tagasi maksta. 10 Annuiteetlaen ... omapäraks on igal perioodil võrdse summana tasutav summa Annuiteet tähendab küll sõnasõnalt igaaastast makset, kuid praktikas võime makseperioodi pikkust vabalt muuta. Nii tasutakse eluasemelaene sarnase põhimõtte alusel, kuid hoopis igakuiselt. 11 Annuiteetlaen Laenu põhiosa tagasi makstes laenujääk pidevalt väheneb. Seetõttu väheneb ka tasutav intressisumma. Sama suure laenumakse puhul peab seega pidevalt suurenema tasutav laenu põhiosa summa. 12 Fikseeritud põhiosaga laen Fikseeritud põhiosa tasumise puhul tuleb igaaastaselt tasuda võrdne osa laenu põhiosast. Samas kahaneb makstav intressisumma. Intressisumma vähenemise põhjuseks on iga põhiosa
arvamus tööst. Seega peab nende formuleering olema konkreetne ning üheselt arusaadav. Sisejuhatuses võiks mainida ka , milliseid lähtematerjale ja andmeid on töös kasutatud. Sissejuhatuses ei tooda välja tööga saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja seda ei kuhjata üle arvudega. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö sisulise osa (põhiosa) mahust, piirdudes enamasti kahe- kolme leheküljega. Töö põhiosa: Ehk sisuline osa koosneb peatükkidest, alapeatükkidest ning jagudest, mille pealkirjade lõppu punkte panna. Põhiosa ülesehitus ja liigendus sõltub töö iseloomust, teemast ning uuritavast materjalist. Peaosa peab andma ammendava õlevaate koostatud tööst, alates probleemi(de) püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste (ettepanekute) esitamiseni. Töö põhiosa annab vastused (lahendused) sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele, hüpoteesidele ja ülesannetele.
Kiirjooksja aastane treeningplaan Aastatreening e. makrotsükkel pikkusega 4-12 kuud jaguneb reeglina baas- ja spetsiaalettevalmistus perioodiks, võistluseelseks- ,võistlus-, ja üleminekuperioodiks. Makrotsükkel jaguneb mikrotsükliks pikkusega 1-3 nädalat ja mesotsüliks pikkusega 3-6 nädalat. Kiirjooksa üldettevalmistusperiood kestab 3 nädalat. Eesmärk on üldise kehalise võimekuse arendamine. Treeningute põhiosa moodustavad soendusjooksud ja krossid, millega arendatakse aeroobset vastupidavust. Treening sisaldab ka mäkkejooksude, jooksudel raskustega, hüppeharjutustel ja lõikudel 100-300m alla 91%, jõutreeningul ning jooksudel alla 80m 86-96%. Peale üldettevalmistusperioodi järgneb jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine mille kestvus on 6-7 nädalat. Sellel perioodil suureneb treeningmaht. Eesmärgiks on kiirjooksja jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine.Treeningute põhiosa moodustavad
alapealkirjad jmt, reavahe 1,5 tiitellehest kuni lõpuni. Lehe servad jäetakse vabaks 2,5 cm, vasakult 3 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi (Justify). Kõik lehed nummerdatakse, alates tiitellehest, kuid tiitellehele lehekülje numbrit ei kuvata. Lehe number paigutatakse jalusesse, joondumusega paremale. Päisesse kirjutatakse autori nimi töö teema ja kursiivis suurusega 10 punkti. Töö põhiosa liigendatakse vajadusel peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., punkt 1.1.1.). Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja pealkirjade lõppu ei panda punkti. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida, enne pealkirja kaks. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti,
reavahe 1,5 punkti. · Esile tõstmiseks võib kasutada paksu (Bold) kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3. Töö põhiosa 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Tiitelleht Lehekülje ülaosas: · Kooli nimi (suurte tähtedega, mille tähekõrgus 14) Lehekülje keskosas tähekõrgusega 14: · Autori ees- ja perekonnanimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) · Klass (väiketähtedega) · Töö pealkiri (suurtähtedes ja paksu kirjaga, tähekõrgusega 24) · Töö liik - Referaat (väiketähtedega, v.a
· Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Esile tõstmiseks võib kasutada paksu (Bold) kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3. Töö põhiosa 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Tiitelleht Lehekülje ülaosas: · Kooli nimi (suurte tähtedega, mille tähekõrgus 14) Lehekülje keskosas tähekõrgusega 14: · Autori ees- ja perekonnanimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) · Klass (väiketähtedega) · Töö pealkiri (suurtähtedes ja paksu kirjaga, tähekõrgusega 24) · Töö liik - Referaat (väiketähtedega, v.a. esitähed) Selle all paremal äärel tähekõrgusega 14: · Juhendaja nimi (väiketähtedega, v.a
reavahe 1,5 punkti. · Esile tõstmiseks võib kasutada paksu (Bold) kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3. Töö põhiosa 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Tiitelleht Lehekülje ülaosas: · Kooli nimi (suurte tähtedega, mille tähekõrgus 14) Lehekülje keskosas tähekõrgusega 14: · Autori ees- ja perekonnanimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) · Klass (väiketähtedega) · Töö pealkiri (suurtähtedes ja paksu kirjaga, tähekõrgusega 24) · Töö liik - Referaat (väiketähtedega, v.a
