Ärieetika probleemi kirjeldus (0)

ÄRIEETIKA II MF
JUHTUMI KIRJELDUS:
Annelinna kortermaja elanike näod on mures ja väsinud. Taas on nende postkaste lõhutud, seinu määritud ja keldris laamendatud. Süüdi on 12-aastane poiss Sergei , kes elab oma ema Marinaga samas majas teisel korrusel. Kortermaja elanikud on kokku kogunud Sergei 3 aasta paturegistri ning pöördunud abi palumiseks erinevate ringkondade poole.
Need kirjad on ühistu saatnud politseile , ühistu haldusfirmale Kaldatare, Tartu linna sotsiaalabi osakonnale, Nõlvaku piirkonna lastekaitsespetsialistile.
...«Seoses väljakannatamatu olukorraga meie kodu trepikojas palun teie abi...,» algab üks kolme aasta tagune ühistu kiri Tartu politseile. Siis oli Sergei  9-aastane.
...«Õhtul enne kella kuut, kui töölt koju tulin, oli trepikoda märg, täis sülitatud ja lagastatud... Teise korruse trepikojas seisis Sergei koos kahe sõbraga.... Minu suunas hakati hirmsaid nägusid ja häälitsusi tegema ja minu peale sülitama...»
...Ja järgmine: «Ronitakse koridori aknast välja varikatusele, autosid loobitakse korteri aknast kanamunadega... Ühelgi me trepikoja lapsel ei ole võimalik liikuda ilma ema või isata ...»
...Siis on Sergei ja ta sõbrad keldris pesa teinud, kus nad on toimetanud jalgrataste ja aerosoolvärvidega, siis postkaste lõhkunud. Postkaste – oh neid ei jõudvat ühistu nii kiiresti remontidagi, kui Sergei ja ta sõpruskond neid lõhub.
...Ema Marinaga on ühistu rahval olnud võimatu normaalselt suhelda, sest tema kasutavat rääkimisel karjuvat kõneviisi ning alati olevat tal varuks küsimus: «Kas te ise nägite, et Sergei seda tegi?»
...Üks viimaseid kirju tänavuse jaanuari lõpust räägib taas suurest lärmist ja kisast trepikojast ja selle lõpus kahetsetakse: «Keegi ei juhi neid lapsi, keegi ei selgita, kus hea, kus halb.»
Aga isik on süüvõimeline alles siis, kui ta on teo toimepanemise ajal vähemalt 14-aastane. Sergei on olnud ikka veel kas 9- või 10- või 12-aastane. Majaelanikud laiutavad käsi. Nad on küll koledate tegude kuupäevi ja kellaaegu fikseerinud, pätitegusid fotografeerinud ja filminud , aga miski ei aita. Kõike ei ole võimalik ka tõendada.
Annelinna kortermajade haldusfirma Kaldatare juhataja Helve Käki ütleb, et nemad saavad sellelt ühistult aastas paar korda teateid selle kohta, millist vara tuleb taas parandama minna. Nüüd viimane kord olid  jälle need postkastid. Helve Käki sõnul on olukord võimatu ja laps süüdimatu. «Meil on Annelinnas 20 maja, mida me haldame, aga sellist probleemi pole kuskil,» sõnab ta. «Inimestest on kahju. Ühistu juhid on väga kohusetundlikud ja hoolsad, teevad kõik, et suurest majast luua endale korralik kodu.»
Sergei ema Marina räägib oma pojaga seotud sekeldustest telefoni teel iseenda kannatust mitu korda proovile pannes. Ta ütleb, et lapsi, keda ta usaldab, laseb ta mõnikord Sergeile külla, teisi ei lase. Ja need, kes on külas, ei lõhu. Teiste eest ta ei vastuta.
Ema tunnistab , et tõsi – kõigi naabritega ta ei saa hästi läbi. Ta võib kuri olla.  Sest tema ei luba oma last süüdistada asjades, mida tõendada pole võimalik.
«Ma mäletan, kuidas ma ise kasvasin,» ütleb Marina. «Mul oli keeruline lapsepõlv ja täiskasvanud ei sallinud mind. Ma mäletan, mida ma siis tundsin. See, kuidas Sergei ennast üleval peab, on tema kaitse. Muidugi on tal käitumisega probleeme... Lapsed väljendavad end omal moel!»
Tartu linna lastekaitse peaspetsialist Sirli Peterson ütleb et Sergei on lastekaitsetöötajate vaateväljas olnud 7. eluaastast peale. «See laps vajaks pidevat psühhiaatrilist abi, aga jõuga siin sekkuda ei saa,» märgib ta. «See on lapsevanema õigus ja kohustus. Ema ei taha mu meelest sellest aru saada, et last on vaja psühhiaatriakliinikusse ravile viia.» Petersoni sõnul kasutavad Sergei eripära ära nii lapsed kui täiskasvanud ja seepärast probleemide pundar ei lahenegi. «Eesti üks probleeme on see, et meil ei ole noorukitele psühhiaatrilist pika ravi võimalust. Seadus lubab ainult 14-päevalist ravi vanema avalduse alusel, mis aga püsivaid tulemusi ei pruugi anda,» tõdeb Peterson.
Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo vanemkonstaabel Veronika Kivilaid loetleb, et ainuüksi sel aastal on politsei kõnealusest korteriühistust saanud seitse väljakutset.
2. jaanuaril vali lärm ja pidutsemine . 6. jaanuaril lärm. 19. jaanuaril noormehed lõhuvad ust. 22. jaanuaril lärm. 31. jaanuaril on sisse murtud maja keldrisse, kust varastatud hoidiseid. 6. veebruaril trepikojas laamendatakse ja lärmatakse. 9. veebruaril lärm.
Kivilaid ütleb, et Eesti õiguskord areneb pidevalt ja juba praegu on lisaks politsei võimalustele ka elanikel võimalik end tsiviilõiguslikult kaitsta. Rahurikkuja korterit on võimalik võõrandada ning seda nõuet saavad esitada teised majaelanikud.
HUVILISED
Korterite elanikud, korteriühistu, politsei, ühistu haldusfirma Kaldatare, Tartu linna sotsiaalabi osakond , Nõlvaku piirkonna lastekaitsespetsialist, Sergei ja ema Marina.´
PROBLEEMI PÜSTITUS
Kas Sergei käitumine oli eetiline, kui ta lõhkus korteriühistu vara?
MEETODI VALIK
Valin seaduslikkuse meetodi.
SITUATSIOONI EETILINE ANALÜÜS
Juridilisest küljest on juhtum ebaeetiline ja ebaseaduslik
Formaalne külg: Eesti õiguskorra järgi on lisaks politseile ka elanikel võimalik end tsiviilõiguslikult kaitsta. Rahurikkuja korterit on võimalik võõrandada ning seda nõuet saavad esitada teised majaelanikud.
Mitterformaalne külg:
Ema – test- tema ei luba oma last süüdistada asjades, mida tõendada pole võimalik. Ema Marina ütleb «Ma mäletan, kuidas ma ise kasvasin. Mul oli keeruline lapsepõlv ja täiskasvanud ei sallinud mind. Ma mäletan, mida ma siis tundsin. See, kuidas Sergei ennast üleval peab, on tema kaitse. Muidugi on tal käitumisega probleeme... Lapsed väljendavad end omal moel! » Sergei eetiline kuid ebaseaduslik käitumine.
TV- test – Juhtumit kantakse ette televisioonis. Televaatajad arvavad , et miks peavad teised korterite elanikud ja korteriühistu kinni maksma Sergei lõhutud asjad. Korteriühistu peaks välja nõudma lõhutud asjade maksumuse rahaliselt. Juhtum on ebaeetiline ja ebaseaduslik
Lõhna – test- Situatsioon lõhnab halvasti
Turu – test - Tartu linna lastekaitse peaspetsialist arvab , et laps vajab pidevat psühhiaatrilist abi, aga jõuga sekkuda ei saa. See on lapsevanema õigus ja kohustus. Ema ei taha aru saada, et laps vajab psühhaatrilist abi.
JÄRELDUS
Antud situatsioon on ebaeetilina ja ka ebaseduslik.