A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte (0)

Kirjandusteose analüüs
"Tõde ja Õigus"
A.H.Tammsaare
1. Teose sisu lühikokkuvõte
    Raamatu ainestik on võetud autori mälestustest ja lapsepõlvest. Jutt käib kahest sootuks erinevast perekonnast, kes omavahel võistlevad tõe ja õiguse nimel. Naabriteks olevate peremeeste elukäsitlus erineb nagu öö ja päev ning arusaamad tõesti ja õigusest samuti. Just viimase väljaselgitamine ongi raamatu üldprobleemiks. Tegevus toimub siis kahe naabertalu perekonna vahel, kus tuuakse välja sellele ajale iseloomulikud tavad, kombed ja arusaamad elust.
2. Teose probleemistik ja ideestik
    Teose probleemistik on tõe ja õiguse välja selgitamine . Eespere Andres on perekonnas toimunud juhtumitest muutunud ( Krõõda surm ) ning üritab tuge ja lohutust leida piiblist. Seetõttu ajab ta õigust taga vaid piibli näol ning usub, et töö rügamine ja maa harimine on ainukesed õiguse jalule seadmise viisid. Vagadusega kaasneb aga karm reeglitest kinni hoidmine ja vahel isegi pahameel. Andrese arusaamade ning töökuse ülistamise tõttu jäid tahaplaanile suhtlemine , teiste mõistmine ja muud tähtsad tegevused, mis omakorda seadsid mehe perekonna ja naabritega rohkem vastuollu ja tekitasid suuremaid arusaamatusi. Toetudes piiblile, arvas ta end kõige targemaks ja suurendas oma õigusi, unustades teiste omad.
          Eespere talu lapsedki nägid, missuguseks Vargamägi Andrese muutnud oli ning soovisid üle kõige sealt lahkuda, mis peremeest väga pahandas. Vargamägi oli täis kohustusi ja kokkuvõtteks tõde polnudki olemas. Autor kirjeldas, et tõde ongi see, mida suudetakse tõendada millegi alusel ning õigus on sellel, kellel lihtsalt on õnne.
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
   Andres Paas - oli tegelane, kellega toimub teose käigus areng. Mehe iseloom muutub lootusrikkast ja optimistlikust, konservatiivseks, tujutuks ja kalgiks. Noor peremees kolis Vargamäele oma perekonnaga, et alustada ilusat elu. Ta ei kartnud raskusi ja usukus, et suure tööga saavad kõik ta eesmärgid täidetud. Vargamäele asudes tuli tal silmitsi seista aga karmide kohustuste ja raske töö ja vaevaga. Kuid ta oli kindel nagu raudpolt, et viib oma eesmärgid lõpule ja seab õiguse jalule. Vihavaen naabri vastu, aga sunnib mehe arusaamasid muutma. Tõe eesti võitlev Andres muudkui kaotab naabrimehega võisteldes. Samamoodi kaotab ta üha enam võitluses oma maaga. Ränka tööd ta ei kartnud ning tegi kõik võimaliku oma unistuste poole püüdlemise nimel. 
  Andres oli aus ja tugev mees. Samuti võib tegelast pidada veidi naiivseks, näiteks kui ta sõlmis Peaaruga kraavi lepingu, mõistmata, et too teda ära kasutada üritas.
  Teda iseloomustaks veel sõna - vastupidav. Ebaõnnestumised meest ei morjendanud. Näiteks oli tal probleeme oma heinamaadega, mida ta aastaid oli proovinud korda teha. Päevast päeva kohendanud ja tasandanud, kuid asjata. Võitluses võsastike ja mätastega pidi ta taas kaotama ent siiski ei jätnud ta jonni ning rügas tööd edasi, uskumaks, et kõik korda saab.
4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
   Krõõt - oli Vargamäe perenaine , Andrese elukaaslane. Samuti esimene Vargamäe ohver. Naine oli pikk ja peenike , õrn ja malbe häälega. Tema heasüdamlikkus ja lahkus sundisid naist piinlema ränga töö ja kannatama karmide kohtelmiste all. Tema süda olevat nii suur, et just kõige helgemad ja ilusamad ajad jäid kõigil mälestustesse, kui perenaine veel majas toimetas. Pärast Krõõda surma, suri justkui kõik hea seal majas. Naine kandis endast headust ja armastust. Kahjuks aga oli ta nõrk inimene ning ei suutnud enda eest seista. Ta ohverdas niivõrd palju ja kannatas Andrese karmi kohtlemise all. 
5. Teose miljöö
   Teose tegevustik toiub eelmise sajandi alguses, Vargamäel. Kuna tegemist oli siis ajaga, mil Eesti just vabaks sai ja elujärg paremaks muutus, on autor kandnud ka raamatusse erinevaid metafoore, mis antud olukorda kirjeldasid. Näiteks Andrese optimism Vargamäele tulles. Autori kirjeldused tolla-aegsesse küla-ja taluellu on niivõrd hästi kirjeldatud, et minule kui lugejale lõi teost lugedes lausa visiooni ette. 
 Andrese rügamised oma maalapil ja karmid kohustused muutusid eriti tajutavaks tänu autori ümbruskonna kirjeldustele. Andrese maaala oli kivine ja soine ning üsna hapras seisus. Seetõttu kõik tema ihu ja hingega pühendumised sellele tundusid kohe eriti siirad. (mõeldes tagasi autori kirjeldustele.) 
 Tollal peeti tähtsaks ausust. Viimasel on teoses pearõhk ja kõik keerlebki selle otsimise ümber. Ma arvan, et seda tehti just Eestimaa ajaloo tõttu - kõik võõrvõimud, pettmised ja kohtlemised. Eestlased väärtustasid nüüdset vabadust ning otsisidki taga ausust ja õiglust, mida neile poldud varem jagatud.
 Kuna tegevus toimub enamasti ühes kohas, Vargamäel ja Andres pühendab terve oma elu oma maalapi korda tegemisele ja sellel töötamisele, siis pole ka ime, et ta muutub tõrkjaks ja eemaldub oma perekonnast. Tal polegi midagi muud kui oma maa ja piibel . Ta ei käinud isegi lõbutsemas ja suhtlusringkond jäi mehel ka soovida .
6. Minu arvamus teosest
  
    Teoses on suurepärane ülevaade tolla aegsete suhete, kommete ja tavade üle. Samuti saab raamatust välja lugeda erinevaid tarkuseteri ning tänapäeva ühiskonnastki võib teose tegelastega paralleele tuua. Eestlasi kutsutaksegi töökaks rahvaks ning üpris vaiksed ja võistlushimulised oleme me ka. Raamat kirjeldabki minu arvates tüüpilisi eestlasi ning nende arengut. Autor annab veel ülevaate, kuidas hetkeline kultuuriruum, kus viibime võib mõjutada meie ellu suhtumist ja tõekspidamisi. Samuti, kuidas suhted võivad inimesi muuta ja milliseks teeb meid oma õiguse taga ajamine . 
 Mina arvan, et kohe kindlasti on vajalik igal eestlasel lugeda Tammsaare teos "Tõde ja Õigus" läbi.