuna nende vahekord jäi täpselt määratlemata. Riia peapiiskop väitis, et ordu peab piiskoppidele alluma või olema lausa läänisõltuvuses. Ordut see ei huvitanud, sest nemad allusid otse paavstile. Tülide vahekohtunik paavst > manipuleeris. 15.saj lõpul õnnestus ordul saavutada endale meelepärase kandidaadi määramine nii Riia kui ka SaareLääne piiskopitoolile. Kuna ordu tugevnes, hakkas tööle vastasrinne, mille juhiks tõusis Tartu piiskop Damerow. Ta asus välistoetust otsima, sõlmiti liit Saksa kuninga, Mecklenburgi ning PommeriStettini hertsogi ja Leedu suurvürstiga
saj kristlike koguduste kohtumistel vastuvõetud otsustest (canones juhtnöör), millele hiljem lisandusid paavstivõimu dekreedid. 12. sajandil sai paavsti kuuriast kõrgeim õigusistants. 5. saj töötas paavst Gelasius I välja kahe mõõga doktriini keiser on kiriku poeg, kellele on antud mõõk valitsemaks maistes asjade üle ja mõistmaks õigust maistes asjades (regalis potestas), kuid kirikliku ehk jumaliku õigusemõistmise õigus on antud paavstile ja piiskoppidele (auctoritas sacrata pontifisuim); keisri autoriteet pärines jumalalt ja seetõttu ei võinud ta tegutseda jumaliku korra vastu. Rooma õigust tõlgendati ja muudeti kiriku kasuks, nt pidi kirik testamendis saama ühe poja osa. Kanooniline tsiviilprotsess tunnistas vaid kirjalikke do-kumente mida pole kirjas, seda pole olemaski. Gratianus ja Corpus iuris canonici: Munk Gratianus, kes oli Bolognas pühendanud ennast kirikuõigusteaduse õppimisele ja uurimisele, koostas 1140
mõistega. Erinevalt saksa reformatsioonist, kus katoliku piiskopid ei tulnud üle usupuhastajate poolele, säilis Inglismaal piiskopiamet ajaloolises järjepidevuses. Reaktsioonina Cromwelli-aegsele puritanismile hakati 17. saj keskpaigas Inglise kirikus piiskopiametit kiriku ühtsuse ja katoolsuse tagajana kõrgelt hindama. 1662. aasta ordinatsioonikord sätestab, et edaspidi kuulub diakoni, preestri või piiskopi ordineerimise õigus üksnes piiskoppidele. Kõrgkiriklik suund sai uut hoogu eriti 19. sajandil seoses nn Oxfordi- liikumisega, mille üheks eestvedajaks oli John Henry Newman. Tema silmis oli anglikaani kirik katoolse (üleilmse) kiriku üks haru, kõrvu Rooma-katoliku ja Ida-õigeusu kirikutega. Mandri-protestantidesse suhtus Newman umbusuga, 7 pidades neid pigem sektantideks. Hiljem läks Newman üle katoliku kirikusse
Eestlaste naabrid läksid ordu poolele üle KESKAJA ALGUS EESTIS Halduslik korraldus Eesti ala jagati peale Muistset vabadusvõitlust neljaks. Põhja-Eesti sai kuuluma Taani kuningale ning kandma nime Eestimaa Hertsogkond. Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa moodustasid Liivi orduriigi ja jäid kuuluma ordumeistrile. Saaremaa ja Lääne-Eesti moodustasid Saare-Lääne piiskopkonna. Kagu-Eestis oli Tartu piiskopkond. Kaks viimast allusid vastavalt oma piiskoppidele. Kiriklik korraldus Ristiusustamisega kaasnesid ka "ristiusuliste kohustused". Kirikule läks kümnis, st.kümnendik saagist. Liivi ordu, algselt vaimulik rüütliordu, väljus aga piiskoppide kontrolli alt. Tähtsaimaks vaimuliku võimu kandjaks oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu piiskop ja Saare-Lääne piiskop ja ka Kuramaa piiskop Lätis. Talurahva olukord Ristiusu vastuvõtnud kuulutati isiklikult vabadeks inimesteks. Ometi talurahva olukord halvenes.
vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. Eellugu: 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis
Kuidas katoliiklikuks? See pole sama, kuna germaani hõimud olid algul ariaanlikud - Kõige kauem olid langobardid ariaanlikud, kuni 8-9 sajandini - Frangid aga võtisd katoliikluse kohe vastu - Rooma riigis sai kristlus valitsevaks ka proivntsides rooma riigi ajal:ntx briti saartel - Peale riigi lagumemist tugevnesid ka regionaalsed eripäras: briti saartel tekkis keldi kirik,mis ei allunud paavstile - Iirimaale jõudis ristiusk 5. Saj - Kloostrid allusid yldjuhul piiskoppidele - Varakristlikus praktikas oli kristlaseks saamine pikaldane protsess - Õpilaseks vastuvõtmine toimis läi toimingu: Prima Signatio e. Esimene märgitsamine - Iiri kloostrid olid varakeskajal olulised keskused - 8. Sajandil tegid head mijsonitööd anglosakslased, madamaaldes. Bomfatius: tegutses Tyringis, Essenins jne. Asutas mitmeid kloostreid, taasrajas kirikuorganisatsiooni saksamaal.Köln, Meinz said peapiiskoppide residentsiedks
Aeg oli selleks soodne, sest Saksa Ordu ja selle Liivimaa haru laiutamine ning agressiivne välispoliitika olid kõik naabrid vihale ajanud. Ordu puhtsõjaline üleolek muutis Tartu piiskopi diplomaatilise edu küll kiiresti täielikuks lüüasaamiseks, kuid rahvusvaheline surve sundis ordut nõustuma tüliküsimuste lahendamiseks Danzigi kongressi kokkukutsumisega 1397. aastal. Sellel tuli ordul oma formaalse juhtpositsiooni tunnustamise eest teha piiskoppidele ja vasallidele terve rida järeleandmisi. Saksa Ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen andis muuhulgas Harju-Viru vasallidele privileegi, mida tuntakse Jungingeni armukirja nime all ja mis laiendas nende pärandamisõigust oma läänidele sedavõrd, et need muutusid sisuliselt vasallide pärisomandiks. Analoogilised armuõigused kauplesid endale hiljem välja ka piiskopkondade lääni-mehed. Vasallide ja linnade osatähtsus kasvas eriti pärast
aastani eksisteeris 6 sellist ala: Taanile kuuluv Eestimaa hertsogkond, Saksa ordu Liivimaa haru valdused, Riia peapiiskopkond ning 3 piiskopkonda: Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu. Pärast 1346. aastat liideti Taani valdused orduvaldustega. Vana-Liivimaal polnud seega ühtset võimu ega kuni 1420. aastateni ka ühtset maapäeva (seisuste ja valitsejate esindajate kogu). Maapäevast kujunes 15. sajandi lõpuks Liivimaa olulisim valitsusorgan, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka maaisandate vasallid ning kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Riia). Ametlikult oli Liivimaa Saksa-Rooma riigi ala, kuid keisri võim oli puhtalt formaalne. Suhted Saksa-Roomaga tihenesid alles 16. sajandil, kui loodi keiserlik kammerkohus ning Liivi ordumeister sai riigivürstiks ja piiskoppidega võrdseks valitsejaks Liivimaal. Vana-Liivimaa hakkas lagunema 1558. aastal, mil algas Vene-Liivi sõda ja konföderatsiooni idaosa okupeerisid venelased. 1559
talle kuuluva läänistuses elavate talupoegade maksudest. Vasall, kes koos perekonnaga elas linnuses, käis koos saatjaskonnaga kord aastas määratud päeval talupoegadelt makse kogumas. Neid päevi nimetati vakuseks. Koos sellega peeti ka kohtuistungeid, kuna kohtuvõim kuulus vasallile. Piiskopkond Eesti varane keskaeg oli mitmes mõttes üleminekuperiood, mil maa vallutajad panid maksma uue halduse ja kirikliku korralduse. Tekkisid piiskoppidele alluvad haldusüksused ehk piiskopkonnad. Piiskopkondades teostasid kohalikku võimu piiskoppide sakslastest vasallid. Pärast seda kui Saaremaa oli allutatud ja paavstile alluva kirikuriigi loomine ebaõnnestunud, koosnes nn. Vana-Liivimaa konföderatsioon viiest väikesest feodaalriigist: Ordule kuuluvad alad, Riia peapiiskopkonna valdused, Kuramaa piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Sachsenspiegel Põhja-Saksa aadli õiguskoodeks, mis keskajal oli ka Liivimaa
