RISTIUSK & KIRIK Kevin Kuhi 10.B 2014 SKOLASTIKA Kooliteadus, kooliõpetus. Tugines muistsetele autoriteetidele(Piibel ja muud antiikteosed) Tuntumad kirjamehed Peamiselt ladina ja kreeka kirjanikud Tuntum Platon, Aristoteles, Hippokrates, Ptolemaios. Teoste sidumine loogikaga Teos ütles üht, mõistus teist. Arvamus, et papadel on juba kõik kirja pandud. Teoloogia Usuteadus Kõrgem positsioon keskajal teistest teadustest. Tradsiooniliselt mainitakse neid ka nimestikes esimesena Aquino Thomas (1225-1274) Usu kaks tasandit, mõistuslik & ilmutuslik Tema nende vastuolu ei näinud. Kirik suhtus temasse algul umbusklikult. Hiljem kuulutati ta pühakuks ja ta õpetus võeti katoliikluse aluseks, " Tomism" Miski mida pole olemas pole olemas. Kõik sünnib läbi millegi Roger Bacon (1214-1294) Olulisem matemaatika, Aristoteles pidas seda loogikast selgemaks. Suhtus skolas...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Lilija Soosaar Ristija Johannes Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Piiblilugu Ristija Johannesest 3 1.1. Ristija Johannese sündimise ettekuulutus 3 1.2. Maarja külastab Eliisabeti 3 1.3. Ristija Johannese sünd 4 1.4. Ristija Johannese kasvamine 4 1.5. Ristija Johannese jutlus 4 1.6. Jeesuse ristimine 4 1.7. Ristija Johannes satub vangi 5 1.8. Jeesus vastab vangistatud Ristija Johannesele ...
01.13 Õppevormid Loeng Dispuut 05.01.13 Trükikunst Euroopas 1440 05.01.13 Ebateadused Astroloogia- Ennustamine tähtede järgi Alkeemia- Püüd valmistada "Tarkade kivi", mis muudab kõik kullaks 05.01.13 Skolastika 1. Eelskolastika 8-12 saj 2. Kõrgolastika 12-13 saj 3. Hilis- e järelskolastika 13-15 saj Täielikult ristiusule ja piiblile pühenev õpetus, mis aksepteeris ka Aritotelest. 05.01.13 05.01.13 Leonardo da Vinci 05.01.13 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/paber_trukikunst_khenking.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/hiliskeskaeg_karoliinekorol.htm http://wiki.zzz.ee/index.php/Skolastika http:// www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/haridus-ja-teadus-keskajal-phikoolile www.kuuste.ee
William Miller oli alustajaks. Ameerika 1830 Õigeks mõistmine usu kaudu kristuse taastulek surnute ülestõus tuhadeaastane ajastus taevas jumala lõplik kohtuotsus maa uueksloomine hinnatakse tervisliku eluviisi ei tarbi alakoholi, narkootikume ega ei suitseta Eestisse jõudsid adventistid 19 saj lõpus esimene kogudus 1897aastal tallinnas Metodistis john wesley väidetakse et usuni jõudmine tuleb läbi meetodite lisaks piiblile veel 25 john wesley usuartiklit ja üldis seadust armastuse söömaaeg lepinguteenistus jõudis eestisse 1908 esimene kogudus oli kuressaares praegu eestis 24 kogudust Nelipühilase palju emotsionaalsema spontaalsus sai alguse 20 saj USA liiksmeid u 4000
kolm avarat teravkaarset eri kõrgusele paigutatud akent. Inglise tuudorstiilist on järeleaimatud vägagi omapärased kiriku siseruumi katvad puidust ristroietega rippvõlvid.1930.-1940. aastate vahel valiti põhivärvideks ligikaudu Eesti lipu värvid: lagi sinine tumepruunis raamistikus, seinad valged ja pingid peaaegu mustad. Vaatamisväärsused · Kirikuaia vanad paekiviristid. · Mälestusmärk esimesele eestikeelsele Piiblile (1739 Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlkes, mis avati 14. oktoobril 1989 250. aastapäevaks. · Puitpitsilise võrega altar maaliga "Kristus ristil" (C. Greger). · Võidukaare lõunaküljel kõrguv kantsel. · Oreliprospekt. · Hiigelsuur puidust kroonlühter. Vanast kirikust on säilinud vaid tornikellad (vanim on hiliskeskaegne). Kaks renessanss-stiilis
10 käsku Kolm maailma suurt religiooni kristlus, judaism ja islam peavad kümmet käsku ehk dekaloogi oma moraali alustaladeks. Vastavalt Piiblile kirjutas Jumal ise need käsud kivilaudadele ning need eristuvad selgelt paljudest teistest Iisraelile antud käskudest ja seadmistest. Piibel räägib, et kunagi juhatas mees nimega Mooses oma rahva Egiptusest välja Siiani mäe jalamile, sest just sealt kostis sarvehäält. Mägi suitses ja selle kohal oli ränk pilv. Siis ilmutaski Jumal ennast inimestele ja luges ette 10 käsku, kuna käskudest on mitu versiooni, siis toon ära käsud Luteri katekismusest. 1
Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne-Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, mis püsis kogu vaimulikkonda ühendava suhtlusvahendina. Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele ja see oli avaldanud muljet juba hilisantiigi kirikuisadele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne- Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel märal tõlgete vahendusel. Hästi
KESKAJA HARIDUS JA KOOLID Käty Kuusemets 10 H Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne- Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele
Samas paljud antiigi aegsed teadmised keelustati (Maa kerakujulisus, heliotsentriline maailmakäsitlus jne.). · Keskaegne kooliharidus: - Keskaegne kooliharidus oli suurel määral kiriku kontrolli all: koolid asusid peamiselt kloostrite ja kirikute juures, õpetajateks / õppejõududeks olid peamiselt vaimulikku seisusesse kuuluvad mehed ning õpetus tugines Piiblile. - Kogu keskaegne õppetöö toimus ladina keeles. - Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika (kirjutamine) retoorika (kõnkunst) dialektika (vaidluskunst) geomeetria aritmeetika astronoomia muusika - Haridust anti esialgu ainult kloostrikoolides, mis valmistasid ette tulevasi vaimulikke
