Kuidas sai ta aga Venemaale ?

Vastus leiad õppematerjalist: šaakalid

šaakalid (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas sai ta aga Venemaale ?
MIDA PEALE HAKATA?

Šaakalid
VÄLIMUS
( Hariliku šaakali ja hallhundi topis. Märgata on šaakali väiksem kasv ja kitsam koon.)

Šaakal on välimuselt midagi rebase ja hundi vahepealset.Harilik šaakal meenutab rohkem hunti , aga on väiksem ja kergem, tal on lühemad jalad, piklikum torso ja lühem saba.Hariliku šaakali kolju sarnaneb hundi ja koioti koljule rohkem kui teiste šaakalite kolju.
šaakali jäljed on 5-6 sentimeetri pikkused ja jäljerida ei ole rebasele või hundile iseloomulikult sirge vaid koeralikult vonklev.
iseloomulik tunnus on et teise ja kolmanda varba padjandid on tagaosas ühendatud.

LEVIALA :

Harilik šaakal on ainus šaakal, kes elab väljaspool Aafrikat
Aastal 2013 avastati, et ka Eestis elavad saakalid ja eri maakondades kütiti neid aasta jooksul kolm tükki
šaakal elab tasandikel tihedas põõsastikus või roostikus jõgede, järvede või mere lähedal. Šaakalid on paiksed loomad. Nad ei soorita ka hooajalisi rändeid.
ELUPAIK
nad elavad tihti asulate lähedal ja puutuvad tihit inimestega kokku
šaakali toidusedel sarnaneb rebase või kähriku omaga , suure osa toidust moodustavad raiped ja inimese toidujäänused , sellepärast just eriti talvel on nad inimasulate lähedal.
Ta eelistab pisiimetajaid ja linde süüa, aga ta püüab ka sisalikke, madusid, konni, uimaseid kalu, rohutirtse, mardikaid ja teisi putukaid, Ta sööb ka palju puuvilju ja marju .
Jahti peab ta üksi , kahekaupa või salgaga. Ennem jahile minekut šaakalid uluvad, andes teistele märku et nad lähevad jahile
üldiselt on saakal ööloom aga võib tegutseda ka päeval

PALJUNEMINE

Šaakal moodustab paare kogu eluks. Isasloom osaleb nii uru kaevamises kui pesakonna kasvatamises. Jooksuaeg kestab jaanuari lõpust veebruarini
Tiinus kestab 60–63 päeva. Kutsikad sünnivad märtsi lõpust mai lõpuni. Neid on 4–6, harva kuni 8. Emasloom imetab neid paar-kolm kuud, aga juba paari-kolme nädala vanustena hakkab ema neile andma poolseedunud liha. Pojad iseseisvuvad juba sügisel. Suguküpseks saavad emased 1, isased 2 aasta vanuselt. Šaakal võib elada kuni 12–14 aastat.

šaakalid eestis

esimesed teated niiöelda ˇˇulguvate rebasteˇˇ kohta tulid juba aastal 2010 aga neid ei võetud tõsiselt, kuni esimese ˇˇulguva rebaseˇˇ küttimiseni,
siis pandi üles rajakaamerad ja selgus et neid on veel vähemalt 2
(esimene eestis kätte saadud šaakal)
ÖKOLOOGILINE MÕJU
Ainult toitumisobjekte vaadeldes oleks tema kisklus järjekordne surve maaspesitsevatele lindudele, jänestele ja metskitsedele
Kõigil kiskjatel on instinkt murda endast nõrgemaid gildi liikmeid vähendamaks võimalikku toidukonkurentsi. mitmes Ameerika uuringus leitud, et hundi arvukuse suurenedes väheneb koiottide arv ning koiottide arvukuse suurenedes väheneb rebaste arv. Nende suundumuste põhjus ei ole toidupuudus , vaid otsene kisklus ja häirimine. siis võib eeldada, et šaakali asustustiheduse suurenedes väheneb rebase ja kähriku asustustihedus . Kui see nii ongi, võib šaakalist olla maaspesitsevatele lindudele ja jänestele isegi kasu.

KAS OMA??

Tema võime püsima jääda ja sigida meie kliimas on olnud üllatus NING ELADA ÜLE ka 2009/2010 ja 2011/2012 rasked talved, mil isegi meie põlisliikide isendeid hukkus massiliselt. Selline kohastumus tekib reeglina põlvkondade jooksul. See aga tähendaks, et kusagil meie lähialadel nt Venemaal on juba varem olemas siinse kliimaga kohastunud lokaalasurkond, millest me midagi ei tea.
Šaakalite levikut Eestisse ei saa välistada kuna ka skandinaaviasse on hundid juba jõudnud.
Praegu on lähimad püsiasustusalad Ukrainas ja Ungaris,. Ei Lätis, Leedus ega ka Poolas ole šaakali olemasolu tõendatud. Šaakali looduslik levik Eestisse on seetõttu ebatõenäoline. Euroopa šaakaliuurijad oletavad, et looduslik levik võis toimuda Venemaalt. Kuidas sai ta aga Venemaale, ? võib oletada, et Peipsi taha tõi ta ikkagi inimene.
MIDA PEALE HAKATA?
šaakaleid võib küttida seadmata ohtu tema asurkonna soodsat seisundit. Šaakal on meil ametlikult nimetatud võõrliigiks, keda tuleks hakata tõrjuma

.RTF Laadi alla originaalfail 6 lk · .rtf · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

krissu241 Õppematerjali autor

koiott rebane šaakalid bioloogia

Sarnased õppematerjalid

doc

Eksami kordamisküsimused

Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel terrotiiroumil, näiteks Eesti

Ulukibioloogia ja jahindus