Milli Mallikas X a klass Juhendaja õp Heli Kopter TARTU 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse lk 3 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3. Õpilaste isikuomadused lk 5 3.1. Õpilaste vaimsed võimed ja intelligentsus. 4. Õppimine. lk 5 4.1. Õppimise olemus
Kordamisküsimused ja mõisted. 2013 a 1. Loeng.Pedagoogiline psühholoogia, õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? 1) Õpilane 2) Õppimine 3) Õppimiseks tingimuste loomine. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele /õpetaja kasvatustööle? 1) Õppimisega Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 1) Õppimiseks tingimuste loomine Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab õpetaja töös eristada? 1) Planeerimine 2) Realiseerimine 3) Reflekteerimine Kas on olemas reegel konkreetsete õppe eesmärkide tuletamniseks üldisematest eesmärkidest? 1) Jah/Ei Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks?
Tulles tagasi Eestisse, töötas Eva Lootsar aasta müüjana raamatukaupluses, seejärel asus tööle H. Kubu Tütarlaste Eragümnaasiumi juures asuvas eralasteaias juhataja- kasvatajana. Aastail 1935-1936 juhatas ta oma eramänguringi. 1940-1944 töötas Eva Lootsar Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis lasteaednik-instruktorina, hiljem aga selle õigusjärgses õppeasutuses õpetajana 1950-1952 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis. 1952-1981 asus Eva Lootsar tööle Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, esialgu metoodikuna, 1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana. 1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus. Ta oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Eva Lootsar suri aastal 1987. 3 Pedagoogilised põhimõtted
.................................................................................. 2 Jaan Rannapi teoseid......................................................................... 3 Kasutatud kirjandus............................................................................ 4 Jaan Rannapist Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse, 1977. Aastal leidis töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgna, siis olid tal head eeldused lastekirjanikuna ja ajakirjanikuna töötada. Seda on ta ka teinud. 2 Jaan Rannapi teoseid
Elmo Nüganen Elmo Nüganen on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja ,kes on sündinud 1962 aastal Jõhvis. Aastal 1982 lõpetas Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 198283 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 13nda lennu näitlejana. Aastatel 19881992 töötas Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Aastatel 19982002 oli ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud, XX lennu kursuse juhendaja. Alates 1992. aastast on Tallinna Linnateatri peanäitejuht. Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Peres kasvab kolm tütart. Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses "Soo" (Teleteater
2013 SISUKORD 2013...................................................................................................................... 0 1 Jaan Rannapi elulugu Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Viimases omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Jaan Rannap on kirjutanud raamatuid koolielust ning inimese, looduse ja loomade suhetest. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse. 1977. aastal leidis ta töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgne, siis olid tal head eeldused lastekirjanikuna ja ajakirjanikuna töötada.
südamelähedasi teemasid. Tema loomingust leiame episoode Venemaa ajaloost, rahvalegende ja muinasjutte, samuti rahva eluolu kujutavaid stseene. ELULUGU. LAPSEPÕLV. Glinka pärines Smolenski maakonnast mõisniku perest. Muusikaga puutus kokku juba lapsepõlves. Vanaema mõisas viibides kuulis ta rahvalaule, onu mõisas tegutses pärisorjade orkester. Glinka mängis nendega kaasa viiulit ja flööti. See muusika väga mõjutas tema loomingut. oGlinka sai hariduse Peterburi Pedagoogilises koolis, mis oli tol ajal parim. oÕppis tuntud pedagoogide juhendamisel, omandas 5 võõrkeelt. oMuusikat õppis jätkuvalt eraviisil, vastavat kooliharidust saamata ELULUGU. REISID. Reisis palju LääneEuroopas. Nende maade rahvamuusikat leiame ka helilooja loomingust. Viimastel aastatel elas Peterburis, Varssavis, Pariisis ja Berliinis.
Jaan Tätte sündis 24ndal märtsil, Viljandis. Ta õppis 1982-84 Tartu Riiklikus ülikoolis bioloogiat ja seejärel 1985-86 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1990. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 14. lennu näitlejana. Tätte töötas seejärel Tallinna Linnateatris 1990-2003 näitlejana, alates 2003 aasta septembrist aga näitekirjanikuna. Ta on mänginud ka filmides. Tegeleb laulude kirjutamisega ning aeg-ajalt kannab neid ka ise ette. Sõidab merd ja armastab väga Vilsandi saart. PILT:
• Tema juhtimise all kujunes seminarist uuendusmeelsemaid õppeasutusi Eestis, kus rakendati ja propageeriti reformpedagoogika põhimõtteid. TEENISTUS • 1931. aasta sügisest tegutses Käis Tartus Eesti KÄIK Õpetajate Liidu teadusliku sekretärina. • Ülesandeks oli õpetajate abistamine pedagoogilises töös, kooliuuenduslike küsimuste selgitamine ja propageerimine ajakirjas Kasvatus ning õpetajate KOOLI • 1930. aastate esimesel poolel hakkas Käisi ümber UUENDUS koonduma rühm RÜHM uuendusmeelseid õpetajaid, kes said tuntuks kooliuuendusrühma nime all. • Rühma liikmeskonda kuulus 1930. aastate lõpul üle 400 pedagoogi
Mari Roosvalt (s. 1945) on üks tänase eesti maalikunsti juhtivaid tegijaid. Õppinud ERKIs maali aastatel 1964-1969, osalenud aktiivselt kunstiharidusese edendamises õppejõu ja Avatud Akadeemia vabade kunstide juhatajana. EKL liige aastast 1979, alates 2006. a. Eesti Maalikunstnike Liidu esimees. Eesti Akvarellistide Ühenduse liige. Konrad Mäe preemia laureaat (2006). Mari Roosvalt on kogemustega kunstipedagoog. Ta on töötanud kunstikoolides, Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Komplekteeris üldmaali õppetooli õppejõudude kaadri ja koostas õppeprogrammid, on organiseerinud näitusi. On aktiivne maalija, esineb näitustel 1970. aastast ning on korraldanud arvukalt personaalnäitusi. EKA Avatud Akadeemia juhataja, erak. Professor. Maalikunstnik, pedagoog. Alustas 1970. realistlikus laadis, 1980. pöördus abstraktse, geomeetriale rajatud käsitluse suunas, kust 1990. arenes edasi ekspressiivseks maalilaadiks.
see just haarabki inimesi kaasa. 2. JAAN TÄTTE Jaan Tätte on sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis. Ta on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Ta sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 19821984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 19851986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega, Jaan Tätte ja Kunter Tätte. 1.1 Lavastused · "Tere!" · "Ristumine peateega" 1.2 Näidendid · "Tere!" · "Ristumine peateega" · "2000 aastat elu Eestimaal ehk Piknik Reiu jõel" · "Sild" · "Palju õnne argipäevaks!" · "Kaotajad" · "Latern" · "Meeletu"
Tal oli 2 õde ja venda. Heino Liimets õppis Saru Algkoolis, Taheva Algkoolis, Valga Gümnaasiumis ja TRÜs Ajalooja keeleteaduskonnas. Paralleelselt ülikooliõpingutega töötas loogika ja psühholoogiaõpetajana Tartu Õpetajate Instituudis, Tartu Muusikakoolis ning Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Samuti õppis Heino Liimets Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogika kateedri juures. Peale lõpetamist õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Üliõpilastele luges didaktika, kasvatusteooria, kõrgkoolipedagoogika ning psühholoogia kursuseid. Ta valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks(1985). On pidanud loenguid Saksamaal, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Bulgaarias jm. Heino Liimets on ca 150 teadusliku ja ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Liimetsa teaduslikule mõtlemisele oli väga iseloomulikuks võime näha kaugele ette oma teadusharu arengut ning seal
kihelkonnakooli köster Ludvig Treffneri käe all Teise koolimaja ehitamise aastaks on märgitud 1869.a., siis oli koolimeistriks juba Gustav Luts Kolmas ja ruumikam koolimaja ehitati Erastvere koolile 1898.a. Kool oli siis veel 2-klassiline 1901.a. kui Gustav Luts koolimeistri ametist pensionile läks, sai tema mantlipärijaks Robert Oja Robert Oja oli koolimeister väga pikka aega Oma hariduse sai ta Koigera külakoolis, Kanepi kihelkonnakoolis, Võru linnakoolis ja Jõhvi pedagoogilises klassis, haritud, kogemustega ja õppinud pedagoog Kui Robert Oja sõjaväkke kutsuti, asendasid teda Paul Pettai, Ida Leis, August Muru, ja Aleksander Leppik Kui Robert sõjaväest tagasi tuli, siis muudeti kooli naljaklassiliseks ja saadi ka teine õppekoht Selleks sai endine Põlgaste kooli õpetaja Hilda Org (Kudu) Erastvere Suureküla koolis on õppinud enamus Erastvere lapsi Erastvere külad olid siis lasterikkad ja ka eeskujuliku põlluharimise ning
Urmas Lennuk Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Elust ja amet Sündinud 16. oktoobril 1971. On eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õpingud 1990. aastal lõpetas ta Tamsalu keskkooli. Seejärel õppis ta 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1
Ülo Õunast on tehtud kaks filmi: ,,Mitme tahuga Õun" (1984) ja ,,Pildi sisse minek" (1986). Mees on pälvinud ka Kristjan Raua nimelise kunstipreemia aastal 1979. TEOSEID "Kirurg" (1968) "Tuumafüüsik" (1969) "Mikk Mikiveri portree" (1975) "Isa ja poeg" (1977) "Kaljo Põllu" (1978) "Voldemar Panso" (1978) Hermann Adolf Alexander Schmidti mälestussammas Tartus (1982) Eduard Vilde portreebüst Tallinna Pedagoogilises Instituudis (1983) Paul Pinna portreebüst "Estonia" teatris (1984) Theodor Altermanni portreebüst "Estonia" teatris (1985) Theodor Altermanni mälestusmärk Harju- ja Raplamaa piiril Visja tammikus (1985) August Wilhelm Hupeli monument Paides (1987) "Laura" "Perekond" ,,Puudutus" ,,Potents" ,,Etüüd teatrist" (1979) KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.wikipedia.ee 2. http://www.epl.ee/artikkel/472265 3
Jaan Tätte Jaan Tätte (sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 1982–1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 1985–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega (Jaan Tätte ja Kunter Tätte). Rollid Linnateatri lavastustes: Goldberg (Harold Pinter "Sünnipäevapidu"; 1990; diplomilavastus) Indrek (A. H. Tammsaare / Mati Unt "Priius – kallis anne" ja "Taeva kingitus"; 1991) Poiss (Per Olov Enquist "Ilvese tund", 1991) André Chénier (P
3. Lavastus ,,Igavene kapten"....................................................................................... 3 4. Kokkuvõte..................................................................................................................4 5. Kasutatud kirjandus...................................................................................................5 1.Elulugu Urmas Lennuk (sündis 16. oktoobril 1971) on eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õppis aastatel 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ja aastatel 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. On töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 töötab Rakvere teatris. On teatri kirjandusala juhataja, dramaturg ja lavastaja. Urmas Lennuk on kahekordne Eesti Näitemänguagentuuri (ENA) näidendivõistluse võitja. 2
Ta sündis kuulsa eesti näitleja ja lavastaja Priit Põldroosi peres ning siiamaani eksivad inimesed vahel isa ja poja eesnimedega. Põldroos on öelnud, et oma kunstihuvi sai ta väga varastest kokkupuudetest kunstiga ning suureks mõjuteguriks oli ka tema ema kunstilähedus. Põldroos õppis aastatel 19521958 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI-s) maalikunsti ja võeti 1959. aastal Eesti Kunstnike Liitu. Seejärel oli ta õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis (aastatel 19611966) ja hiljem ka ERKI-s/EKA-s (19731985 ja 19941995). Aastatel 1985 1989 ja 19951998 oli ta Eesti Kunstnike Liidu esimees ja president. Alates 1998. aastast on Põldroos vabakutseline kunstnik. Põldroos on ise öelnud, et ta on palju õppinud klassikalisest kunstist, eriti renessansist. Kuid kõige rohkem on Põldroos oma kaaslastelt Roodelt, Ohakalt, Subbilt, Ulaselt õppinud nii kunsti kui ka hoiakut, mis on aluseks sellele, et teha kunsti
harjumusi seoses alkoholi tarbimisega. Muutes ennast,saab vaikselt alustada ka oma sõprusringkonna muutmist. Juba ammusest ajast on teada tõsiasi, et sõbrad mõjutavad üksteist. Mina arvan, et kui üks inimene ringkonnas ennast muudab ja teistele ka head nõu annab läheb eneseparandamine aina edasi. Sellega tuleb nähtavale üpris võimas pragu. Võib öelda, et üksikisikust võib alguse saada midagi suurt ja tähtsat. Praegu õpin ma Tallinna pedagoogilises seminaris lasteaia õpetajaks. Mina arvan, et lasteaia õpetajatel on suur roll ühiskonnas. Lasteaedade eesmärgiks on toetada lapse vaimset ja sotsiaalset arengut, et kujuneksid eeldused koolis õppimiseks ja igapäevaeluga toimetulekuks. Need on eesmärgid, mida peab täitma lasteaia õpetaja. Maailm vajab järeltulevatpõlve, sest siis saab maailm edasi toimida. Eelkõige vajab uut põlve ühiskond, sest inimestel on suur osa ühiskonnas. Mina kui
kasvatajana H. Kubu Tütarlaste Eragümnaasiumi juures asuvas eralasteaias. Aastail 1935-36 juhatas ta oma eramänguringi. Eva Lootsar oli ka Tallinna III ja Tallinna I Lastepäevakodu kasvataja. 1940-1944 töötas Eva Lootsar Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis lasteaednik- instruktorina (sisuliselt juhataja) ja hiljem selle õigusjärgses õppeasutuses õpetajana. 3 1950-52 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis. 1952-1981 tegutses Eva Lootsar Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, esialgu metoodikuna, 1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana. 1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus. Eva Lootsar oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Eva Lootsar suri 1987 aastal. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED Kultuurse käitumise kasvatamisest
Third level Alender oli ainuke liige Rujas, Fourth level kes ei lahkunud bändist Fifth level aastael 1971-1988 Jaanus Nõgisto sündinud 21. jaanuaril 1956 Eesti üks tuntumaid kitarriste ja rezisööre On õppinud tallinna pedagoogilises instituudis Nõgisto töötab etv's ja meediafirmas ruut, on olnud rezisöör paljudes tuntud saadetes nagu osoon, eesti otsib superstaari, laulge kaasa jpt. Peale ruja On ta ka Click to edit Master text styles Second level mänginud mitmetes Third level eesti ansamblites Fourth level
ka infotunde, kui kool soovib (siiamaani on kõik koolid soovi avaldanud). Noorsootöö- Eestis saab omandada Ise olen Lasnamäe alane koolitus rakenduskõrgharidust noorsootöö erialal noortekeskusest ja tihtipeale Tallinna Pedagoogilises Seminaris,osalen noorsootöö -alastel Viljandi Kultuuriakadeemias huvijuhi koolitustel, mis on ehk kooli noorsootöö erialal ja alates finantseeritud 2004/2005 õppeaastast Tartu Ülikooli Euroopa Noored Eesti Büroo Narva Kolledzis noorsootöö erialal. ja Eesti Noorsootöö Keskuse poolt. Lasnamäe noortekeskuse