koos leheküljenumbritega. SISSEJUHATUS töö kirjutamise eesmärk, uurimusobjekt, kasutatud meetodid. TÖÖ PÕHIOSA jaotada peatükkideks ja alapeatükkideks selles iseloomustatakse uurivat objekti, andmete kogumise meetodit, saadud järeldusi. KOKKUVÕTE koosneb tööst tulenevatest järeldustest ja ettepanekutest. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU autor. Ilmumisaasta. Pealkiri. Ilmumiskoht: kirjastus. Lehekülgede arv. LISAD täiendav info töö põhiosa mõistmiseks, kõik lisad pealkirjastatakse ja nummertadatakse vastavalt järjekorrale, millises neile töös viidatakse. 3. Töö vormistamine Kooli nimi (12) TÖÖ KOOSTAJA Klass TÖÖ PEALKIRI (suured tähed 16tp B) Referaat või uurimustöö Juhendaja nimi
Uurimustöö vormistamise nõuded.................................................................................1 Tiitellehe vormistamine.............................................................................................. 1 Sisukorra vormistamine............................................................................................. 1 Sissejuhatus...............................................................................................................1 Põhiosa...................................................................................................................... 2 1. peatükk...............................................................................................................2 1.1.......................................................................................................................2 1.2...........................................................................................................
LIITADVERBID (Kasik 381; 408–411) Liitadverbid on erandlik liitsõnatüüp. Liitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Läbipaistva moodustusstruktuuriga liitsõnu, kus põhiosa on määrsõna oma põhitähenduses, on vähe: ennevanasti, üleeile, ihuüksi, hirmruttu. Ainus osaliselt produktiivne liitmismall on modifitseeriva esiosaga pool: poolärkvel, poolistukil, poolviltu. Enamik liitsõnalisi adverbe on tekkinud määruse funktsioonis käändsõna-, verbi- või kaassõnafraasidest, mille TÄHENDUS on LEKSIKALISEERUNUD ja SÕNALIIK MUUTUNUD! Sellise sõnaliigimuutuse tõttu kirjutatakse fraas kokku ning see muutub ortograafiliseks sõnaks.
Tiitellehe koostamine.............................................................................................. 3 Referaadi koostamine 9.01.2014 Sisukord.................................................................................................................. 3 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Töö põhiosa............................................................................................................ 4 Kokkuvõte............................................................................................................... 4 Kokkuvõttes sa kirjutad enda töö lõpphinnangu, kus sa esitad järeldused ja tulemused. Kokkuvõttes võtad sa läbi kõik vana informatsiooni, mitte midagi uut. Kokkuvõtet lugedes peaksid sa teada saama kogu oma referaadi sisu, ilma et
L=7500 t=3a A= 1407,5112 i=7% poole aasta intressimäär-3,5% n=2 Laenu jääk Intress Põhiosa tagasimakse 7500 262,5 1250 6250 218,75 1250 5000 175 1250 3750 131,25 1250 2500 87,5 1250 1250 43,75 1250 Intressid kokku: 918,75
4%: Vastus JAH, sest pannes selle panka edasi saab riskivabalt aastaga 10 tuhat kr © Robert Kitt Rahavood ajas · Kaks sama suurt, kuid erinevatel ajahetkedel toimuvat rahavoogu ei ole võrdsed · Erinevatel ajahetkedel toimuvaid rahavooge saab võrdustada, kui neid korrigeerida intressiga · Intressi nimetatakse ka raha ajaväärtuseks. © Robert Kitt Mõisted intressiarvutuses · Põhiosa (principal) on summa, millele arvutatakse intresse. Üldreeglina on see ka investeeritav summa · Intress (interest) on tasu raha kasutamise eest ehk summa, mida teenib põhiosa · Intressimäär (interest rate) on suhtarv (protsent), mis näitab kui palju teenib ajaühikus (peaaegu alati 1 aasta) 1 rahaühik © Robert Kitt Mõisted võlakirjadega · Kupong (Coupon) võlakirja intress. Nimetatakse kupongiks, kuna vanasti olid
.................2 SISSEJUHATUS ......................................................................................3 1. PRAKTIKA ETTEVÕTTE LÜHIISELOOMUSTUS..........................4 1.1. Rimi väärtused..................................................................................10 2. PRAKTIKA SISE JA PÕHIOSA..........................................................5 2.1. Praktika ülesanded .............................................................................5 2.2. Praktika põhiosa ................................................................................5 3. ENESEANALÜÜS...............................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................................................................8 SUMMARY..............................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD .....................................................................10 LISAD PILDID
SÜSIVESIKUD Süsivesikud on orgaanilsed ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Väga energiarikkad ained, inimene saab põhiosa päevasest energiast ja tööjõu just süsivesikutest. Kuid ei saa toituda ainult süsivesikutest kuna need annavad ainult energiat ja isoleeritud süsivesikud on B1 vitamiini röövlid ning organism vajab tahestahtmata kõiki vitamiine ja sealhulgas siis ka B1. Seega ei saa süüa ainult süsivesikute rikast toitu energia saamiseks. Süsivesikuid leidub kõige rohkem looduses ehk taimedes on 75-90% süsivesikuid, loomades 2%, seentes 3% ja mikroorganismides 12-30%.
