Piibel (0)

PIIBEL
Inimese üle ei saa otsustada milline ta on tema tegude põhjal, ta teod võivad olla tahtmatult sellised mis ei ole õige. Et keegi ei taha et neid süüdistatakse ja ssiis nad hakkavad teistmoodi käituma. Ning pärast tunnevad kahetsust. Inimene hakkab oma elu eest alateadlikult võitlema.
Ristiusu alus on usk ainujumalasse ja tema ilmutusse. Kristlus on lunastuse religioon . Kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab Piibel. Piibel on kristlaste pühakiri alustekstide kogumik. Piibli kohta öeldakse tavaliselt Raamat, teda peetakse kõige tähtsamaks sellepärast nimetataksegi teda nii. Kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr ja uuemad osad 2saj pKr. Kogu keskaeg põhineb Piiblile. Piibli lugude aluseks on müüdid, just vana- idamaa loomismüüdid. Peamiselt räägib juutide ajaloos. Tegevuspaigaks on Palestiina oma erinevate linnadega, Jeruusalemma, Egiptus , Rooma , Ateena jne. Kannab kristlikus kuluuris elu juhtivat tähendust. piibel koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Tähendab – kord, seaduskogu. Piiblis on 66 köidet, 39 vanemad, 26 uuemad. Vana testament on kirja pandud eegria ja aramea keeles. Uus testament kreeka keeles. Kajastab juudamaa ja iiraeli ajaloos ning jumala tegudest enne kristuse sündi, kirjastati lepinguid mis jumal tegi enda rahvaga. Vana testamendi teema maailma loomine, pattu langemine , jüngrid ja nende lood, veeuputus , jumala leping noaga, Taaveti ja Koljati võitlus.
Uus testament jaguneb neljaks , evangeeliumid, ajalooline raamat, õpetus raamat, prohveti raamat. Evangeelium ehk rõõmusõnum –põhisisu. Rõõmustati jeesuse sünni üle. Räägivad kristusest. Evangelistid on apostlid. Räägivad kristuse elust, õpetusest, imetegudest. Ajalooline raamat on apostlite ajalooline raamat. Prohveti raamat on ennustusraamat. Piiblil on olemas ka lisad: Apokriiva -salapärane varjatud raamat. Piiblis on esindatud enamus kirjandus žanre ja stiile. Piibel on olnud suureks inspiratsiooni allikaks kogu kultuuris.
Väljendid:

• Küünalt vaka all hoidma – oma teadmisi, oskusi, võimeid varjul hoidma.
  
• Mitte ainult leivast – inimene on terve siis kui vaim on terve .
  
• Ennem läheb kaamel läbi nõelasilma – rikas inimene on see, kes ei ole nõus maailma asjadest loobuma , järgida
  
• Tühi töö ja vaimu närimine – pingutad ja pingutad aga midagi välja ei tule
  
• Ei ole midagi uut päikese all- kõik, mis tänapäeval uuenduslik tundub oli juba 150a tagasi.
  

Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 – 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk , kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Luther sündis Eislebenis talupoeglikku päritolu perekonnas. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann. Luther kasvas üles Mansfeldis ja astus 1501. aastal Erfurti ülikooli õigusteadust õppima. 1502 . aastal sai ta bakalaureuse - ja 1505 . aastal magistrikraadi. Isal oli temale juba ka pruut välja vaadatud. Kuid 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507 . aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Sel päeval peetakse tänapäeval usupuhastuspüha. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai väljenduse Trento kirikukogu otsustes. Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis. 1862 püstitati Keilasse Martin Lutheri pronksist mälestussammas, mis hävitati 1949.