10 käsku kas ainult usklikele Kolm maailma suurt religiooni kristlus, judaism ja islam peavad kümmet käsku ehk dekaloogi oma moraali alustaladeks. Vastavalt Piiblile kirjutas Jumal ise need käsud kivilaudadele ning need eristuvad selgelt paljudest teistest Iisraelile antud käskudest ja seadmistest. Piibel räägib, et kunagi juhatas mees nimega Mooses oma rahva Egiptusest välja Siiani mäe jalamile, sest just sealt kostis sarvehäält. Mägi suitses ja selle kohal oli ränk pilv. Siis ilmutaski Jumal ennast inimestele ja luges ette 10 käsku. Need on käsud, mida inimesed järgima peavad. Küll aga on need käsud väga vanad ja ei
Murranguperioodi muutused olid suuremad kui vanaeesti ja uuseesti perioodil. Toimusid mitmed keelemuutused. Näiteks häälikutes kadus ,,n" sõnade lõpust, analoogias kujunesid eitussõnad või vältevaheldused, grammatikas kujunes kaasaütlev kääne. Meie sõnavara hakkas üha rohkem muutuma, kui suurt rolli hakkas mängima grammatika. Võeti kasutusele vältevaheldus, mida uuris suuresti Karl August Hermann. Ta pani aluse ka esimesele eestikeelsele piiblile. Samuti mängisid suurt rolli keele arendamisel Otto Wilhelm Masing, Eduard Ahrens, Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Ferdinand Johann Wiedemann. O.W. Masing võttis kasutusele näiteks ,,Õ" tähe. Kreutzwald juurutas uue kirjaviisi ja tõi palju uusi sõnu ning termineid. Wiedemann kirjutas esimese eesti keele teadusliku grammatika. 20.sajandil olid Johannes Voldemar Veski ja Johannes Aavik eesti kirjakeele arendamise suurkujud
Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". ODÜSSEIA- jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumitest, kirjeldab inimeste igapäevast eluolu KESKAJA KULTUUR - Keskaegse kultuuri alustaladeks olid kristlik õpetus ja moraal ning antiikaja tedmised, mida püüti kokku sobitada ristiusu õpetusega kooliharidus oli suurel määral kiriku kontrolli all, õpetus tugines Piiblile. KREEKA TEATER-Teater tekkis täiesti utel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all
taevakehade liikumise abil kõik religioossete pühade ajad ja korra. Õigusteadus ja religioon on olnud samuti tugevalt seotud, sest varasem veendumus, et jumalad annavad seadusi ja tagavad nende täitmist ning oma sõnad kinnitatakse vandega (,,Ma vannun jumala nimel, et ma seda ei teinud" ; ,,Karistagu mind jumal kui ma valet vannun" ; ,,Olgu jumal mulle tunnistajaks" jne.)- kusjuures see traditsioon on ju säilinud ka siiani USA-s, kus enne kohtus tunnistuste andmist pannakse käsi Piiblile ja lubatakse rääkida ,,Tõtt, tõtt ja ainult tõtt" (nagu kõik Hollywoody filmide austajad teavad). Kokkuvõttes võib väita, et kultuurinähtused võivad pärineda religioonist- vähemalt on nad otseselt või tihedalt seotud sellega. Teise väga tuntud ja levinud teooria autor on hollandi kultuuriajaloolane John Huizinga (1872-1945), kes oma 1938.a. ilmunud teoses ,,Homo ludens" (eesti k. mängiv inimene)väidab, et mängu osa kultuuri tekkes ja arengus on suur, sest
Haridus ja teadus keskajal Kloostikoolid varakeskajal Ainsateks kirjaoskajateks olid vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik, sest pea tähelepanu pöörati Piiblile, kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsaim Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid, tuntuim Platon. Linnakoolide teke Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli küll endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka
Gilmore ja tema naine asusid saatana kirikut edasi juhtima. LaVey ei kirjutanud ametlikku testamenti vaid kirjutas ainult nimekirja paberile, mis oli seaduste järgi kehtetu. LaVey lapsed kohe peale LaVey surma hakkasid saatana kiriku maad himustama ja lõpuks saidki osa sellest maast omale. 2001 Blanche Barton määras Peter H. Gilmore'i peapreestriks. 2005 Peter H. Gilmore kirjutas satanistlikule piiblile uue sissejuhatuse. 2007 13 Oktoober Gilmore avaldas teose nimega: Saatanlikud pühakirjad ( Satanic Scriptures), kus olid teemad nagu: Satanistlikud pulmad, Satanistlikud matused, rituaalid jms. Gilmore ei lootnud midagi saatana kirkult saada vaid ta pigem mõtiskles, et mida tama saab saatana kirikule anda ja panustada. Gilmore'i jaoks kõige raskeim aeg saatana kiriku jaoks oli 1980-ndate aastate
Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa tundma tema ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast. Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem dialooge. Leidub ka heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr", "kotsu", "põssa" jne.Aeg-ajalt käib läbi vihje Piiblile, ühe korra mainitakse ka ajalehte, mis tollal ilmus. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa peetakse tähtsaimaks selle epopöaromaani osadest ning ta kuulub Eesti kirjandusklassika hulka. Seesugune põhjalik ja huvitav teos on oma au ka täiesti ära teeninud.
