Kliiniline nõustamine ja terapeutiline kommunikatsioon patsientidega Narratiivne lähenemine on holistlik inimkäsitsus, kus inimest ja temaga kaasas käivat sotsiaalset keskkonda mõistetakse ühtse tervikuna. Inimene ise on aga bioloogilis-psühho- sotsiaalsete vajadustega olend, kelle kõiki külgi ja vajadusi tuleb arvestada. Ta on enda elu juht ning tunneb ise ennast kõige paremini. Lood ehk narratiivid on osa maailmast, mida luuakse ja räägitakse igapäevaselt. „Inimesed,
Hambaarst Töökirjeldus Hammaste plombeerimine Hambakivi eemaldamine Hammaste väljatõmbamine Hammaste juureravi Proteesimine Isikuomadused Püsivus Kohanemisvõime Koostöövõime ja valmidus Vastutusvõime Täpsus Suhtlemisoskus patsientidega ja kolleegidega Käte osavus Ruumiline kujutlusvõime Teadmised, omadused Üldteadmine majandusest, loodusteadusest (keemia,bioloogia), inimese anatoomiast, füsioloogiast ja farmaloogiast. Eriteadmised hammaste, suuõõne tervise ja patoloogia kohta. Oskama ohutult käsitseda oma tööks vajalikke vahendeid. Saab õppida Amet nõuab erialast kõrgharidust. Täiendus koolitust on võimalik saada Tartu Ülikoolist, Eesti Hambaarstide Liidust ning ravimija meditsiinitehnikafirmadest.
1. Tööergonoomika. Õppeaine eesmärk: Aine läbinud üliõpilane: 1. tunneb terviseriske töös füüsilist abi vajavate patsientidega 2. oskab kasutada ergonoomilisi võtteid riskide vähendamiseks, väsimuse ennetamiseks ja töövõime taastamiseks Hindamine: Kursus lõpeb hindelise arvestusega. Etteantud situatsioonülesande lahendamisel tuleb demonstreerida oma oskusi tööasendite ja võtete kasutamisel ning töö organiseerimisel. 1.1. Terviseriskid töös füüsilist abi vajava patsiendiga. Põhimõisted: Füüsilist abi vajav patsient Terviseriskid Füüsiline ülekoormus Ülekoormushaigused
Või teine näide. „Puudutuse hetk”. Oli selline olukord, et õde kuulas vanamemme läbi ja pärast seda võttis teda käed kätte. Või veel „juuresoleku hetk“. Ühel naisel suri isa, õde kuulis karjet, pärast seda võttis salvrätti ja läks rääkida naisega. Õde hoiab naist ja proovib rahustada teda. 3.vastus „Õendushetk“ on oluline, sest patsientidele on alati vaja õe abi. Mitte alati füüsiline abi, vaid ka psühholoogiline. Patsientidega on vaja suhelda ja õieti aru saada. See on väga tähtis patsientide jaoks, et keegi saaks neid ülal hoida.
hirmast on juhtunud. Õde pani nutvale naisele käe ümber ja läks nuuksuva naisega peretuppa, haarates teel karbi pabertaskurätte. Õde istus naisest ümbert kinni hoides maha ja küsisin tema nime ning päris juhtunu kohta. Miks on „õendushetk” oluline? „Õendushetk“ on oluline selle poolest, et patsientidel on alati vaja õe abi. Alati pole vaja füüsilist abi. Teinekord on vaja hoopiski patsientil psühholoogilist tuge. Patsientidega on vaja suhelda ja temast on vaja õigesti aru saada. Väga tähtis patsientide jaoks, et keegi tugevam inimene on nende kõrval, aitab teda, mõistab, kuulab ning on alati tema jaoks olemas kellelt saada tuge haigusperioodil.
................................................6 2.2 Raskused tekkinud olukorraga toimetulemisel.............................................................6 3.ARUTELU..........................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................10 SISSEJUHATUS Antud teema sai valitud autori enda töökogemuse tõttu dementsete patsientidega üldhaigla õendusabi osakonnas. Töö autor märkas, et osakonna personali, dementsusega patsiendi ja patsiendi omaste vahel tekib sageli suhtlusprobleeme, arusaamatusi, vääritimõistmisi ja konflikte. Dementsusega võivad 50%-75%-l haigestunutest kaasneda käitumis- ja isiksuse muutus. Eestis peaks eelduste kohaselt olema vähemalt 10 000 dementsussündroomiga ja 7000 Alzheimeri tõve põdevat patsienti, aga riiklik statistikasüsteem seda ei peegelda. Seega ei
hoolitsemisel. Surma haiglas võib pidada ebaõnnestumiseks, sellegipoolest võtavad intensiivraviosakonnas tehtud uuringu alusel õed patsiendi surmaeelsel ajal tema ja tema perekonna eest hoolitsemist kui au ja privileegi. (Efstathiou jt 2014: 3189). Õed peavad õppima hakkama saama keskkonnas, kus nad puutuvad pidevalt kokku suremise ja surmaga. Surijate ja lahkunutega tegelemist peetakse õe töö kõige stressi tekitavamaks osaks. Õe surmaga toimetulek sõltub oskustest suhelda patsientidega ja nende lähedastega, toime tulla enda emotsioonidega ning osata märgata teisi ja toetudes vaistule reguleerida oma emotsioone.(Bailey jt 2011). Suhtlemise vallas väärtustasid patsiendid ning nende lähedased kõige enam läheduse tekkimist ning seda, et neid ei jäetud nende lahkumise perioodil üksi. Intervjuudest selgus, et patsiendid peavad tehtust tähtsamaks tegemise viisi. Uuring toob välja, et kuigi haiglates läheb suurem
Seega otsustas Nightingale midagi ette võtta. Ta suurendas palatite arvu, organiseeris köögid ja pesulad, venitilatsiooni- ja kanalisatsioonisüsteemid. Oluline oli tema meelest säilitada pidevalt sama toatemperatuuri, vesi pidi olema puhas ja värske õhk oli samuti kasulik. Nightingale koolitas ka meditsiinipersonali. Nende muudatuste tõttu langes suremus 49%-lt 2%-ni. Nightingale pidas oluliseks ka keskkonda ja eelkõige puhtuse säilitamist. Tema arvates pidid õed patsientidega koostööd tegema, et tagada nende heaolu: mis siis omakorda tähendas seda, et tuli ravida haiget inimest, mitte haigust. Patsienti pidi hooldama asjatundlikult, hoolitsema tema vaimse tervise eest ja proovida püüda taastada haige inimese esialgne seisund- ehk siis ravida ta terveks. 1860. aastal pani ta aluse professionaalsele õendusele seoses oma õenduskooli rajamisega St Thomase haiglasse Londonis. See kool õpetas
Palun lugege läbi pdf-failist ,,Islam" viimane peatükk ,,Islam ja õendus". Millega sealt tuleks Teie arvates arvestada ämmaemandal (mis sealt haakub ämmaemanda elukutsega)? Lisaks lugege läbi ingliskeelne materjal (ÕIS-is fail nimega ,,Islam ja ämmaemandus"). Tooge sealt välja need asjad, mida ämmaemandal tuleks Teie arvates oma elukutses arvestada (ja mida tal oleks oluline teada) seoses muslimitest patsientidega. Abort on lubatud ainult siis kui ema või loote elu on ohus, kui on tõsised tervisehäired. Kui loote on vanem kui 120 päeva siis abort on keelatud. Välja arvatud on need juhtumid kui ema elu on tõsises ohus. Pärast lapse sündi tuleb anda platsenta vanematele, et nad saaksid läbi viia rituaali Kui sündis surnud loote 120 päeva vana ja rohkem- tuleb tema keha ja platsenta ka anda vanematele
Tal on väga metsik loomus ning ei taandu tagasi millegi eest. Vaimuhaiget teeseldes pääsebki ta nn ,,rahutute" osakonda. Üsna pea satub ta haiglatöötajatega pahuksi tekitades haiglas mitmeid probleeme Kõige huvitavam oli kindlasti jälgida seda, kuidas Randall muutus filmi käigus. Algselt tuli ta vaimuhaiglasse lihtsalt selleks, et vanglast eemale saada. Tema suhtumine vaimuhaigetesse oli pigem halvustav kui hea. Ajapikku sai ta aga teiste patsientidega üsna lähedaseks ning hakkas neid järjest rohkem mõistma ning neile kaasa tundma. Tema metsikust arvestades oli väga üllatav näha, kuidas ta suhtus näiteks kurt-tumma indiaanlasesse. Kui teised hoidsid indiaanlasest eemale, siis tema üritas temaga suhelda nagu normaalse inimesega ja üritas temaga sõbruneda. Randall üritas muuta haigla olusid paremaks, et nii tal kui ta uutel sõpradel oleks parem.
nagu õpetus inimese ehitusest ja talitlusest,õenduse alused,psühholoogia,farmakoloogia. Õppekava maht on 210 EAP. Teoreetiliste õppeainete kõrval saavad üliõpilased ka praktikat.Tavaliselt praktika toimub haiglastes, polikliinikutes, tervisekeskustes ja hooldusmajades. Õppimispraktikat on võimalik sooritada ka välisriikides, sest see kõrgkool osaleb mitmetes rahvusvahelistes koostööprojektides. Kõik teoreetilised ja praktilised oskused võimaldavad töötada patsientidega ja arendada ennast edasi. Õe õppekava edukal läbimisel väljastatakse õe rakenduskõrghariduse diplom ja inglisekeelne diplomilisa. See annab võimaluse asuda tööle erinevates tervishoiuorganisatsioonides või jätkata õpinguid õe erialakoolituses või magistriõppes.
vangisistumisele. Tema veri vemmeldab ja ta pole suu peale kukkunud. Randall teeskleb vaimuhaiget ja pääseb "rahutute" osakonda. Oma metsiku loomuse tõttu satub ta kohe vastuollu haigla sisekorraga. Arvan, et Randall oli osalt nende haigetega tegutsedes nõnda entusiastlik, sest tal tekkis haigete vastu ja kogu osakonna vastu isiklik huvi. Tema suurimaks ,,miinuseks" haigla õdede poolt vaadatuna oli see, et ta suhtles patsientidega kui normaalne inimene. Randall hakkas nn kurt-tumma indiaanlasega rääkima. Hiljem tuli välja et indiaanlane osaks küll rääkida, lihtsalt teda oldi ,,peetud" kurt-tummaks. Ka näiteks noor, kellel oli foobia naiste ees, sai peale naise tundmist tänu Randallile foobiast üle. Arvan, et see oligi üks selle filmi põhimõtteid, et olukord ja keskkond muudab meid vastavalt enda sarnaseks. Filmi haripunktis tuli ju välja, et enamus patsiente haiglas on vabatahtlikult.
Fyodor Mikhaylovich Dostoyevsky (1821-1881) oli vene kirjanik keda peetakse üheks kõige suuremaks psühholoogiliseks kirjanikuks. Tema parimad teosed nagu ,,Kuritöö ja Karistus" või ,,Idioot" on puhtad näited sellest kuidas ta uurib inimese psühholoogiat nii sotsiaalses kui ka hingelises vormis. Fjodor Dostojevski, oli pärit seitsmelapselisest perest. Tema isa, Mihhail, töötas arstina haiglas, mis asus ühes halvimas linnaosasDostojevskile meeldis väiksena haiglas ringi käija ja patsientidega suhelda mis mõjutas teda terveks eluks. Dostojevski isast räägitakse kui rangest mehest, keda kimbutas alkoholism ning väidetavalt kasvasid ta lapsed üles väga karmides tingimustes. Sellegipoolest, uurides Fjodori hilisemaid kirju, tuleb välja, et nende vahel oli siiski väga armastav suhe. 1837ndal aastal suri Fjodori ema ning ta saadeti koos vennaga Peterburi sõjaväeinseneri kooli. Mõne aja pärast suri ka ta isa ära. Teda ülendati leitnandiks
olla midagi loomast. Kuna hinduistid suhtuvad väga tõsiselt oma ehtedesse, usuvad, et nendel on oma tähendus, siis tuleb arvestada sellega näiteks sünnituse korral, kui naine ei taha võtta kaelalt või käelt oma ehteid sest nad aitavad teda. Lisaks lugege läbi ingliskeelne materjal (ÕIS-is fail nimega „Hinduism ja ämmaemandus“). Tooge sealt välja need asjad, mida ämmaemandal tuleks Teie arvates oma elukutses arvestada (ja mida tal oleks oluline teada) seoses hindudest patsientidega. Ämmaemandal oleks kasulik ja oluline teada mõned hinduistide tavad. Näiteks on selline tava, et kohe pärast lapse sündi kirjutatakse tema keele peal „ OM“, tehakse seda meega. Inimene, kes tegi seda saab lapse ristivanemaks. Mõned hinduistide pered võivad pesta naise rinda spetsiaalse seguga enne esimest toitmist. Väga tähtis öelda hinduistidele täpne sünniaeg (tunnid, minutid). Nad kasutavad seda horoskoopide kirjutamiseks jne.
Eesti edukust on näha kõikjal- tehnoloogias, ehituses, hariduses, muusikas ja paljus muus ning kui inimene peaks hakkama võrdlema Eesti rahvaarvu ning tegevusalasid, milles oleme edukad, oleme me üllatavalt kõrgel kohal. Kui võrrelda tänapäeva riike ning meid ka sinna lisada, siis võib täiesti vabalt öelda, et Eesti on tehnoloogiariik. Nagu näiteks eestlaste loodud Skype on löönud laineid üle kogu maailma - näiteks Briti haigla eelistab paljude patsientidega suhtlemiseks Skype’i. Peale selle on väikestest Eesti iduettevõtetest kasvanud suurteks firmadeks ka paljud teised nagu näiteks Transferwise, Lingvist ning paljud teised. Minu teada on meil digitaalne tervishoiusüsteem, kus on kirja pandud detailselt üle ühe miljoni eestlase haiguslood. Eesti üheks teiseks trumbiks teiste suurriikide ees nagu Hiina, Ameerika ja paljud teised, on Eestis siiski suurem osa haridusest võimalik omandada tasuta. Ameerikas see-eest
Eesti on vaid niikaua vaba, kuni rahvas seda tahab ja selle nimel tööd teeb. (Sooviksin rääkida teile ühe loo) Mõni aasta tagasi sattus üks noormees õnnetusse, ning kohalikud arstid pidid haava kinni õmblema. Sõbrad, kes temaga haiglasse kaasa läksid, rääkisid hiljem, et uimaselt operatsioonilaual olles oli ta palunud saksa arstidel temaga väga hoolikas olla. Selle peale olevat saksa arstid pisut üllatunud ning öelnud, et nende töö ongi kõigi patsientidega väga hoolikas ja põhjalik olla. Ning ta vastas, et: ,,Minuga peate olema ekstra hoolikas, minusuguseid on ainult üks miljon". Ei varja, et tunnen uhkust sellise mõttekäigu üle. Teadmine, et meid on ainult üks miljon, peaks kannustama igaüht meist. Nii väike rahvas saab ellu jääda vaid siis, kui selle igast liikmest hoolitakse ja selle iga liige hoolib oma riigist. Head õpilased. Vabariigi aastapäeva eel on sobilik kutsuda teid ülesse aktiivsemalt osalema poliitikas
alguses. Arvan, et selline süsteem, kus töötada saab juba koolis õppimise ajal, on väga hea, sest töökogemus annab juurde väga palju julgust, oskusi ning kogemust. Kui meil Eestis on igal üliõpilasel praktika ajal üks juhendaja ning vahel mõnel juhendajal isegi mitu juhendatavat, siis näiteks Austrias tegeleb ühe üliõpilasega mitu inimest. Multikultuursuse tundmine ei ole tähtis vaid patsientidega suhtlemise seisukohast. Kuna meditsiin areneb pidevalt ning pidevalt luuakse sidemeid ja koostöö lepinguid erinevate välisparteritega, siis tuleb see kasuks ka suhtluses teiste kollegidega. Arendamaks meie teadmisi, peavad inimesed erinevatest maailma paikadest omavahel koostööd tegema, kuid selleks on vaja suhelda. Toimub palju konverentse, koolitusi ja õpitubasid, mis on tihtipeale rahvusvahelised ja need aitavad meil tundma õppida neid, kes ei ela meie riigis.
käsitsemisoskus. Paljusid protseduure teostavad meditsiiniõed, kuid kõige keerulisemaid protseduure ja uuringuid teevad arstid ise. Arstitöö on raske nii psüühiliselt kui füüsiliselt. Arst puutub iga päev kokku haiguste ja muredega. Arst peab olema hooliv, kõrge pingetaluvusega, otsusekindel, kiire reageerimis ja kohanemisvõimega. Parima ravitulemuse saavutamiseks on vajalik hea koostöövõime kolleegide, medõdede, patsientidega. HARIDUS JA VÄLJAÕPE Arstiks saab õppida Eestis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas nii riigieelarvelisel kui riigieelarvevälisel õppekohal. Arstiteaduse õppekaval omandatakse arsti tööks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. Nominaalne õppeaeg on 6 aastat (hambaarstil 5 ), mille lõpetamisel omandatakse arstikutse. Võimalus spetsialiseeruda eriarstiks soovitud eriala residentuuris õppeaeg 35 aastat.
Rahvusvahelises plaanis annab arstieetikast hea ülevaate Maailma Arstide Liidu Arstieetika käsiraamat. Arst ja patsient Palju sõltub meedikute ja patsientide vahelistest suhetest: Kaasajal on meditsiin suurel määral spetsialiseerunud ja killustunud Kaasajal peetakse meditsiinieetika ideaaliks just kollegiaalset ehk poolte võrdväärsusel põhinevat arsti-patsiendi suhet. Ilmneb ka terapeutilise suhte tüübid. Arstid oma suhetes patsientidega kõigil aegadel järginud mitmeid üldisi eetikapõhimõtteid, millest osa on fikseeritud juba Hippokratese vandesse. Oluline ka patsiendi inimväärikuse ja autonoomia austamine, õiglus ning tõe rääkimine. Elu algus Elu alguse hulka kuuluvad: Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine.
1.mail toodi Rakvere haiglasse infarktiseisundis 71-aastane Jaan, kuid kohapeal otsustati, et tegemist oli ainult minestusega ja otsustati keset ööd koju saata. Järgmisel hommikul tabas teda infarkt ,mis tekitas tõsiseid kahjustusi nagu neerupuudlikus.Haigla hakkas otsima vabandusi ja õigustusi, kuid viga ei tahetud tunnistada ning lähedastelt ei palutud isegi vabandust.Selline kahetsusväärne juhtum näitab, kuidas personal ei ole piisavalt suutlik tulema toime patsientidega ning tuleks leida paremad töötjad ja pakkuda neile sobilikemaid tingimusi.Niimoodi suudaks parandada meditsiini kvaliteeti.Lisaks tuleb veelgi enam raha investeerida inimeste tervisesse ja haiguste ennetamisse, et kiirabi ei peaks raskes seisundis inimesi haiglasse viima.Riigil tasub panustada inimestesse, et Eestis toimuks areng , mitte tagasiminek. Uus sajand on toonud raskeid olukordi ja neid tuleb veelgi. Samas, mis ei tapa peaks tegema
3) Kogemus on mälestuste kogum ühest ja samast asjast. Kunst omakorda tekib, kui mingid kogemused moodustavad üldise arusaama mõnest asjast. Seega, et tekiks kunst on inimesel kõigepealt vaja kogemusi. Nende erinevus seisneb selles, et kogemuse abil võime me tunnetada üksikuid asju, kunsti abil aga üldist. Kogemus ütleb meile, et üht või teist patsienti aitas mingi ravim, kunst võimaldab meil aga määratleda, et sama ravim aitaks kõiki inimesi, kel on patsientidega samad sümptomid. 4) Kogenud inimesed on tihti üldise teadmisega inimestest edukamad kuna kõik tegevused puudutavad üksikuid asju või elusolendeid. Arstid ei saa ravitseda kõiki inimesi ühtemoodi, iga ravitav patsient on üksik ning tema ravimiseks ei piisa üldisest teadmisest, sest siis läheks ravi tihtipeale luhta. Sellegipoolest peetakse üldise teadjaid targemateks, sest tarkus tuleb eelkõige rohkema teadmisest, kogemus aga on üksiku teadmine. Kogenud
Selgita patsiendile hügieeni tähtsust ja selle seost nakkuse leviku tõkestamisega. Selgita patsiendile potentsiaalseid haiguse levikuteid otsene kontakt tekitajaga (sekreet kolletest) või levik sugulisel teel. Oluline on isiklike hügieenivahendite ja tarbeesemete kasutamine. Selgita sugulise läbikäimise ja limaskestade kokkupuute (suudlemine) vältimise vajalikkust inimestega, kes võivad nakatuda. Kasuta nakkuslike patsientidega ja nende poolt saastatud esemetega kokkupuutel kaitsevahendeid (kindad, mask, kitlid, desinfitseerimisvahendid). Soovita järgida ohutust suguühtel kindel partner, kaitsevahendid. 4 Kasutatud kirjandus http://www.femini.ee/artikkel/milliseid-kaebusi-pohjustab- genitaalherpes#.WPKCGNKGPDc http://www.derma.ee/articles.php?id=66 http://www.ph
Aga mis mul viga oli, seda ma teada ei saanudki. Analüüs: Arvan , et teeninduse korraldamiseks peaks nad siiski ennast kliendi olukorda panema. Kuidas nemad tahavad, et nendega käitutakse. Peaksid tegema tööd, mis neile meeldib. Ja hommikul tööle tulles alati positiivne olema ja seda ka klientidele edastama. Haiglasse on niigi ebameeldiv minna. Nüüd lihtsalt väldin sinna haiglasse minemast, kui siis ainult väga äärmisel juhul. Ettepanekud: Arstid peaksid rohkem oma patsientidega tegelema ja mitte laskma neil nii kaua oodata. Arstid peaksid olema viisakad ja sõbralikud kõikide patsientidega. Haigla võiks jälgida ikka enne kelle nad tööle võtavad haigeid aitama ja ravima. Töötajad peaksid tundma oma tööd ja teadma, mida nad teevad ning kuidas patsienti aidata. 5 Asukoht, kättesaadavus:
See aga võib mõjuda frustreerivalt patsiendile. Lisaks sellega nullime taas iseenda ja meeskonna kaaslase tehtud tööd. Tihti ka meie ühiskonnas on nii arstid, õed kui ka teised tervishoiu töötajad tööga üle koormatud. See on põhjus, miks meie töötajad ei jõua alati keskenduda palliatiivse ravi osutamisele, mille käigus ei saa nad näidata patsientide suhtes välja näidata empaatilisust. See võib väljenduda eakate patsientidega, kes soovivad suhelda rohkem, kuigi temaga tegeleval töötajal pole alati aega. Kõige rohkem võib palliatiivset ravi näha läbi psühholoogide, sest nemad võtavad rohkem aega ja kuulavad patsienti, kust nad saavad juba toetust sellega, et neid kuulatakse. Eesti võiks luua rohkem palliatiivseid meeskondi ja keskenduda rohkem võrgustikku arendamisele ja selle kättesaadavusele. Meie tervishoutöötajad võiksid kasutada rohkem palliatiivravi süsteemi. Kasutatud kirjandus
4. Ümbritseva paremustamise korraldamine. 5. Kellegi õpetamine. · Õendussüsteeme määratletakse kui süsteeme, mis on konstrueeritud õdede ja patsientide tegevuste ja vastastikuse mõjutuse tulemusena põetussituatsioonis. Eritatakse kolem liiki õendussüsteeme: 1. Täielikult kompenseeritud süsteemid. 2. Osaliselt kompenseeritud süsteemid. 3. Toetavad/õoetavad süsteemid. 1. Täielikult kompenseeritud süsteemidest kõneldakse seoses patsientidega, kes ei suuda sooritada või algatada enesehoolduse toiminguid või kes ei ole võimelised iseseisvalt ja kontrollitult sooritama liigutusi. Selles kategoorias on kolm rühma patsiente: · patsiendid, kes on koomas · teadvusel ja kompetentsed isikud, kes võivad teha otsustusi enesehoolduse kohta, kuid kes ei suuda või ei tohiks teha motoorseid liigutusi. · patsiendid, kei ei ole võimelised ostustama enesehoolduse üle, kuid kes võibolla peaksid end ise
kus vägivald võib tõenäoliselt aset leida, on võimalik ette arvata. Töötajate jaoks saab kindlaks teha kõige üldisemad ohu olukorrad: tegelemine kaupade, sularaha ja väärisesemetega; töötamine üksinda; inspekteerimis, kontrolli ja üldised "võimufunktsioonid"; kontaktid mõnede klientidega inimestega, kes paluvad laenu, on olnud varem vägivaldsed või haiguse tõttu vägivaldsusele kalduvate patsientidega, alkoholi või narkootikumide mõju all inimestega; halvasti juhitavates organisatsioonides võib suureneda vägivalla oht klientide poolt: näiteks vigade tõttu arvetes, kaup ei vasta sellele, mida välja reklaamiti või halb sisustus ja teenindava personali vähesus ettevõttes. Missugused on mõjud Vägivaldsuse tagajärjed varieeruvad üksikisikute puhul, ulatudes motivatsiooni puudumisest ja vähenenud eneseusust oma
ravimist. Milline on arsti igapäeva töö ja on seda võimalik võrrelda näiteks arsti tööga filmides? Igapäevane töö on haigete inimeste aitamine ja ravimine, olenevalt siis erialast. On arste, kes töötavad laboratooriumites ja on selle tõttu haigetega vähem kontaktis, aga nad uurivad ikka neid samu haigeid inimesi. Suurem osa arste aga puutuvad haigetega ikka ise kokku. Igapäeva töö alla kuulub kindlasti patsientidega vestlemine kas siis kodus või haiglas, halvemal juhul nende opereerimine. Mis puutub filmidesse, siis on see elukutse tehtud nagu väga põnevaks, aga ka igapäeva töös, eriti kirurgilises töös, ei puudu need põnevamad hetked. Mõned filmid on siiski küllaltki tõelähedased. Millised on arstile vajalikud iseloomulikud jooned? Kõigepealt ikkagi huvi teist inimest aidata, temast lugu pidada ja nii edasi. Jah, see töö nõuab võibolla rohkem kui inimene algul oskab ette kujutada
kedagi, peale oma perekonna näha. Patsiendi meeleseisundi hindamisel pakkus medõde probleemi lahendamisel “Mina-konseptsiooni“ (tahe endast ise aru saada). Rinna puudumine mõjub kui ärritus ja muudab patsiendi X enesehinnangut. Patsient ei saa enam samamoodi hoida suhteid oma lähituttavatega. Medõde ei saa kõrvaldada fakti, et rinda patsiendil enam ei ole, ent saab laiendada tema kohanemistaset. Ta võib patsiendile tutvustada õpetavat kirjandust, või tutvustada teda teiste patsientidega, kes on edukalt läbi elanud sama, mis patsient X. Iga teooriku arvamusel on õendustegevuse eesmärgiks hea tervise saavutamine ja terveks saamine. Henderson pöörab tähelepanu sellele, et medõe tegevuse eesmärgiks peaks olema suunatud patsiendi arusaam tervise, tervekssaamise ja väärikalt suremise kohta. Ta väidab, et medõe tegevuses peaks olema kohustus hoolitseda patsiendi eest rohkem, kui lihtsalt vegetatiivses seisundis patsiendi eest
pole mingit eluohtlikku haigust. See tähendab, et tuleb laiendada professionaalide, kaasaarvatud sotsiaaltöötajate oskusi suuremal määral, näiteks hooldekodudes, kus on juba vastavas suunas muudatusi tehtud. Kuigi selline strateegia sisaldab eelkõige sotsiaaltööd ja eeldab vastavat koolitust kõigile sotsiaaltööd praktiseerivatele inimestele, ei piisa sellest konkreetsetele nõuetele mõtlemiseks. Näiteks eeldab see sotsiaaltöötajat koolitatakse tervisehoiu spetsialistiks patsientidega suhtlemisel, mis keskendub halbade uudiste teatamisele patsientide eluohtlike haiguste kohta. Sellises olukorras sotsiaaltöötajate koolitamine peab keskenduma surmaeelse ravi probleemidele kui sotsiaalteenuste osana arsti puudumisel eluohtliku haigusega. Teenuse saajad vajavad võimalusi, et uurida ja arutleda nende probleemide suhtes, mis puudutavad elu lõppu. Kuigi surm on suur sündmus indiviididele, on see ka suur sotsiaalne kogemus
talle pandi valupump infusiooniga. Igasusugused valuvaigistid mõjuvad soole peristaltikale. Patsient sai n/g sondi kaudu kokku 500ml toitu, ja tagasi tuli n/g kotti 1000ml. See tähendas, et patsiendi seedimine oli häiritud, magu ei jõua seedida toitu, kõhu läbikäimist ei olnud, peale operatsiooni sooled ei töötanud. Patsient jäi 24 tundi söömata, enteraalset toitmist asendati parenteraalse toitmisega. 2.1 Tunnete kirjeldus Ma ei ole varem puutunud patsientidega, kellel oli määratud enteraalne toitmine. Spetsiaalne enteraalse toitmise süsteem oli minu jaoks uus ja alguses ma ei teadnud kuidas seda kokku panna ning loputada. Ma ei saanud aru miks kõik toit tuli tagasi välja, mul oli patsiendist kahju. Kartsin, et patsiendil on raskustunne kõhus ja selle tõttu hakkab ta iiveldama/oksendama, mille tagajärjel halveneb patsiendi heaolu. Ma ei tundnud patsienti väga hästi, ja ei saanud kohe aru, et patsiendil on halb olla. 2
Visuaalruumilise töömälu seost toitumisega tõestasid ka Meule, Skirde, Freund, Vögele ja Kübler (2012), kes leidsid, et kõrge kalorsusega toidupildid suurendasid reaktsiooniaega ja tekitasid rohkem vastamatajätmise vigu. Kõigil katseisikutel tekkis söögitung, eriti siis kui inimesed olid raporteerinud, et kogevad neid sagedamini ja intensiivsemalt. Kuna selles uurimuses ei olnud tegemist toitumishäirega patsientidega, siis võib järeldada, et tegemist ei ole siiski vaid anoreksiale omase defitsiidiga ja toidupildid võivad mõjutada kõiki inimesi. Ilmneb ka dieedipidajate eristumine – neil oli halvem vaid keskne täidesaatev töömälu ja Bryani ja Tigermanni (2001) uurimuses ei ilmnenud mingisugust töömälu halvenemist. Oluline on ka mainida, et viimati nimetatud uurimuses mõõdeti töömälu numbrite tagurpidi nimetamisega
· lõigata küüned lühikeseks; · hõõruda nahka kergelt masseerivate liigutustega läbi riideeseme. Hoolduse aspektid (2) Vältida tuleb nakkuse levikut: · kõiki pereliikmeid ja kontaktseid kontrollitakse ning ravitakse ühtaegu, vältida · tuleb kontakti tekitajaga (nahk, rõivad, voodipesu, mütsid, kammid jne), mille · tagajärjel täi satub nahale või riietele; · kasutada kaitsevahendeid (kindad, mask, kitlid, desinfitseerimisvahendid) nakkuslike patsientidega ja nende poolt saastatud esemetega kokkupuutel; · manustades ravimit juustele ja peanahale, vältida silma sattumist; · surnud täid ja tingud tuleb juustest välja kammida, milleks kasutatakse väikese · piivahega kamme; · riided ja voodipesu vahetada, kasutusel olnud rõivad ja voodipesu pestakse · pesumasinas 60°C juures või saadetakse keemilisse puhastusse. Desinfitseerida · mööbel. Suuremaid esemeid võib desinfitseerida, võimalusel triikida;
suitsetamise vastu vastikustunde. Et panna noored huviga filmi vaatama, ei tohi see olla etteaimatavalt ,,õpetlik". Film peab köitma nii vormi kui teostusega, tekitama emotsioone ja diskussioone. ,,Suitsu" idee on välja töötanud reklaamiagentuur Utopia, pakkudes zanriks õudusfilmi, kus segunevad splatter-stiil, ja absurdikomöödia. Kasutatud on nii suuri liialdusi, et selle vaataja tajub peagi, et tegemist ei ole realistlike tegelaskujudega. Peategelane dr Suits tegutseb oma ,,patsientidega" nagu suitsetamine inimorganismiga, hävitades süsteemselt organeid ja elundkondi, tekitades vaatajas vastikustunnet. Stiilivalik ei ole juhuslik näiteks aastast 2001 Kanadas sigaretipakkidele pandavate hoiatuspiltide mõju hindamine näitas, et tõhusaimaks osutusid suitsetamise ohtude teadvustamisel just sokeerivad pildid.
tingitud hambade toitu. kutsu välja raskusi külastab hambaarsti, puudumisega. teeb kas hambaproteesi või ravim oma hambad. 11 ARUTELU Õenduslugu koostamine andis mulle hea võimaluse arendama oma suhtlemisoskust patsientidega ja õendusanamneesi õigesti täitma. Anamneesi alusel sain situatsiooni kirjeldada ning patsiendi aktuaalsete ja potentsiaalsete probleeme püstitada läbi 12 elamistoimingu tuginedes Roper, Logan, Tierney õendusmudelile. Küsitletud patsiendile oli väga meeldiv vastata minu küsimustele ja samal ajal rääkida oma muredest. Patsient oli väga lahke ja avatud ning hea meelega vastas küsimustele ja oli valmis rääkida oma probleemidest.
palavikuga, hakkab süda kiiremini tuksuma. Haige inimese süda peab piisava koguse organismile vajalike ainete verega laialikandmiseks kiiremini töötama. Südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul on täheldatud, et patsientide pulss on väga kiire. Ühesuguse südamekahjustusega ja enam-vähem ühevanuseid patsiente uurides on selgunud, et mida korrapärasemalt ja loomulikumas tempos süda lööb, seda tõenäolisemalt pikem on selle inimese eluiga võrreldes kiirepulsiliste patsientidega. Kriitiline piir on 90 lööki minutis, sellest aeglasema pulsiga inimestel jätkub eluaastaid rohkem kui kiirema pulsiga inimestel. Ühe teooria alusel oletatakse, et eluea pikkus oleneb energiaaine kogusest, mida süda ise toodab ja mis on vajalik tema kokkutõmbumiseks. Süda toodab seda igas ööpäevas ligi 35 kilo. Kui pulsilööke 10 võrra minuti kohta vähendada, peab süda tootma 5 kilo vähem ainet. Energiatootmine kulutab mootorit, vaatamata sellele, et tekkiv energia just
Selle eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimeline majandusstruktuur - just neist sõltuvad uued töökohad, pensionide tõstmine, teenused lastega peredele, turvalisus ja Põhjamaade tasemel haridus. Eesti Reformierakond pigem ei nõustu väitega, et arstiabi kättesaadavus ei tohi sõltuda inimese rahakotist. Reformierakond peab õigeks ravi pakkuvate teenuseosutajate paljusust ja raviks ettenähtud rahaliste vahendite suuremat sidumist patsientidega, et avardada Eesti siseselt patsientide valikuvõimalusi raviteenuste saamiseks. Reformierakond nõustub täielikult väitega, et lapsetoetust tuleks maksta vaid majanduslikes raskustes peredele. Töötutele hüvitise maksmise seisukohalt paigutaksin nad pigem neutraalseks. Kui nad hoiaks tugevalt oma parempoolsest poliitikast kinni, siis nad ei nõustuks hüvitiste suurendamisega. Tõenäoliselt nad
Nõuete kohaselt peab kiirabitehnik viibima täienduskoolitusel vähemalt 40 tundi aastas. Kiirabibrigaadi liikmed osalevad hommikustel konverentsidel, kus kiirabibrigaadi juht annab ülevaate toimunud visiitidest, ilmnenud meditsiinilistest ja tehnilistest probleemidest ning annavad vahetuse üle järgmisele kiirabibrigaadile. Meditsiinieetika üldtunnustatud printsiipide järgimine ning kiirabitöö ja patsientidega seotud informatsiooni konfidentsiaalsuse nõuetest kinnipidamine on ühiseks kohustuseks kõigile kiirabi töötajatele. Kiirabiteenistusel on ka mitmeid täiendavaid ülesandeid: vajadusel erakorralise meditsiinilise konsultatsiooni ja abi andmine kiirabibaasis ,spordi- ja massiürituste julgestamine, VIP persoonide turvamine riiklikel visiitidel. Kiirabitöötajate professionaalse taseme tõstmise
See on kolleegi usaldus Sinu kui usaldusväärse kaastöötaja vastu, et sa tegutsed vastutustundlikult parimal võimalikul viisil tugined kutseala põhivärtustele Tervishoiueetika põhiväärtused · Inimväärikus · Inimõigused · Isikuautonoomia · Heategemine · Mittekahjustamine · Õiglus Õenduseetika · Kutsealal kokkulepitud väärtuste ja põhimõtete kogum, mis on õendustöö aluseks ja millest õed lähtuvad tegeledes patsientidega, nende perekondadega ning oma kolleegidega tervisemeeskonnas (ICN 2005 International Council of Nurses) Hoolimiseetika · individualistlik lähenemine, mis põhineb vastutustundlikul suhtumisel teistesse inimestesse ja hoolivusel nõrgemate suhtes. "Õenduseetika see on nagu sisemine kompass" Mis on õendus? Kas see on ..... · ....... kõrgtehnoloogilises haiglakeskkonnas rakendatav
Sellised vigastused on ohtlikud, sest nende tõttu võib töötaja nakatuda vere kaudu levivate haigusetekitajatega (viirused, bakterid, seened ja muud mikroorganismid). Inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV), B-hepatiidi viirus (HBV) ja C-hepatiidi viirus (HCV) on tavalisimad riskid, ent muid vere kaudu levivaid haigusi on veel üle 20. Euroopas on hinnanguliselt 1 miljon süstlatorkevigastust aastas. Ohus on peale meditsiinitöötajate ka teised. Ehkki meditsiiniõed, kes tegelevad patsientidega, võivad olla suurimas ohus, ohustavad need vigastused ka paljusid teisi töötajaid. Näiteks avaldub suur risk ka abipersonalile, näiteks puhastustöötajatele ja pesulatöötajatele. Euroopa Liidu direktiiv lõikehaavade ennetamiseks haiglates ja tervishoiusektoris Selle küsimusega tegelemiseks võeti vastu direktiiv 2010/32/EL. Direktiiviga rakendatakse haiglate ja tervishoiuvaldkonna raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud
bioloogiliselt inspireeritud robotid (põhinevad bioonikal). [5] (joonis 4) Operatsiooni robot 7.2. Meditsiinirobotite kasulikkus inimestele Uus tehnoloogia aitab paremini inimese tervist parandada. Erinevad robotid aitavad protseduure lihtsamini ja kiiremini teostada ning operatsioonide järgsed armid on väikesed. Meditsiinirobotid pääsevad tihti ligi kohtadesse inimese kehas, kuhu arsti käsi ei mahu meditsiini riistadega. Tehnika aitab ka suuremal hulgal patsientidega tegeleda ning neid terveks ravida kiiresti. [9] 7.3. Meditsiinirobotite negatiivsemad küljed Kuigi tänu arenenud tehnoloogiale on võimalik ettevõtta keerukaid ja ohtlikke operatsioone, ei pruugi nad alati õnnestuda ning palju patsiendid surevad operatsiooni laual. Võib esineda ka roboti enda rikkeid, mis võivad patsiendile kahju tekitada. 8. Põllumajandusrobotid 8.1. Info Eesti põllumajanduses on robotid alles hoogu koguma hakanud. Ning arenemis ruumi on selles valdkonnas küll. 8.2
depressiivsuse ja ärevushäire arengule eelneb sageli stressirohke eluline situatsioon. Võõrkeelses kirjanduses on kirjeldatud tüüpilist inimlikku reaktsiooni stressi korral , kui „ägedat olukorrakriisi“. Mõned autorid usuvad, et selline reaktsioon on loomulik ja täiesti mõistetav, eriti sotsiaalselt isoleeritud või kergesti haavataval inimesel. Aastaid käib spetsialistide vahel arutelu, kas käsitleda seda olekut kui „häiret“, kuid perearstidel on kohustus selliste patsientidega midagi ette võtta. Praktikas on väga raske eristada sellist reaktsiooni tõelisest haigusest, kuid "äge olukorrakriis" on tavaliselt lühiajaline ja on tekitatud nähtavate negatiivsete sotsiaalsete teguritega, mis on patsiendile arusaadavad. Konkreetseid sümptomeid olukorrakriisil ei esine. Tavaliselt on lisasümptomiks unehäired (uinumisraskused tüüpiliselt), depressiivsed ärevushäired, mille on põhjustanud traumaatilised sündmused
Soosivaid ja ravimaksumuse vähenemisest rääkivaid tulemusi on raporteeritud ka mitmetes kirurgilist ravi puudutavates uuringutes ja nende metaanalüüsides (H. Lauerma, 2002). Valuravi hüpnoosiga on olnud märkimisväärselt edukas enamikul patsientidest. Palju uuritud, kuid halva süstemaatilise lähenemisega, on pingepeavalu ja migreen. Meetodina on neis kasutatud lõdvestumist ja autohüpnoosi õpetamist. Spetsiifilisest mõjust räägib uuring onkoloogiliste patsientidega, milles hüpnoos oli tõhusam valuvaigistaja kui kognitiiv- käitumuslik teraapia või lihtsalt terapeudiga kohtumine. Kõikidel patsientidel meetod siiski ei toimi! Näiteks põletushaige sidemevahetusel (kellel oli tõhus opiaatravi kasutusel) ei erinenud hüpnoosi mõju märkimisväärselt platseeboravimist või loratsepaami mõjust (H. Lauerma, 2002). Hüpnoosi võimalikku kasu ja piiranguid arvesse võttes paneb kõige suuremad piirid kasutusele mõju individuaalsus
Väljapuhkamiseks vajalik uneaeg on individuaalne. Kõige olulisem on magatud une kvaliteet. Unenorm muutub koos eaga väiksemaks, aga inimene ei taha seda endale tunnistada. Samaviisi muutub ka unevajadus, sest uni on seotud inimese füsioloogia ja anatoomiaga nagu kehakaalgi. Naisterahvad kurdavad küll rohkem, ei arvata, et nad oleksid rohkem unetud kui mehed. Unetus on täiesti üldinimlik probleem - ka erialakirjandusest loetu kinnitab seda. Patsientidega, kes on arsti poole pöördunud unehäiretega, on nii: uneaegsete hingamishäiretega on tõepoolest ülekaalus mehed ja lihtsalt unetuseprobleemiga jõuavad arsti juurde enamasti naised. On levinud seisukoht, et enamasti norskavad mehed, aga tegelikult norskavad ka naised. Nii on ühtmoodi unetuid nii naisi kui ka mehi. 4 Unetuse sümptomid ja tagajärjed Unetus on üks enamlevinud terviseprobleemidest. Eesti terviseuuringu andmetel kaebas
kuritarvitamise puhul. Nartsissistlike probleemidega inimesi ravitakse sageli psühho-dünaamilise teraapiaga (üldjoontes psühhoanalüütiline meetod), mis toob esile kaitsemehhanismid ja nende päritolu. Selle meetodi oluline osa on ülekanne terapeudiga suheldes kerkivad taas esile lapsepõlvest pärit vanematele suunatud tunded. Kui patsient otsib abi abi-elukriisi puhul, võib individuaalsele ravile lisada paariteraapia. Üks võimalus on ka rühmateraapia. Nartsissistlike patsientidega tekib raskusi nende imetlusenälja, kadeduse ja teiste patsientide ärakasutamise vajaduse tõttu. Võib tekkida oht, et neil lihtsalt lubatakse endast vabalt rääkida. Kuid rühmateraapia võimaldab ka ohutult vastandada kõigi käitumist ning paljastada varjatud vajadusi ja tundeid. Samal ajal on nartsissistliku häirega patsientidel võimalik näha, kuidas nende käitumine mõjutab teiste oma, ja nad võivad esimest korda elus olla siiralt kaasatud teiste probleemidesse.