aastal. Väidetavalt reetis ta sõja käigus mõni kristlasest sõdur. Keskaegsete allikate sõnul oli tegemist taevaste vägede sekkumisega. 5. Õpetuslikud vaidlused neljanda sajandi kirikus. Esimene ja teine oikumeeniline kontsiil. Triniteediteoloogia. Donatism. Ariuslus. 325. aastal kutsus keiser Constantinus I kohale Nikaia I kirikukogu. Konstantinus I ei huvitunud niivõrd teoloogilisest debatist kuivõrd pragmaatilisest kaalutlusest läheneda mõjukatele piiskoppidele, et vastuvõetavad riiklikud otsused enam konsensuslikud oleksid. Nikaiasse kogunes väidetavalt üle 300 kirikuisa, arutati triniteediõpetuse üle ning ka kristoloogilise kaanoni üle. Tähtsaim küsimus 4. sajandil näis olevat, milline on triniteediõpetuses Isa ja Poja suhe kas Kristus Jumala pojana on oma isaga täiesti võrdne või vaid sarnane? Erinevaid seisukohti eristati nelja erineva mõistega. Homouusoslased uskusid, et Jeesus ja Jumal on olemusühtsed; homoiuusioslased, et
ristisõdijad oli 13.sajanil vallutanud, jagunesid nelja piiskopkonna vahel: Riia, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa.1255.aastal sai Riia peapiiskopkonnaks. Formaalne kõrgeim võimukandja oli Riia peapiiskop, kelle nimetas ametisse Rooma paavst. Järgmisena andis keiser lääni 1225.aastal Tartu piiskopile, Alberti vennale BUXHOEVDENI HERMANNILE, mõni aasta hiljem ka Saare-Lääne ja Kuramaa piiskoppidele. Põhjas loodi Taani vallutatud aladel Eestimaa hertsogkond. - Kehtestati feodaalsuhted. - Ristiusustamisega kaasnesid kultuurivahetus ja uued tehnoloogiad. Kohe pärast vallutust loodi kihelkonnad, mille keskusteks oli olnud linnamägi. Nende keskusteks said kirikud. (vajaduse korral sai neid ka kasutada kaitserajatistena). Ristimine oli formaalsus. Kuna kirikute vahemaa oli tihtipeale suur ning presstriamet Liivimaal ei
tänapäeva Eesti ja Läti alad) koosnes mitmest osast: 1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346) 2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest - Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele) - Ordul ja piiskoppidel oli vasalle: Läänimehed-mõisnikud: aadliseisuse algus. Esimesena hakkas territoriaalne vasallkond arenema rüütelkonnaks Taanile kuni 1346 aastani kuulunud Harju-Virumaal. - Vana-Liivimaa maapäev alates 1420ndatest. Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: talupoegade olukorra õiguslik alus - Sakslaste koloniseeritud Elbe idapoolses piirkonnas kasutati erinevat läänisüsteemi kui Lääne-
ametisse valitseja, kelle maaaladel kirik asus. Kõik olenes sellest, kui palju vabadust suutis kirik endale välja võidelda, ehk kui palju ta valitsejast sõltus. Kuni 12. Sajandini valis piiskoppe toomkapiitlid, millesse kuulus 12 toomhärrat. 12. Sajandil võttis selle võimu endale aga paavst ja hoidis seda hiliskeskajani. Pallium - kiriklik rõivastus. Mida esialgselt kandsid ainult paavstid, aga mida paavst hakkas edasi määrama metropoliitidele ja osadele tähtsamatele katoliku kiriku piiskoppidele. Mungaordud Benediktlaste õpetus lähtub Nursia Benedictusest. 6. sajandil valitses oli oht, et Benedictuse reelgid (RB) vajuvad unustuste hõlma, kuid pärast mõningasi arenguid kuulutati 23. augustil 816. aastal RB Prantsusmaal riiklikuks ja kõikidele kloostritele kohustuslikuks seaduseks. Siit alates said benediklaste kloostrid täieliku domineerimise osaliseks, kuni 12. sajandini kui tõusid esile uued ordud ja hakkasid benediktlastega konkureerima. Milles seisnes Benedictuse õpetus?