Zwingli hakkas pidama igal hommikul jumalateenistust, mis algas Piiblist mingi teksti ettelugemsega. Peale selle levitas ta oma vaateid trükisõna kaudu.Ta esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud tema õpetust tervikuna omaks. 1525. aastal hakati asutama kirikukoole. Kogu reformatsiooni vältel toimus hariduse areng. Kirik oli inimeste eludes väga tähtsal kohal. Kõik teadmised pärinesid kirikust, jumalateenistustest, lauludest jne. Haridus tugines Piiblile. 1 Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16.sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. Tugev mõjutus reformatsioonile oli kuningal ja tema perekonnasuhetel. Inglismaa kuningas Henry VIII leidis reformatsioonis võimaluse oma poliitiliste plaanide teostamiseks. Kuna katoliku kirik keeldus kuninga järjekordset abielu
kommentaarideta. Piiblist sai ainus usuallikas ja ta tungis sügavale rahva massidesse, kujundades ja kasvatades inimest nii usuliselt kui kõlbeliselt. Koolivõrgule pani aluse Philipp Melanchthon (1497- 1560). Koolivõrgu laienemisega muutus algharidus kättesaadavaks olenemata seisusest või soost. Õppemetoodikat kohandati lapse ealiste iseärasustega. M. Lutherilt ilmusid spetsiaalsed piltidega katekismused. Tänu emakeelsele piiblile jäid rahva mõte ja kool siitpeale samuti seotuks. Koolitati pastoreid ja ametnikke, reformiti ülikoole ja keskastme koole. Hakati tähelepanu pöörama õpetajale, tema elutingimustele ja palgale. Kasvatusküsimustes võeti vaatluse alla uued probleemid: milline on õige haridus, kes on õige õpetaja, kuidas tuleb õpetada. Haridussüsteem reformatsiooni ajal: Rahvakoolis - lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul
Inimene hakkab oma elu eest alateadlikult võitlema. Ristiusu alus on usk ainujumalasse ja tema ilmutusse. Kristlus on lunastuse religioon. Kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab Piibel. Piibel on kristlaste pühakiri alustekstide kogumik. Piibli kohta öeldakse tavaliselt Raamat, teda peetakse kõige tähtsamaks sellepärast nimetataksegi teda nii. Kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr ja uuemad osad 2saj pKr. Kogu keskaeg põhineb Piiblile. Piibli lugude aluseks on müüdid, just vana-idamaa loomismüüdid. Peamiselt räägib juutide ajaloos. Tegevuspaigaks on Palestiina oma erinevate linnadega, Jeruusalemma, Egiptus, Rooma, Ateena jne. Kannab kristlikus kuluuris elu juhtivat tähendust. piibel koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Tähendab kord, seaduskogu. Piiblis on 66 köidet, 39 vanemad, 26 uuemad. Vana testament on kirja pandud eegria ja aramea keeles. Uus testament kreeka keeles.
austa isegi enda ümbrust, ma pole veel näinud riiki, kus visatakse prahti maha, teistes maades on tänavad nii puhtad, et isegi sokkidega käies ei saa jalad mustaks. Eestlased on ka väga kavalad, A.Kivirähki romaanis ,,Rehepapp" on seda väga hästi esile toodud sellega, kui rehepapp kavaldab üle katku, paludes tal vanduda piiblil, et jätab ellu ühe põisi ja ühe tüdruku, et maa pealt kogu meie sugu ei häviks, kui katk oma kärsa piiblile asetas, lõi rehepapp aga noa läbi tema jala. Meie rahvuslikud müüdid on kaitsnud meid läbi aegade, sõltumata nende omaksvõtmise määrast. Niipalju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi, mõningad neist ühtivad sinuga, kuid teised aga mitte. Ka müüdid on tekkinud kellegi arvamuse avaldamisest, nagu ka eelpool kirjutatud ameeriklase arvamus, samas on ka selliseid müüte, mille me ise oleme mõelnud, et endast paremat muljet jätta, kuid mis ei pruugi olla tõesed.
1337-1453 100-aastane sõda Inglismaa-Prantsusmaa vahel Inglismaa kaotas alad Prantsusmaal Tulirelvastuse kasutuselevõtt rüütliväe ja linnuste tähtsuse langus, nn, rüütliajastu lõpp palgaarmee kasutamine Keskaegne maaimapilt Allumine kõrgema võimule Aadel,valitseja,kirik/paavst Seisuslik ühiskond allumine saatusele nurisemine oli patt vähe ülestõuse kiriku mõju kogu ühiskonna üle heliotsentrilisuse eitamine, uute ideede pidurdamine teadus pidi vastama piiblile-skolastika vaimulik haridus -Toom- ja kloostrikoolid -Vaimulike ettevalmistus Sakraalne arhitektuur ja kiriku mõju kunstis 11.-12. Saj. Romaani ja 13.-14. Saj. gooti stiil Ümagrugsed tornid Teravad tipud Paksud seinad Õhuline Kitsad aknad Vastuolude rõhutamine ( Jumal-Saatan) paavstide ja valitsejate vastuolud Pühakute kultus ja palverännakud linnade arenguga rahamajanduse teke Kiriku rolli vähenemine Ilmalik haridus ka
peamiselt Lutheri õpilaste ja trükiste kaudu juba 1520.aastatel ka Kesk-Euroopasse, Skandinaaviasse ja Baltikumi. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu. Usurahu sõlmimisega anti maaisandale õigus valida endale ja oma alamatele usk ning kehtima hakkas põhimõte cuius regio, elus religio kelle võim, selle usk. Sellega sai luterlus katoliikliku kiriku kõrval eluõiguse. Luterliku kiriku õpetus toetub Piiblile ja vanakiriklikele Nikaia- Konstatinoopoli, Athanasiuse ja apostellikule usutunnistustele. Samuti on õpetuse aluseks 16.sajandil formuleeritud luterlikud usutunnistuskirjad, millest tähtsaimad on Augsburgi usutunnistus (1530) ning Martin Lutheri Suur katekismus ja Väike katekismus (1529). REFORMAATORID Martin Luther (1483-1546), usupuhastaja Sündis 10.novembril 1483 Eislebenis.