Internet Veebi indeksid (NETI; YAHOO!) Otsingumootorid (ALTA VISTA; GOOGLE) KÜSI ABI RAAMATUKOGUST! MILLEST ALUSTADA Töötle läbi vajalik kirjandus Koosta esialgne sisukord Mõtle läbi teksti alajaotused KIRJUTA MUSTAND REFERAAT PEAB OLEMA LOOGILINE JA TERVIKLIK! REFERAADI PÕHIOSAD Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Töö põhiosa Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad REFERAADI MAHT ON 8- 10 LEHEKÜLGE! TIITELLEHT (näidis) Tallinna Laagna Gümnaasium Kalad Eesti veekogudes Referaat Eve Põld 7a klass .Juhendaja õpetaja Tiiu Salu Tallinn 2002 SISUKORD (näidis) · 1. Kalade mitmekesisus 4 · 1.1 Välimuse ja suuruse järgi 5 · 1
Treeningtunni konspekt Rühm (poisid, tüdrukud, vanus): tüdrukud 8-10.a. Tunni põhiosa teema, vahendid: ettevalmistus laineharjutusteks Tunni kestvus: 60 min. Tunni andja nimi: Kuupäev: TUNNI ALUSTAMINE JA ETTEVALMISTAV OSA 10 minutit Harjutuse Harjutuse kirjeldused Korduste Metoodilised toime arv märkused Soojendus 1. Rivistus, tunni tutvustamine 2. Marss Pöiasirutus
probleemi leidmise ja täpsustamise, lahenduse otsimise ja leidmise etappe. Tutvustatakse kasutatud teooriaid, andmete kogumise ja töötlemise meetodeid. Eraldi peatükina tuuakse tavaliselt välja tulemused ja nende interpreteering. Töö lõpeb kokkuvõttega, resümee ja kasutatud kirjanduse loeteluga. Vajadusel pannakse töö lõppu ka lisad. Uurimistöödes on kindlad alljaotised, mis on paigutatud teatud järjestuses: · tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotisteks), kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, lisad (vajadusel). TIITELLEHT Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1) õppeasutuse täielik nimi (Räpina Ühisgümnaasium), töö pealkiri (soovitav ülejäänud tekstist suuremalt), töö iseloom (eksamitöö, uurimistöö, referaat vms), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass. Kirjutatakse tavaliselt lehekülje kõrgusele ning tavaliselt lehekülje paremale serva,
Referaat ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus). Referaadi koostamise põhietapid teema valik allikmaterjalide valik ja läbitöötamine kava (plaani) koostamine andmete kogumine andmetöötlus töö teksti kirjutamine töö vormistamine Referaadi ülesehitus tiitelleht sisukord sissejuhatus põhiosa kokkuvõte kasutatud kirjandus lisad Tiitelleht Õppeasutuse nimi paigutatakse lehe ülemisse serva keskele. Töö täielik pealkiri kirjutatakse lehe esimese kolmandiku lõppu lehekülje keskele rasvases kirjas, tähesuurus 20-22 . Pealkirja alla märgitakse töö liik (referaat). Autori ja juhendaja nimed trükitakse tiitellehe teise kolmandiku lõppu paremasse serva.