kasvatajana H. Kubu Tütarlaste Eragümnaasiumi juures asuvas eralasteaias. Aastail 1935-36 juhatas ta oma eramänguringi. Eva Lootsar oli ka Tallinna III ja Tallinna I Lastepäevakodu kasvataja. 1940-1944 töötas Eva Lootsar Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis lasteaednik- instruktorina (sisuliselt juhataja) ja hiljem selle õigusjärgses õppeasutuses õpetajana. 1950-52 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis. 1952-1981 tegutses Eva Lootsar Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, esialgu metoodikuna, 1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana. 1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus. Eva Lootsar oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. 4 Eva Lootsar suri 1987 aastal. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED Kultuurse käitumise kasvatamisest
Ullo Toomi (19021983) Ullo Toomi 1963 toimus esimene tantsupidu Ullo Toomi juhtimisel. Selleks ajaks oli rahvatants saavutanud oma populaarsuse Ullo Toomi Tantsupidu 1999 13 Rahvatants Mait Agu 1976 asutas Mait Agu Tallinna Pedagoogilises Instituudis kateedri, kus asuti koolitama professionaalseid tantsupedagooge MAIT AGU (19511998) tantsupedagoog, kes juhatas nii tantsupidusid kui seadis lavalist koreograafiat erinevates zanrites oli tuntum rahvatantsu moderniseerija (tegi Mait Agu poplugudele rahvatantsu koreograafia) oli tantsupeo üldjuht 14
tuntumad teooriad? Levinud on terve rida inimese kõlbelist arengut avavaid teooriaid. Psühholoogias on kõlbelist arengut ja käitumist püütud avada biheivioristlikelt, psühhoanalüütilistelt, emotsionaal-füsioloogilistelt, kognitiivsetelt ja teistelt positsioonidelt (Hoffmann, 1980) Filosoofias püütakse samu probleeme sagelilahendada aksioloogia ehk väärtusteoreetilistelt positsioonidelt (hartman, 1967). Pedagoogilises psühholoogias on levinumaks kõlbelist arengut kirjeldavaks teooriaks saanud kõlbelise arutlusvõime vaatlemine sarnaselt intellekti arenguastmega. J.Piaget oli üks esimesi psühholooge, kes uuris laste kõlbelise arutluse arengut sõltuvalt nende vanusest. Oma uuringute tulemusena selgitas ta välja, et väiksed lapsed ajavad kokkuleppelistest reeglitest kinnipidamise segi kõlblusega ja hindavad oma käitumise moraalsust selle tagajärgede, mitte tegevust ajendanud kavatsuste põhjal. 3
Õpetaja taotleb alati konfliktide õiglast lahendamist. Hindamisel objektiivne ja hinnangute andmisel on õpetaja erapooletu. Ta tõrjub vägivalda ja ükskõiksust. Õiglane kohtlemine õpetajatöös tähendab erinevuste tunnustamist ja võrdsustamise vältimist. Iseseisvus Õpetaja iseseisvus tähendab, et tal on õigus oma veendumustele ja väärtushinnangutele. Oma ametis on õpetajal õigus keelduda täitmast neid korraldusi, mis on vastuolus õigusaktidega või tema veendumustega. Pedagoogilises protsessis on õpetajal õigus otsustada ja vastutada õppeprotsessi juhtimise ja tulemuslikkuse eest ning vastavalt sellele seada eesmärke ja valida vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks. Õpetaja toetab isikliku arvamuse kujundamist ja julgeb oma veendumusi väljendada. Õpetaja seisab vastu mõttelodevusele ja pealiskaudsusele. Õpetajal on õigus isikliku loomingu autorlusele ja selle kaitsele, ta tunnustab teiste loomingut ja juhindub autorluse õiguse headest tavadest.
........................................................11 1. JAAN TÄTTE Jaan Tätte sündis 24. märtsil 1964 Viljandis. Ta on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 19821984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 19851986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega Jaan Tätte ja Kunter Tätte. 1.1 Lavastused · "Tere!" · "Ristumine peateega" 1.2 Näidendid · "Tere!" · "Ristumine peateega" · "2000 aastat elu Eestimaal ehk Piknik Reiu jõel" · "Sild" · "Palju õnne argipäevaks!" · "Kaotajad"
1962. a. kaotatakse keskkoolides ja keskerihariduslikes õppeasutustes õpilaste kutse-eelse sõjaline ettevalmistus, kuid see taastatakse juba 1968. a. Nõukogude võimu ajal ei pöörata tähelepanu puuetega lastele toimetuleku õpetamisele. Õpetuse ja kasvatuse eesmärk on tagada teatud teadmiste tase, integreerimine tavaühiskonda on kõrvalise tähtsusega. Siiski algab eripedagoogika süvendatud uurimine Tartu Ülikoolis, hiljem ka Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Erivajadustega inimestele antakse soodustusi pimedate, vaegnägijate, kuulmishäiretega ja kurttummade laste õppimiseks üldhariduslikus koolis. 1965. a. lõpetatakse tuberkuloosihaigete laste pidamise eest sanatoorsetes lasteasutustes tasu võtmine. 5 Haridussüsteem ühtlustati NSV Liidu omaga. Tase kõrgkoolides polnud madal, kuid valitses tugev ideoloogiline surve. 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks,
