KOOL MÜGRI Arvicola amphibius või A. Terrestris Riik: Loom Hõimkond: Keelikloom Klass: Imetaja Selts: Näriline Sugukond: Hamsterlane Perekond: Mügri Liik: Harilik Mügri · Mõõtmetelt rotisuurune · Värvus varieerub hallikaspruunist mustani · Elab peamiselt veekogude läheduses · Taimtoiduline · Emasloom sünnitab 2-3 pesakonda, igas pesakonna on 2- 10 poega · Kutsutkase veel vesirottiks NIMI
arvukuse ohjamise ning suunab jahimehi ja maaomanikke koostööle. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava Kava eesmärk on hundi, ilvese ja pruunkaru asurkondade soodsa seisundi säilitamine Eesti ja Balti populatsiooni tasemel nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Seejuures arvestatakse ökoloogilise, majandusliku kui ka sotsiaalse aspektidega. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava Säilitada iga-aastaselt 15–25 kutsikatega hundikarja ning 100–130 poegadega ilvese pesakonna olemasolu enne jahihooaja algust Säilitada iga-aastaselt vähemalt 60 sama- aastaste poegadega karu pesakonna olemasolu. Vähendada suurkiskjate tekitatavaid kahjustusi
(põrsaste võõrutamisel 5 nädalaselt) 2,3 korda. · Sigimisea kestus või sigimisvõime kasutamisaeg, s.o. poegimiste arv emise eluea kestel. Emiste aastaproduktsiooni füsioloogiliseks ja ökonoomiliseks optimumiks peetakse 24 põrsast, seda enam et sellele vastab ka emiselt minimaalselt nõutav nisade arv (12). Tavaliselt on noored emised vähemviljakad, 3.4. poegimisel saadakse aga kõige suuremad pesakonnad. Suhteliselt lühike tiinusperiood: Keskmiselt 111117 päeva, kõikudes. Pesakonna suurus ja loodete sugu ei mõjuta emisel praktiliselt tiinuse kestust. Ka ei sõltu kandeaja pikkus tavaliselt emise vanusest. Varavalmivus: Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes kulub selleks 67 kuud. Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel juba 45-kuuselt. Kõrge tapasaagis: (7585%, veistel 5565%). Tapasaagis oleneb sea toitumisest ja kehamassist
järve või jõe kaldale. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Tammid Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Sotsiaalne- ja territoriaalne struktuur Kobras on perekondliku elulaadiga loom. Kobras saab suguküpseks teisel eluaastal. Pojad lahkuvad pesakonna juurest kahe aasta vanuselt. Koprapesakonnas võib olla kuni kümne isendit, harva rohkem. Toitumine Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi (vesikupp, valge vesiroos, võhumõõk, pilliroog), sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks. Karu Ilves Hunt Vaenlased Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kobras http://kuninga.parnu.ee/uurimistood/2011/Rasmus%20Villota.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Beaver http://www.looduspilt.ee/loodusope/
Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Halljänes toitub ainult taimedest: valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest. Talveperioodil kasutab toiduks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Ta sööb ära ka 90...95% ühe korra soolestikku läbinud toidust. See aitab omandada toidust suurema osa toitainetest. Halljänesed sigivad 2...3 korda aastas. Esimene pesakond on reeglina seejuures väiksem kui järgnevad. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega. Tiinus kestab neil 40...44 päeva. Pojad on sündides karvadega kaetud ja nägijad. Poegi imetatakse kuu aega. Pärast seda saavad pojad iseseisvateks. Sigima hakkavad halljänesed aasta vanuselt. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, ulatudes rekordiliselt 13 aastani. Halljänesel on palju vaenlasi. Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Tugev mõju halljäneste
Kõik vastsündinud kokku kaaluvad 2 grammi, 20 sellist vastsündinut mahub vabalt teelusikasse. Ema nisa küljes ripuvad nad 65-70 päeva, siis hakkavad iseseisvalt ringi liikuma ja tahket toitu sööma. Kahe pesakonna puhul aastas on poegimiste vahe 3,5 kuud. Looduses elavad opossumid enamasti alla kahe aasta, vangipõlves mõned aga üle seitsme aasta vanaks. Opossumid on peaaegu kõigetoidulised.
hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel. Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude hävitajana. Sellepärast väärib ta igati kaitset ja tähelepanu, eriti maanteedel, kus ta kipub jääma märkamatuks.
Rebased sigivad talvel. Kuna eluiga vabaduses jääb lühikeseks, poegivad emased elujooksul vaid 2- 3 korda, isased aga viljastavad sageli vaid ühe emase. Eesti eelistab rebane pesapaigana kuivi liivaseid alasid kutsikad tulevad ilmale pesaurus. Kunu kutsikad on abitud on ema koguaeg nende juures,toites neid piimaga ja hoides neid soojana ja puhtana. Isane varustab ema toiduga, kuid ei sisene urgu. Urge kastuavad rebased ainult siis, kui neil on pesakond. Pesakonna suurus on keskmiselt 5 kutsikat. Sünnikaal on 50-150 g. Sündides on pojad tumepruunis udukarvastikus pojadsünnivad pimetatena kuid hakkavad nägema 9-14 päevaselt. Ning igemetest lõikuvad esimesed hambad. Üle kahenädalased pojad saavad ka peenestatud toitu. Kutsikad hakkavad pesat väljas käima 4-6 nädalaselt . Sell ajal toob ema neile päris toitu,millel tihtilugu on veel elu sees. Nii õpivad pojad saaki murdma. Ema ja poeg jäävad kokku kuni sünnile järgneva sügiseni
Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel. http://et.wikipedia.org/wiki/Siil http://www.hot.ee/metsloomad/page15.html http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ERIEUR2.htm
Seega põhineb ressursihõive-polügüünia emaste ideaalselt vabal jaotusel erineva kvaliteediga territooriumide (või ressursside) vahel. Selline mudel on mõistagi looduses aset leidva jäme lihtsustus nagu teoreetilised mudelid tavaliselt ikka. Mudel eeldab, et ressursid jagunevad emaste vahel võrdselt. Samas aga on teada, et näiteks mõnedel polügüünsetel linnuliikidel, kellel isahool on oluline, hoolitseb isane tavaliselt primaarse emase pesakonna eest rohkem kui sekundaarse emase pesakonna eest. Esimene on seega viimase jaoks jaoks osaline despoot. Niisugustel puhkudel on raske aru saada, kas sekundaarsed emased käituvad ideaalselt vaba jaotuse mudeli kohaselt või rakendavad nad parim-halva-mängu-juures- mudelit, kuna neile vaba partnerit lihtsalt ei jätkunud. Erinevad uurijad on erinevate liikide puhul tulnud erinevatele järeldustele. Näiteks õnnestus ühtedel uurijatel ühe must-kärbsenäpi
Seen ja puu- mükoriisa Sipelgas ja lehetäi Mardikas ja seen Kala ja kala Seeneniit ja vetikas- samblik Rohusööja ja bakter või algloom Kommensialism üks isend saab kasu ja teisel on ükskõik Klounkala ja meriroos Takjas ja imetaja Samblik ja puu Parasitism Inimene ja pealuss Inimene ja puuk Taim ja lehetäi Kisklus suhe saaklooma ja kisklooma vahel Lepatriinu ja lehetäi Tiiger ja gasell Konkurents isenditevaheline võitlus ühe ja sama eluruumi ning toiud pärast Taimed lillepotis Ühe pesakonna kutsikad Herbivooria taime ja looma vaheline toitumissuhe Bambusvõrsed ja hiidpanda Ökosüsteem on iseregulleruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest (eri liigid ühel alal) ja ökotoobist (elupaik) ÖS kuuluvate populatsioonide (ühe ligiisendid) omavahelised suhted valduvad toitumisseostena. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad Toiduahela. TAIM--->TAIMTOIDULINE--->LOOMTOIDULINE--->TIPPKISKJA Ühe ÖS hargnevad ja põimuvad toiduahelad mood
Kotkad munevad tihti kaks muna, kuid enamasti lennuvõimestub vaid üks järglane, kuna nõrgem tõugatakse tugevama poolt üle pesa ääre. Mõnel loomaliigil võivad vanemad mõnikord takistada oma järglastel sigima hakkamast ja sundida neid ennast abistama. Väga rasketes elutingimustes, ootamatu stressi olukorras või siis, kui keskonnatingimuste tõttu tasub pigem säästa oma tervist järgmiseks sigimiskatseks kui kulutada oma energiat sellise pesakonna üleskasvatamisele, mille ellujäämine on vähetõenäoline, esineb oma järglaste hülgamist või tapmist loomvanemate poolt
Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Halljänes toitub ainult taimedest: valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest. Talveperioodil kasutab toiduks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Ta sööb ära ka 90...95% ühe korra soolestikku läbinud toidust. See aitab omandada toidust suurema osa toitainetest. Halljänesed sigivad 2...3 korda aastas. Esimene pesakond on reeglina seejuures väiksem kui järgnevad. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega. Tiinus kestab neil 40...44 päeva. Pojad on sündides karvadega kaetud ja nägijad. Poegi imetatakse kuu aega. Pärast seda saavad pojad iseseisvateks. Sigima hakkavad halljänesed aasta vanuselt. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, ulatudes rekordiliselt 13 aastani. Halljänesel on palju vaenlasi. Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed
Viljastatud munaraku kinnitumine toimub 1014 päeva pärast edukat paaritumist. Eestis eelistab rebane pesapaigana kuivi liivaseid alasid. Kutsikad tulevad ilmale pesaurus. Kuni kutsikad on abitud (kaks nädalat), on emasloom kogu aeg nende juures, toites neid piimaga ja hoides nad soojad ja puhtad. Isane varustab teda toiduga, kuid ei sisene urgu. Urge kasutavad rebased üldse ainult siis, kui neil on pesakond. Tiinus kestab tavaliselt 5153 päeva, kuid varieerub vahemikus 4956 päeva. Pesakonna suurus on 113, keskmiselt 5 kutsikat. Sünnikaal on 50150 g. Kutsikatel on sündimise ajal pehmed pruunid karvad. Pojad sünnivad pimedana, kuid hakkavad nägema 914-päevaselt. Üle kahenädalased pojad saavad ka peenestatud toitu. Kutsikad hakkavad pesast väljas käima 46 nädalat. Sel ajal toob ema neile päris toitu, millel tihtilugu on veel elu sees. Nii saavad pojad õppida saaki murdma. Nad võitlevad omavahel, et välja selgitada, kes on kõige tugevam