· Rahamajandus · Tsunftikäsitöö areng · Kaubanduse areng · Katk Hiliskeskaeg (15.-16 saj. algus) Iseloomustab: · Uue maailmavaate kujunemine: humanism · Maadeavastused · Katoliku kiriku kriis Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal Lääne-Euroopas olid hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas sealgi tarviduse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks. Linnades asutati põhikoole, kus käsitöölaste ja kaupmeeste pojad alghariduse said, ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu
väärtuste sisuvaldkonnad, mida võib pidada sünonüümideks. Peamised väärtuste liigid on järgmised: materiaalsed ja füüsilised, teoreetilised, majanduslikud, esteetilised, sotsiaalsed, poliitilised, religioossed ja eetilised väärtused. Kuna iga inimene on erinev, siis tema väärtustab midagi isiklikku, omapärast. Kellegi jaoks on tähtsal kohal religioon ja religioosne kasvatus, ning selline vanem või õpetaja hakkab kasvatama oma last religioossest vaatenurgast ja toetuma piiblile. Keegi väärtustab puhast loodust, keegi hoopis- traditsioone ja kultuuri. Minu arvates, kõigel peaks olema harmoonia. Ei saa väärtustada ainult religioosset õpetust ja ülde mitte märkida loodust, või oma rahvakultuuri. Ei saa samuti elada ilma esivanemate lugupidamiseta. Esiteks, pean ikkagi küsima midagi iseendalt, mis on minu enda väärtused, mis mind juhivad? Ma võin eksisteerida ühiskonnas kui väärtuste ja ideoloogiate anumas,aga minu maailmavaade
kohelda oma äranägemisel; nii talupoeg kui ka tema varandus kuuluvad mõisnikule; mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa; talupoegade koormised pole seadusega piiratud 5. Iseloomusta eestikeelset kirjasõna 18. s. (5p) 1739- esimene eestikeelne Piibel (A.-T. Helle) annavad välja ajakirja ,,Lühhike õppetus...’’ 1766 (Hupel, Wilheim) Hupel- pannud aluse teatmekirjandusele Piiblile lisaks ka palve ja lauluraamatud ning sajandi teisel poolel hakati välja andma ka ilmaliku sisuga trükiseid Populaarsed maarahva kalendrid (esimene 1731) 6. Iseloomusta 19. sajandi alguse talurahvaseadusi. (5p) 1802. Võetakse vastu esimene Talurahvaseadus (‘’Iggaüks...’’) saavad õiguse omada vallasvara talupoeg saab talukoha põlise kasutamisõiguse kui kõik koormised ja maksud on mõisa makstud
oled kohale jõudnud sa oled kohale jõudnud kui sul polnud hommikul lipsu sest see läks katki püüdes end üles puua ja olla mitte leitud ja sa olid nii purjus et kusagil ripub su lips kus ei mäleta ja lipsud hakkavad otsa saama siis oled sa kohale jõudnud kui sa võtad hotellitubasid selleks et kirjutada ööd ja päevad läbi juua juua juua ja pärast tuba kinni maksta sest sinu üksindus oli kirjutatud kõigele voodile põrandale aknale tapeedile piiblile sahtlis riidepuudele kapis õllele minibaaris tervituskirjale soovime teile mõnusat äraolemist kirjutatud kõigele sinu enda anonüümsus ja sa oled õnnelik kui tunned koristaja lõhna linade vahel sest vähemalt on keegi selles voodis varem maganud kellegagi vähemalt on selles voodis armastust kui sa peksad toa segamini keerad voodi kummuli ja lööd akna puruks ja kisud tapeedi alla ja
ümbersündimise lugu. ,,Sonja idee", Absoluutne Headus, oli võitnud ,,Raskolnikovi idee". Kirjanik usub, et tõelise ideaali tunneb ära armastuse järgi ja just Sonja usk Raskolnikovisse ja tema väsimatu armastus päästavad lõpuks Raskolnikovi karistusest, üksinduspiinadest ja võimetusest armastada isegi kõige lähedaseid inimesi siin ilmas. Peale Raskolnikovi nime on teoses veel olulisi sümboleid: numbrid, unenäod, peategelase nn. teisikud ja viited Piiblile. Nii näiteks asubsündmustiku algul politseijaoskond 4. korrusel ja 4. toas (maise maalima tunnus), aga kui Raskolnikov läheb end üles andma, siis 3. korrusel ja 3. toas (püha kolmainus). Raskolnikov vabaneb vanglast 33-aastasena (Kristuse ristilöömine), teose lõppedes jäi tal veel 7 aastat karistust kanda. Kuna Raskolnikovi ideede ja tegude vastuolu peitub sügaval alateadvuses, kasutab kirjanik unenägusid, aitamaks mõista peategelase hingeseisundit, mõtteid ja käitumist
harimine on ainukesed õiguse jalule seadmise viisid. Vagadusega kaasneb aga karm reeglitest kinni hoidmine ja vahel isegi pahameel. Andrese arusaamade ning töökuse ülistamise tõttu jäid tahaplaanile suhtlemine, teiste mõistmine ja muud tähtsad tegevused, mis omakorda seadsid mehe perekonna ja naabritega rohkem vastuollu ja tekitasid suuremaid arusaamatusi. Toetudes piiblile, arvas ta end kõige targemaks ja suurendas oma õigusi, unustades teiste omad. Eespere talu lapsedki nägid, missuguseks Vargamägi Andrese muutnud oli ning soovisid üle kõige sealt lahkuda, mis peremeest väga pahandas. Vargamägi oli täis kohustusi ja kokkuvõtteks tõde polnudki olemas. Autor kirjeldas, et tõde ongi see, mida