PRAKTIKUM näidistegevustega tund! 1. Tunni teema: Mängulised kõnni- ja jooksuharjutused muusika saatel Tunni eesmärk: kõnni- ja jooksutehnika, jooksul lennufaasi tajumine ja tasakaalu taastamine. · Sissejuhatav osa (põhiliikumised kõnd ja jooks) LM. Prügi ja prügiauto Alguses üks prügiauto, mis liigub suurte sammudega, ja püüab prügi, kes liiguvad väikeste sammudega. Kelle prügiauto kätte saab, muutub ka autoks. · Põhiosa - peeglijooks muusika saatel (läbi teha rida jooksmisele olulisi harjutusi) KILEKOTID juurde! · Lõpetav osa LM. Muusika mängib liiguvad lapsed saalis pallide vahel ilma neid puudutamata, kui muusika jääb seisma hüppavad üle pallide nii palju kordi kui õpetaja ütleb ja sellises liikumisviisis nagu õpetaja ütleb (või mõtlevad ise). 2. Tunni teema: Ringtreening pallidega paarides;
Soovitustes ja ettepanekutes esitab autor oma seisukohad ja võimalikud lahendused olukorra parandamiseks käsitletud valdkonnas. Soovitav on järeldused ja ettepanekud süstematiseerida (nt nummerdada). Töö sissejuhatus ja kokkuvõte on töö kõige olulisemad osad. Need peaksid olema koostatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate töös käsitletud probleemi(de)st, töö ülesehitusest, teema käsitlemise üldisest käigust ja saadud tulemustest ilma põhiosa lugemata. Kokkuvõtte maht ei ületa üldjuhul 1/10 töö põhiosa mahust. /TÜ täiendõppekeskus 2008/
- algab HTML fail
- algab päise osaIntress liidetakse põhisummale kord kvartalis. Kui palju teenime kuuenda aasta lõpuks? 20 000(1+0,1/4)24=36 174,52€ Vastus: Kuuenda aasta lõpuks teenime 36 174,52 eurot. 5. Laenan pangast 100 000 eurot korteri ostuks tähtajaga 4 aastat intressimääraga 6%. See laen tuleb tagastada võrdsetes osades 4 aasta jooksul. Tagasimaksed toimuvad aasta lõpus. Koosta endale tagasimakse graafik. Aastane Intress Põhiosa Põhiosa jääk makse 28 859,15 6000,00 22 859,15 77 140,85 28 859,15 4 628,45 24 230,70 52 910,15 28 859,15 3 174,61 25 684,54 27 225,61 28 859,15 1 633,54 27 225,61 0,00 100 000x6%=6 000 100 000-22 859,15= 77 140,85
1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17. mai (Põhiseaduse vastuvõtmise päev) Rahvastiku kasv (2008): 1,3 Keskmine oodatav eluiga naised: 83 aastat (2008): mehed: 78 aastat 2 Asend, piir ja suurus Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Norra põhiosa asetseb kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa
USA METSAD Asend Ameerika Ühendriikide põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. Asend Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 – 68W ja 50 – 25N. USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ameerika Ühendriigid on keskmise metsarikkusega maa. Metsad Metsad Metsade üldpindala on u. 3 030 890 ha. Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9%. Metsasuse poolest asuvad
................8 Muusika............................................................................................................................................ 8 Kasutatud allikad..................................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra
täiskoormusega õppimise ja õppekava nominaalkestuse kohta; • andmed käendajate või hüpoteegiga koormatava Eestis asuva kinnisvara kohta või pandiga koormatava Eestis asuva ehitise või selle mõttelise osa kohta; • andmed õppelaenu taotleja ja käendajate laenukohustuste või pandieset koormavate õiguste kohta; • muud krediidiasutuse nõutud andmed. Õppelaenu põhiosa tagasimaksmist peab alustama hiljemalt ühe aasta möödumisel õppe lõpetamisest seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, v.a juhul, kui asutakse enne aasta möödumist õpinguid jätkama. Pärast õpingute lõpetamist toimub laenu põhiosa ja intressi tasumine vastavalt panga koostatud laenu tagasimaksmise graafikule, üldjuhul igakuiselt võrdsete maksetena. Riikliku õppelaenu saab viiest pangast: Krediidipank, Swedbank, SEB, Danske Bank, Nordea Pank.
Andmete analüüs
What-If-Analysis. Goal Seek
Materjal töövihikus: Exc_Andmeloendid.xlsm
Goal Seek
c_Andmeloendid.xlsm
On olemas kaks krediidi tagastamise skeemi:
annuiteetne (kõik kuumaksed on võrdsed) ja
diferentseeritud (põhiosa tagastatakse võrdse kuumaksudega, aga intresside summa kahaneb iga kuuga
kuumakse ka kahaneb iga kuuga).
