Eesti kirjakeele kujunemine Liisbet Reemann ja Kristina Pihlapuu 10.H Eesti kirjakeele kujunemisloos eristatakse kolme periooodi: 1. Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane)- Esimestest kirjapanekutest kuni aastani 1680. 2. Forseliuse kirjaviis, vana kirjaviis (esimene ühtlustatud kirjakeele variant)- 1680-1843 3. Uus kirjaviis (soomepärane)- 1843 kuni tänapäev Vana kirjaviis ● Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava. ● Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). ● Tuleb lugeda nagu tänapäeva eesti keelt õigete pikkustega. Laused vanas kirjaviisis Enne 13. sajandit Kõrdan oli ühdellä vanhalla auvoisalla meehellä ülin kurja nainõn, ken soimasi, kirosi tervehen...
Eesti kirjakeel 17.sajandi lõpus ja 18.sajandil. Vana kirjaviis. Uljana Lvova Stefania Boiko 10.klass 17. sajandi lõpp oli eesti kirjakeele arengus murranguline. Suur pööre eesti kirjakeele kujundamisel toimus 1690 aastatel, kui Bengt Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamiseks uue, kergemini loetava kirjaviisi.Seda nimitatakse vanaks e Forseliuse kirjaviisiks Põhilised kokkulepped olid: 1.Võõrtähtede kasutuse vähendamine 2.H ärajätmine täishääliku pikkuse märgina 3.Rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik kirjutatakse ühe tähega 4.Rõhulise lahtise silbi lühikest täishäälikut märgib järgneva kaashääliku kitjutamine kahe tähega 5. Rõhulise kinnise silbi pikk täishäälik kitjutatakse kahe tähega Misjonilingvistika ja piiblitõlketegevus *Eesti varasem kirjakeel on ennekõike usutekstide keel. *17. sajandi lõpuks oli olemas nii ...
F.J. Wiedemann ja eesti keel. Oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija, tema eesti-saksa sõnaraamat(1869) ja eesti keele grammatika (1875) on olulised veel tänapäevalgi. Tema sõnaraamat koosneb 50 000 sõnast ja selle koostamisel kasutas Wiedemann transkrptsiooni, grammatika koosnes kirjeldavast grammatikast ja seega ei kujundanud eesti kirjakeelt otseselt, kuid oli abiks paljudele hilisematele keeleteadlastele. B.G.Forseliuse elutööks sai talurahva hariduse edendamine,selleks õpetas talurahvast lugema ja lõi uue kirjaviisi, mida tuntakse vana kirjaviisi nime all, see oli esimene Eesti kindel kirjaviis. Lisaks asutas ta Tartu lähedale esimese kooliõpetajate seminari, kus said hariduse 160 tulevast koolmeistrit, seega ei loonud Forselius vaid esimese kirjaviisi, vaid õpetas eestlasi seda ka kasutama. Vana kirjaviis erineb uuest põhiliselt häälikupikkuse märkimises, uues tähistatakse lühikest täishäälikut ühe tähega ja p...
Esimestest eestikeelsetest sõnadest eestikeelse ilukirjandusliku tekstini Kirjandusest võib kõnelda laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjandus kogu kirjasõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust. Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil. Enne seda tekkis ja arenes eesti kirjakultuur ja arenes välja kirjakeel. Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika) sakslastega kaasas olnud preester Henrik. Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.17. sajandil oli seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga. Vani m e esti ke elt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on teateid, et 1525.aastal taheti Riiga viia raamatu ...
HARIDUS- JA USUELU MARTEN VAAS XI KLASS RAHVAHARIDUS • ROOTSI AJAL ALUSTATUD TALUPOEGADE HARIMINE JÄTKUS, KUID VAEVALISELT. • PALJUD TALUPOJAD TAHTSID SAADA HARITUKS, KUID LEIDUS KA UMBUSKLIKKE. • UMBUSKLIKKE VASTUSEISU ÜRITATI MURDA. • 1739. AASTAL ANDIS LIIVIMAA KIRIKUVALITSUS KORRALDUSE, MIDA VÕIB NIMETADA KOOLIKOHUSTUSE ALGUSEKS. • 1765. AASTA – KOOLIPATENT. • PALJUD LAPSED OLID KODUÕPPEL. • 18. SAJANDI LÕPUKS OLIME LUGEMISOSKUSELT ÜHED EUROOPA PARIMAD. KIRJAVARA • 1739. AASTAL ILMUS EESTI-KEELNE PIIBEL. • PIIBLI ILMUMINE OLI MÄRKIMISVÄÄRSE TÄHENDUSEGA. • JÄRJEST ENAM HAKATI ILMUTAMA ERINEVAT KIRJANDUST – TALURAHVAKALENDRID, KALENDRISABAD, JUTURAAMATUD. USUELU • LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV. • 18. SAJANDIL LEVISID KIRIKUTEGELASTE SEAS KAKS SUUNDUMUST – PIETISM JA RATSIONALISM ...
Sissejuhatus Eesti keel kujunes välja ja seda hakati kõnelema ligikaudu muinasaja lõpul. Täpsemalt tekkis see kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Teada olevalt sai eesti keelt esimest korda paberil näha alles 13. sajandi esimesel poolel. Millised aga olid täpsemalt esimesed eestikeelsed kirjapanekud ja teosed? 1 Esimene ajalukku jäädvustatud eestikeelne lause Esimeseks eesti keeles jäädvustatud lauseks on ,,Laula, laula, pappi!" 1. Need on sõnad, millega Saaremaa paganlikud eestlased pilkasid vangivõetud kristlikku misjonäri Frederici Alt-Zellest ja tema nimetut kaaslast, kui nad neid 1215. aastal enne tapmist piinasid, nii nagu seda kirjeldab Chronicon Liv...
13. saj Henriku Liivimaa kroonika ilmumine. 1525. a Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. 1535. a Wittenbergis trükiti Wandradti ja Koelli katekismus. 16.-17. saj Saksamaa reformatsiooniliikumise ajal ilmus palju eestikeelseid raamatuid. 17. saj hakati mõtlema talupoja harimise peale ning anti välja aabitsaid. 1632.-1638. a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat...``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga. 1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste s...
EESTI KIRJAKEEL 17.- 18.sajandil. Vana kirjaviis "Keel ja ühiskond" X klassile 9. ptk Mare Hallop KiNG 14.10.2013 30.10.2012 17. sajandi lõpp 17. saj lõpp kirjakeele arengus murranguline: § oli tegeldud ligi 100 aastat piibli tõlkimisega, § suurem osa uuest testamendist põhjaeesti keelde tõlgitud, § olemas lõunaeestikeelne vana testamendi tõlge, 1680 suur pööre: Bengt Gottfried Forseliuse (1660 1688) § ettepanek - rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide arendamiseks kergem kirjaviis, vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis kasutas oma aabitsas (1685 pole säilinud), põhjustas keelevaidlusi piiblikonverentsidel (1686, 1687), süsteemsuse ja lihtsuse pärast võeti...
Kirjanduse arvestuslik töö Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) · 14.03 emakeele päev, Tema sünnipäev · Esimene Eesti luuletaja · Kirjutas eesti keeles · Õppis Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas · Polügott inimene kes oskab palju keeli · Ood ülistuslaul ,,Kuu", ,,Laulja" · Pastoraal karjaselaul ,,Alo ning Jaak" · Luuletused: ,,Olen jälle õnnis", ,,Ma pean jooma", ,,Naised" · On pidanud päevikut · Kogus Eesti rahvaluulet Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) · Pärit Järvamaalt · Üks esimesi eestlasi, kes lõpetas TÜ arstiteadusosakonna · TÜ-s eesti keele lektor · 1839 rajati Tema algatusel ÕES Õpetatud Eesti Seltsi sinna kuulus Eesti sõbralik seltskond estofiilid · Kogus rahvaluulet · Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist · On kirjutanud 8 saksa müüti: Koit ja Hämarik, loomine, emajõe sünd, keelte keetmine, ...
Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand, ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Milline oli selle aja mõju eesti kultuurile? Rootsi aeg mõjutas erinevaid kultuurivaldkondi. Suured muudatused toimusid usu valdkonnas. Kirikud olid suhteliselt näruses seisundis ning Rootsi-Poola sõda pühkis ära selle viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus. Gustav Adolf otsustas teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eestis kui ka Liivimaal kirikuvalitsus, konsistoorium, vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele. Jumalateenistused hakkasid toimuma eesti keeles, mis võimaldas nüüd ristiusust aru saada. Eestikeelsed j...
VENEAEG 1721-19saj esimene pool Haldusjaotus *kuni 1783 Rootsiaegne haldusjaotus (eestimaa kubermang- lääne, harju, jäärva, viru; liivimaa kubermang- saare, pärnu, tartu) *asehalduskorra ajal 1783-1796 Tallinna ja Riia asehalduskorrad *1796-1917 eestimaa kubermang, liivimaa kubermang- pärnu, tartu, viljandi, võru, saare . Valitsemine *Balti erikord kuni 1783a (saksakeelne asjaajamine, tollipiir, haldusjaotus, rootsiaegsed seadused) *1783-1796 asehaldoskord- haldusjaotus muutus, venemaa aadliomavalitsusseaduste ja linnaseaduste kehtestamine *Balti erikorra taastamine pärast Katariina 2 surma 1796 a uus maksusüsteem ja uued maakonnad v.a. Paldiski jäid püsima. Talupoegade olukord *restitutsioon- Rootsi riigi poolt riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele *1739 Roseni deklaratsioon- talupoeg on õigusteta pärisori *1765 Browne positiivsed määrused Liivimaal- seati piirid koormistele, õigus mõisnikku kohtusse kaevata, õigus va...
Terve eestikeelse piibli ilmumine 1715. a. Uue Testamendi väljaandmine oli nõudnud palju tööd ning pärast seda oli tunda kerget tüdimust. Ka ei olnud vajadust enam nii suurt, sest Uus Seadus oli nüüd eesti keeles olemas. Peamiseks takistuseks oli aga see, et Vana Testamenti oli palju raskem tõlkida. See oli mahult kolm ja pool korda suurem ning selle keelest oli raskem aru saada. Usuisa Luther, kes sõnas ja vaimus vägev oli ning algkeeli tundis, tunnistab, et ta pidanud oma sõpradega mõne salmi üle mitu nädalat aru. Pärast 20 aastat kestnud sõda ja sellele järgnenud katku ning nälga ei olnud ellujäänud õpetajatel aega tõlkimise peale mõtelda. Kirikud olid ära lõhutud. Jumalateenistusi peeti talupoegade suitsutaredes ja lausa lahtise taeva all. Nelja-viie kihelkonna peale tuli tihti ainult üks õpetaja. Välismaalt julgesid küll mõned õpetajad jälle meie maale tulla, kuid need ei osanud esialgu veel keelt. Põhjasõja ajal ei t...
Kordamisküsimused kontrolltööks. 1. Millal ja kus levib romantism? Romantism levis Euroopas 18.saj. lõpp- 19.saj. algus. 2. Millised on romantismi tunnusjooned ja saavutused? a) Fantaasiarikkam, heroilisem, tundelisem kui tegelik elu b) Kangelased on värvikad (palju häid ja halbu omadusi) c) Ülist. Loodust ning looduslähedast & primitiivset elul. d) Tekkis mõiste ,,õilis metslane". Nt. indiaanlased e) Põhimotiiviks on ängistus & vabadus f) Tuntakse huvi ajaloo vastu, nt. ,,Ivanhoe", ,,Tasuja" g) Huvi inimese hingesügavuste vastu h) Salapärasus (tegevuskohtadeks lossid jne, pahelised tegelased). i) Püüdlus absoluudi poole (tavaliselt selleni ei jõuta). Hakati teadlikult jäädvustama rahvaluulet, lisaks keskajale taasavastati mitmete renessansi- ja barokk-autorite looming. Tänu W. Scottile tekkis ajaloolise romaani zanr. 3. Kes on kuulsamad romantikud, sh luule esindajad? (märk...
1. Põhjasõda 1700-1721. 2. Rootsi aeg 1583-1721; Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang; Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. 3. Reduktsioon- mõisate riigistamine; Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia(omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni;Restitutsioon- Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. 4. Pietism Hernhuutlus Ratsionalism Aastad 1720- 1730 1730- 1745 18. saj II pool Peamised ideed Põhjasõja järgne Usuvabadus, lõhti Rahva harimine ja madalseis, vanade valgustamine Luterluse levik, kommetega usuline kirjandus, seotud esemeid ja esimene paiku, kõrtsid eestikeelne Piibel...
*Rahvakoolide võrgu kujunemine (usufanaatikud, herhuutlased ja pietistid rajasid koole) *Eestikeelsete väljaannete mitmekülgsus: 1739 Piibli Eesti keelde tõlkimine; 1731 Eesti maarahva kalender(Ma-Rahwa kalender); 1766 Esimene eestikeelne ajaleht "Lühhike õppetus..."*Mõisate ümberehitamine barokstiili (kadrioru loss) 1718-1723.*Eesti jäi jagatuks Eesti ja Liivimaa Kubermangude vahel.*1730. ja 40ndatel aastatel anti välja aadlimatriklid täieõiguslikud aadliperekonnad.*18. sajandi teisel poolel püüdis Katariina II ühtsustada Balti kubermangude seadusandluste Vene tsaarivõimu seadustega.*1765 Broeni patent talurahvas sai õiguse vallasvara omamiseks ning põllusaaduste ülejääke võis vabalt turustada. Talurahva seadused:*Talupoeg võis päranduseks saada talu.*Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine.*Mõisnike kodukariõigust piirati 2 päevase aresti või 15 kepihoobiga, kus juures taluperemehed vabastati sellest üldse.*Õigus kogu...
Eestimaa Vene võimu all. Keisrinnade sajand 18. Sajand Millised muudatused toimusid Eestimaal seoses Vene võimu alla minemisega? 1. Balti erikorra olemus Kehtima jäid samad seadused, mis enne ; riigistatud mõisad ning varasemad õigused talupoegade üle anti tagasi aadlile 2. Talupoja õigusliku seisundi muutumine Kaotas kõik õigused 3. Kultuuri areng Ilmusid erinevad usuliikumise vennaskonnad ja jutlustajad, arenes talurahva haridus ja väljastati esimene tervikpiibel 1. Balti erikord Põhjasõjas 1710 kapituleeruvad Tallinn ja Riia. Miks aga venelased annavad eriõigused Baltikumile? (põhjus): Rootsi pole nii nõrk, et oleks võimatu tagasivallutus, seega on vaja siinse aadli toetust Lääne- Euroopa riigid ärevuses Venemaa edasitungi pärast seetõttu vajalik baltisaksa aadli toetus venelastele. Seega - 1721 Uusikaupungi rahu kinnitab uue valitsemiskorra põhijooned: A - Säilis Balti aadli ja linnade omavalitsus B - Aadlimatrikleiss...
Kui palju on maailmas keeli?- täpset arvu ei tea keegi, kuid enamik teatmeteoseid väidab, et u 6000-7000, kuid on pakutud ka 3000 ja 10 000. suur kõikumine on tingitud sellest ,et keeli on väga raske kokku lugeda. Kõigub ka avastatud keelte arv, sest väiksemaid keeli sureb märkamatult välja. Kui palju on eri keeltel kõnelejaid?- keelte enamiku kõnelejaskonna suuruse kohta puudub igasugune informatsioon. Valdav enamik maailma keeli on väikesed, nende kõnelejate arv ei ulatu üle 100 tuhande. Kuidas keeli liigitatakse?- kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: tüpoloogilist ja geneetilist. Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine- keelesuguluse tuvastamiseks otseseid andmeid on väga napilt. Algkeeled on palju varasemad, et nendest mingeid kirjalikke andmeid säilinud ei ole. Seetõttu keelesuguluse tuvastamiseks kasutatakse põhiliselt võrdlev-ajaloolist meeto...
KORDAMINE 2013 · 9-5 tuhat eKR- Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. · 1535- Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis (Wanradt-Koelli katekismus). / algab eesti raamatulugu. · 1601-1609- nälja ja katkuaeg, Georg Mülleri valgustuslikud jutlused · 1632- TÜ asutamine Gustav II Adolfi poolt · 1739- Ilmus esimene eestikeelne Piibel ; andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. · 1802- TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale · 1813-1832- H.Rosenplanter ,,Beitr...
1.Võimalikud ELU tekke teooriad On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga k...
Kirjanduse autobiograafiline tõlgendamine- teosest otsitakse seiklusi kirjaniku enda elus v tegelasi samastatakse kellegagi Bardid- muistsed keldi poeedid, esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate , valitsejate, kangelaste auks Trubaduur- keskaegne Lõuna-Prantsuse luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Truväär- keskaegse Põhja-Prantsuse luuletaja-rändlaulik Minnesinger- 12.-13.saj saksa ränd-või õukonnalaulik, viljeles eeskätt rüütliluulet Dionüüsia kevadpidustused, 3 päeva kestsid, esitati linnarahvale näidendeid. ,,Mantlikomöödia"- varane rooma komöödia, kreekaaineline, milles näiteljad esinesid kreeka rõivastustes. Novell-Boccaccio Eepos-Homeros Sonett- Petrarca A-aeg : eepos, eleegia K-aeg : miraakel, liturgiline draama, minnesinger R-aeg : novell, sonett Humanistvõitles oma maise võimu eest. Humanism vabakasvatus, inimese ja inimlikkuse väärtustamine, piiramatu arenemisvõime. tänapäeval humanist inimene kes...
Eesti kultuuri alused ja tähendus Eksamidaatumid 2011 kevadel Umbes 9 5 tuhat aastat e KR Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. 98. m.a. j. P.C.Tacticus ,,Germaania" Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. 1227 Ristiusk. Eestlased ja liivlased vallutati (sakslased vallutasid viimasena Saaremaa). Muistne vabadusvõitlus. 1343 Jüriöö ülestõus. Viimane katse end kehtestada. Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine. Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat. 1525 esimesed fragmendid Piiblist on tõlgitud eesti keelde; Esimesed teated eestikeelsetest protestantlikest trükistest, mis hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535 Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trük...
Varauusaeg Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati turvalisemaid kaubateid (india kaubad olid araablaste, türklaste vahenduse tõttu kallid), kullajanu, uudishimu & seiklusjanu, renkonkista lõppemine. Eeldused: karavellide ilmumine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt, hispaanias ja portugalis leidus meremehi, sõjakad rüütlid (hidalgod), kes olid valmis minema merereisidele; ristisõjad avardasid maailmapilti; Marco Polo reisikirjad; taasavastati Maa kerakujulisus Tulemused: Uus Maailm: paljaksröövimine, kohalike orjastamine ja hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, Aafrikast orjade sissevedu (+hobune, varblane, gripp, rõuged, tüüfus) Vana Maailm: kaubanduse raskuspunkt liigub põhja poole, tekkisid kauba ja fondibörs, hindade revolutsioon, avardus maailmapilt (zoo-,geo-, etnoloogia, botaanika); laevaehitus...
Ajaloost 18. sajandi esimesel veerandil laastas Eestimaad rängalt Põhjasõda Venemaa ja Rootsi vahel (1700- 1721). Selle tagajärjel läks Eesti Vene impeeriumi koosseisu. Sõjas ja sellele järgnenud katkutaudis hukkus enam kui pool Eestimaa elanikkonnast. Pärast Põhjasõda olid endiselt valitsevaks luteri usk ja kirik.Kiriku sees oli rahutu, kuna olid teatud vastuolud konservatiivsete ning uuendusmeelsete inimeste vahel. Viimaste hulka võib lugeda usuvoolu nimega pietism toetajad. Pietismi esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Rõõmsameelse, samas väga tundelise vagaduse toomine luterlikku kirikusse on olnud selle liikumise teeneks. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt...
INFORMATSIOONI VAHETAMINE Inimkonna ajaloo vältel on inimesed tahtnud üksteisega kauge maa taha informatsiooni vahetada. Selleks on kasutatud väga erinevaid vahendeid ja võimalusi. Kogu inimeseks saamise lugu ei ole ju midagi muud kui oskus informatsiooni endas talletada ja seda edasi anda nii täpselt, nii müravabalt kui võimalik. (Lennart Meri) Juba ürginimesed pidid omavahel infot vahetama. Ühed esimesed andmete vahetamise vahendid olid näiteks tam-tam-trummid. Selleks on kasutatud tuld jne. Ajapikku õpiti aina keerulisemaid sõnumeid. Kõneldav keel tekkis siis, kui leiti, et zestidele võib anda kokkuleppelise paralleelmärgi häälikulise sõnana ja kuna see moodus osutus tõhusaks, muutus keel inimest tähtsaimaks suhtlusvahendiks. Inimene on mõtlev olevus vaid seetõttu, et ta oskab end keeleliselt väljendada. Maailma tunnetamiseks, tegelikkusest arusaamiseks ei piisa ainult nägemisest kuulmisest, haistmisest, maitsmisest ja kompimisest. ...
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõ...
Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vää...
Kontrolltöö kordamisteemad 1. Eesti keele arenguperioodid ja nende jooksul toimunud muutused (õp lk 67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal. Selle perioodi muutused keeles o...
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat puudutab Eesti rahvakultuuri arengut aastatel 1700 1816. Referaat puudutab Eesti ajaloos kahte etappi milleks on Rootsi aeg ja Vene aja esimene sajand. Referaadis puudutan Eesti kirjatrüki arengut, sealhulgas piibli tõlkimist emakeelde, talupoja kalendrid ja juturaamatud. Lisaks püstitan eesmärgi saada teada rohkem talurahva haridusest, Tartu ülikooli taasavamisest, rahvakunstist, talumajandusest ja maakäsitööst. Samuti on oluline rääkida eestlaste pärisorjusest vabastamisest selle ajastu lõpus. 2 ROOTSI AJA MÕJUTUSED JA ARENG EESTI RAHVAKULTUURILE AASTATEL 1700-1816 1625. aastal ühendati kogu Eesti ala Rootsiga, välja arvatud Saaremaa mis kuulus Taanile. Sõdede käigus rahvast tühjaks jäänud mandri eestisse tuli rahvast Soomest, saartelt, kuhu sõjategevus palju ei ulatunud. Peipsi läänerannikule sugenes vene asutust, eesti vanausulisi, keda 1667. aastal tekkinud kirikulõhe sundis põgene...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus-ja kaubanduse osakond Andrei Ivanov DOLLAR Referaat Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 Sisukord SISSEJUHATUS Referaadi teemaks oli valitud dollar just selle pärast,et autorile isiklik huvi just selle valuuta vastu.Antud töös tutvustatakse dollari ajalugu, väärtust ning mis ja miks on kujutatud dollari paberraha ja müntide mõlemal poolel.Antud töö eesmärgiks on leida vastus küsimustele 1)Kuidas ja kuna tekkis dollar? 2)Kuidas tekkis dollari sümbol? 3)Kes on kujutatud dollari rahadel? 4)Kui palju on olnud dollari väärtus kullas läbi aegade? Töö ülesehitus põhineb ajalooliste sündmuste põhjal.Töö tegemiseks on kasutatud interneti.Venekeele oskus aitas autoril kergemini ja kiiremini materjali kätte saada. Dollari ajalugu 18.sajandil dollariks nimetati väikest a...
Vana- Uusaeg Suurte maadeavastuste põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele Vajati uusi turvalisi kaubateid(kaubateed olid türklaste ja araablaste vahendusel kallid ja ohtlikud) Kullajanu Uudishimu ja seiklusjanu Rekongista lõppemine Eeldused: Karavellide ilmumine(laevad) Uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompassi täiustati, astrolaabi leiutamine) Hispaanias ja portugalis leidus piisavalt kogemustega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis meresõidule minema Ristisõjad avardasid Eurooplaste maailmapilti (valmistas ette maadeavastusteks) Marco Polo-Veneetslane-Reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu nende made vastu Taasavastati maa...
