Eesti keel kui meie ajaloo peegeldaja (0)

Eesti keel kui meie ajaloo peegeldaja
Keel on meie igapäevaelus üks oluliseim vahendeid. See on abiks teistega suhtlemisel kui ka ümbritsevate olukordade mõistmisel. Keel on aja jooksul väga palju muutunud. On lisandunud uusi sõnu ja ka on mõned sõnad kaotatud . Samuti on muudetud vanu sõnu. Praegu me saame aru, mida loeme, aga kui lugeda vanu kirju, vanade sõnadega, siis paljud sõnad võivad olla arusaamatud.
Eesti keel pärineb läänemeresoome keelest. Eesti keele arengus on olnud kolm perioodi: vana-, murrangu- ja uuseesti keele periood. Praegu on meil uuseesti keele periood. Juba vanaeesti keeles oli esimesi muutusi, et eristada eesti keelt teistest läänemeresoome keeltest. Kõige väikseimad muutused on olnud uuseesti keele perioodil.
Keel muutub kuna inimesed on mugavad ja ei pruugi sõnu alati õigesti välja hääldada, neil on halb mälu, mille tagajärjel osa keerulisi reegleid ununeb ja sagedased reeglid tulevad nende asemele või inimesed püüavad olla originaalsed, mille tagajärjel tekivad uued värvikad väljendid, mis võivad muutuda grammatika osaks.
Suurte muutuste periood eesti keele kujunemisel algas 13.sajandil pärast Eesti alade vallutamist sakslaste ja taanlaste poolt. Sellel perioodil kujunesid välja tänapäeva eesti keele põhijooned ja siis eristus eesti keel teistest läänemeresoome keeltest. Murranguperioodi muutused olid suuremad kui vanaeesti ja uuseesti perioodil.
Toimusid mitmed keelemuutused. Näiteks häälikutes kadus „n“ sõnade lõpust, analoogias kujunesid eitussõnad või vältevaheldused, grammatikas kujunes kaasaütlev kääne.
Meie sõnavara hakkas üha rohkem muutuma, kui suurt rolli hakkas mängima grammatika. Võeti kasutusele vältevaheldus, mida uuris suuresti Karl August Hermann. Ta pani aluse ka esimesele eestikeelsele piiblile. Samuti mängisid suurt rolli keele arendamisel Otto Wilhelm Masing , Eduard Ahrens, Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Ferdinand Johann Wiedemann.
O.W. Masing võttis kasutusele näiteks „Õ“ tähe. Kreutzwald juurutas uue kirjaviisi ja tõi palju uusi sõnu ning termineid. Wiedemann kirjutas esimese eesti keele teadusliku grammatika.
20.sajandil olid Johannes Voldemar Veski ja Johannes Aavik eesti kirjakeele arendamise suurkujud . Veski väitis, et keeles on kõik olemas ning tähtsaks on reeglipärasus ja keele rikastamiseks tuleks kasutada oma keelt, aga Aaviku arvates võis laenata kõikjalt, tekkisid ka mitmed tehissõnad. Veski laenas üle 800 üldkeele sõna ja palju terminoloogiat, Aavik aga 300 tehistüve ja üle 800 Soome laenu. Veski loodud sõnadeks on näiteks rase , kinnisvara, sidur , nakkus jne. Aaviku sõnad on näiteks õõvastama, kolp , relv, veenma , reetma, range jne.
Eesti keel on aegade jooksul muutunud väga palju. Eesti on olnud teiste riikide võimu all, kust on tulnud mitmeid uusi sõnu. Minu arvates on eesti keel väga ilus keel. Üks väheseid keeli, mis on tõesti ilus. Tihti on tunne, et liiga palju on tekkinud võõraid sõnu ja slänge, aga siiski oleme suutnud säilitada eesti keele.