kõrvalpung, mida nimetatakse ka tütarsibula algmeks jam is võib kasvada sibulaks. Sibul on munajaskoonulinse kujuga. Ta kujutab endast minijatuurset sibulat läbimõõduga 0,2- 0.5 cm, millel võib eritada 1-3, aga sordist ja emasibula suurusest olenevalt ka kuni 6 sibulasoomust. Juurdumisfaasis võib eritada juba õie organeid ning uute tütarsibulate algmeid. Õitsemisküpsel sibulal areneb sibula keskel keneratiivvõsu kõrval asendussibula pungake, millest kasvab asendussibul, pesakonna suurim sibul. Mitte kõik kõrvalpungad ei arene samaväärseteks sibulateks, sest nende suurus väheneb emasibula keskkohast sibula äärte poole. 3 Mugulatega paljunevad näiteks kartulid. Kui kartuli mugul maha panna, tekivad sellele idud, millest kasvavad uued taimed ja sinna alla tekib uus mogul ehk kartul. Risoomidega paljunevad näiteks orashein ja piparmünt. Lehtedega paljunevad nõelköis ja aas-jürilill. Vegetatiivse paljunemis positiivsed küljed on : 1
pole korrapärast valvamissüsteemi) "Sohitegijate" probleem mõned liikmed salgas kulutavad kogu oma aja söömisele, ega jälgi vaenlasi kunagi; loodulik valik soosib neid, nende omadused päranduvad edasi, pikemas perspektiivis aga sellisel salgal tulevikku pole Lahjendusefekt Mida suuremasse gruppi isend kuulub, seda väiksem on tõenäosus, et tema kiskja rünnaku ohvriks satub Kasutatakse eluslooduses väga sageli, näiteks meelitavad jaanalinnud teise pesakonna poegi enda omasse, et nende oma poegadel oleks suurem tõenäosus ellu jääda Efekt võib toimida nii ruumis kui ajas elavad gruppides, ajastavad sigimise ühele ja samale ajale (putukad, tsikaadiliigid) Koloniaalsed linnud kombineerivad, pesitsevad tihedates kolooniates enam-vähem korraga Katteefekt Kiskjad ründavad esimest ettejuhtuvat, isendil on suures grupis end kergem varjata Mitme looma püüdmine on keerulisem, saakloomade sagimine
Nii emasloomal kui ka isasloomal võib olla rohkem kui üks partner. Jooksuaeg kestab neil märtsist aprillini. Siis võib muidu öise eluviisiga minki kohata ka päevavalges. Pesa rajatakse selleks ajaks kaldale. Urusuue aga avaneb tavaliselt vee alla, mistõttu on selline pesa väga turvaline. Samal ajal on paralleelselt kasutuses ka mitmeid teisi ajutisi urgusid, kuhu vajadusel varju minna. Pojad tuuakse ilmale varakevadel, mais, pärast umbes 60 päeva kestnud tiinust. Pesakonna moodustab lisaks isasloomale ja emasloomale 4-5 poega (maksimaalselt 10 poega). Sündides on pojad paljad, abitud ja pimedad. Emapiimast toitumise lõpetavad pojad umbes kuu aja vanuselt siis, kui nad hakkavad nägema. Pojad kasvatab üles emasloom üksinda. Sügiseks on noored loomad juba iseseisvad ning juba järgmisel kevadel suguküpsed. Vastsündinuina ning kuni 1 aasta vanuseks saamiseni on poegadel väga kriitiline aeg, kus loodus teeb oma valiku ja jätab ellu vaid tugevamad.
biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; 40. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone species) kontseptsioon, needi hüpotees; 41. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; 42. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; levimiskauguse evolutsioon kui optimumiülesanne; 43. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; 44. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protandria, protogüünia), Fisheri 50:50 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia); 45
Nii jäigi kass Vilburg perekond Puraviku pereliikmeks. Nöbinina lõi korda majja veel teistegi naabrite juures. Härra Herilane lõpetas salaküttimise, sest Nöbinina võlus kõik tema kütitud ja topisteks tehtud loomad elusaks. Loomad pagesid metsa ja härra Herilane hakkas hoopis puidust meisterdamisega leiba teenima. Vaarika tädi muidu üsna näruses aias hakkasid Nöbinina võlujõu abiga lilled väga kaunilt kasvama ja õitsema. Samuti karistas Nöbinina sipelgate pesakonna kallalase ässitamisega kahte ulakat poissi Marekit ja Erikut, kes olid ümbruskonnas palju paha teinud. Tänu Nöbinina karistusele ei julgenud poisid enam iialgi ühtegi pahategu teha. Kuigi Nöbininal oli perekond Puraviku juures hea elada, siis igatses ta siiski väga päris oma maja. Et ta aga saaks edasi olla ka koos perekond Puravikuga, siis ehitas ta oma uue maja päris perekond Puraviku maja lähedale ja pealegi veel täpselt samasuguse – nii seest kui väljast
madusid, konni, uimaseid kalu, rohutirtse, mardikaid ja teisi putukaid, Ta sööb ka palju puuvilju ja marju . Jahti peab ta üksi , kahekaupa või salgaga. Ennem jahile minekut šaakalid uluvad, andes teistele märku et nad lähevad jahile üldiselt on saakal ööloom aga võib tegutseda ka päeval PALJUNEMINE Šaakal moodustab paare kogu eluks. Isasloom osaleb nii uru kaevamises kui pesakonna kasvatamises.Jooksuaeg kestab jaanuari lõpust veebruarini Tiinus kestab 60–63 päeva. Kutsikad sünnivad märtsi lõpust mai lõpuni. Neid on 4–6, harva kuni 8. Emasloom imetab neid paar- kolm kuud, aga juba paari-kolme nädala vanustena hakkab ema neile andma poolseedunud liha. Pojad iseseisvuvad juba sügisel. Suguküpseks saavad emased 1, isased 2 aasta vanuselt. Šaakal võib elada kuni 12–14 aastat. šaakalid eestis
Looduslikest vaenlastest omab olulist produktiivsust vähendavat mõju metsnugis. Teatud aladel (nt Karula RP-s, Raplamaal) on metsnugise rüüste olnud pikemat aega probleemiks ja seetõttu on seal produktiivsus äärmiselt madal. Alati pole pesa kontrollimise ajal võimalik tuvastada, kas pojad on pesas murtud või ära söödud pärast muul põhjusel hukkumist. Looduslikest ohuteguritest mõjutavad produktiivsust oluliselt ilmastikutingimused. Eraldi on uuritud ilmastiku mõju pesakonna suurusele ja edukate paaride osakaalule populatsioonis. Selgub, et näiteks maikuu sademete hulk mõjub positiivselt edukate paaride arvule, aga samas vähendab pesakonna suurust; kevadine soe ilm märtsist maini soodustab nii pesakonna suurust kui ka edukate paaride arvu (5). KAITSE Must-toonekurg ja kõik pesitsevad kotkad kuuluvad Eestis kõige rangema, I kaitsekategooria liikide hulka. See tähendab, et iga nende pesapaik on seadusega
Tiinus kestab tavaliselt 5153 päeva, kuid on tavaliselt 49-56 päeva vahemikus Kutsikad sünnivad pesaurus. Kuni kutsikad on abitud (kaks nädalat), on emasloom kogu aeg nende juures, toites neid piimaga ja hoides neid soojana ja puhtana. Isane varustab emast toiduga, kuid ei sisene urgu. Urge kasutavad rebased üldse ainult siis, kui neil on pesakond. 6 Rebase pesakond ja kasvamine Pesakonna suurus on 113, keskmiselt 5 kutsikat. Sünnikaal on 50150 g. Kutsikatel on sündimise ajal pehmed pruunid karvad. Pojad sünnivad pimedana, silmad arenevad völja 9-14 päevaselt. Üle kahenädalastele poegadele annab ema ka peenestatud toitu. Väikesed rebasepojad hakkavad urust väljas käima alates ühe kuuselt. Sel ajal toob neile ema veel päris palju erinevat elusat toitu, et pojad õppiksid saaki murdma. Umbes kolmekuistele rebasekutsikatele toob ema
ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel. Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude hävitajana. Sellepärast väärib ta igati kaitset ja tähelepanu, eriti maanteedel, kus ta kipub jääma märkamatuks. Vähk Selgrootu loom Vähid on sellised hulkjalgsed, kes on kohastunud elama vees. Vähkide keha on jaotunud
kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel. Vaenlased Okaskasukas ongi tegelikult siili ainuke enesekaitse vahend. Siilil on naha all võimas lihastik mis võimaldab tal end nii kerra tõmmata, et vaenlased ligi ei pääse. Põhilised siili vaenlased on rebased, hundid, kassikakud ja kaljukotkad. Kahjuks on siile hakanud
silmahaigusega, mida esmakordselt on kirjeldatud 20.sajandi alguses. Progresseeruv võrkkesta atroofia on võrkkesta nägemisrakkude degeneratiivne haigus, mis lõppeb pimedaksjäämisega. Esimeseks märgiks on kanapimedus, laienenud pupillid, tavalisest suurem silmade läikivus(Eesti Siberi Husky Ühing, 2013, Progresseeruv võrkkesta atroofia (PRA)). PRA on pärilik haigus, mis tähendab seda, et kindlustamaks enda tulevase koera tervise, peaks koerahuviline vaatama enda koera pesakonna vanemate terviseuuringute tulemusi. Kõik terviseuuringute tulemused, seal hulgas ka PRA testi tulemused, on võimalik näha Eesti Kennelliidu online registris(juhul, kui nad on tehtud). Hoolimata sellest, et paljude tõugude aretusnõuetes ei ole silmahaiguste test kohustuslik, teeb enda tõugu austav kasvataja sellegi poolest Eesti Kennelliidu usaldusarsti, doktor Ülle Kella, juures pärilikkude silmahaiguste testi veendumaks, et sündivad kutsikad sünniksid tervetena.
Selgitada, mis ootab ees uut loomaomaniku, kes võtab endale väikese kassipoja? 3 1.KASSIDE MÕJUVÕIM LÄBI AJALOO Inimese kokkupuude kaslasega sai alguse umbes 5000 aastat tagasi Vana-Egiptuses. Tollal laastasid närilised inimeste toiduvarusid põhjustades tõsiseid näljahädasid. Seega oli igasugune abi võitluses selle nuhtlusega tervitatud. Ja selleks abiliseks sai kass, kes tõi ka oma pesakonna inimeste juurde üles kasvama. Kassidel oli ühiskonnas väga suur mõju, saavutades isegi jumaliku staatuse. Peale surma nad palsameeriti, samamoodi nagu vaaraod ning järgnes leinaperiood. Vahemeremaadesse purjetavad kaupmehed tõid kassid laevadel Egiptusest Euroopasse. Kreeklased ei näidanud nende suhtes ülesse erilist indu, sest hiiri püüdsid nende elamisest nirgid, kuid sellegi poolest pidasid nad neid lemmikloomadena ja viisid rihmaotsas õue jalutama. Roomlased seevastu
nahk: see on tunduvalt siidjam ning kergem. Sinirebase kasvatamisega tehti Eestis algust 1930-ndatel aastatel. Karusloom toodi sisse Soomest ja ta kohanes siin hästi, hakates kiiresti andma nii häid järglasi kui head karusnahka. Sinirebase tootmistsükkel on hõberebasest lühem: tema paaritus algab veebruari lõpust ja nahastamist saab alustada valikuliselt juba novembri teisest poolest. Sinirebane on hõberebasest tunduvalt viljakam, pesakonna keskmine suurus on 7 9 poega. Ka sinirebase paaritusel on soovitav kasutada kunstlikku seemendust. Pidamistingimused ja puuride suurus on analoogne hõberebastega, samuti tingimused farmidele: farm peab olema ümbritsetud aiaga ja elumajast kaugemal. Sinirebase söötmine on hõberebase söötmisest mõnevõrra erinev: sinirebane on nõudlikum energiarikaste toitainete suhtes, neid lisatakse talle tavaliselt taimsete õlidena. Muus osas on ratsioon sarnane hõberebase söödaratsiooniga.
veekogudel hoopis vähemast. Eestis asustab saarmapesakond keskmiselt 6,5 kilomeetri pikkuse jõelõigu, aga see võib olla ka kaks-kolm või kümne kilomeetrit. Poegadega pesakond elab üsna lühikesel, paari kilomeetri pikkusel veekogulõigul, kus jagub toitu ja varjepaiku. Talvel, kui veekogusid katab jää, on saarmad üsna sageli sunnitud lahkuma oma kodupiirkonnast ja otsima toitumisvõimalusi kärestike alal: suuremate kärestike ja veskipaisude lähikonda koonduvad siis mitme pesakonna loomad, kes siiski püüavad vältida omavahelist kokkupuudet. Talvel rändavad saarmad enamasti väiksematele lisajõgedele, kus leidub jääaluseid tühikuid, allikakohti ja vaba vee alasid: need on paigad, kus leitakse rohkem toitu. Sageli on varjetingimused seal kesised, mistõttu loomad peatuvad ka juhuslikes varjetes puujuurte ja tuulemurru all. Varjena eelistab saarmas siiski jääaluseid tühikuid ja kaldaaluseid, kust pääseb otse vette.
a. Aafrikas, Grnimaal ning igilume ja -jga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Phja-Ameerikas ja Lne-Euroopas. Meie looduslikes kooslustes on hunt loomulik lli. Seal, kus ta hvitatakse, hivavad tema koha teised loomad, enamasti hulkuvad ja metsistunud koerad. Nemad aga ei suuda asendada hunti. Seda teades peame andma rahu telisele hundile ning korraldama tema kaitset nii, et hundilgi oleks kodu koht, kus ta saab les kasvatada oma pesakonna. Peame jtma neile nii palju ja sobivaid paiku, et hundimammi saaks ajada asju hundipapiga ja kummalgi neist poleks vaja minna kla koeri kosima. Kllap ka vhesed hundid hoiavad meie pdra, kitse ja seakarju degradeerumast ja peletavad metsast hulkuvad koerad, kes laastavad loomapopulatsioone, teostamata seejuures iget looduslikku valikut. Arvukus 1997. aasta loendusandmete phjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. Elupaik ja -viis
kalade puhul (Carss & Godfrey 1996). Päevane toiduvajadus. Soomes arvestati kalakotka paevaseks toiduvajaduseks 0,3-0,4 kg kala (Hakkinen 1977). Rändel olevate lindude paevaseks normiks loetakse aga 0,5 kg kala (Cramp & Simmons 1980; Gensbol 1984; Poole 1989). Mitmed uurijad on püüdnud arvutada kalakotkaste kogu pesitsemisperioodi jooksul toiduks tarbitavate kalade kogust, kuid saadud tulemused on kullalt erinevad, ulatudes 92-166 kg aastas ühe pesakonna kohta (Moll 1962). Põhilisteks erinevuste põhjustajateks voivad olla saagi suuruse ja pesitsemisperioodi pikkuse ning pesakonna suuruse määramine (Tuvi 2002). Pesitsemise alguses (enne poegade koorumist) toob isalind ühe paevaga pessa emasele 1,7-1,8 14 kala; kui pesas on lisaks emalinnule 2 poega, siis 3,6 kala ning kolme poja korral on vajalikuks koguseks 4,6 kala (Gensbol 1984). Kalakotkaste jahiedukus. Ebaõnnestunud jahisööstude osatähtsus kõigist jahisööstudest
Haaremikarja emaste vahel valitseb kindel võimusuhete süsteem. Karjas on ainult üks isane. Kui isased pojad saavad suguküpseks, siis visatakse nad karjast välja ja nad peavad moodustama oma. Vastsündinud merisead on avatud silmadega, karvased ja liikumisvõimelised, sest nad peavad olema valmis niisama kiiresti ja äkiliselt põgenema kui täiskasvanudki. Poegi on metsikul meriseal looduslikes tingimustes keskmiselt 2 ühe pesakonna kohta. Euroopasse tõid kodustatud merisea tõenäoliselt Hollandi meremehed Praeguseks on merisead lemmikloomadena levinud üle kogu maailma 7 3. TOITUMINE Millegi eriti maitsva nagu kurgiviilu peale saab ruigamit vaevata ka sitsima treenida. Ta õpib ruigama iga külmiku uksepaugu ja kilekotikrabina peale, kui see on rutiin enne söögiandmist
pesamaterjali. Tiinus ja poegimine • Anna tulevasele emale rohkelt pesamaterjali purustatud majapidamispaberi või riide tükikeste kujul. Kuigi ei tohi kasutata sünteetilisi materjale ja lõnga, kuna pojad võivad selle sisse kinni jääda. Tavaliselt poegib hamster pärastlõunal või õhtupoolikul ning see kestab lühikest aega ning kulgeb probleemideta. Kohe pärast sündi hakkavad pojad valjult piiksuma ning ema lakub nad puhtaks. • Pesakonna suurus võib olla ühestainsast pojast viieteistkümneni, keskmiselt on 6-8 järglast. Mõnel juhul võib ema oma pojad omapead jätta selleks on oma põhjus. Tavaliset sellepärast kuna poeg on haige. Hinnakiri Loomapoodides hinnad KIKA Netis hinnad • Kuldhamstri hinnad on ---- • Kuldhamstrid on hinnavahemikus 0,00-5,00 eurot
Suitsupääsukese vaenlasteks on kindlasti kullilised (näiteks raudkull) ja inimasustusest tingituna ka kassid. Samas oskavad pääsukesed lähenevat kulli või hiilivat kassi märgates parajalt kisa teha ning tihti päästavad sellega nii ise endeid kui ka mõnegi teisest liigist linnu elu. Suitsupääsukesel on veel kaks paradoksaalset vaenlast. Esiteks suitsupääsukene ise. Nimelt võib käituda mõni üksikuks jäänud või lesestunud isaslind väga jõhkralt, valides välja mõne terve pesakonna ja loopides pojad ükshaaval pesast välja kindlasse surma. See ajab vanalinnud alati lahku ja mõrtsukas saab ise lahku läinud emaslinnuga paari heita. Seda juhtub ca 3 protsendil pesitsusjuhtudest. Teatud kombel on vaenlaseks ka ju inimene. Loomapidamine ja maaelu on kahjuks Eestis tunduvalt vähenenud ning selle tõttu ka suitsupääsukeste pesitsuskohad vähenevad. Pääsukesed üritavad kohaneda uute tingimustega, tehes pesasid juba lausa väiksemates asulates asuvate majade rõdudele ja
suhu lükata ja sealt pintsettidega välja võtta. Kohe määratavad palukesed võib linnupoeg alla neelata, selleks vabastatakse pael. Uurimiseks võetava toidu asemel antakse pojale enne valmis varutud asendussööt. Selle viisi eelis on poegade ellujäämine ja võimalus pikka aega (mitu korda) tulemust saada. Allakirjutanu sai seda meetodit rakendada kord juhuslikult hilise, s. o. juuni lõpul leitud pesakonna puhul. Et polnud kogemusi ja aega tegutseda oli vaid mõni tund, õnnestus ainult üks vanalinnu toodud toiduportsjon kätte saada. See sisaldas seitse siklast, ühe röövkärblase ja ühe liblikarööviku. Ühe pesapoja mao sisust leidsin kuus põrnikat ja hulgaliselt munakollast, mis ilmselt pärines varastatud kanamunast. Pesa ümbruskonna taludest sain teada, et sealsed harakad röövivad tihti kanamune. Pesast