3. Kirikliku ja humanistliku maailmavaate võrdlus Kiriklik jumala keskne, õndseks saamine, jumalateenistus, kasinus, rõõmudest loobumine askeetlus Humanistlik rahvuskeelte tõus, universaalinimene, inimese keskne, maise elu väärtustamine, looduse seletamine Erinevused 1. Kiriklik maailmavaade nõudis individuaalsusest lähtiütlemist, aga humanistlik maailmavaade väärtustas isikupära. 2. Humanistid väärtustasid loodust, uurimist, teadust, kiriklik skalastika toetus piiblile. 3. Humanism väärtustas universaalinimest ja oluline oli enseteostus, kiriklikus maailmavaates oli tähtis looja. 4. Maadeavastused Eeldused: * Tehnilised : 1. Laevad 2. Ladina purjed 3. Kompass 4. Astrolaab 5. Pikksilm 6. Tulirelvad 7. Araablaste ja antiikaja geograafiliste ja kartograafiliste tööde tundma õppimine * Ühiskondlikud: 1. maadeavastajad pärit Pürenee ps seal palju tegevuseta aadlike 2. renessanss ja humanism soodustasid inimeste eneseteadust 3
seepärast süüdatakse ikoonide ees küünlaid ja palutakse eestpalveid ikoonidel kujutatutelt. Paljudel ikoonidel arvatakse olevat imettegev toime. Õigeusus on vanade usuliste kommete ja traditsioonide muutumatu hoidmine ja edasiandmine väga oluline. Õigeusklike kõige olulisemaks pühaks on ülestõusmispüha, kuid mitmed õigeusu kirikud kasutavad Julianuse kalendrit, mistõttu kirikupühad on kolmteist päeva hiljem kui teistel kirikutel. Nelipühilaste usk on rajatud Piiblile. Piiblit loetakse Jumala veatuks ja autoriteetseks sõnaks, mis annab nii õpetusliku aluse kui ka käitumisnormid praktiliseks kristlikuks eluks. Piibli tõlgendamisel uuritakse ajaloolis-grammatilist tausta ja konteksti ning tuuakse välja ajatud tõed ja printsiibid. Nelipühilased usuvad kogu Piibli jumalikku inspiratsiooni: eeldatakse, et Püha Vaimuga täitumine ja Püha Vaimu andide avaldumine on võimalik ka tänapäeval. Nende
talupoegadelt vanu käsikive ära. See näitab, et talupajale ei tulnud palju kasumit ekskaja tehnilistest uuendustest. Ta oli kirjaoskamatu, oma usunditega, must − teda peeti rohkem loomaks, kui inimeseks. Sotsiaalses ja poliitilises plaanis pidi tavaline keskaja inimene alluma ülematele: prelaatidele, kui ta oli vaimulik või kuningale, senjöörile juhul kui ta on ilmik. Intellektuaalses ja vaimses plaanis pidi ta alluma eelkõige Piiblile. Vaadeldes tavalise talupoega igapäevast elu, on näha, et me läksime nendest edasi kultuurses plaanis. Kuid aga vaadelda nende tundeid ja eesmärke, nad jäid suures osas samaseks. Meid huvitavad tänapäevani samad mured: kuidas päästa oma hinge ja mis sellega saab pärast surma ning kuidas hoida oma pere ja armastust. Kirjandus Jacques Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur, Tallinn 2001. Keskaja inimene, Tallinn 2002.
Üldisel juhul mõeldakse preestri all ametliku kultuse läbiviijat(näiteks Egiptuse, Assüüria,Kreeka, inkade, maiade, brahmanismi, lamaismi preestrid), kellele vastanduvad näiteks prohvet, samaan, nõid. Viimaste tegevuses on põhiline kontakt üleloomulike jõududega ja nad ei pruugi kuuluda usulistesse hierarhiatesse. Kümme käsku - Kolm maailma suurt religiooni kristlus, judaism ja islam peavad kümmet käsku ehk dekaloogi oma moraali alustaladeks. Vastavalt Piiblile kirjutas Jumal ise need käsud kivilaudadele ning need eristuvad selgelt paljudest teistest Iisraelile antud käskudest ja seadmistest. Jeesus - oli judaistlik religioosne õpetaja ja ravitseja, kes Vana-Rooma keisririigi ajal löödi risti. Jeesus Kristus onkristluse keskne kuju, kirikupärimuses ristiusu rajaja. Kristluse järgi oli Jeesus judaismis oodatud messias (Kristus) ja Jumala Poeg, kes tõi oma surma ja ülestõusmiseläbi
Selle sõnum on Jeesus Kristuse lõplikust võidust kõigi jumalavastaste jõudude üle. Kuulutus antakse edasi nägemuste, varjunimede ja sümbolitega. Raamat lõpeb kirjeldusega taevast, kus Jumal ja ta rahvas on üks ning kõik valu ja kurjus on igaveseks kadunud. Apostel Esimesed kristlikud usukuulutajad pärast Jeesus Kristuse surma, tähtsaimad on Peetrus ja Paulus. Apokriiva Piibli kaanonisse mittekuuluvad, kuid tekkeajalt ning sisult Piiblile lähedased judaistlikud ja varakristlikud teosed. 12 jüngrit 1. Püha Peetrus 2. Püha Andreas 3. Johannes 4. Püha Jaakobus Vanem 5. Filippus 6. Püha Bartolomeus 7. Püha Toomas 8. Matteus 9. Püha Jaakobus Noorem 10. Siimon Seloot 11. Taddeus 12. Juudas Iskareot 4 evangelisti: 1. Matteus sümboliseerib Jeesuse sugupuud 2. Markus sümboliseerib Risitja Johannese hüüdjat häält kõrbes 3
405 pKr lõpetatud ladinakeelset Vulgatat. VT ARHEOLOOGIA Iga Piibliga tegelejat kannustab idee jõuda lähemale kirjapandu algsele mõttele. Selle eeldusteks on võimalikult täpne algtekst ja Piibli kaasaja hea tundmine. Üha uute arheoloogiliste andmete ja käsikirjaleidudega täienev uurimistöö on pikk ja lõputu protsess. Ühelt poolt toimub küll pidev ajaline kaugenemine Piibli kaasajast, teisalt aga muutuvad sellealased teadmised sügavamaks. Kokkuvõttes viib see meid Piiblile lähemale. Piibli tekstiga tegelemise kõrval on kindel koht ka tolle aja materiaalse kultuuri uurimisel. Palju huvitavamaid tulemusi pakub siin arheoloogia. Sealt saadud uued teadmised Piibli kaasaja sotsiaalkultuurilise, etnilise ja majandusliku situatsiooni kohta avavad uusi võimalusi ka teksti mõistmisel, võimaldavad piiritleda Piibli tekstide geograafilist levikut ja tuua paralleele naaberrahvaste usunditega. Kui VT arheoloogia geograafiline ruum piirdub eelkõige Palestiina,