1. Annuiteetne skeem
Valemid:
k = a^n*(a - 1)/(a^n - 1) - kuumakse koefitsient, kus
a = 1 + p / 12 - jada tegur
Sümbol ^ ("katus":
Kõne all on annuiteetlaenu ja fikseeritud põhiosaga laenude erinevus. Muidugi on olemas veel kümneid ja kümneid erinevaid viise, kuidas laenu maksta. Neid siin ei käsitleta. Näitena toodud graafikutes on mõlemas kasutatud sarnaseid laenu parameetreid: · laenusumma 1 000 000 · intressimäär 5% aasta baasil (ehk perioodi kohta); · laenu pikkus 10 aastat (ehk 10 perioodi). Toodud parameetrite baasil on leitud laenude iga-aastaselt tasutav laenu põhiosa ja intressisumma ehk laenu tagasimaksegraafikud. ANNUITEETLAEN Annuiteetlaenu omapäraks on igal perioodil võrdse summana tasutav summa (vt. graafik ja laenu tagasimakse tabel). Annuiteet tähendab küll sõna-sõnalt iga-aastast makset, kuid praktikas võime makseperioodi pikkust vabalt muuta. Nii tasutakse eluasemelaene sarnase põhimõtte alusel, kuid hoopis igakuiselt. Laenu põhiosa tagasi makstes laenujääk pidevalt väheneb
present value annuiteet PV=PVA+PV 21369.600 1.2166529 98631.253 13,105.34 € Ülesanne i= 5% annuiteetlaen periood algjääk laenumakse intress põhiosa lõppjääk 1 100,000.00 31,545.74 10,000.00 21,545.74 78,454.26 2 78,454.26 31,545.74 7,845.43 23,700.31 54,753.95 3 54,753.95 31,545.74 5,475.39 26,070.35 28,683.60 4 28,683.60 31,545.74 2,868.36 28,683.60 0.00 lõppsumma 0 126,182.96 26,189.18 100,000.00 0.00 fikseeritud põhiosaga laen
aasta 16. maist.) Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal: ajateenistuses viibimise ajaks; ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni; arst-residendil residentuuri lõpetamiseni. Millised pangad väljastavad õppelaenu? Õppelaenu väljastavad: Swedpank, Krediidipank , Nordea Pank, Sampo Pank ja SEB Pank. Kuna peab hakkama õppelaenu tagasi maksma? Õppelaenu põhiosa tuleb hakata tagasi maksma hiljemalt ühe aasta möödumisel õppeasutuse lõpetamisest või õpingute muul põhjusel katkestamiseset, välja arvatud juhul, kui laenusaaja on asunud enne aasta möödumist õpinguid õppelaenuõiguslikuna jätkama. Tagasimaksmisperiood ei või ületada 20 aastat. Maksepuhkus Õppelaenu põhiosa tagasimaksmise saate peatada, kui olete lapsehoolduspuhkusel (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni), ajateenistuses või õpite residentuuris.
Tehlinilne dokumentiatsioon Vormistamine Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt; · Tiitelelht · Lõputöö · Sisukord · Sissejuhatus · Töö põhiosa · Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt; · Kokkuvõte · võõrkeelne resümee · kasutatud kirjandus · lisad Töö tiitellehel on järgmised elemendid: · Tehnikumi nimetus (tähed 16 punkti) · Töö kood · Õpilase ees ja perekonna nimi (väikeste täh 2/3 kõrgusele) · Töö pealkiri (suurte paksude täh 16) Töö tiitle lehel on järgmised elemendid:
tuletiste tähendus sõltub kontekstist, passiivselt moodustatud tuletise tähendus on fikseeritud. Produktiivsed- ja; -lane; -line. Abstar- us; - lus; -mus. Rühm ja kogu- kond; -stik;-stu. Eitust väljendavad liited- eba; - mitte. Omadusõna liited- -ne; -lik; -line; ( tu; -kas; -jas; -mine) . Tegusõna tuletus- ta/da; -sta; -nda; -u ja ne; - ise ja tse; - ata; - skle ja le. Määrsõna- lt; -sti; - ti; -tsik ja stikku; -kuti ja li. Liitsõna koosneb põhiosast ja täiendosast. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda. Liitsõnamoodustuse mallid- viis, kuidas moodustada sõnu.: * Tüveline liitmine- tegu- ja määrsõnad. Eraldatakse ma- tegevusnime tunnus ja saadud tüvi liidetakse põhiosale: leid/ma leid+laps; maha+ kirjutamine. * Nimetavaline liitmine- täiendosa nimetavas käändes: kolm+nurk; jalg+ratas; see+tõttu. * Omastavaline liitmine- omastavas käändes: kolme+kohaline; selle+pärast; noore+ poolne
Mäng lõpeb, kui kõikidel on õhupallid katki. Mängu saab teha kergemaks, kui piisab ainult õhupallile markeriga märke tegemisest. Mängu saab teha raskemaks, kui õhupallides on vähem õhku, siis peab saama parema võimaluse, et purustada palli, kuna palli on raskem katki teha. b) Liikumismäng ühe kehalise võime arendamiseks Eesmärk: Õpilase osavuse arendamine korvpallis Vanus: 5-6 klass Koht: Spordisaal Vahendid: Korvpall, torbikud Tunni osa: Põhiosa Mängu kirjeldus: Õpilased on jaotatud kahte gruppi, üks grupp ühelpool saali, teine teisel pool. Õpilane jookseb slaalomis torbikute vahelt põrgatades korvpalli korvini. Siis viskab 5 korda korvi. Jookseb tagasi. Võtab järgmise inimese enda paariliseks, kes on teises grupis ja tuli slaalomist tagasi. Lähevad omavahel pidevalt söötes korvini ja viskavad mõlemad ühe korvi. (Kõik, kes ootavad enda korda järjekorras, võivad harjutavad korvpalli keerutamist oma näpu peal)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDAJA Õnne-Mari Lilletai NORRA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km²
pikeneb või lüheneb laenutähtaeg seda mööda, kuidas muutub Euribor 6 Näide Näitena toodud graafikutes on mõlemas kasutatud sarnaseid laenu parameetreid: - laenusumma 1 000 000 - intressimäär 5% aasta baasil (ehk perioodi kohta) - laenu pikkus 10 aastat 7 8 Kas üks laen on parem/odavam, kui teine? Annuiteetlaenu maksjatasub kokku 1 000 000 krooni laenu põhiosa ja 295 000 intresse. Fikseeritud põhiosaga laenu puhul on vastavad summad 1 000 000 ja 275 000 . Kas siis fikseeritud põhiosaga laen on parem (odavam) kui annuiteetlaen? 9 Kas üks laen on parem/odavam, kui teine? Mõlema laenu puhul tuleb tasuda laenuraha kasutamise eest. Annuiteetlaenu kõrgem tasutud intressisumma on põhjendatud asjaoluga, et annuiteetlaenu puhul toimub laenu põhiosa tagastamine aeglasemalt
aasta. Kui õpetaja juhendab ja aitab õpilast, siis ka tema nimi (vt NÄIDIS 1). * Sisukord pannakse sel juhul, kui referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha. * Sissejuhatus on lühema referaadi korral lõik töö alguses ja pikema puhul eraldi lehel. Sisse- juhatusest saab lugeja teada, millest referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud. * Referaadi põhiosa võib jaotada teemakohasteks peatükkideks. * Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutatakse, mida tööd tehes ise uut teada saadi ja milline on õpilase arvamus sellest. * Kasutatud kirjandus on viimasel lehel ja seal on tähestikulises järjekorras ära toodud autorid, kelle materjale töö koostamisel kasutati. Kõikidele lõpus ära toodud autoritele peab olema referaadis viidatud (vt lisaleht Viitamine). * Lisad (vajadusel) KUIDAS REFERAAT VALMIS KIRJUTADA?
sinu jaoks suuremaid kulusid, sest hoolimata sellest, et oled laenuperioodi jooksul osa laenu juba tagasi maksnud, arvestatakse intressi ikkagi veel kogusummalt, mille laenasid. Kas sul on võimalik laenu enne tähtaega tagasi maksta, kui selleks peaks võimalus tekkima? Laenuandja võib nõuda ennetähtaegse tagastamise puhul täiendavat tasu. Kas sul on võimalik taotleda maksepuhkust ja kui kauaks? Kas maksepuhkust saab ainult põhiosa maksete ajutiseks peatamiseks või on võimalik täielik maksepuhkus (põhiosa ja intressid)? Uuri, mis juhtub, kui sa laenumakseid ühel hetkel enam tasuda ei jõua? Minu arvates ei tasu laenu võtmine ära, kuna siis peab maksma veel intresse jne.