tutvustada eesti tantsu ja elustada vanu rahvatantse seltskondades ning pidudel. Rahvatantsu populaarsus kasvas, kuid rahvatantse ei hakatud tantsima enda lõbuks (v.a jooksupolka), vaid ainult esitustantsudena. Raudkatsil on siiski oluline teene selles, et meil leidub vanade allikate põhjal loodud kaasaegselt mõjuvaid rahvuslikus stiilis ja lavalise väärtusega tantse. 1976. aastal asutas Mait Agu (1951-1998) Tallinna Pedagoogilises Instituudis kateedri, kus asuti koolitama professionaalseid tantsupedagooge, kes suudaksid anda edasi rahvapärast tantsu, koolitada uusi tantsijaid ja anda oma panuse eesti tantsu arengusse üldiselt. Agu oli võimekas tantsupedagoog, kes juhatas nii tantsupidusid kui seadis lavalist koreograafiat väga erinevates zanrites. Tema oli meie tuntumaid rahvatantsude moderniseerijaid, kelle tööd iseloomustavad moodsatele poplugudele
„Armastus kole apelsiinide vastu“. Tema osatäitja nimi oli Pantalone , see osatäitja oli väga naljakas. 3 TURBA SAMMAL Elmo Nüganen on sündinud 15. veebrualil 1962 Jõhvis. Ta on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja. Aastal 1982 lõpetas Elmo Nüganen Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 1982–1983 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudisnäitejuhtimist ning 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana.1988–1992 töötas ta Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Tema esimene lavastus oli krahv Ulrich Zinsdorff ("Vennad Lautensackid") Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab
· peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. · peab resultatiivselt lauapalle võtma. August Sokk August Sokk on sündind 3.novembril 1935.aastal Tartus ja surnud 5.jaanuaril 1987.aastal Tallinnas.Ta oli Eesti tuntud korvpallur ja treener, kelle juhendamisel treenisid meie omaaegsed tipud.Ta oli olümpiavõitja Tiit Soku isa. Lõpetas 1955.aastal Tartu 5.keskkooli, õppis 1955-1957 Tallinna Pedagoogilises Instituudis ajalugu ja 1957-1959 Tartu Riiklikus Ülikoolis Kehakultuuriteaduskonnas. Alustas korvpallimängu 1948.aastal Georg Rekkeri õpilasena.Treeninud on ka Edgar Naaritsa, Valentin Steinbergi, Ernst Ehaveeru ja Ilmar Kullami juhendamisel. 1953.aastal tuli ta Eesti koondises Nõukogude Liidu noortemeistriks.Juba 16- aastaselt võeti ta täiskasvanute meeskonda. 1955-1964 kuulus ,,Kalevi" esindusmeeskonda ja Eesti koondisesse.Ta oli ka
Isa tegeles kogu elu haigete ravimisega ning ema oli raamatupidaja. Tätte ise on Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Kirg kirjutamise vastu avaldus Tättel juba enne keskkooli minekut ning tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel saavutas ta koolis kolmanda, rajoonis teise ning vabariigis esimese koha. Ülikooliteed alustas Tätte Tartu Riiklikus Ülikoolis 1982. aastal, kus õppis bioloogiat ning jätkas oma õpinguid Tallinna Pedagoogilises Instituudis 1985. aastal näitejuhtimise erialal. 1990. aastal lõpetas ta aga hoopis Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Praegusel hetkel elab Jaan Tätte Vilsandi saarel, kus peab saarevahi ametit ning koos temaga elab seal ka abikaasa Margit Tätte. Paaril on kaks poega, kelledest vanem on isa nimekaim ning noorem Kunter Tätte. 3. Looming 3.1. Filmid, näidendid ja lavastused
v Töötas õpetajana H. Kubu Eragümnaasiumis (19311937) v Riigi Kunsttööstuskoolis (19311940) v E. Lenderi Tütarlaste Eragümnaasiumis (19341940) v Tallinna 8. Keskkoolis (19401941) v Oma 35 pedagoogiaastast pühendas tulevaste lasteaiakasvatajate koolitamisele 29 aastat: E. Lenderi Lasteaednike Eraseminaris Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituudis (19371940) v Nende likvideerimise järel jätkas õppejõuna Tallinna Pedagoogilises Koolis (19401966) Looming q Ernesaksa laulude suurim väärtus on nende siirus. q 300 koorilauluüle poole neist meeskoorile, sest pidas seda kooriliiki parimaks. v Meelespea http://www.youtube.com/watch?v=oYiE5LhBmc q Paarkümmend soololaulu q Näidendija filmimuusika q Lastelaulud 1. Rongisõit (sõnad Ellen Niit): http://www.youtube.com/watch?v=kt8WdU0LbAk 2
õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? abstraktse mõtlemise võime) S-faktor erivõimekus Vastab õppimisega? 16. Millistest komponentised intellekt L. Thurstoni mudeli 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias järgi? kokku õpetamine ja kasvatamine? Baasvõimekused on: sõnaline arusaamine Õppimistingimuste loomisega sõnavoolavus numeraalne võimekus 4
SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmisi suhtlemisest pedagoogilises kontekstis. Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad:
2. Kohusetundlikult töötada oma erialal, juhinduda õilsast põhimõttest: kõik kasvava põlvkonna hüvanguks. 3. Suurendada oma kutsealast meisterlikkust, olla õiglane, hoolitsev ja sõbralik ; kindlustada laste heaolu, tervis ja nende igakülgne areng- kasvatada tublisid kommunismiehitajaid. KOHUSTUN SEDA TÕOTUST TÄITMA Eriala kujunemisloost 1. Septembril 1967 avati Tallinna Pedagoogilises Instituudis koolieelse pedagoogika ja psühholoogia eriala, vastuvõtt toimus nii päeva kui ka kaugõppesse. Alates 1969. Aastast kuni 1973. Aastani kuulus eriala algõpetuse pedagoogika ja psühholoogia kateedri juurde. 2. 1. Septembril 1974 alustas tööd koolieelse kasvatuse kateeder kui iseseisev allüksus, selle juhatajaks sai dots Paul Kees. 3. 2002/2003 õppeaastal on aga eelkoolipedagoogika õppetool alushariduse pedagoogide
vas muundumises ruumist. Liikuvus omakorda rõhutab Krüssi esimene täiskasvanute raamat „Der goldene Fa- loo hoogsust ja tegelaste rännakut. den” („Kuldne niit”) ilmus 1946, samal aastal alustas ta ka Liikumised on lavastuses väga täpselt läbi komponeeri- õpinguid Lüneburgi pedagoogilises kõrgkoolis. Paar aas- tud, on ka tantsulisi numbreid ning lavastatud liikumisega tat hiljem sai ta kätte kooliõpetaja paberid, kuid ta ei töö- grupistseene. Väga olulised on lavastuses spetsiaalselt tanud elus õpetajana kunagi. Samal aastal asutas Krüss loodud originaalmuusika ja helid, samuti valguskujundus, kodu kaotanud saareelanike jaoks ajakirja Helgoland, mis
On olemas eelkatselised, näivkatselised ehk ,,ehtsad" ja tegelikud ehk kvaasi katseskeemid. (http://www.htk.tlu.ee/kasve/Projektid/materjalid/uurimismeetodid/Eksperiment) Eksperimentaalse uurimuse korral manipuleeritakse kindla kontrolli all keskkonnatingimusi, et selgitada nende mõju uurimisobjektile. Lihtsustatuna võiks eksperimenti kirjeldada kui ühe muutuja (nn. sõltumatu muutuja) varieerimist, vaadeldes samaaegselt selle mõju teisele muutujale (nn. sõltuv muutuja). Pedagoogilises uurimistöös on sõltumatuks muutujaks tihtilugu mingi õpetamismeetod näiteks uus kirjaliku korrutamise viis, ja sõltuvaks muutujaks õpitulemuse teatud avaldumistahk näiteks kümne korrutustehte lahendamise peale kuluv aeg. Pedagoogilised eksperimendid on üldjuhul siiski vaid kvaasi-eksperimendid, kuna katse- ja kontrollrühmadena kasutatakse juhuslike valimite asemel tavaliselt 4
..................................................................... .......11 Kokkuvõte................................................................................................... ....13 Kasutatud kirjandus........................................................................................14 Sissejuhatus Hasso Krull (sündis 31. jaanuaril 1964) on eesti luuletaja, esseist ja tõlkija. Krull on pärit Tallinnast ning õppinud Tallinna pedagoogilises Instituudis eesti filoloogiat. Tema õpingud on näide sellest, kuidas eesti akadeemilise kirjandusuurimise käekäiku on võimalik suunata ka enne kõrgkoolidiplomi saamist õpingud jäid Krullil pooleli, hiljem lõpetab ta siiski Eesti Humanitaarinstituudi ning kaitseb ka magistrikraadi. Ta on Tallinnas elades vaheldanud vabakutselisekirjaniku elu lektoriametiga ning mõjutanud kirjanduse käekäiku
"Ooperimarakratid". Kõiki rolle mängisid ja laulsid lapsed. Tiina Kiilaspea (õieti Kiilaspää) (16.06.1947 Tallinn), helilooja ja koorijuht. Lõpetas 1965. aastal Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise ja muusikateooria alal (kompositsiooniõpetajad Uno Naissoo ja Veljo Tormis) ning 1970. aastal Tallinna Riiklik Konservatooriumi koorijuhtimise erialal (professor Gustav Ernesaksa klass) ja 1973 kompositsiooni erialal (Eino Tambergi klass). Töötanud 1970-1973 Tallinna Pedagoogilises Instituudis õppejõuna ning 1973-1986 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis vanemõpetajana. Juhatanud Tallinna Üliõpilassegakoori (1967-1979), segakoori "Olevine" (1979- 1983), Tallinna Õpetajate Naiskoori (1990-1994). Tema loomingus on naiskoorilaule, meeskoorilaule, segakoorilaule, soololaule, vokaal sümfoonilist muusikat ja instrumentaalmuusikat. Võitnud 1969. aastal üleliidulisel noorte heliloojate konkursil I preemia (nelja koorilaulu eest)