Sola Scriptura. Piibli kirjad tõlgiti kohalikku keelde. Luterlased. Karismaatiline kristlus (nelipühilus) - keeltes palvetamine, tervendamine. SÜmbolid: Rist/krutsifiks. Tuvi-tuleleek. Tühirist - lootuse sümbol. Neitsi- Maarja - jumalaema. Eetika: 10 käsku, armastuse kaksikkäsk, ligimesearmastus. 7 surmapattu, 7 voorust. Jehoova tunnistajad - piibliline eluviis, risti ei kummardata. Ei usu kolmainsusesse. Viimase Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik - mormoni raamat lisaks piiblile. Kirikuisad on elavad prohvetid. Mitmikabielu. Surnute kasuks ristimine. Misjoniteenistus (2 aastat võõras kultuuris). ISLAM Pärit araabia poolsaarelt. Üks ainukesi religioone, kus nimi pärineb jumalalt (islam - alistumine). Jumal - Allah. Jumal on üks. Prohvet - Muhammed. Sai ilmutuse koopas, ilmus ingel, keda ta pidas kurjaks jõuks. 622 lahkus Mekast Mediinasse - islami ajaarvamise algus. Oli Medinas poliitiline ühendaja - ühendas araablased. Uskliku inimese prototüüp. Eeskuju
Lisaks kirjanduslikule tähtsusele omas Lutheri tõlgitud piibel ka suurt mõju reformatsioonile. Selle tulemusena ei saanud vaimulikkond enam uusi dogmasid kujundada, mida koguduse liikmed oleksid pidanud lihtsalt uskuma. Piiblist sai ainus usuallikas ning see tungis sügavale rahvamassidesse. Nüüd oli koolis võõra surnud keele asemel arusaadav ja igapäevaselt kasutatav emakeel. Tänu emakeelsele piiblile ühines rahva mõte ja kool. Uue perekonnamudeli kujunemine Üks märgatavamaid muutusi, mis protestantliku reformatsiooniga kaasnes, oli vaimulikke abielu. Kuid igalpool ei soositud seda. Pikka aega pilgati pastoriemandaid, et nad on preestri hoorad. Vaimulikke naised suutsid luua endale auväärse rolli ühe põlvkonna jooksul, olles kuulekuse ja kristliku heategevuse võrdkujud, püüdes teha oma kodust mitte ainult korraliku
5. Leia Foiniikia linnade ja Iisraeli riigi ajaloo ühiseid jooni. 6. Leia sarnasusi Iisraeli religioonist ja Zarathustra õpetusest. 7. Võrdle naise ühiskondlikku positsiooni Egiptuses, Mesopotaamias ja Iisraelis. 8. Kaananimaa looduslik eripära. KÜMME käsku e dekaloog Kolm maailma suurt religiooni – kristlus, judaism ja islam – peavad kümmet käsku ehk dekaloogi oma moraali alustaladeks. Vastavalt Piiblile kirjutas Jumal ise need käsud kivilaudadele (5Ms 9:10) ning need eristuvad selgelt paljudest teistest Iisraelile antud käskudest ja seadmistest. Piiblis on kümne käsu tekst esitatud kahel korral. Toome siin ära esimese neist, 2Ms 20:1-16 Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes: «Mina olen Jehoova, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! Sa ei tohi enesele teha
selline rõõmsameelne ja alati naerev oli. See aga, et asjad olid muutunud, ei meeldinud Andresele. Ta poleks ehk teda endale võtnud, kui oleks teadnud, et naine pidevalt mõtleb Jussile ning sellele, kui halvasti ta temaga oli käitunud. Mari sünnitas Andresele palju lapsi. Nii poisse kui ka tüdrukuid. Andres oli nende kõigiga aga väga range ja tihti leidis ta mingigi põhjuse neid peksta. Seda eriti siis, kui tal väike piibli hullus peal oli. Kõik, mis oli piiblile vastukarva ei sobinud ja oli halb. Mari kannatas ka ise koduvägivalla all. Aga ta kannatas kõik ära ilma mingigi kisa või vastuväideteta. Jah, nende abielu oli kurb ja mitte mingist küljest õnnelik. · Missugused olukorrad määrasid Andrese ja Mari abielu? Suurim olukord oli tõenäoliselt see, et Mari jäi Andresest nö käimapeale. Ja sel ajal oleks abieluväline laps olnud ikkagi suur häbi
ajaloost, väidab Vahitorni ühing endiselt, et on ainus, kes tõde õpetab. Kuidas kaitsta end jehoovatunnistajate eest? Esiteks peame ise uurima õiget (mitte jehoovatunnistajate poolt väänatud) Piiblit, et eristada salakavalalt esitatud valet tõest. Igal inimesel lasub vastutus uurida Piiblit ja otsida sellest tõde. Jumala Püha Vaim juhatab inimest, kes siiralt tõde otsib. Võta ühendust mõne kristliku kogudusega või vaimulikuga. Sa leiad, et kristlik usk räägib ühel häälel Piiblile tuginedes jehoovatunnistajate väidetele vastu. Ühine vastuseis on tingitud sellest, et jehoovatunnistajad muudavad Piibli ja ristiusu kõige olulisemaid tõdesid, ründavad Kolmainsa Jumala ilmutust ning Jeesuse Kristuse jumalikkust. Samuti on hea vestelda inimestega, kes on jehoovatunnistajate küüsist pääsenud. Nemad oskavad rääkida, kuidas neid töödeldi ja ahistati. Loe Piiblit tervikuna, et jehoovatunnistajad ei saaks teid petta teatud salme ja lõike kontekstist välja rebides
(Praost esimene abiline). Sakrament: Jumala armu väljendav kirkilik toiming. (kokku 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) Missa: Pidulik jumalateenistus koos armulaua sakramendiga. Missadel domineeris liturgilise muusika sõnaline osa. Vikaar: Kaugematesse osadesse rajati kabeleid, teenrid vikaarid e. preestri asendajad. Visitatsioon: Kirikukatsumus (kontrolliti preestrite tööd ja vastavust Piiblile). sinoid: e. vaimulike koosolek, kus anti juhtnööre Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta: M. Luther algatas Saksamaal katoliku kiriku reformatsiooni: 1517. Usuline uuendusliikumine. (Katolikus kirikust eraldusid reformeeritud harud, peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik). Eestimaa linnades toimusid pildirüüsted: 1524 (Tallinnas) 1525 (Tartus). Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine usu uuendamisse. Suur osa kloostreid lõpetas tegevuse.