Question 16 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest b. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest d. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest Question 17 Ettevõttel lasub laenukohustus. Iga kuu 5.kuupäeval tasub ettevõte laenu põhiosa ja intressi annuiteetmaksena. Seisuga 31.12. koostatud bilansis kajastab ettevõte a. järgmisel aastal tasumisele kuuluva laenuosa b. laenu põhiosa võlgnevuse seisuga 31.12. ning intressivõlgnevuse perioodi 05.12. kuni 31.12. eest c. laenu põhiosa võlgnevuse seisuga 31.12. d. intressivõlgnevuse perioodi 05.12. kuni 31.12. eest Question 18 Immateriaalse põhivara objektid hinnatakse alla a
Arenes nooditrükindus, muusikaajakirjandus ja kriitika, anti välja muusikaõpikuid. Klassikaline stiil hakkas välja kujunema juba hilisbaroki muusikas 1730. aastate paiku. Klassitsismil on kolm perioodi: 1) 1720-1760 eelklassitsismi periood. Uued muusikavormid ja zanrid. 2) 1760-1780 varaklassitsismi periood. Eelmisel perioodil tekkinud muusikavormide väljakujunemine. Mozarti ja Haydni varajane looming. 3) 1780-1810 klassitsismi kõrgaeg. Põhiosa: Mozarti ja Haydni tähtsamate teoste valmimise periood ja Beethoveni esimesed teosed. Klassikalise stiili kujunemine Olulisemad vormid kujunesid välja instrumentaalmuusikas. Kuni 18. sajandini ,,tellis muusika" õukond ja kirik. 18. sajandi alguses hakkasid heliloojad suhtlema lihtrahvaga ning loomingu aluseks on tavainimese elu. Uus stiil instrumentaalmuusikas sai alguse Itaalias. Sellele pani aluse Scarlatti. Kõige tähtsam vorm oli sonaadivorm. Sellel on kolm põhiosa: 1
LIITVERBID Liitverbid on ortograafilised liitsõnad, mille põhiosa on verb ja mis kirjutatakse kõigis vormides kokku. See eristab neid ühend- ja väljendverbidest, mis kirjutatakse kokku vaid kesksõnavormides (meeldejääv, üleküpsenud, lugupeetud), ja liitsõnalise alussõnaga tuletistest (meeleolu-tse-ma, kooskõla-sta-ma). Alati ei ole komplekstüvelise verbi puhul võimalik üheselt mõista, kas tegemist on tuletise (alaliik > alaliigi-ta-ma) või liitverbiga (liigitama > ala+liigitama)
Treeningtunni konspekt Rühm: tüdrukud 6-10 a. harrastusvõimlejad Treeningtunni põhiosa teema: üldfüüsiline kehaline ettevalmistus ja hüpitsatehnika õpetus Tunni kestvus: 50 min Tunni andja nimi: Maria Hirs Kuupäev: 15.10.2014 TUNNI ALUSTAMINE JA ETTEVALMISTAV OSA 5 minutit Harjutuse toime Harjutuse kirjeldused Kordust Metoodilised e arv märkused Rivistus, tunni tutvustamine, tervitamine
6. Kui laenuotsus on kindel, arvuta, kui suurt summat vaja oleks ning milline oleks sinu jaoks optimaalseim laenutähtaja pikkus ja kuumakse suurus. 7. Uuri, kui suur on laenu intressimäär? Kas intressi arvutatakse laenujäägilt või laenusummalt? 8. Kas sul on võimalik laenu enne tähtaega tagasi maksta, kui selleks peaks võimalus tekkima? 9. Kas sul on võimalik taotleda maksepuhkust ja kui kauaks? Kas maksepuhkust saab ainult põhiosa maksete ajutiseks peatamiseks või on võimalik täielik maksepuhkus (põhiosa ja intressid)? 10. Uuri, mis juhtub, kui sa laenumakseid ühel hetkel enam tasuda ei jõua? 6. Nüüd oled tutvunud väikelaenu erinevate külgedega. Kas väikelaenu võtmine tasub ära? Põhjenda oma otsust. Minu arust ei tasu väikelaen end ära. Võibolla ainult siis, kui on vaja osta midagi suurt (maja, auto vms.) mis jääb kauaks. Teiste, väiksemate asjade jaoks oleks tarbekam
· Prognoosimeetod Kui algdokumentatsioon on puudulik, tuleb maht ikkagi arvutada ja arvutamisel lähtutud põhimõtted üles märkida. Töömahtude arvutamist võib näiteks analoogobjektide mahuarvutusandmete alusel teostada või tugineda insenerioskustele, mida kahtlemata iga eelarve koostaja võiks omada. Kasutatakse näiteks näitajaid: armeerimistöödel kg/m3, raketisetöödel m2/m3, välissein m2/brm2 jne. · Põhiosa meetod Kui tegemist on korduvate mahtudega näiteks sama ruumigrupp eri korrustel, võib kasutada nn. põhiosa meetodit. Leitakse korduva põhiosa mahud ja korrutatakse need põhiosa arvuga. Selleks, et erinevate firmade andmed oleks võrreldavad, on vajalik oma kokkulepe või standard väljatöötada. Töömahtude koostamine ühtse standardi järgi vähendab arusaamatusi tööde tegemisel. 6.1 Töölise ajanorm - tööaja hulk, mis kulub ühe naturaalühiku (nt m3, m2, tk) töö
12. Iga alateema juures kirjeldatakse lõigu põhiteemat. 13. Alateema juurde kuuluv täiendav teave ja üksikasjad tuuakse ära alateemas eraldi loendina; kõiki näiteid kirjeldatakse eraldi. 14. Alateema puhul täiendava lisateabe esitamisel tuleks välja tuua vähemalt kaks teabe kohta käivat näidet. Kui alateema illustreerimiseks on vaid üks näide, siis loendit ei tekitata. Põhiosa 15. Põhiosa puhul järgitakse ülevaates toodud ülesehitust. 16. Iga lõik peaks vastama ülevaateosa alateemale ning kirjeldama alateemas välja toodud teavet ja näiteid. 17. Iga lõik peaks sisaldama ühte põhilauset, mis võtaks lõigu põhiteema kokku. 18. Iga lause algab suurtähega. 19. Iga lause lõpus on punkt, küsi- või hüüumärk. 20. Kõik sõnad on õigesti välja kirjutatud. 21
● 21 ● 22 ● Kokkuvõtte ● Kasutatud kirjandus ● Lisad ● Sissejuhatuses on ● Teema valiku põhjendus ● Töö eesmärgi ehk põhiprobleemi sõnastamine ● Ülevaade peamistest allikatest ● Ülevaade töö alaosade jaotamise põhimõtetest ● Heaks tooniks on kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine (mitte juhendaja) ● Ülesanne: Võta oma lemmik aine õpiku sissejuhatus, ja analüüsi seda. Põhiosa ● Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele. ● Töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega. ● On oluline, et refereeringutele lisab töö autor omapoolse kommentaari. ● Vältige kommentaarides: olen autoriga nõus. Põhiosa on selline: ● 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI Tekst 1.1 Esimese peatüki esimese jaotuse pealkiri Tekst 1
Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman;
Investeeringu väärtus 20 a pärast? Investeeringu lõppväärtus 20 a pärast intressiga 8% FV 322,029 Summa väljavõtmine Y aasta jooksul igakuiste maksetena PMT 38,411 Y aastal intress 6% 460927.9 Raha ajaväärtus Pangalaen Laenusumma/€ 45,200 X>4 aastat, X= 5 aastat Intressimäär aastas 5% Laenu 2. aasta põhiosa makse? Laenumakse Põhiosa Intress Jääk 1. aasta tagasimakse 10,440.06 8,180.06 2,260.00 37,019.94 2. aasta tagasimakse 10,440.06 8,589.06 1,851.00 28,430.88 3. aasta tagasimakse 10,440.06 9,018.52 1,421.54 19,412.36 4. aasta tagasimakse 10,440.06 9,469.44 970.62 9,942.92 5. aasta tagasimakse 10,440.06 9,942.91 497.15 0.00 PMT -10,440.06 Laenumakse (aastane)
Sisukord 1.Põhiosa 1.1 India Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Kastikord Usk, Kultuur 1.2 Hiina Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Usk, kultuur 2. Kasutatud kirjandus Põhiosa India Asukoht Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant. Linnade ja riikide teke
Materjalide maht peab olema suurem kui referaadi oma, muidu ei saa ju kokkuvõtet teha. Kasutama peab vähemalt 3 erinevat (erineva autoriga) materjali. Interneti materjale, mille autor pole teada, võib kasutada lisaks. Vähemalt 3 allikal peab olema võimalik nimetada autor. Refereerida ei saa seda, millest pole aru saanud. Millistest osadest referaat koosneb? Referaadil on mitu kohustuslikku ja mõni soovituslik osa. - Tiitelleht - Sisukord (vajadusel) - Sissejuhatus - Töö põhiosa (peatükid ja nende alajaotused) - Kokkuvõte - Kasutatud materjalide loetelu - Lisad (vajadusel) · Tiitelleht peab kindlasti olema. Sellele märgitakse kooli nimi, autori nimi, töö pealkiri, koostamise aasta. Kui õpetaja sind juhendab ja aitab, siis ka tema nimi. · Sisukord pane sel juhul, kui sinu referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui sinu referaadil peatükke ei ole,
annaabi.ee 