grupiga, võrgustikuga). Praktilised ja organisatoorsed. Palju paberitööd, kumb on prioriteet kliendid? Sotsiaalpedagoogilised meetodid: üldprintsiibid ja näited Sekkumine on täiskasvanu eesmärgipärane tegevus lapse olukorra parandamisel või lapsel/noorukil ilmnevate probleemide sageduse ja/või intensiivsuse vähendamisel või probleeme kõrvaldamisel. Sekkumine pedagoogilises kontekstis: 1. Põhjusekesine mingil probleemil võib olla sama põhjus, aga see väljendub erineval viisil. Sama põhjus Erinev põhjus Palju põhjusi 2. Sekkumiskeskne. Preventsioon vältimine, ärahoidmine. Sekkumise lai tähendus Korrigeeriv abistav Kompenseerimine kõrvaldada või vähendada tegusid, mis segavad inimesel osalemaks aktiivselt ja täielikult ühiskonna elus
Sellel laboratooriumil oli hea raamatukogu. Intensiivsematele külastajatele olid antud võtmed. Elango oli põhimõtteline karsklane ja seepärast ei kulutanud lõbusale üliõplaselule kuigi palju aega. Mõnda aega kuulus ta üliõpilasseltsi ,,Veljesto", hiljem läks üke ,,Raimlasse", osutamata kummaski erilist aktiivsust. Magistritöö kirjutamine võttis Elangol peaaegu terve aasta. Peeter Põld andis Aleksandri tööle teemal ,,Õpilaste omavalitsus pedagoogilises teoorias ja praktikas" igari kiitva hinnangu. Magistritöö materjalide alusel kirjutas ta ,,Kasvatusele" kolm artiklit, see materjal on kättesaadav ka tänapäeva lugejale. Pärast teoreetilise stuudiumi lõpetamist jätkas Elango 1928.a.õpinguid didaktilis-metoodilises seminaris, et saada keskkooliõpetaja kutset. Õpetajakutset taotles ta pedagoogika ja psühholoogia õpetamise alal. Pedagoogika õpetamise metoodikat õppis ta J.Torgi juures, psühholoogia õpetamist K.Ramuli käe all.
4 2.HARIDUS JA ERAELU Peale keskkooli astus Tätte Tartu Riiklikku ülikooli, kus ta õppis kaks aastat bioloogiat. Vahepeal läks Jaan sõjaväkke. Enne minekut jäi temast maha armastatud tüdruk, kes pidi Tätte ära ootama, kuid kahjuks nii see ei läinud. Sellel põhjusel tundis Jaan, et ei saa seal linnas enam oma elu jätkata ning vajas muutust. Peale seda alustas Jaan Tätte õpinguid Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Seal õppis ta ühe aasta näitejuhtimist. Hiljem viis tee teda Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakateedrisse õppima. Sinna sattus Tätte tänu sellele, et ka paljud teised kursusekaaslased läksid katsetele. Kui ta juba lavakas õppis, tekkis temas ka reaalne soov näitlejaks saada, samuti soovis Tätte siis esmakordselt kuulsaks saada. Ta kinkis ühele oma heale sõbrale endast väikse pildi, mille taha ta kirjutas ,, Siin näed sa mind viimast korda, kui ma pole kuulus"
See on see, kuidas inimesed asju näevad. Võib julgelt väita, et kui kvaliteedijuhtimise töös tehakse kollektiivseid või ainesektsioonides nn väärtuskõnelusi, siis väheneb see sinine pindala osa kiiresti. Rõhutan siinkohal veel üht väga positiivsed näitajat nõrkuste kasvatustöö telg. Kuigi kollektiiv on selle ,,rüütanud" negatiivse märgiga, sellele vaatamata on see positiivne tulemus. Nõrkuste kasvatustöö telg peegeldab käsitlustendentsi kollektiivi pedagoogilises teadvuses: üksnes tugev aineõpetus ei kindlusta kvaliteetset õppetegevuse väljundit, peab lisanduma ka kindlalt kavandatud kasvatustöö. Praegu interpreteerisin tulemusi arengukava kirjutamisvajaduse keskselt, kuid arengukava kirjutama hakates , eriti kavatustöö telje realiseerimise osas, on siin edaspidiseks veel väärtuslikku materjali, mis tuleks juba konkreetsesse konteksti asetada. Ei jõua kogu interpretatsiooni kirja panna. Vajalik oleks töörühmal kokku saada ja rahulikult
Madis Oviir suri 22. novembril 1944. aastal ja on maetud Vigala kalmistule. Nurtu kooli õpilased 1944. a kevadel. Keskel õpetaja Ed. Urvaste 1925. aasta kevadel, kui M. Oviir pensionile jäi, tuli Nurtusse õpetajaks noor, vast Läänemaa õpetajate seminari lõpetanud noormees Aleksander Emmo. Ta oli pärit Velise vallast Päärdust. Oma esimesed õppimised õppis Velise koolis. Nurtus oli ta kaks aastat ja läks siis ülikooli. Oli hiljem õpetajaks Tallinna keskkoolides ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Al. Emmo Nurtus oleku ajal hakkas kehtima neljaklassiline koolikohustus ja 1926. aastal tuli Nurtusse teiseks õpetajaks noor, samuti Läänemaa õpetajate seminari lõpetaja Liisa Oviir. Peale koolitöö sai temast paljuski oma vanaonu M. Oviiri töö jätkaja. Kui M. Oviiri sundis vanadus koori juhatamisest loobuma, siis jätkas seda Liisa Oviir. Ta osales aktiivselt Nurtu perenaiste seltsis ja mujal. Ka tema töötas siin pikka aega, 23 aastat ja viidi 1949.