maailma pole loonud Jumal üksi vaid koos saatanaga. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi XIII saj. algul spetsiaalne kohus- inkvisitsioon. Nende ülesanne oli ketserid välja selgitada, nad võimaluse korral õigele teele tagasi tuua, aga kui see ei õnnestunud, siis karistada. Ülikoolid ja Teadus Varakeskajal olid hariduskeskusteks kloostrid. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, ladina keelele, Rooma autorite kirjutistele. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetati järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Linnadesse hakati rajama ka põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said. Samuti rajati ka ametikoole ehk abakusekoole, kus tähelepanu pöörati arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude
A nimetab neid ,,taltsutamatuteks". Teadmine voorusest ei tee vooruslikuks. Ütleb, et eetikateooriad ei ole ammendavad igaks juhtumiks, kuid mõned reeglid siiski eksisteerivad. Vooruslik inimene näeb tõde. vooruslikuks saamine võtab aega. Vooruse-eetika Vaimulikud tõlkisid antiikirjanduse ja ka tugev kristlik keskajal eetika, mis tugines piiblile. Augustinus: Arvab, et pühakirjas on kõik olemas, tuleb ainult õigesti tõlgendada. Aquino Thomas: Kuulsaim skolastik- kodustas Aristotelese filosoofia kristlusesse. 7 voorust vs 7 surmapattu 4 loomulikku voorust e. kardinaalsed voorused: 1. arukus 2. mõõdukus 3. meelekindlus
sealhulgas ja eesti kirjakeelt. Lisaks kirjanduslikule tähtsusele omas Lutheri tõlgitud piibel ka suurt mõju reformatsioonile. Selle tulemusena ei saanud vaimulikkond enam uusi dogmasid kujundada. Piiblist sai kättesaadav usuallikas rahvale. Tema tõlge oli esimene puhas õpetus ilma kirikuisade kommentaarideta, mis lubas rahval endal mõtestada piiblit. Nüüd oli koolis igapäevaselt kasutatav emakeel. Tänu emakeelsele piiblile arenes ka hooliharidus. 2.2. Martin Lutheri mõju haridusele Reformatsioon näis mõjuvat kõrgete teaduste tagasiminekuks ja talupoegade mässu järel näis saabuvat humanismi lõpp. Koolid, kloostrid ja muud asutused olid suuresti hävitatud. Ülikoolid olid raskustes. Luther tegi omalt poolt kõik võimaliku tahva hariduse taseme tõstmiseks. Ta saatis kõigile raehärradele üleskutsed kristlikkude koolide asutamiseks. Ta nõudis tarkuse saamise võimalust ka maarahvale.
