)uurib rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi) Demograafiline üleminek- rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Inimarengu indeks(HDI)- Kasutatakse riikide võrdlemiseks. Sellega hinnatakse inimeste elukvaliteeti ja heaolu riigis. (olulised koponendid on keskmine eluiga, haritus ja majanduse areng) Traditsiooniline rahvastikutüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Nüüdisaegne rahvastikutüüp- tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti (rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori)
rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- rahvastiku prontsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi rahvastikupüramiid- mingil ajal rahvastiku soolist ja vanuselist kujutav kahe poolega tulpdiagramm Rahvastiku vananemine mõjutab riigi või regiooni majandust, sotsiaalseid protsesse ja poliitikat. demograafiline siire e. üleminek- rahvastiku arengus suure sündimuse ja suremuse asendumine väikese sündimuse ja suremusega. traditsiooniline rahvastikutüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. nüüdisaegne rahvastikutüüp- tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Viiejärgulise demograafilise siirde etapid: 1) traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2) demograafilise plahvatuse etapp(areng)
Pereplaneerimise võimalused Kättesaadavam (abort, kaitsevahendid) Kasutavad haritumad inimsesd Traditsioonid ühiskonnas Hindavad lastele kultatud aega ja raha Lapsi peetakse pere toetajaks Demograafilise ülemineku teooria ja etappide olulisemad tunnused Traditsiooniline Demograafilise Demograafilise Kaasaegne rahvastikutüüp Ülemineku 1 etapp Ülemineku 2 etapp rahvastikutüüp Sündimus Väga kõrge Väga kõrge Hakkab langema, 10% Madal, isegi ~10% 30-40% 30-40% Suremus Väga kõrge Hakkab langema Langeb, 10% Madal, isegi ~10% 30-40% 15%
inimarengu indeks- riikide arengutaset võrdlev indeks migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus loomulik iive- sündide ja surmade vahe sündimus- aasta jooksul sündinud laste arvu suhe rahvaarvu aasta algul suremus- aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe rahvaarvu aasta algul demograafiline siire- rahvastiku arengu demograafiline etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb traditsiooniline rahvastikutüüp- rahvastiku arenguetapp, mida iseloomustab kõrge suremus, kõrge sündimus ja rahvaarvu aeglane kõikumistega kasv nüüdisaegne rahvastikutüüp- demograafilise siirde etapp, mil sündimus on väike, suremus on väike, eluiga on pikk, iive on neutraalne immigratsioon- sisseränne, inimeste ränne riiki, mis pole nende kodumaa emmigratsioon- väljaränne, inimeste ränne oma koduriigist välja rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevs sooviga rahvaarvu, selle demograafilist
·emigratsioon - sisseränne ·immigratsioon - väljaränne ·remigratsioon - tagasi pöördumine kodumaale ·pendelmigratsioon - elatakse ühes riigis ja töötatatakse teises riigis Demograafiline üleminek Etapid: ·traditsiooniline põlvkondade vaheldumine - kõrge sündimus ja suremus, rahvastiku väga aeglane kasv ·demograafiline plahvatus - rahvaarvu kiire, plahvatuslik kasv ·rahvastiku vananemine - sündimus ja suremus langevad, rahvaarvu kasv aeglustub ·kaasaegne rahvastikutüüp e. nullkasv - sündimus ja suremus väiksemad, rahvaarvu kasv on aeglane või ei kasva üldse, võib kahaneda
75, tabel 9. Rahvastikupüramiid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Demograafilise siirde teooria Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumisega tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Traditsiooniline rahvastikutüüp Kõrge sündimus ja suremus, keskmine eluiga 3540,peres 78 last,täisealiseks 34 Ülemineku esimene etapp Demograafiline plahvatus Euroopas 18.saj Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Arstiabi ja Teine tase elatustingimuste Kolmas tase Neljas tase paranemine Viies tase Väheneb suremus ja pikeneb eluiga
· Teab peamisi rahvastikutüüpe ning etappe. · Teab mis regioonides on inimeste oodatav eluiga lühem või pikem ning oskab arutleda selle põhjuste üle. · Oskab tuua näiteid aspektidest, mis mõjutavad rahvastikutüübi väljakujunemist. · Oskab rahvastiku diagrammi uurides tunda ära rahvastikutüübi. Oskab kõrvutada ja võrrelda erinevaid rahvastikutüüpe rahvastiku diagrammi abil. Mõisted: demograafilise ülemineku (siirde) teooria, traditsiooniline rahvastikutüüp, kaasaegne rahvastikutüüp, demograafiline plahvatus, demograafilise ülemineku esimene etapp, demograafilise ülemineku teine etapp, rahvastiku vananemine. Õpilaste eelteadmised ja oskused: Eelnevalt on tehtud sissejuhatus demograafia teemasse. Õpilased teavad, mis on sündimus, mis suremus ning aspekte, mis seda mõjutavad. Õpilased on kuulnud põgusalt erineva rahvastikuarenguga riikidest. Kõik õpilased pole teadmiste hulga poolest võrdsed, mõned vajavad lisaks