[6] Kaitse tähtus ja meetodid Silmaspidades metsakuklaste metsakaitselist tähendust on oluline nende liikide isendeid ja nende pesi kaitsta. Erilist tähelepanu on vaja pöörata linnade, suvituskohtade ning maa-asulate ümbrusesse jäävaid pesi, sest need pesad kanatavad kõige tihedamini ebaküpsete inimeste sihiliku vandaalsuse tõttu. Kui kevadel lõhutud pesa suudavad sipelgad suve jooksul üles ehitada, siis sügisel kahjustunbud pesa ei suudeta parandada ja see võib põhjustada kogu pesakonna hukku, mida põhjustab niiskus ja külm, mille eest lõhutud pesa kaitset ei paku. Metsakuklaste kasulikkust ja nende arvukuse vähenemise tendentsi arvestades on nad paljudes maades võetud riikliku kaitse alla. Kaitse kahjuliku inimmõju eest. Kasutusel olnud ja olevad abinõud metsakuklaste pesade kaitseks: 1.Selgitavad artiklid ajakirjanduses 5 2.Vestlused ja loengud koolides ja rahvamajades , looduskaitse seltsides, raadios jne 3
Nii emasloomal kui ka isasloomal võib olla rohkem kui üks partner. Jooksuaeg kestab neil märtsist aprillini. Siis võib muidu öise eluviisiga minki kohata ka päevavalges. Pesa rajatakse selleks ajaks kaldale. Urusuue aga avaneb tavaliselt vee alla, mistõttu on selline pesa väga turvaline. Samal ajal on paralleelselt kasutuses ka mitmeid teisi ajutisi urgusid, kuhu vajadusel varju minna. Pojad tuuakse ilmale varakevadel, mais, pärast umbes 60 päeva kestnud tiinust. Pesakonna moodustab lisaks isasloomale ja emasloomale 4-5 poega (maksimaalselt 10 poega). Sündides on pojad paljad, abitud ja pimedad. Emapiimast toitumise lõpetavad pojad umbes kuu aja vanuselt siis, kui nad hakkavad nägema. Pojad kasvatab üles emasloom üksinda. Sügiseks on noored loomad juba iseseisvad ning juba järgmisel kevadel suguküpsed. Vastsündinuina ning kuni 1 aasta vanuseks saamiseni on poegadel väga kriitiline aeg, kus loodus teeb oma valiku ja jätab ellu vaid tugevamad.
sihtmärgiks kiskjad, ning kuna nad asuvad toiduahela tipus, kasvab kiskja saakloomade arvukus [6]. Sellised loomad nagu ahm ja ilves paljunevad väga aeglaselt, kuid samas leidub ka kiskjaid, kelle puhul on täheldatud, et lõksuseadmise tõttu on nende arvukus suurenenud, kuna elusolevate loomade arv väheneb ning seeläbi on konkurents toidu ja elukoha pärast väiksem. Texases läbiviidud uuringu kohaselt on piirkondades, kus lõksudega loomi ei püüta, keskmine koioti kutsikate arv 4,3 pesakonna kohta. Maades, kus toimub intensiivne koiottide püüdmine, oli kutsikate arv 6,9 pesakonna kohta. See näitab, et lõksudega püüdmine võib suurendada kuid samas ka vähendada nii saakloomade kui ka kiskjate arvukust, ning mõlemal juhul mõjub see kohalikule ökosüsteemile halvasti. [7] Lõksudega püüdmine aitab kaasa haiguste levikule. Kuna loomade arvukust vähendatakse sügisel ja talvel, on loomad kevadel kaaslase leidmiseks sunnitud kaugemale rändama. Kui
Halljänes - Lepus Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku. Karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Halljänes toitub taimedest. Talveperioodil toiduks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Sigivad 2…3 korda aastas. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega. Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti koeraga. Valgejänes - Lepus Vahetab oma suvise pruuni kasuka talveks valge vastu. Mustad kõrvatipud. Valgejänes on halljänesest väiksem ja kergem. Okaspuude lähedus. Toiduks rohttaimed ja peenikesed puuoksad. Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte.
korraliku söötmise ja pidamise puhul (ööpäevased massiiibed võõrutamisest kuni paaritamiseni 500–600 g ja enamgi) on nende kehamass 110–120 kg ümber. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal. Arvatakse, et sellega on võimalik esimest pesakonda suurendada kuni 3 põrsa võrra. Pesakonna suurus võrdub munasarjadest vabanenud ovotsüütide arvuga, millest on maha arvatud hävinud munarakud, idulased ja looted. Mainitud kaod sõltuvad emise puhul olulisel määral söötmisest ning intervallist poegimise ja taastiinestumise vahel, s.o. emise bioloogilise puhkeaja pikkusest. Viimase optimaalseks pikkuseks peetakse 5 nädalat (4–6). Liiga lühike puhkeaeg põhjustab järgmisel tiinusel suurt embrüonaalset suremust
Meil euroopa ilves. Hästi väike südameindeks ei ole võimeline pikaajaliseks jooksuks. Suur tömbisabaline kass. Elab metsas. Ei lähe lageraba peale. Kipub eelistama kuusealusmetsaga metsa. Metsaservast väga kaugele minna ei taha. Ilvese kodupiirkond on 200-600 ruutkilomeetrini. Ilves on jahimeeste jaoks üsna loll loom. Lihtne küttida. Läheb hästi lõksudesse. Ilves sööb metskitse ja jänest. Pool ilvese toidust moodustab metskits. Sööb ka rebast. Pesakonna suurus on 2-3 poega. Ei pruugi iga aasta sigida, vaid üle aasta. Inimesele ohtlik ei ole. Puu otsa läheb ainult ohu korral. Soomes ja Rootsis 2000 ilvest, Lätis ja Leedus kuskil 300 ilvest. Eestis kuskil 1100 ilvest. Ilvese arvukus suhteliselt stabiilne. Dünaamiline fond Küttimine kahandab populatsiooni. Metskitsede arvukust on väga raske määrata. Uppumine on metssea ja põdra puhul üks põhilisi loodusliku surma põhjuseid.
Loomadevahelist sugulust arvesse võttes saame leida aretusväärtused ka ilma vaatlustulemusteta isendeile (näiteks pullidele piimatoodangu või jääradele poegimisraskuse osas). BLUP‐kontrollpäeva loomamudel – loomamudeli modifikatsioon, kus laktatsioonitoodangute asemel kasutatakse vahetult kontrollpäeva toodanguid. Emapoolse efektiga mudelid? Millal kasutatakse? Noorloomadel mõõdetavad tunnused sõltuvad aga üsna palju nende emast ja/või neid ümbritsevast keskkonnast (pesakonna mõju). Emapoolselt mõjutatud tunnuste hulka kuuluvad näiteks lihaveiste võõrutusmass, põrsaste pesakonnamass jne. Marker- ja genoomselektsioon, referentspopulatsioon, genoomaretusväärtused. Geneetika arenguga lisandus põllumajandusloomade aretusse võimalus võtta arvesse loomade erinevusi DNA-tasandil - vastavat selektsioonimeetodit nimetatakse marker- selektsiooniks.(üksikud väljavalitud markerid, mille põhjal loomi valitakse)
Samuti annavad grupeeringud hea ülevaate sigimisedukusest ning selge pildi liigi tegelikust levikust ja asurkondade elujõulisusest (Kübarsepp ja Männil 2010). Vaatluste analüüsi käigus eristatakse erinevad pesakonnad üksteisest kasutades keskmistatud elupaikade suurushinnanguid iga suurkiskja liigi kohta eraldi. Andmete analüüsil arvestatakse vaatluste kuupäevaga, vaatluste omavahelise kaugusega, pesakonna suurusega ning karu puhul ka esikäpa laiusega. Tähtis roll pesakondade eristamisel on nende liikumisterritooriumi suurusel, omavahelisel kattuvusel ning liikumisintensiivsusel. Järgnevalt hinnatakse näitajaid kirjanduslike andmete ja uuringu tulemuste põhjal ning antakse ekstrapoleerimise kaudu hinnanguline asurkonna üldarvukus, mida tõlgendatakse kui populatsiooni miinimumarvukust, sest
LISA 1 Portugali lipp 16 LISA 2 Portugali vapp 17 LISA 3 Portugal Euroopa ja maailma kaardil 18 LISA 4 Portugali kaart 19 SISSEJUHATUS Portugalil on märkimisväärne meresõiduminevik, super rannakuurordid, mõtlikult nukrad väikelinnad ja oliivisalude, veiniistanduste ja nisuväljadega pärjatud lõunamaine loodus. Seda riiki on õnnistatud pesakonna Unesco maailma-pärandi vääriliste vaatamisväärsuste ning ühe Euroopa pingevabama ja atraktiivsema pealinnaga. Rikkale kultuuri-pärandile vaatamata on Portugali paljud tõmbenumbrid kättesaadavad kergendusohkevääriselt madala hinnaga. Rahuliku igapäevarütmi nautimine ja elurõõmu iseteadlik maitsmine on portugali kirg, mida harrastab kohalik ja harjutab turist. Portugalis on kõik piltlikult öeldes parajalt paras ja
Võõrutusaeg sõltub farmi eesmärkidest. Kui eesmärgiks on saada maksimaalselt piima, siis võib tallesid võõrutada varem, isegi alates teisest elupäevast. Sel juhul peab tallesid edasi söötma kunstlikult, suhteliselt kallite startersöötadega. Ida-friisi piimalambaid on kasutatud enamike kohalike piimalambatõugude parandamisel, et suurendada kohalike tõugude piimajõudlust. Lammaste reproduktsioonijõudlus- Viljakus = Sündinud tallede arv*100 jagada poeginud uttede arvuga Pesakonna suurus =Sündinud tallesid jagatakse poeginud utekohtaÜhel utel tavaliselt 1 või 2 talle, harvem 3 või 4.Karjas tavaliselt 1,3...1,5. Sigivus = Sündinud tallede arv*100 jagatud paaritatud uttede arvuga.(1,1...1,3) Viljastatavus = Poeginud uttedearv*100 jagatud Paaritatuduttedearv(seemendatud) Viljastatavus 85...95% sügisel, 70...80% kevadel Tallede säilivus= Üleskasvatatud talledearv jagat sündinudtallede arv.
