Pilvelõhkujad lõputöö (0)

Aruküla Vaba Waldorfkool
Loovtöö
Pilvelõhkujad
Top 10 kõrgeimad
Robert Pappel
8.klass
Juhendja: Lea Arula
Aruküla 2018
Pilvelõhkuja on igapäevases kasutuses olev kõrghoone, mille korruste arv ulatub kümneisse, tänapäeval mõnel juhul ka kaugelt üle saja.
Sõna "pilvelõhkuja" on loodud inglise sõna skyscraper eeskujul. Inglise sõna pärineb merendusest, kus sellega tähistati  purjelaeva  väikest ülemist kolmnurkset  purje . Hoonete kohta hakati seda kasutama 19. sajandi lõpul.
Tänapäeval on pilvelõhkujad tavalised paikades, kus maad on vähe ja see on kallis, näiteks suurlinnade keskmes. Kui omanik hoone korrused välja rendib, on tal võimalik saada hoonealuse maa pindalaühiku kohta väga suurt sissetulekut. Kuid pilvelõhkujaid ei ehitata üksnes ruumi säästmiseks. Nagu templeid ja paleesid peeti minevikus vaimuliku ja ilmaliku võimsuse sümboliteks, peetakse tänapäeval pilvelõhkujaid linna majandusliku jõukuse sümboliteks. Samuti muudetakse pilvelõhkujate abil linna siluetti, mis on sageli linna sümbol ja aitab linnu üksteisest eristada. Seetõttu on paljudes linnades, mis soovivad oma siluetti säilitada, teatud piirkõrgusest kõrgemate hoonete ehitamine keelatud.
Pilvelõhkuja tippu pannakse sageli teleraadioantenne, et massiteabe edastamiseks ei oleks vaja eraldi suuri translatsioonirajatisi püstitada. Hoone kõrguse määramisel on sageli vaidlusi tekitanud, kas mõõta tuleb maapinnast katuseharjani või antenni ülemise tipuni: sellest on sõltunud ka see, missugust ehitist peetakse maailma kõrgeimaks.
---------
Esmased kõrghooned (1884-1939)
Esmased kõrghooned rajati aastatel 1884–1939 enamasti Ameerika Ühendriikide Idarannikul ja sisemaal Kesk-Läänes. Maailmaliidriks tõusnud riigi suurlinnad arenesid kapitalistlikult – industrialiseerimine progresseerus ning Euroopa emigrantidega ülerahvastatud elanikkond sotsialiseerus. 19. sajandi lõppedes algas Manhattani saarel New Yorgis , mis oli Põhja-Ameerika peamine rahvusvaheline kaubanduse ja rahanduse sõlmpunkt, massiline kõrghoonete ehitus ja arendus. Teised varajaselt kõrghoonestatud linnad olid lisaks  Chicago  kõrval veel: Philadelphia,  Detroit , Cleveland,  Boston , Baltimore ja Pittsburgh.
Nood kõrghooned olid enamasti rohkete ornamentide ja skulptuuridega kaunistatud ning neil puudusid kaasaegsed postmodernistlikudklaaslahendused. Hoonete aknaavadega  fassaadid  olid valmistatud kivimaterjalidest, mida toetasid  terasest  raamsõrestikud. Kunstiliselt olid läbivad prantsuspäraselt toretseva beaux- arts  ning eksootiliselt elegantse art déco arhitektuuristiilide iluideaalid, või muud historitsistlikud esteetikad, nagu algselt populaarne  uusgootika. Tänapäeval kannavad need hooned endas ajaloomälestusmärgilist tähendust möödunud ajastustest.
Sageli väidetakse, et maailma esimene pilvelõhkuja oli 1885. aastal  Chicagos  valminud Kodukindlustuse hoone. Siiski valmis New Yorgisjuba 15 aastat varem, 1870 Õiglase Elukindlustuse hoone, mis oli 7,5 korrust kõrge, poole kõrgem ümberkaudsetest hoonetest, ja milles oli maailma üks esimesi lifte. Selleks, et ehitist kergemaks ja odavamaks muuta, kasutas arhitekt  George Post algelist sõrestikku. See hoone hävis tulekahjus 1912.
1890. aastatel hakati kõrgete hoonete ehitamisel juba üldiselt sõrestikku kasutama. 1901 valminud Philadelphia linnavalitsuse hoone on siiamaani maailma kõrgeim sõrestikuta ehitis (167 m). Selle raskust kannavad hoone müürid. Siiski ehitatakse tänapäeval paljud väga kõrged ehitised peaaegu üksnes tugevdatud betoonist.
1931  valmis  Empire State Building  New Yorgis, millel on 102 korrust. See on läbi aegade esimene hoone, millel oli üle 100 korruse. See on 380 meetrit kõrge ja ta jäi maailma kõrgeimaks hooneks kuni 1972. aastani, mil New Yorgis valmis Maailma Kaubanduskeskus. 1951 lisati hoone katusele antenn , mis suurendas ta kõrguse 449 meetrini.
Teise maailmasõja järgselt hakati moderniseerimise käigus hoogustunud tempoga teostama teiseseid rahvusvahelisest stiilist  kantud klaaskõrghoonete projekte raudbetooniststruktuuridega.  Manhattanil  lammutati muuhulgas ka arhitektuuriliselt ilusaks peetud  Singer Building, samuti nagu võeti maha terveid vanema hoonestusega kvartaleid, kus asusid peamiselt üürikorterid.
---------
Modernsed ja postmodernsed kõrghooned
(umbes 1952-2007)
Tänapäeval nimetatakse pilvelõhkujateks rohkem kui 150 meetri kõrgusi hooneid , mis on igapäevases kasutuses. Madalamaid hooneid võidakse kõnekeeles samuti pilvelõhkujaiks kutsuda, kui nad ümbruskonnas domineerivad. Kuid pilvelõhkuja tingimustele ei vasta kirikud ja katedraalid, ka mitte Egiptuse püramiidid ega 1884 rajatud Washingtoni monument , mis valmimise ajal oli maailma kõrgeim ehitis (169 m), sest need polnud alaliselt, igal tööpäeval elanike ega töötajate poolt kasutusel.
Mida suurema hoonega on tegemist, seda olulisemaks muutub pilvelõhkujate projekteerimisel ja ehitamisel tuule mõjudega arvestamine . Sõltuvalt piirkonnast võib lisatakistusi tekitada hoone maavärinakindlaks muutmine.
Kuni 1970. aastateni valitses pilvelõhkujate ehitamisel  modernne arhitektuur , nagu seda  Bauhaus  propageeris, mistõttu pilvelõhkujad olid üldiselt risttahukakujulised. Hiljem hakkasid levima postmodernsed mõjud ja sellest ajast saadik on ehitatud pilvelõhkujad pigem peegeldanud oma maa traditsioone. Näiteks Petronase kaksiktornide konstrueerimisel võeti malli Aasia pagoodide arhitektuurist, nii nagu ka  Taipei 101 puhulgi.
Hetkel on maailma kõrgeim pilvelõhkuja Dubais asuv 828 m kõrgune  Burj Khalīfah, mis avati 4. jaanuaril 2010. See on saanud inspiratsiooni aga traditsioonilisest islami kunstist.
---------
Burj Khalīfah aknapesijad. Pesijatel kulub terve hoone akende pesemiseks kolm kuud ja siis hakkavad jälle pesema . Aknapesijad pesevad hoonet ülevalt alla ja igaühel on üks tross mis hoiab kukkumise eest. Kuupalk on väidetavalt u 4500 dollarit.
Top 10 maailma kõrgeimad honed
10. International Commerce Centre
| 484 m | | 108 korrust |
Asukoht: Hong Kong
Arhitektuuribüroo: Kohn Pedersen Fox Associates (KPF)
Otstarve: Hotell ja büroopinnad
Valmimisaasta: 2010
Põnevaid fakte: Hoone kavandati kui musternäide võimalikult energiasäästlikust hoonest. Kliimasüsteemi juhivad nutimonitorid, mis reguleerivad jooksvalt enegiakasutust vastavalt kogutud andmetele. Liigsest õhuniiskusest kogutakse vedelik vastavatesse seadeldistesse ning kasutatakse ära jahutussüsteemides või juhitakse tualettruumide veepaakidesse.
9. Shanghai World Financial Center
| 492 m | | 101 korrust |
Asukoht: Shanghai, Hiina
Arhitektuuribüroo: Kohn Pedersen Fox Associates (KPF) + Mori Building + Irie Miyake Architects and Engineers
Otstarve: Hotell, kaubandus- ja büroopinnad
Valmimisaasta: 2008
Põnevaid fakte: Hoone fassaadi silmapaistvamaks arhitektuurseks elemendiks on pudeliavajat meenutav ava. Algselt nägi projekt ette ringikujulist avaust, kuid Hiina valitsus leidis, et kavand tuleb ümber teha, sest ring viitab Jaapani lipusümboolikale.
Hoone läks maksma 1,2 miljardid dollarit ja seda ehitati 11 aastat.
8. TAIPEI 101
| 508 m | |101 korrust|
Asukoht: Taipei, Taiwan
Arhitektuuribüroo: C.Y. Lee & Partners Architects/Planners
Otstarve: Büroopinnad
Valmimisaasta: 2004
Põnevaid fakte: Kuni 2010. aastani maailma kõige kõrgema hoone tiitlit kandnud TAIPEI 101 kujundus lähtub  feng shui printsiipidest. Hoonest leiab ohtralt kumeraid , energia voolavust soodustavaid vorme ning välditud on teravaid nurki. Ka värvidena on kasutatud interjööris ja fassaadil rikkust ja õnne soosivaid toone.
Hoone on ehitatud maavärina- ja orkaanikindlaks. Ta peab arvestuste järgi vastu kõigile orkaanidele ja kuni 7-magnituudisele maavärinale. Ehitamise ajal toimus Taipeis 31. märtsil 2002 6,8-magnituudine maavärin. 56. korruselt, mis tollal oli kõrgeim, kukkus alla ehituskraana, mis tappis 5 inimest, ja puhkesid mõned väiksemad tulekahjud , ent tervikuna käitus hoone nii, nagu plaanitud.
7. Guangzhou CTF Finance Center
| 530 m | |111 korrust |
Asukoht: Guangzhou, Hiina
Arhitektuuribüroo: Kohn Pedersen Fox Associates (KPF)
Valmimisaasta: 2016
Põnevaid fakte: Tegemist on maailma kõrgeima hoonega, mille fassaadil on kasutatud terrakottast ääriseid. Materjali kasuks otsustas selle ajalooline kasutus antud piirkonnas ning võimalus materjali kohapeal toota.
Selles majas asub üks Hiina kiireimaid lifte (71.9 km/h). Maja ehitati seitse aastat, hoone hind on salastatud. Hoones asub 95 lifti. Hoonel on 111 korrust maa peal ja 5 korrust maa all. Maa aluseid korruseid kasutatakse peamiselt laoruumideks.
Kortereid: 355
Hotelli ruume : 251
6. One World Trade Center
| 541.3 m |
| 94 korrust |
Asukoht: New York , Manhattan
Arhitektuuribüroo: Skidmore, Owings & Merrill LLP (SOM)
Otstarve: Hotell ja büroopinnad
Valmimisaasta: 2008
Põnevaid fakte: Hoone hüüdnimeks on “ Freedom Tower” (vabaduse torn) ning nime taga on põnev kontseptsioon — maja kõrguseks on 1776 jalga ning 1776. aastal kirjutati alla Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioonile.
Maja on ehitatud 9/11 paiga kõrvale. Varem oli kaks World Trading Centerit aga nendega juhtus õnnetus. Hoone läks maksma 3,9 miljardit dollarit. Maja ehitati kaheksa aastat (2006-2014).
5. Lotte World Tower | 554.5 m |
| 123 korrust |
Asukoht: Seoul, South Korea
Arhitektuuribüroo: Kohn Pedersen Fox Associates (KPF)
Otstarve: Hotell ja büroopinnad
Valmimisaasta: 2017
Põnevaid fakte: Hoones asub maailma kõige kõrgem klaaspõrandaga vaateplatvorm (500m) ja kõige kõrgemal asuv bassein (85. korrusel).
Lotte World Toweris toimus aastavahetusel Lõuna-Korea suurim ilutulestik . Hoonel on kuus korrust maa all. Maa aluseid korruseid kasutatakse autoparklaks. Hoonet ehitati üheksa aastat (2009-2017).
Hoones on peamiselt kontoriruumid ja hotell. Hoone maksumus on salastatud.
4. Ping An Finance Center | 599 m |
| 115 korrust |
Asukoht: Shenzhen, Hiina
Arhitektuuribüroo: Kohn Pedersen Fox Associates (KPF)
Otstarve: Büroopinnad
Valmimisaasta: 2017
Põnevaid fakte: Oma kõrguse poolest paistab hoone silma ka maailmas väga unikaalse fassaadilahendusega, kus on kasutatud 1700 tonni roostevaba terast. Materjalivalikut põhjendab kõrge vastupidavus ümbritsevale rannikuatmosfäärile ja õhus leiduvale soolale.
Hoone asub Futiani kesklinnas Shenzhenis. Selle 18 931 ruutmeetri komplekti ostis Ping An Group oksjonil hinnaga 1,6568 miljardit RMB
6. novembril 2007. Hoone projekteerimine algas 2008. aastal koos arhitektuuriprojektiga Kohn Pedersen Fox Associates ja struktuuriprojektiga Thornton Tomasetti. Selle asutamise kivi paigaldati 29. augustil 2009 ja ehitus algas sama aasta novembris. Hoone ehitamise peaspetsialist -
" China Construction First Building Group".
3. Meka kuninglik kellatorn | 601 m |
| 120 korrust |
Asukoht: Meka, Saudi- Araabia
Arhitektuuribüroo: Dar al-Handasah Shair & Partners + SL Rasch
Valmimisaasta: 2012
Põnevaid fakte: Valitsuse rahastatud hoonekompleks on ühtlasi maailma kõrgeim ja suurima numbrilauaga kellatorn. Nelja kellaga kellatorni numbrilaua läbimõõt on 43 meetrit.