· Madal sündimus · Madal suremus · Rahvaarvu väga aeglane kasv vb isegi kahanemine · Abiellumine, seks ja laste sünd pole enam nii tihedalt seotud. Rahvastiku vananemine · Rahvastik jääb vanaks · Toimuvad muutused tervishoius, sotsiaalhoiukanfes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes jne. Demograafilise ülemineku kulg · Algas 18sajandil- · Kaasaegne rahvastikutüüp RÄNNE Ränne e. Migratsioon Inimeste alalise elukohta vahetus · Välisränne inimesed asuvad elama teise riiki · Siseränne kolitakse teise omavalitsusse · Rändeiive e. Saldo sisse ja väljarände vahe Rännete liigitus · Vabatahtlik · Kaasränne · Sundränne Rännete mõisted · Immigratsioon sise ränne · Emigratsioon väljaränne · Remigratsioon tagasiränne · Migratsioonisaldo sisse ja väljarände vahe
2010 aastaks tõusis järsku enne veidi alla 0,3%i olnud kasvutempo järsult 0,55%ni. Praeguseks see natuke kahanenud. 2009. aastal oligi Suurbritannias beebibuum ja sündis erakordselt palju lapsi. Selles oli osa ka selles, et sellel aastal sündis ka immigreerunutel rohkem lapsi kui enne. Praegu on Suurbritannias sündimuse üldkordaja 10- 14 promilli ja sündimuse üldkordaja 8.9-9.9 promilli. Suremus on väiksem kui sündimus. Tabel 3. Rahvastikupüramiid Suurbritanna rahvastikutüüp on nüüdisaegne, see tähendab, et seal rahvaarv ülidselt muutub stabiilsemaks ja sünnid ja surmad tasakaalustuvad. Sündimus ise väheneb varasemast ja suremus püsib madalal või suureneb rahvastiku vananemise tõttu. Naisi ja mehi on enamasti ühtlaselt, naisi natukene rohkem. Suurbritannias on kõige rohkem 25-54 aastaseid tööealisi inimesi, neid on 41%, kusjuures mehi on üle 13 miljoni ja naisi üle 12 miljoni. Järgnevad üle 65-aastased inimesed, neid on 17.5%, kellest naisi on 6
Rahvastiku vananemisel on oodata suuremat arstiabi vajadust, suuremat arstimite tarbimist. Kuna naised elavad kauem kui mehed, siis on tulevikuühiskonnas naistel väga suur tähesus. Demograafilise siirde kulg: Algus, kulg ja tempo varieeruvad riigiti. Eri riigid on tänapäeval erinevates rahvastikuarengu etappides. Euroopas algas 18. Saj., P.-Ameerikas ja suuremas osas Euroopas on kaasaegne rahvastikutüüp, rahvaarvu kasv on stabiliseerunud. Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia maad on väljunud demograafilisest plahvatusest ja on teises etapis. Rahvaarv seal kasvab endiselt, kuid vähem kui varem. Aafrika ja teised mahajäänumad maad on demograafilise plahvatuse etapis. RÄNNE: Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Välis (teise riiki kolimine)- ja siseränne (teise omavalitsusse kolimine). Sisse- ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks.
........................................ 7 Firmad päirt Kreekast......................................................................................................................... 7 Administratiivjaotus........................................................................................................................... 8 Rahvastik................................................................................................................................................ 9 Rahvastikutüüp................................................................................................................................. 10 Majandus.............................................................................................................................................. 11 Majandussuhted................................................................................................................................ 11 Majanduslepingud.............................................
aga langeb see 23 %. Saudi Araabia on väga kõrbeline ala ning seal elatakse peamiselt linnades, selle tõttu on ka linnarahva osakaal 86 % , Eestis on see aga väiksem 69 %. Saudi Araabias on noorte ( kuni 15.aastaste) osakaal rahvastikus suur 38% ning üle 65.aastaste inimeste osakaal väga väike 3 %. Eestis on noorte osakaal aga 15% ning vanurite osakaal 17 % rahvastikust. See vahe tuleneb sellest, et Saudi Araabias on demograafilise ülemineku 1.etapp ning Eestis on kaasaegne rahvastikutüüp. 6 Teenindav majandus Inimeste vedu rahvusvahelisel tasandil Saudi Araabias on väga kuiv ning kuum kliima enamuse ajast. Tänu nendele teguritele on 99% riigi pindalast kaetud kõrbete ning poolkõrbetega, mis kindlasti takistavad nii riigisiseseid kui ka -väliseid vedusid . Geograafiline asend on aga soodne. Ta asub Aafrika ning Aasia piiril ning
võimalused kaitsevahendid) inimsesd Traditsioonid Hindavad lastele kultatud aega Lapsi peetakse pere ühiskonnas ja raha toetajaks Demograafilise ülemineku teooria ja etappide olulisemad tunnused Traditsiooniline Demograafilise Demograafilise Kaasaegne rahvastikutüüp rahvastikutüüp Ülemineku 1 etapp Ülemineku 2 etapp Sündimus Väga kõrge Väga kõrge Hakkab langema, 10% Madal, isegi ~10% 30-40% 30-40% Suremus Väga kõrge Hakkab langema Langeb, 10% Madal, isegi ~10% 30-40% 15%
inimeste igapäeva elus, nii ka toitumine. 1.4 Rahvastikupüramiid 5 Joonis 4 Brasiilia rahvastikupüramiid 2016 Allikas: CIA World Fact Book (15.03.2018) Brasiilia rahvastikupüramiid (joonis 4) näitabki seda, mis eelnevalt oli välja toodud, et sündimus on kahanenud ning praeguse seisuga on kõige rohkem inimesi vanuses 15-19 ja 30- 34 aastat. Näha on, et riigis on nüüdisaegne rahvastikutüüp, kuna spndimus on vähenenud ja sünnid ja sumad on enam vähem tasakaalus, rahvaarv ei tõuse nii hoogsalt enam, kui varem (vt tabel 1). 6 Tabel 1 Brasiilia soolis-vanuseline koosseis Allikas: CIA World Fact Book (15.03.2018) Vanuserühmad Mehed (# inimest) Naised (# inimest)