· Linnas: A) elementaarkoolid (alamastme koolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja avutamist). B) kreiskoolid (kus õpetuse põhirõhk oli matemaatikal, loodusteadustel ja geograafial). C) gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu). Linnakoolide õppekeeleks oli ainult saksa keel. 3. Eestikeelne kirjasõna: Kui veel 18.sajandil domineeris eesti keeles ilmunud raamatute hulgas vaimulik kirjandus (lisaks piiblile veel palve- ja lauluraamatud), siis alates 19.sajandi algusest pääseb võidule ilmalik kirjandus: 26) Kalendrid (mis sisaldasid ka näpunäiteid põllumajandusest, arstimisest ja muudest valdkondadest ning õpetliku sisuga jutusabasid). 27) Esimesed eestikeelsed ajalehed (1806 "Tarto maa rahwa Näddali- Leht"). 28) Esimesed ajakirjad (1848-1849 Kreutzwaldi toimetatud "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on")
1) hüljata paganlik pärand, mis oleks tähendanud harimatust; 2) harida ennast antiikaja teadmiste vaimus. Paganliku kirjanduse lugemine tekitab ohu sattuda selle mõju alla. Dilemma keskteeks on see, et otsustatakse õppida tundma antiikpärandit, et paganatega paremini võidelda, et teada nende relvi. Miks antiiki ei hüljata? Põhjus peitub selles, et paljud kirikuisad on saanud katoliku hariduse, mis teeb neist antiigi austaja. Suur osa katoliku kiriku õpetusest ei tugine mitte Piiblile, vaid kirikuisade arusaamale Piiblist ning kirikukogude otsustele. Kirikuisade ajaks nimetatakse aega kuni aastani 500. Ladina- ja kreeka kirikuisad. Kreekakeelseid kirikuisasid on rohkem, kuid nende mõju on väikene, sest kirjutavad enamasti kreeka keeles ja peale Kreeka neid mujal lugeda ei osata. Ladinakeelsete kirikuisade teosed mõjuavad nii läänt kui ida. Ladina keelt mõistetakse igal pool Euroopas. Ta ei ole kellegi emakeel, kuid teda kõnelevad kõik haritud inimesed. Ambrosius
meistrite kivile kandmiseks, kuid säilitas seejuures pideva ja nõudliku kontrolli ega signeerinud ainustki estampi enne, kui jäi sellega lõplikult rahule. Chagalli graafika on äärmiselt mitmeharuline. Sügava arusaamisega on ta suutnud oma pika illustraatoritöö jooksul tungida iga teksti olemusse ja atmosfääri. Chagall kujunes tänu sellele ka oma põlvkonna üheks suurimaks graafikuks. Tema graafikuna tehtud tippteos on valmistatud Piiblile. Maalikunsti alaselt pole ta looming kahe maailmasõja vahel nii muljetavaldav kui enne sõda oli. Chagall otsis perele uut elukohta milleks sai Eugene Zacki soovitatud ateljee Orleans'i avenüül, see oli ajalooline maja: seal asus kunagi Lenini salatrükikoda, kus Lenin andis välja oma ajalehte. Valinud uueks koduks Boulogne'i metsa, polnud Chagalli ainus eesmärk mugava kodu loomine vaid ka põgenemine võimalikult kaugemale Montparnasse'ist, kus
Inkvisitsioon ketserluse vastu võitlemiseks 13.saj loodud spetsiaalne kohus. Selle ülesandeks oli ketserid välja selgitada ja neid õigele teele tuua või karistada. Süüdimõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine, eluaegne vangistus, surmanuhtlus. 26. ÜLIKOOLID JA TEADUS Kloostrikoolid varakeskajal. Kloostrikoolide eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine, enamik munki jäi samasse kloostrisse. Hariduses pöörati tähelepanu Piiblile, ladina keelele. Peeti tähtsaks paljusid kirikuisade teoseid ning vanakreeka autoreid. Eriti Platonit (hüve idee) ning Cicerot (kohusetunne). Linnakoolide teke. Linnades elanikkonna arv kasvas ning vajas koole. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid e toomkoolid, kus õpilasi oli ka mittevaimulikke. Asutati põhikoole, et käsitöölised ja kaupmehed saaksid kirjaoskajateks. Ametikoolid e abakusekoolid arvutamine ja raamatupidamine. Õppetöö toimus enamasti emakeeles.
kvadriivium (muusika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia). Grammatika oli keskaegse hariduse alustala. Säilinud ladina grammatikatest paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte klassikaline. Keeleteaduslik teooria arenes skolastikute perioodil 1100-1500. Praktilise ladina keele grammatika kõrvale tekkisid spekulatiivsed grammatikad, mis kombineerisid ladina grammatikat ja skolastilist filosoofiat. Nad toetusid Aristotelese tekstidele ja piiblile, grammatikas otsisid loogilisust ja universaalsust. Lause aksepteeritavus: aksepteeritav lause tekkis nelja Aristotelesest lähtuva põhjaliku printsiibi koosmõjul: materiaalne e õiged sõnad, formaalne e sõnade võime kombineeruda, tegevuslik e reaalsed toimivad kombinatsioonid, lõplik e terviklik mõte Keeleuniversaalid: olulisim keelefilosoofide teema keskajal. Nominalistid - kategoorigad on nimed ega eksisteeri mujal kui keeles. Realistid - nende
lk 88) – Piibel o ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas; o taotles rahvapärasust ja lihtsust; rikastas oluliselt kirjakeele sõnavara; o andis autoriteedi selles kasutatud keelele, miska paranes eesti kirjakeele staatus; o aitas kaasa lugemisoskuse levikule ning avardas silmaringi; o kujundas arusaama raamatukeelest ja stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18. sajandi vältel, kogu järgnev kirjakeele traditsioon tugineb suuresti piiblile 8. Ilmaliku kirjanduse (rahvavalgustusliku ja ilukirjanduse) sünd (õp lk 90- 93, teada siin nimetatud liike ja autoreid) ● Pietistlik tundeline jutukirjandus - Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ● Kalendrikirjandus - 18. saj algul (1819) hakkas ilmuma eestikeelne kalender,
Sellepärast ongi kaks vastandlikku..asja.. filosoofia ja teoloogia. Nad kõnelevad samast jumalast, ainult et erineval viisil. Usk/müsteerium: arm kristlik moraal kirik teoloogia kristlus mõistus: loodus loodusõigus riik filosoofia humaansus Jumal on kõikide asjade lõppeesmärk. See ongi tõeline eesmärk. ''Summa (kogu, raamat vms) paganate vastu'' Kirjutatud kristlastele, kes puutusid kokku islami või judaismiga või hereisiaga (valeõpetus). Võimalikult vähe viitab ta piiblile. Sest oli veendunud, et mittekristlasi pole võimalik veenda piibli abil. ''Summa theologicae'' suunatud algajatele tudengitele. Annab ülevaate kristlikust õpetusest. Lähtutakse eeldusest, et seda loeb kristlane ja toetutakse piiblile. Suudab näidata, et uskumine ja mõtlemine ei vastandu. 4. PILET 1. Duns Scotus ja skotism Sotlane. Kolib kölni. Kirjutab raskepäraselt. Ta nime hakatakse kasutama puupea nimetusena. Samas tugev argumenteerija. Vaatab eelnevalt õp kriitilselt
annaabi.ee 
