Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erastvere Suureküla Kool (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Erastvere  Suureküla 
Kool
Kanepi Gümnaasium
12.Klass
Jane   Hiop
Ajalugu
Esimesed andmed kooli olemasolust on aastast  1748
Hilisemates ankeetides on kooli pideva tegevuse alguseks loetud aastat 1786
Eesti rahvakooli ajaloos on kooli asutamisaastaks märgitud 1767 
190 aastat tagasi 1820. aastast on Erastvere Suureküla kool nimetatud vallakooliks
Kool asus Rätsepa talu maal 
Õpetajaks külarätsep Simm Tisler 
Koolimaja  kirjeldus
Pikk kaks sülda
Korstnate ja akendeta
Puudus suitsu väljapääsu ava 
Kütmise ajal oli ruum suitsu täis 
Koolimeister kasutas seda ruumi ka rehetoana
1847.a. oli kooliõpetajaks Mihkel Tisler, tema poeg
Õpilaste arvuks 269
Ajalukku jäävalt koolitööd on Erastvere  koolides teinud kolmpõlvkonda Tislereid
Neile on järgnenud kolm põlvkonda Lutse – Paul  Luts , Adam Luts ja Gustav Luts
Enamus Kanepi  rahvakoolide  koolimeistritest on hariduse saanud Kanepi 
kihelkonnakooli köster Ludvig Treffneri käe all
Teise koolimaja ehitamise aastaks on märgitud 1869.a., siis oli koolimeistriks juba 
Gustav Luts
Kolmas ja ruumikam koolimaja ehitati Erastvere  koolile   1898 .a. 
Kool oli siis veel 2-klassiline
1901.a. kui Gustav Luts koolimeistri ametist pensionile läks, sai tema mantlipärijaks 
Robert Oja
Robert Oja oli koolimeister väga pikka aega 
Oma hariduse sai ta Koigera külakoolis, Kanepi kihelkonnakoolis, Võru linnakoolis ja 
Jõhvi pedagoogilises klassis, haritud, kogemustega ja õppinud  pedagoog
Kui Robert Oja sõjaväkke kutsuti, asendasid teda Paul  Pettai , Ida  Leis , August Muru, ja 
Aleksander Leppik
Kui Robert sõjaväest tagasi tuli, siis muudeti kooli naljaklassiliseks ja saadi ka teine 
õppekoht
Selleks sai endine Põlgaste kooli õpetaja Hilda  Org (Kudu)
Erastvere Suureküla koolis on õppinud enamus Erastvere lapsi
Erastvere külad olid siis lasterikkad ja ka eeskujuliku põlluharimise ning 
loomakasvatuse tõttu ka heal järjel
Erastvere Suureküla kool ja seal kooliteed alustanud tulevased taluperemehed oskasid 
haridust väärtustada
Paljud jätkasid õpinguid ülikoolis
Lastele anti pärast nende Kanepi kihelkonnakoolist vabaks saamist edasi haridust kas 
Võru kreisikoolis või põllumajanduskoolides ja tüdrukutele kodumajanduskoolides, 
seda eriti Eesti Wabariigi ajal.
19 sajandi lõppu käis Erastvere vallakoolis keskmiselt 60-70 last
Erastvere kooli viimane ruumikas koolimaja ehitati valla rahadega 1927.a.
Koolimaja oli ehitatud 6-klassilise kooli jaoks
See oli aeg, mil kool töötas veel Robert Oja käe all
Tema järel sai koolijuhatajaks Aksel  Pihlapuu
Kooli sai mõnda aega olla ka 7-klassiline 
Direktoriks oli siis Lyvia  Siska
Kui ta Kanepisse lahkunud, tuli siis Kanepi koolist siia direktoriks Paul Edesi
Siis vähenes õpilaste arv, kool läks uuesti 4-klassiliseks
Direktoriks Laine Pruus
Viimase aasta kooli  direktor  oli Luule Verrev
Viimane Erastvere kool
Oli puidust kahekorruseline hoone
Esimesel korrusel oli kooli köök, raamatukogu, õpetajate eluruumid ja 
majandusruumid
Teisel korrusel klassiruumid, õpetajate tuba ja lavaga kooli  saal
Kooli suleti 1974.a.
Põhjuseks toodi väikese õpilaste arvuga koolide sulgemis kampaania ja samal ajal 
Kanepi Keskkooli võimaliku laiendamise kava 
Samal ajal kaotas ka paikkond oma ajaloolise nime,  muutudes Erastverest  Soodoma  
külaks

Tänan kuulamast! 

Document Outline

  • Slide 1
  • Ajalugu
  • Koolimaja kirjeldus
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Viimane Erastvere kool
  • Tänan kuulamast! 
Vasakule Paremale
Erastvere Suureküla Kool #1 Erastvere Suureküla Kool #2 Erastvere Suureküla Kool #3 Erastvere Suureküla Kool #4 Erastvere Suureküla Kool #5 Erastvere Suureküla Kool #6 Erastvere Suureküla Kool #7 Erastvere Suureküla Kool #8 Erastvere Suureküla Kool #9 Erastvere Suureküla Kool #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raivo Saia Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
doc

Haridus Eesti kultuuris

Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Eesti vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös. 2. Kool Eestis 13.-15. sajandini. Eesti rahva arengutee katkes 13. sajandil katoliku kiriku organiseeritud ristisõja tagajärjel. Kohalikud rahvad ­ eestlased, liivlased ja lätlased ­ langesid orjusse. Linnadesse asunud endised talupojad omandasid pikapeale alamsaksa keele, samu ka need eestilased ja lätlased, kes tõusid aadliseisusesse. Kirik koondas kogu kultuuri ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kihelkondade asemele moodustati kirikukihelkonnad

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun