Hüdrosfäär (0)

Veebilanss on veekogusse või mingile maa- alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul
Rand on maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab
Rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa
Setete pikiränne on mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tugevus, vähemal määral hoovused
Tulv on veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus
Voolava vee energia: N = Qhg, kus N – voolava vee energia,Q – jõe vooluhulk [1 m3/s], h – vee paisutuskõrgus [1 m], g – raskuskiirendus
Haudmik on jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa
Koolmekoht on madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa
Soot on jõest eraldunud sängiosa lammil . Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks
Jõelang on piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga [m/km]
Delta on jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes, mida liigestavad paljud jõeharud
Infiltratsioon on vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse
Aeratsioonivöönd on maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku
Küllastusvöönd on maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega
Termaalvesi on kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi
Alanduslehter on igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala
Veeringe maal: joonis 6.2 õpikust lk 104
Merevee temperatuur ja soolsus : a) Temperatuur – maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub 92%, tagasi atmosfääri peegeldub 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1m paksuses pinnakihis , neeldumine lõpeb 30-40m sügavusel. Ookeani aastane keskmine veetemperatuur on igal pool 3-4 kraadi võrra kõrgem (17-180C), kui õhutemperatuur maismaa kohal. Põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur ligi 30C võrra kõrgem, kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond – termiline ekvaator – asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjuseks on polaaralade temperatuuride suur erinevus ja maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõunapoolkera vahel. b) Soolsus – Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus, mis sisaldab lisaks ka hõljuvaineid. Merevee keskmine soolsus on 35‰. Soolsuse erinevus maailmamere eri piirkondades on tingitud auramise ja sademete hulkade erinevustest. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub, umbes 2km sügavusest alates on soolsus püsivalt 34,6-35,0‰. Merevee mineraalses koostises on kõige rohkem NaCl (78%). Suurima osatähtsussega ongi kloriidid (NaCl, KCl, MgCl2 ), sulfaadid ( MgSO4 , CaSO4 , K2SO4 ) ja karbonaadid (CaCO3). Merevee soolsus mõjutab üpris otseselt elustikku , näiteks liikide arvu. See on suurim 35-40‰ soolsuse korral, kõige väiksem aga 5-15‰ juures.
Jõgede toitumine ja veerežiim:
Jõgede toiteallikad on lumevesi , sademed, mäeliustike jää ja põhjavesi. Jõgede veerežiim kajastab muutusi jõe veerohkuses, veetasemes ja voolukiiruses.
Suur- ja madalvesi esinevad korrapäraselt, tulvad esinevad juhuslikult. Suur- ja madalvesi esineb igal aastal, aga kõrvalekaldeid võib ette tulla keskmises tasemes ja vooluhulga suuruses. Erinevused võivad olla tingitud ka jõgede geograafilisest asendist. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele tavaliselt ka kaks madalveeperioodi.
Suurvesi esineb kevadel ja suvel. Kevadel siis, kui jõe suurim toiteallikas on sulanud lumevesi. Suvel siis, kui jõgi asub suurematel laiustel , kui jõgi algab kõrgmäestikust, kui jõgi toitub liustikuveest või kui jõgi asub mussoonkliimaga alal ja on mussoonvihmade periood.
Madalvesi esineb suvel ja talvel. Suvel siis, kui sademetehulk väheneb ja auramine suureneb kõrgema temperatuuri tõttu või kui jõgede põhiliseks toiteallikaks on põhjavesi + vihmavesi . Talvel siis, kui maapinna külmumisega kaasneb pindmise toitumise ajutine lakkamine , siis on jõe ainsaks toiteallikas põhjavesi.
Tulvad põhjustavad veetaseme lühiajalist järsku ja juhuslikku tõusu. Tulvad esinevad ebakorrapäraselt ja mitte igal aastal. Tavaliselt tekivad valglal sadanud hoogvihmadest, mõnikord ilma järsust soojenemisest tingitud lume ja liustikujää sulamise tõttu.
Põhjavee liikumise kiirus: v = k(h1-h2)/d =ki, kus v – kiirus ,k – filtratsioonimoodul, h1 ja h2 – põhjavee taseme kõrgus kahes eri kohas,d – nende kohtade vahekaugus
Reovee puhastamine: Veekogude ja nende elustiku kaitseks ehitatakse reoveepuhasteid. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt mehaanilist, bioloogilist ja keemilist puhastust. Mehaanilise puhastamise käigus eraldatakse reoveest ujuv praht ja muud jämedad tahked osakesed, naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Protsessi käigus toimub orgaanilise aine oksüdeerimine vees lahustunud hapniku abil. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Enamlevinud on happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite oksüdeerimine klooriühendite või osooni abil.