Võib olla ka päris musti leoparde. Keda tihti kutsutakse mustaks pantriks. Poegimise ajaks otsib emaleopard mõne koha, kus teda ei segata. Pärast 90-105 päevast tiinusperioodi sünnib tavaliselt 2-4 poega. Sündides nad ei näe. Nädalaga saavad nad nägijaks. Kahe kuuselt hakkavad nad juba ise jahti pidama. Nad püüavad näiteks rohutirtse. Kolmekuuselt nad võõrutatakse, kuid nad jäävad ema juurde veel vähemalt aastaks või isegi kauemaks ning sama pesakonna õed-vennad võivad veelgi pikemat aega koos püsida. Nende eluiga on 10-15 aastat. Kasutatud kirjandus · http://web.zone.ee/kaslased/page2.html · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kass_teelekepler.htm · http://loomad.wordpress.com/category/imetajad/kaslased/ · http://www.hot.ee/kassikas/x.html · Raamat ,,Kohtumine loomadega" (minu esimene entsüklopeedia) · Raamat ,,Laste Loomaentsüklopeedia
Kuna karu on polügaamne liik, siis emased võivad jooksuajal paaruda mitme erineva isasega, samuti võib üks isane viljastada mitut emast. Peale viljastumist areneb embrüo blastotsüsti staadiumini ning jääbki emakas seejärel u. 5ks kuuks sellesse staadiumisse. Loote aktiivne arenguperiood kestab 68 nädalat ning algab u. novembris. Detsembri lõpust alates kuni u. jaanuari lõpuni sünnivad karudel pojad, kes on sündides max 500g raskused, pimedad ja abitud. Pesakonna suurus on 16 poega, enamasti 23 poega. Kevadeks on pojad u. 15 kg raskused. Imetamine kestab 1,5 kuni 2,5 eluaastani. TOITUMINE Karude kui segatoiduliste loomade toitumist mõjutab ühest küljest nende füsioloogia, teisalt aga toiduobjektide levik ja fenoloogia ning inimmõju ja toiduobjektide kättesaadavuse muutumine aja jooksul. Seetõttu on loomulik, et tulenevalt toitumist
Klassikaliselt vaktsineeritakse 8 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit), 12 nädala vanuselt (parvo, kark, hepatiit, marutaud) ja 16 nädala vanuselt (parvo, katk, hepatiit – marutaudi pole vaja, kui 12 nädalaselt sai). Kui vaktsineeritakse samal ajal, kui maternaalsete antikehade tiiter on kõrgel, ei teki immuunvastust ning ei saa tekkida antikehi – seega tulebki vaktsineerida nii palju, sest ei tea, kuna need antikehad ära kaovad ning see võib erineda ka pesakonna sees. Täiskasvanud koera vaktsineeritakse aastaselt kompleksvaktsiiniga ja marutaudi vastu (ajastatkse nii, ert marutaudi vaktsiinist ei läheks üle aasta; vaktsineeritakse erinevatel aegadel marutaudi ja ning kompleksvaktsiiniga, et probleemide korral on teada, kumb vaktsiin selle põhjustas) edasipidi sõltub riskist – kui ei reisi ega ole riskirühmas, siis kompleksvaktsiin 3 aastat, marutaud 2 aastat. Reisides või riskirühmas mõlemat kord aastas.
puudumine. Mereorganismide helendamine aitab lindudel jäämerel lahvandustes toitu leida. Valguse puudumist leevendavad: kuu, tähed, virmalised, lumehelk, keskpäevakuma, merekalade helendamine. Polaartursa e. saika paljumiljonilisi parvi jahivad valgevaalad. On ka jäätursk, lükood, kulleskala, merihärg, mägihõrnas, madutähed, rõngasussid, meduusid. Tundrakalad taluvad täielikku jäätumist. Jääkaru on Arktika sümbol. Võib kaaluda kuni 800kg. Pesakonna suurus on 1.87 poega. Pojad võõrduvad emapiimast 24-28 kuu vanuselt .Emakarud sigivad edukaimalt 10- 19 aasta vanuselt . Emakaru tukub 6 kuud lumest koopas toiduta, ei maga talveund. Jääkaru elab kuni 30 a. Toitub viigerhüljestest, lõpnud morskadest, morsapoegadest. Hea ujujana võib ta puhkuseta läbida üle 40 km. Ta tihe kasukas hoiab sooja nii vees kui kuival maal. Ema hoolitseb poegade eest 2 aastat. Jääkaru on suurim tänapäeval elav kiskja. (Randla 1990, Lk 146)
saarmad kuskilt toitu kätte ja hukkuvad. Paaritumine võib toimuda igal aastaajal, seega võib latentsusperiood olla väga pikk. Loode areneb vaid kaks kuud ning pojad sünnivad veebruaris-aprillis. Emasloom poegib üle 1-2 aasta ja korraga on pesakonnas 1-3 poega. Imetamine kestab 2 kuud ning pesakond jääb esimeseks talveks emaga kokku. Isasloom poegade hooldamisest osa ei võta, kuid kaitseb territooriumi elades eraldi urus pesakonna lähedal. Noored saavad suguküpseks 3. või 4. eluaastal. www.jahindusinfo.ee Saarmast ohustab lisaks talvisele toidunappusele ka reostus ja elupaikade vähenemine. Eestis on saarmaste küttimine keelatud, kuid saarma väljapüük koprajahil (raudadega) on seaduslik, kui jahimees tabatud saarmast keskkonnateenistusse teatab. Täiskasvanu kehapikkus 70-75 cm; kaal 5-8 kg
hiired. Vähe tavritab taimset toitu - puuviljad, marjad, seemned. Kaks korda suve jooksul sünnitab pärast 40- 42p. tiinust 2-10 (keskm. 5-7) poega, kes algul on valgete ja pehmete okastega. Esimene pesakond tavaliselt mai kuus. Ema kõrvalt hakatakse toitu otsima 3-4 nädalaselt. Noored hakkavad sigima peale talvitumist.Talveuni kestab oktoobrist märtsini, ärkamise järel algab jooksuaeg. Hilise pesakonna pojad kes sünnivad juulis-augustis , talvituvad koos emaga. Vaenlasteks on kakulised ja rebased. On olemas harilk siil ehk läänsiil ( helehalli kõhuga, näol tume vööt silmast ninani) ja kaelussiil ehk idasiil ( värvuselt tumepruun k.a.nägu). 9 MUTT (Talpa europea) - karvastik tihe ja lühike, sametjas (sisuliselt vaid aluskarv). Eesjäsemed on
annaabi.ee 
