Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mihhail Glinka (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
MIHHAIL
GLINKA
MIHHAIL GLINKA (1804
1857)
Glinka oli vene klassikalise
koolkonna rajaja.
Tema eesmärgiks oli
luua muusikat kogu rahvale.
Kasutas rahvamuusikat ning rahvale
südamelähedasi teemasid.
Tema loomingust leiame episoode
Venemaa ajaloost, rahvalegende ja
muinasjutte, samuti rahva eluolu kujutavaid
stseene.
ELULUGU. LAPSEPÕLV.
Glinka pärines Smolenski maakonnast mõisniku
perest.
Muusikaga puutus kokku juba lapsepõlves.
Vanaema mõisas viibides kuulis ta rahvalaule, onu
mõisas tegutses pärisorjade orkester. Glinka mängis
nendega kaasa viiulit ja flööti.
See muusika väga mõjutas tema loomingut.
oGlinka sai hariduse
Peterburi
Pedagoogilises koolis,
mis oli tol ajal parim.
oÕppis tuntud
pedagoogide
juhendamisel, omandas
5 võõrkeelt.
oMuusikat õppis
jätkuvalt eraviisil,
vastavat kooliharidust
saamata
ELULUGU. REISID.
Reisis palju LääneEuroopas.
Nende maade rahvamuusikat
leiame ka helilooja loomingust.
Viimastel aastatel elas
Peterburis, Varssavis,
Pariisis ja Berliinis.
Kõige lähedam inimene õde.
Tema tütrela ta kirjutas mõned klaveripalas.
Suhtles paljude kultuuritegelaste ja muusikutega.
SURM
Glinka suri Berliinis 1857.aastal.
Ta maeti Peterburi Aleksander
Nevski kalmistule.
LOOMIN G.
2 ooper it: ajalooline "Elu tsaari eest"
("Ivan Sussanin"), muinasjutuline
"Ruslan ja Ljudmila"
Sümfoonilised teosed:
"Kamaarinskaja", "Aragoni hota", "Öö
Madridis", "Valssfantaasia"
Romansid: "Lõoke", "Ma mäletan üht
kaunist hetke" jt.
SÜMFOONILINE FANTAASIA
"KAMAARINSKAJA"
See on Glinka sümfoonilise
muusika tähtsamaid teoseid, sest
oli eeskujuks hilisemate
põlvkondade heliloojatele.
Tihedalt seotus rahvamuusikaga.
OOPERID.
Glinka ooperid olid esimesed vene rahvuslikud
lavateosed.
Glinka esimese ooperi "Elu tsaar i eest" rahvale
lähedane teema ja rahvamuusika kasutus tõstavad
selle teose vene rahvusliku ooperimuusika esiritta.
Kuus aastat hiljem valminud ooper "Ruslan ja
Ludmilla" jätkas rahvuslikku joont. Tuntud on
" Tser nomor i marss" sellest ooperist.
AVAMÄN G "ARAGONI HO TA"
Välisreisil Hispaaniasse oli Glinka
võlutud selle maa rahvamuusikast, eriti
rahvatantsudest.
Kogutud teemasid ta kasutas nn
hispaania avamängudes
sümfooniaorkestrile
"Aragoni hota" ja "Öö Madridis"
KUULAMINE.
http://www.youtube.com/wat
http://www.youtube.co
m/watch?
v=mtEixCb5DSw&featu
re=related
Vasakule Paremale
Mihhail Glinka #1 Mihhail Glinka #2 Mihhail Glinka #3 Mihhail Glinka #4 Mihhail Glinka #5 Mihhail Glinka #6 Mihhail Glinka #7 Mihhail Glinka #8 Mihhail Glinka #9 Mihhail Glinka #10 Mihhail Glinka #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Diwka Õppematerjali autor
Hea ettekanne Glinka elust ja loomingust

Sarnased õppematerjalid

Mihhail Ivanovitš Glinka
8
ppt

Mihhail Ivanovitš Glinka

10 aastaselt hakkas õppima klaveri ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Astus Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati (õppis viis keelt). Pansionaadi lõpetamise järel: uuris LääneEuroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. Külastas palju Itaaliat, Sakasamaad, Hispaaniat, Poolat ja Prantsusmaad. Nende maade rahvamuusika on mõjutanud Glinka loomingut. Aastatel 18331834 elas Saksamaal, töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades. 1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega tahtis luua Vene rahvusliku ooperi. Pärast ooperi "Ivan Sussanini" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. 1844. aastal läks Prantsusmaale ja pärast Hispaaniasse [hispaania uvertüürid -- «Aragoni hota» (1845) ja «Öö Madriidis» (1848)]

Muusikaajalugu
M Mussorski ja M Glinka
17
docx

M.Mussorski ja M.Glinka

vastu. Esimene tõeline vene rahvuslik teos oli tema orkestrifantaasia´Kamarinskaja´´ ja ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´. Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´. 1. MIHHAIL GLINKA 1.1Elulugu Mihhail Ivanovits Glinka (vene keeles ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang ­ 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. (vt.pilt1) Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Tsarskoje Seloo aadlipansionaati

Muusikaajalugu
MUUSIKAAJALUGU
17
docx

MUUSIKAAJALUGU

Verdi: ,,Traviata", ,,falstaff", rigoletto, aida, trubaduur, othello, maskiball, don carlos Kahe ooperi kirjanduslikud alused (rigoletto, traviata) Wagner: tristan ja isolde, lendav hollandlane, nibelungi sõrmus, lohengrin, dannhauser, parsifan, nürnbergi meisterlauljad (ainus koomiline ooper tal). Bizet: carmen Rossini: sevilla habemeajaja, tuhkatriinu. Puccini: turandot, boheem, toska, madam butterfly, gianni schicchi. Mascanni ­ talupoja au Leanca vallo - pajatsid VENE ROMANISM Mihhail Glinka (1804-1857) Nimetatud ka Vene klassikalise muusika isaks. Tema loomingut on mõjutanud Vene rahvamuusika. Esimesteks kompositsioonikatsetusteks olid romansid (lüüriline saatega laul). Komponistina peamiselt iseõppija. 1836 esietendus patriootiline ooper ,,Ivan Sussanin" ­ esimene vene rahvuslik ooper. Itaalia ooperistiil seguneb vene rahvalaulu ja vene romansiga. 1842 ooper ,,Ruslan ja Ludmilla", võeti vastu erilise vaimustuseta. Kõige tuntum sellest avamäng

Muusika
Giuseppe Verdi
32
doc

Giuseppe Verdi

Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees­ ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 ­ 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parma­lähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht ­ Le Roncole ­ kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest paljud Carlo Verdi tra

Muusika
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (3)

ingrid27 profiilipilt
ingrid27: Sain palju abi :)
11:44 27-01-2013
kkristellll profiilipilt
kkristellll: kasulik materjal
15:04 21-01-2012
kertty profiilipilt
kertty: oli abiks
21:19 18-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun