Kodune töö fenomenoloogias. Edita Moks OTS17/5 Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia aitab mõista „õendushetke“ nii, et on vaja jälgida mis on, ilma „ahhaa“ effektita. See määrab samas ka selle, kui hästi õde teab ja mõistab patsiendi haigust. Samuti patsienti jaoks on oluline mõista, et tema haigus – on tema eluviisi haigus. Et haigusele hinnangut anda, on vaja olla patsiendi juures ning olla pigem haigele toeks. Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool IÕ-1 nimi JUHTUMI ANALÜÜS Intensiivi praktika Tallinn ... aasta Sisukord 1. SISSEJUHATUS Praktika oli sooritatud II Intensiivravi osakonnas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) ajavahemikus .... Valved olid 12-tunnised ja iga praktikapäev algas hommikul kell 8:30. Juhendajaks oli .... PERH II Intensiivravi osakonnas viibivad eelkõige patsiendid peale suurt plaanilist operatsiooni. Osakonnas viibivad patsiendid peale kardio-, neuro-, vaskulaar-, onko ja torakaalkirurgilisi operatsioone. II intensiivravi osakonnas on 12 voodikohta, hetkel oli avatud 10. Osakonnas on võimalik monitoorida neurofunktsioone (EEG, BIS), teostada neerude asendusravi, kopsude kunstliku ventilatsiooni ning toetada südame vereringe kehaväliselt (ECMO, IABP). Osakonnas päevasel valvel töötab 5 õde ja 1 väljakutsel. Õe valved on erineva pikkusega. Päeval õe tööd kontrollivad vanem?
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg
Kiira: Küll teid, vanu inimesi, on vahva kuulata! Patsient: Kas ma ütlesin midagi valesti? Kiira: No kui meditsiinisõnavara kasutada, siis on luud, konte meil ei ole. Sõna "kont" kasutame kõnekeeles. Konte ostame poest koerale. Patsient: Jaa-jah! Vaat' kui järele mõelda, siis on tõesti kaupluses müügil lemmiklooma kondid, mitte ei ole lemmiklooma luud. Kiira: Eks samamoodi ole ka ribidega. Meditsiinis kasutame sõna ,,roided". Aga kuidas siis selle valuga on? Kas ma toon teile valuvaigistavaid tablette? Patsient: Näed sa! Rääkisime sinuga siin ja valu nagu polegi enam. Kiira: Noh, mis ma siis teen? Kas toon teile valuvaigisteid või ei? Valu tegelikult ei tohi kannatada. Patsient: Too, jah. Aga too tablette, mulle see süstimine ei meeldi. Kostab patsiendi ohkamist ja eemalduvate sammude kaja. Dialoog 2 Palatis. Hiljem dusiruumis
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Maria Vilgats AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Geriaatria Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandm
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Keskmine eluiga suureneb pidevalt ja sündivus väheneb, mis viib üle 65-aastaste pop
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hingamisteede
Kõik kommentaarid