siis ta jutustas paavstile Liivimaa asjadest, Liivimaa oleks kui Maarjamaa - kas selles saab näha juriidilist akti või on tegu retoorikaga - tõenäoline viimane variant. Liivimaa ei olnud erandlik, aga et tegu oli Pühale Maarjale pühendatud piirkonnaga, selles ei saa näha aga juriidilist akti. Diskuteeritav on ka see, millal sai Liivimaast osa Saksa Keisririigist - vaieldava juriidikaga, nimelt on Saksa keisrid andnud oma toetusürikuid Liivimaa piiskoppidele, kas nad tegutsesid seda tehes Saksa kuninga rollis, millises rollid need keisrid neid dokumente on andnud on vaieldav. See, mille juurde me saame jääda, et Liivimaa ---? 13. sajandil sai riigi vürstideks, paganatelt allutatud alad anti neile lääniks keisri poolt, samas jäid need läänistusaktid formaalseks ja ka 14. sajandil veel olulisem oli paavsti roll Liivimaa asjus kui keisrite oma
kristlaste üle, keiser kaasaarvatud. Keiser on kiriku sees, mitte selle üle. Piiskopid otsustavad keisrite üle, mitte vastupidi. Moraaliküsimustes on vaimulikel juhtidel kohustus, mitte vaid õigus, manitseda keisrit. Muidu kristlane kuuletub tsiviilvõimule. Ambrosius sundis keiser Theodosiust Thessalonikes korraldatud veresauna pärast kiriklikult pattu kahetsema. Hiljem keeldus andmast kirikuhoonet ariuslaste kätte, öeldes keiser Valentinianusele, et kirikud kuuluvad piiskoppidele, paleed keisrile. Jõuga keisri käskudele vastu hakkamist aga ei pooldanud. 14 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Augustinus (354-430) Kui roomlastel määras poliitika tsiviilreligiooni, siis Augustinusel määrab religioon poliitilise korra.
Temalt pärines ka korraldus Michelangelo ,,Viimse kohtupäeva" paljad figuurid sündsalt kinni katta. Pius V [156672] kehtestas ranged meetmed simoonia (vaimulikuametiga hangeldamine) tõkestamiseks. Gregorius XIII [157285] viis 1582. aasta oktoobris läbi kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Katoliku kiriku reformimise viis lõpule paavst Sixtus V [158590], kes korraldas ümber kardinalide kolleegiumi ning sätestas piiskoppidele aruandluskohustuse Rooma ees. Tema ajal valmis ka Piibli uuendatud ladinakeelne tõlge Clementina (tõlke avaldamise ajal 1592 võimul olnud paavst Clemens VIII järgi). 4. ABSOLUTISM JA VALGUSTUS Riikluse areng varauusajal toimus isikukesksuselt (valitseja kui riikluse kandja) suurema institutsionaliseerituse suunas. Koos rahvusriikide kujunemisega asendus arusaam kuulumisest ühe või teise valitseja alamate hulka kuulumisega ühtsesse natsiooni. Robert Gaguin (,,Compendium
kristlaste üle, keiser kaasaarvatud. Keiser on kiriku sees, mitte selle üle. Piiskopid otsustavad keisrite üle, mitte vastupidi. Moraaliküsimustes on vaimulikel juhtidel kohustus, mitte vaid õigus, manitseda keisrit. Muidu kristlane kuuletub tsiviilvõimule. Ambrosius sundis keiser Theodosiust Thessalonikes korraldatud veresauna pärast kiriklikult pattu kahetsema. Hiljem keeldus andmast kirikuhoonet ariuslaste kätte, öeldes keiser Valentinianusele, et kirikud kuuluvad piiskoppidele, paleed keisrile. Jõuga keisri käskudele vastu hakkamist aga ei pooldanud. Augustinus (354-430) Berber Thagastest (Kartaago lähedalt?). kristlasest ema Monica. Elas väga aktiivset elu nii töö- alaselt (õppejõuna ja piiskopina) kui eraeluliselt - mitmed suhted, abieluväline laps. Augustinus oli tuttav pea kogu antiikharidusega nii Rooma traditsioonide ja ühiskonna kui kreeka filosoofiaga,
suhtub Inglise kuningas sellesse, et tema tütar ära põlati... -- Louis XI keeldus oma poega naitmast Inglise kuninga Edward IV (valitses 1461-- 1483) tütrega, nagu Edward IV soovis. «Hea kokkulepe» viitab Louis XI kavatsusele naita dofään Austria ertshert-sogi Maximiliani tütre Marguerite'iga. Coictier (ka Coitier), Jacqucs -- Louis XI ihuarst ning astroloog (surn. 1505 [?]). Lk. 34 Paater issandas -- tiitel, mis omistati piiskoppidele, mõnede! ajajärkudel ka kardinalidele. Kuldvillaku Ordu kantsler -- Kuldvillaku Ordu asutas Burgundia hertsog Philippe III 1429. aastal, hiljem oli Kuldvillaku orden Hispaania kõrgeim aumärk: kuldne jää-rakuju punase lindi küljes. Kuldvillaku Ordu nõukogu esimeest nimetati kantsleriks. Lk. 35. Saint- Simon, Louis de (1675--1755) -- Prantsuse poliitik ning memuarist. Tema «Memuaarid» (1756--1758) on tolle ajastu ajaloo põhiliseks allikteoseks. «...poe sildil kolm ketti
annaabi.ee 