Meka kellatorni otsa on paigaldatud ülivõimas laser (pilt järgmisel slaidil). Hoonet ehitati seitse aastat (2004-2011). Hoone läks maksma viisteist miljardid dollarit. Hoonet kasutatakse peamiselt ülikalli hotellina ja kontorina.
Saudi-Araabia ametlik püha sümbol.
2. Shanghai Tower | 632 m |
| 128 korrust |
Asukoht: Shanghai, Hiina
Arhitektuuribüroo: Gensler
Otstarve: Hotell ja büroopinnad
Valmimisaasta: 2015
Põnevaid fakte: Pilvelõhkujast leiab maailma kõige kõrgemal asuvate numbritubadega hotelli, mis paiknevad 84-110 korrustel . Hotellikülastajad ei pea aga muretsema tülika liftisõidu pärast, sest hoones asub ühtlasi ka maailma kõige kiirem lift, mille liikumiskiiruseks on 74km/h. Hoonet ehitati seitse aastat (2008-2015). Hoone läks maksma 15,7 miljardit dollarit. Nagu paljudel teistel pilvelõhkujatel on ka sellel keldrikorruseid. Hoonel on viis keldrikorrust mida kasutatakse ainult parklaks. See on Hiina kõrgeim hoone.
1. Burj Khalifa | 828 m |
| 163 korrust |
Asukoht: Dubai , Araabia Ühendemiraadid
Arhitektuuribüroo: Skidmore, Owings & Merrill LLP (SOM)
Otstarve: Äri ja elamispinnad
Valmimisaasta: 2010
Põnevaid fakte: Maailma kõige kõrgemal ja kõige rohkemate korrustega hoonel puudus kuni 2013. aastani ühendus linna kanalisatsiooni ja reoveetaristuga. Hoones tegutsenud 35000 inimest kasutas esimesed kolm aastat kuivkäimlaid ning “jäätmeid” transporditi linnast välja fekaaliautodega. Disaini- ja tehnoloogiaportaali Gizmodo arvutuste kohaselt ulatus tollane “jäätmehulk” suisa 15 tonnini päevas! Hoonet ehitati seitse aastat (2004 jaanuar – 2010). Hoone läks maksma ainult 1,5 miljardid dollarit. Hoone all asub tohutult suur purskaevupark.
Koht
Kõrgus
Hoone
Linn
Riik
Valmis
Märkused
1
828 m
Burj Khalīfah
Dubai
 Araabia Ühendemiraadid
4. jaanuaril 2010
2
632 m
Shanghai Tower
Shanghai
 Hiina
2015
3
601 m
Abraj Al-Bait Towers
Meka
 Saudi Araabia
2011
4
599 m
Ping An Finance Centre
Shenzhen
 Hiina
2016
5
554,5 m
Lotte World Tower
Soul
 Lõuna-Korea
2016
6
541,3 m
One World Trade Center
New York
 Ameerika Ühendriigid
2014
7
530 m
CTF Finance Centre
Guangzhou
 Hiina
2016
8
527 m
Willis Tower
Chicago
 USA
1973
9
509 m
Taipei 101
Taibei
 Hiina Vabariik
2004
10
494 m
Shanghai World Financial Center
Shanghai
 Hiina
2008
11
484 m
International Commerce Centre
Hong Kong
 Hiina
2010
12
452 m
Petronas Towers
Kuala Lumpur
 Malaisia
1998
13
450 m
Zifeng Tower
Nanjing
 Hiina
2010
14
442 m
KK100
Shenzhen
 Hiina
2011
15
438,6 m
Guangzhou International Finance Center
Guangzhou
 Hiina
2010
16
438 m
Wuhan Center
Wuhan
 Hiina
2011
17
433 m
Marina 101
Dubai
 Araabia Ühendemiraadid
2015
18
425,5 m
432 Park Avenue
New York
 Ameerika Ühendriigid
2015
19
423,4 m
Trump Tower
New York
 Ameerika Ühendriigid
2009
20
421 m
Jin Mao Tower
Shanghai
 Hiina
1999
21
414 m
Princess Tower
Dubai
 Araabia Ühendemiraadid
2012
22
414 m
Al Hamra Tower
Al-Kuwayt
 Kuveit
2011
- Maailma kõrgeimad hooned ( 2018 )
Kasutatud kirjandus ja lõpetuseks
Kasutatud kirjandus:
http://ehitusruudus.delfi.ee/
https://www.wikipedia.org/
https://www.google.ee/
Lõpetuseks:
“Töö võttis minult palju aega, kuid lõpuks sai see tehtud.”
- Robert Pappel