Tootsi Lasteaed-Põhikool Johann Voldemar Jannsen Referaat Katrin Klemmer 8. klass Tootsi 2014 Sisukord Elulookirjeldus.............................................................................................3 Roll rahvuslikus liikumises...............................................................................5 Kasutatud kirjandus ........................................................................................8 2 Elulugu Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aastal saadeti väike Jannsen karjaseks ümbruskonna taludesse. Ta oli noorpõlves erk ja terane poiss, kuid nagu õigele poisikesele ko...
1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kuju...
· Info. Sissejuhatus. Keskaeg (13-15 sajand) · Renessansi ja barokiajastu kirjandus (16-17 sajand) · Valgustusaja ja klassitsismi kirjandus (18. sajand) · Romantism ja sajandivahetuse kirjandus (19. sajand) · Sajandialguse kirjanikud, ungari avangard ja ajakiri Nyugat ja selle esindajad I (20 sajandi esimene pool) · Ajakirja Nyugati esindajad II (20. sajandi esimene pool) · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Proosa- ja draamakirjanikud · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Luuletajad · Ungari kirjanikud väljaspool Ungari piire, Transilvaania ungari kirjanduse esindajad. Kaasaegne ungari kirjandus. Kirjandusvoolud : · keskaeg 13-15. saj. · renessanss 16-17. saj. · barokk 16-17. saj. · valgustus (klassitsism) 18. saj. · romantism 19. saj. · modernism 20. saj. algus · postmodernism 20-21. saj. 13-15 sajand KESKAEG ungari keele ja kirjanduse esimesed mälestised...
Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimuli...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat va...
INDIAANLASED KES ON INDIAANLASED? Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaati...
Eesti kirjandus enne ärkamist 1. Heinrici Chronicon Livoniae. Ajavahemik 1180-1227, kirjeldatud on eestlaste kombeid, usundit, keelt, rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4. Heinrich Stahl, kirikuõpetajana P-Eesti kogudustes töötanud õpetaja, koostas ja avaldas 2 eest...
Kirjandus Kantsoon Romanss neiu kaebe laul Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel · SAKSAS MINNESINNG...
• Esimene teadaolev/ilmunud eestikeelne trükis; säilinud raamat: 1525 (pole säilinud luterlik käsiraamat Liivimaa keeltest), 1535 Wanradt-Koelli katekismus (Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterlik katekismus fragmente säilinud) • Esimene eesti keele grammatika: Esimene eesti keele käsiraamat (sissejuhatus eesti keelde) ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni. Mülleri eesti keelele omased saksa laensõnad, ...
EESTI KIRJAKEELE AJALOO EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kirjakeele ajaloo uurimisobjekt. Olulisemad uurijad Uurimisobjektid: kirjalikud (trükitud+käsikirjad) tekstid, kirjakeele teadlikku kujundamist-korraldust puudutavad seisukohad. Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad...
Valgustussajand 18.saj 1.Küsimus. a) Joomist, talupoeg ei suutnud haigusi ravida, talupojad ei võtnud vastu uuendusi (harimatud) b) Üritasid neid tervise koha pealt aidata, maad õpetasid paremini kasutama ja harima (saaks rohkem ja mitmekesisemat saaki), rääkisid rehielamute kahjulikkusest mitte väga edukas 2. Koduõpe, traditsiooniks välja kujunenud 3. Kultuurisündmus/-tegelane Tähtsuse põhjendus Piibli I tiraaz eestikeelse trükiga /A.T Mõjutas eestikeelse kirjakeele arengut Helle 1739 G.Eisenv. Sewarzenberg Õhutas talupoegi võtma kasutusele uuendusi Propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja Kirj. Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost ja geograafiast põllumajandusalaseid teadmisi eesti ...
RISTIJA JOHANNES VARIANT II (10. 12. kl.) Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. SAATEKS Klassijuhataja asetab enne klassijuhatajatundi igale lauale PIIBLI. Lapsed hoiavad seda tähtsat teost käes ning vaatavad, kus lõpeb Vana Testament, kust algab Uus Testament. See on ääretult tähtis toiming, sest paljudele on see esimene ja viimane kord piiblit OMA käes hoida. Eelnevalt peab aga teadma, et: a) Piibel koosneb kahest osast VANA TESTAMENT (juudi rahva ajalugu ning uskumusi käsitlev teos) ja UUS TESTAMENT (Jeesuse elu ning tema õpetust käsitlev teos). Kui Jeesus oleks Vanast Testamendist lahti öelnud, oleks ta hukkunud varem ja tema elutöö oleks tegemata jäänud. Pealegi kõlbavad Moosese 10 käsku (ja nii mõndagi muud) ka kristlastele. b) UUS TESTAMENT hõlmab nelja evangeeliumi (kr. k.: rõõmusõnum). Nende autoritest olid Jeesuse otsesed õpilased e. apostlid üksnes MA...
Kurtna Kool Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine................................................................4 1.1 Eesti keele areng tänapäeval........................................................................4 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?...............................................................................5 1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand.............................................................................5 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand.............................................................................5 1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand.........
Sissejuhatus relig.sotsioloogiasse Relig.sotsioloogia- Teadusharu mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust.Kasutab sotsioloogia meetodeid relig. uurimiseks. Erinevatel kultuuridel ja gruppidel on religioonil erinev tähendus. Strateegia-planeeritud tegutsemine.Kasulikud et valmistada ette mõttekäigud.Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust- mis on religioon ? osad definitsioonid vastavad mida religioon teeb?-funktsionaalne. Olemust väljendavad definitsioonid: Religioon- usk,vaim olenditesse. Olemust väljendavate def. Eelised: 1)religiooni sisu tuleb paremini esile 2)vastavad paremini argiarusaamadele religioonist 3)lihtsam ja arusaadavam Probleemid: 1)Liiga kitsad et hõlmata teiste kultuuriruumide religioone 2)arvestavad vähe religioossete muutustega.Religiooni vallas toimuvad suured muutused siis võib osa religioossest ainest jääda välja. Talitust väljendavad definitsioonid : religioon aitab mõtestada või luua identiteeti...
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus, võimukorraldus Lepingud: Pljussa - 1583.a Vene ja Rootsi vahel, lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Vene vahel Liivi sõjas. Altmargi - 1629.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas 1600.a alanud Poola-Rootsi sõja. Brömsebro - 1645.a Taani ja Rootsi vahel, lõppes sõda ülemvõimu pärast Läänemere maades. Oliwa - 1660.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas Teise Põhjasõja ja 1657.a alanud Rootsi sõja. Rahvastikuprotsessid: Ulatuslik sisemigratsioon, rännati tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1...
AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015 1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem) Kubermange valitsesid kaks kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17. Saj. 17. Saj alguses oli Eestimaal elanikke umbes 100tuh, kuid rahvaarv hakkas järjest kasvama uusasukate saabumisega. Võõrastest asus Eestisse : Vene talupoegi ja käsitöölisi, kaupmehed, kalurid (Ida-Eesti) Soomlased koondusid omaette küladesse (...
Valgamaa kutseõppekeskus Koka eriala K-2 Elust keskajal Referaat Valga 2010 Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde. Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hilikeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid, millele linna...
Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu...
E.Saarinen Tipult tipule kokkuvõte Sokrates Platon kirjutas Sokratesest. Need kaks olid omavahel nii kokku loodud, et ei saanud aru, kust algas 1 või lõppes teine. Sokratest kirjeldati inetuna. Ta hukati süüdimõistetuna väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumise pärast. Platoni Pidusöögi dialoogi jutustuse moodustab pidu, mille Agathoni nimeline luuletaja on korraldanud. Ka Sokrates kuulub piduvõõraste hulka. Ta on sel peol elavam kui kunagi varem. Peol otsustati, et keegi ei joo end purju. Sokrates võiks palju juua, sest kannab palju. Öö möödudes avaldavad mehed oma versiooni armastuse olemusest. Sokratese arvates kuulu armastus tarkusele, sest tarkus on üks kõige kaunim hüve. Pärast kõnet pidu katkeb ja sisse astub Alkibiades koos joobnud seltskonnaga, ta ülistab Sokratest, et kui vapper ja kui palju jooki kannab. Lisaks oli tal väga hea enesevalitsus, et ei alistunud homoerootilistele ahvatlustele. Alkibiades oli kena mees, a...
annaabi.ee 
