Kirjand: Müüdid eestlastest ja eestlusest - tõesed või mitte (0)

Müüdid eestlastest ja eestlusest - tõesed või mitte
Igal rahval on oma müüt sellest, millised nad on. Eestlased on ikka kiitnud oma väikese rahva usinust, tagasihoidlikkust ja kohusetundlikkust. Kõik kirjeldused pole muidugi nii positiivsed. Uue aja kõnekäänud räägivad sellest, et „eestlase lemmik toit on teine eestlane“ ja „eestlase lemmikmäng on kotisjooks“, mis vihjavad eestlaste kalduvusele teisi ülemäära kritiseerida ja kilplaste kombel alustada maha ehitamist katusest.
Mina arvan, et eestlased on väga tublid ja kaugele arenenud, kuid kindlasti ka kiuslikud , samas on nad ka töökad.Nagu paljud välismaalased on öelnud, et Eesti naised on kõige ilusamad, seetõttu on paljud Eesti naides läinud ka välismaalastele mehele.
Eestlaste töökus väljendub meil ka sajandipikkuses maaharimises, tänu millele on meil maastik nii ilus, nagu ta seda on ja ka ilusad puisniidud . „Töö on siinmail ikka ja jälle päästnud inimest niivõrd, kui ta üldse päästetav ongi, töö ja töörõõm, ja kes neid eitab ning nende üle naerab , see saeb oksa, millel kükitab, ja tuleb arvata kerglaste kilda“, nii on öelnud Mats Traat oma raamatus „Tants aurukatla ümber.“
Eestlased on ka palju maailmas reisinud, nii ka mina, olen palju erinevaid riike näinud ja kuulnud eri arvamusi eestlastets, paljud välismaalased arvavad meid olevat julged, isegi hulljulged, sellest on tekkinud ka erinevaid müüte.
Müüt, mida paljud eestlaste kohta on öelnud kõlab: „Eestlased on nagu jäämägi külmad ja emotsioonitud“ Ka noor ameeriklane Justin Petrone on kirjutanud: „ Paistis , et ühe äkilise liigutuse järel lendab üks särginööp maha ja paljastab tema sooja naha. Miks küll pidid eestlased nii kitsaid särke kandma.“
Eesti ja eestlased on valmis kiiresti rakendama kõike uut ja innovatiivset. Nii ongi Eesti pangad modernsed, infotehnoloogia areng on olnud plahvatuslik. Selle tõestuseks võin tuua meie arenenud interneti teadus ja kasutamine, ka vanad inimesed tahavad kasutada arvuteid. Kool on meil aga kohati lausa üle tähtsustatud ja haridussüsteem liiga range, Inglismaal käiakse koolis rõõmsalt, tunnit mööduvad mängides, kuid ka teadmised saadakse ja võetakse vastu parema meelega. Samas on seal aga ainult üheksa klassi kohustuslikud, meil aga kaksteist, peale mida väga paljud lähevad ülikooli. Inglismaal on ülikool väga heal tasemel, kuid sinna ei pürgita nii nagu Eestis.
Vahetevahel on eestlased isegi liiga agarad õppima, kasutatakse ära võimalust vanemate juures elada, mõnedel võtab soovitud hariduse saamine aga lausa kümneid aastaid, mida mina ei pea õigeks, vähemalt mitte siis, kui elatakse vanemate kulul ja ka kolmekümneaastaselt õpitakse ilma tööta.
Viivi Luik on kirjutanud oma raamatus „Kõne koolimaja haual“ : „Eesti on maa, mis oleks imeilus, kui poleks rahvast, kest ta ära rüüstab“, selle selgitusels on ta öelnud nii: „eks te minge ja vaadake peale jaanipäeva, mida te rannast ja metsast künka otsast ja orust leiate. Järatud konte ja tühje pudeleid ning topsikuid, neid niikuinii, kuid te leiate ka murtud latvu, surnuks tallatud taimi, reostatud ojasid järvi ja allikaid , maha jäetud linnupesi, kuhu vanalind enam tagasi ei tule. Leiate kõike seda, mida te olete võib-olla oma lihase silmaga näinud Siberi töölisasulates.“ See jutt vastab paljutki tõele, ka mina olen näinud seda jubedat reostust, seetõttu arvan ka, et eestlased on väga hoolimatud oma maa suhtes, meie riigi kodanikud ei austa isegi enda ümbrust, ma pole veel näinud riiki, kus visatakse prahti maha, teistes maades on tänavad nii puhtad, et isegi sokkidega käies ei saa jalad mustaks.
Eestlased on ka väga kavalad, A.Kivirähki romaanis „ Rehepapp “ on seda väga hästi esile toodud sellega, kui rehepapp kavaldab üle katku, paludes tal vanduda piiblil, et jätab ellu ühe põisi ja ühe tüdruku, et maa pealt kogu meie sugu ei häviks, kui katk oma kärsa piiblile asetas, lõi rehepapp aga noa läbi tema jala.
Meie rahvuslikud müüdid on kaitsnud meid läbi aegade, sõltumata nende omaksvõtmise määrast. Niipalju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi, mõningad neist ühtivad sinuga, kuid teised aga mitte. Ka müüdid on tekkinud kellegi arvamuse avaldamisest, nagu ka eelpool kirjutatud ameeriklase arvamus, samas on ka selliseid müüte, mille me ise oleme mõelnud, et endast paremat muljet jätta, kuid mis ei pruugi olla tõesed.