“ Kuulmine - Peegeldamine Kokkuvõtte sõnad „Mida te nüüd sellest arvate? Mida te kavatsete ette võtta?“ „Mida te ette võtate?“ „Mida te teha kavatsete?“ „Mida te olete valmis tegema?“ „Mida te olete mõelnud teha?“ „Mida te tahate teha?“ (soov) „Mida te suudate teha?“ (võime) „Mida teil oleks vaja teha?“ (vajadus) „Minu töö ei ole teile õpetada, mida muuta, vaid pigem juhendada. Aidata teil ise otsusele jõuda, teiste patsientidega kogemusi appi võttes. Alguseks tahaksin ma aru saada mida te tegelikult muutusest arvate, kas sobib nii?“ © Rollnick, S., Miller, W.R., Butler, S.S. (2011). Motiveeriv intervjueerimine tervishoius. Kuidas aidata patsientidel käitumist muuta. Lisa 2 Hea une kümme käsku 1. Minge magama võimalikult ühel ajal, arvestusega, et jõuate hommikuks välja puhata. 2
Omab tähtsust ka haigusjuhtude diagnooside õigsus riskiteguriteks haiguse arengus. See annab võimaluse ennetuse jagamise näide. Pimekatse avatud,pime ja topeltpime katse. TP st kas 8. Statistilised hüpoteesid. Iga uuringu planeerimisel on vajalik planeerimiseks. 2.1.Ökoloogiline uuring: Vaatlusüksus on rahvastikurühm, patsientidega kokkupuutuvatel inimestel puudus informatsioon selle kohta,
sageli, ja on nõudlikud ja vaenulikud; (b) need, kes on emotsionaalselt häiritud või on narkootikumide ja alkoholi kasutamise probleeme ja kes tulevad pärast võitlusi või õnnetusi, on üritanud enesetappu või kokku puutunud mõrvakatsetega, ning on häiritud; ja (c) eakatega, kellel tekitavad probleeme vananemine, nagu unetus, isutus, liikumatus ja mälu, valud, alatoitumine ja emotsioonid, millega ei suudeta toime tulla (Soskis 1980). Sotsiaaltöö tegevusi seoses nende patsientidega on neli: (1) hinnata nende vajadusi; (2) tagada, et nende tervist on uuritud ja vajaduse korral ravitud; (3) vajalike konkreetsete sotsiaalteenuste osutamine; ja (4) aidata neil pöörduda asjakohaste sotsiaalteenuste, vaimse tervise teenuse või muu tervishoiu ressursside kasutamiseni. Teised sotsiaaltöö rollid akuutravi üksustes: Lisaks patsiendile orienteeritud rollile on sotsiaaltöötajal jätkuvalt kaks rolli: üks
Fjodor Dostojevski elulugu Fjodor Dostojevski sündis 11. novembril 1821. aastal Poola juurtega seitsmelapselises peres. Tema isa, vägivaldne alkohoolik Mihhail Dostojevski, oli erru läinud sõjaväe kirurg, kes töötas vaestehaiglas Moskva ühes jubedamas linnaosas. See äärmuslik ümbruskond mõjutas palju noort Fjodorit, kes tundis kaasa sealsetele inimestele. Kuigi ta vanemad keelasid haiglas ringi hulkuda, meeldis Dostojevskile hulkuda ringi haigla aias ja veeta aega koos patsientidega ning kuulata nende jutte. Fjodor Dostojevski isa, Mihhaili, suhtus oma lastesse väga despootlikult. Üks jutt räägib, et pärast tööd tal oli kombeks teha uinak, lapsed aga, kes seisid ümber tema voodi hiirvaikselt, pidid tema ümber kärpsed ära tapma. Tema isa domineeriv käitumine omas suurt mõju tema hilisemale loomingule. 1837. aastal suri Fjodor Dostojevski ema, Maria, tuberkuloosi ja Fjodor saadeti koos oma vennaga Peterburgi Sõjaväelisse Ehitus Akadeemiasse
kui oluline see nende jaoks on?" Kuulmine - Peegeldamine Kokkuvõtte sõnad ,,Mida te nüüd sellest arvate? Mida te kavatsete ette võtta?" ,,Mida te ette võtate?" ,,Mida te teha kavatsete?" ,,Mida te olete valmis tegema?" ,,Mida te olete mõelnud teha?" ,,Mida te tahate teha?" (soov) ,,Mida te suudate teha?" (võime) ,,Mida teil oleks vaja teha?" (vajadus) ,,Minu töö ei ole teile õpetada, mida muuta, vaid pigem juhendada. Aidata teil ise otsusele jõuda, teiste patsientidega kogemusi appi võttes. Alguseks tahaksin ma aru saada mida te tegelikult muutusest arvate, kas sobib nii?" © Rollnick, S., Miller, W.R., Butler, S.S. (2011). Motiveeriv intervjueerimine tervishoius. Kuidas aidata patsientidel käitumist muuta. 14 15 Lisa 2 Hea une kümme käsku 1
sellele tähendust anda, aga samas kompenseerivad need ebaõnnestumist, saamatust. Müüdi ülesandeks on kohanemisfunktsioon. Jungil on libido tähenduseks vaimne, loov energia. Jungi kuulsus oli 20. sajandil Zürichil sama kuulsus mis Freudil. Teda häiris see, et teda nimetati Freudi õpilaseks, kuigi ta polnud Freudi tööle kunagi midagi kaasa aidanud. Ta oli enesekriitiline. Tal tekkisid isiklikus elus kriisid. Tal oli armulugusid patsientidega. Freudi vaevas üks halb unenägu, mida ta ei tahtnud Jungile rääkida, põhjendas seda sellega, et see kaotaks tema autoriteedi. Jung valiti psühhoanalüütikute assotsiatsiooni presidendiks. Jungil on 2 suurt õpetust: · erinevusõpetus Jungi põhiterminid, mille järgi ta inimesi jagab, on ekstra (libido välja)- ja introvertsus (libido sissepoole suunatud). Ekstravert on hea suhtleja, hästi kohanev, ei tõmbu iseendasse ka rasketes
annaabi.ee 