võimaldas ühiskondlikel aktivistidel ning erialaspetsialistidel hakata mingil määral suunama spordialade arengut ning pani aluse spordiföderatsioonide tekkimiseks tulevikus. Eesti NSV MN j.a. Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimeheks kinnitati Boris Tolbast. Taas alustati Eesti parima sportlase valimist. Esimeseks valituks osutus kergejõustiklane Feliks Pirts. Suleti Tallinna Kehakultuuritehnikum. Kehakultuurikaadrit hakati ette valmistama Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Avati "Kalevi" Keskstaadion Tallinnas. Avati Tartu Riikliku Ülikooli staadion. Moodustati Eesti NSV Koolide Kehakultuurikollektiivide Koondis "Noorus". Lakewoodis toimusid I Eesti Mängud USA-s 1956 VSÜ "Kolhoosnik" reorganiseeriti kõiki maakehakultuurikollektiive ühendavaks spordiühinguks "Jõud". NSVL alustati rahvaste spartakiaadide korraldamist, Eesti sai VI koha. TRÜ-s avati aspirantuur kehakultuuri alal. Esimese eestlasena sai NSV Liidu teeneliseks
Eeskuju on oluline, mitte niipalju sõna. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemisviisi algus antiikajal? Poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus. Kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed. KUID sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega. Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu. Haridus oli priviligeeritud. Hoolimatus laste suhtes. Keskaeg (s.saj-15.saj), Uusaeg (16.saj-1914/18). Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Hakati uskuma oma saatuse kujundamisesse. Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendamine. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemise ja tegevuse algust võib täheldada kesk- ja uusaja piiril. Püüdlused lahendada hädasolijate probleeme poliitiliste või pedagoogiliste strateegiatega. Aitame inimest sel määral, et ta saaks ennast ise edasi aidata. J.L.Vives (1493-1540) - Hispaania humanistlik filosoof
lapse arengu hingelise ja füüsilise arengu seaduspäradest. Maailma waldorfkoolid on omavahel sarnased õppekava ülesehituse põhimõtete osas. Waldorf-pedagoogika on seega terviklik, kogu lapsepõlve ja noorust haarav hariduskontseptsioon. Rudolf Steineri pedagoogika inimõpetuslik alus saab märkimisväärset kinnitust tänu uutele uuringutele meditsiinis, psühholoogias ja neuroteadustes ning waldorf- pedagoogilises praktikas kogetakse kasvavat vanemate poolehoidu. Samas heidetakse ikka jälle ette lapsepõlve ,,romantiseerimist", mis on aktuaalne koos nõudmisega juba ,,tublisid nelja-aastaseid" kooli panna. Samuti õpetaja peab olema laste kõrval nii koolis kui lasteaias aitama teda suunata, kuid ei saa midagi nõuda, et laps peaks tegema just seda ja õpetaja ei tohi last suunata muutu õpetaja sarnaseks. Õppekava toimimine on seotud koolikorralduse ja juhtimisega, mis on waldorfkoolides
Sest nimelt täiskasvanutega suhtlemisel areneb lapsel kõne, tekib märgiline funktsioon, laps omandab erinevaid vormi käitumiseks ühiskonnas. Lapse ja täiskasvanu koostöö roll tingitud ka sellega, et ainult täiskasvanu abil ( kontrolli, karistuste, ergutuste kaudu õpib laps valitseda oma tahtmisi, omandab käitumisnorme ühiskonnas, mis on tema edaspidise sotsiaalse elu pant). See L.S Võrotski põhimõte leidis laiemat kajastamist ja edaspidist arengut psühholoogia-pedagoogilises teaduses. Varase vanuse lapse tegevuse juhtivaks tüüpiks on aineline tegevus, mis on suunatud ühiskondlikult kaevandatud esemetega vastastikuste toimete omandamisele. 1.2. Aineline tegevus Selle erinevus ümbritsevate esemetega lihtsast manupuleerimisest, mis on iseloomulik väikelapsevanusele, koosneb sellest, et lapse tegevused esemetega algavad alluma nimetatud esemete funktsionaalsele tähendusele. Täskasvanu õpetab lapsele seda, kuidas
probleemid, mis kajastasid laste mängu. Pärast lüüasaamist pedaloogias 1937 a. töötas ta alglasside õpetajana ühes Leningradi koolis ,õpetas Pedagoogilise Instituudis, andis välja vene keeleõpikuid Kaug-Siberi rahvastele.. Aastal 1940 kaitses ta doktorikraadi väitekirja. Pärast Suure Isamaasõja lõppu (veetis rindel, oli autasustatud ordenite ja medalitega), andis ta psühholoogiat Nõukogude Armee Sõjalis-pedagoogilises Instituudis. 1953 aastal Elkonin demobiliseerub armeest kolonelleitnanti auastmes ja läheb lõplikult Akadeemilisse Psühholoogia Instituuti RSFSR , kus ta varem oli töötanud. Instituudis ta juhtis mitu laborit, 1962 kaitses ta doktoritöö väitekirja ja aastal 1968 valiti ta NSVL APN auliikmeks. Palju aastaid õpetas ta psühholoogiat Moskva Riiklik Ülikoolis, asutatud 1966 aastal.Huvi mängupsühholoogia vastu tekkis Elkoninil 30-ndate aastate alguses, kui ta
annaabi.ee 
