Uue sajandi väljakutsed (1)

Uue sajandi väljakutsed
Meedias saab sageli lugeda fraase „Eelarvet tuleb kärpida, et minna üle eurole“, „Tuleb luua uusi töökohti“, „Peab turgutama majandust“, „Kehtestada tuleb uusi makse“ , „Peab looma uusi töökohti“.Nii riigivõimul kui ka rahval on teada, mida tuleb teha, et riik oleks edaspidigi jätkusuutlik.Miks ei ole siiani suudetud kokku leppida otsustes, et toimuks areng ja oleks näha muutusi?
Poliitika on kurioosne valdkond: tuleb teha kokkuleppeid teiste poliitikutega, leida toetajaid ning suhelda meediaga.Lisaks on poliitikutel põhitööks riigijuhtimine.Kas muude kohustuste täitmiseks läheb nii palju energiat, et lõpuks kannatavad kodanikud? Otsuste tegemine võtab suurel hulgal inimestel kaua aega, samas üks isik suudaks selle kiiremini teha.Sama olukord oli ka esimese Eesti Vabariigi päevil, kui valitsused ei püsinud ja otsuseid ei suudetud langetada. Nendel aastatel vabadussõdalaste poolt ettevalmistatud põhiseaduse muutmiskava oleks muutnud riigi presidentaalseks. Rahvas oleks saanud sellega suurema võimu, valides endale kõige soblikuma esindaja. Praegu saab inimene samuti valida, kuid hääl läheb erakonnale, kus jagatakse vastavalt kohad, kes lähevad riigikokku ning kes valitsusse.Üksikisik,kelle käes oleks võim, suudaks teha vajalikke kiireid otsuseid. Sellega kaasneks majanduskasv ja elu kvaliteet muutuks paremaks.
Maailma majandus on madalseisus,nii ka Eestis. Igapäevaga pankrotistub ettevõtteid ning sellega kaasneb tööpuudus.Inimestel on vaja tööd, et toime tulla endale võetud kohustustega nagu laenude ja maksude maksmine , pere ülalpidamine-rahata ei saa seda teha.Kuidas oleks saanud seda krahhi ennetada? Majandussurutis algas sellega, et pangad jagasid liiga kergekäeliselt laene , veendumata inimse maksesuutlikusest. Pangad peaksid olema riigi võimu all, siis oleks võimalik kehtestada range järelvalve.Sama tehti Ameerika Ühendriikides 1920ndate lõpus, kus riigistati pangad ning sellega tuldi raskest majanduslikust olukorrast välja.Teine suur põhjus, miks ettevõtted pankrotistuvad on turu puudumine.Inimestel pole raha, et tarbida.Firmad rajasid odava tööjõuga riikidesse ettevõtteid ja teenitud kasum viidi riigist välja.Samas kui oleks rohkem raha investeeritud arengumaadesse ja suurendatud töötajate töötasusid, siis inimesed suudaksid osta kaupu ja ettevõttetel oleks turgu, kuhu müüa oma toodet või teenust.Tehtud vigadest tuleks õppida ning otsida võimalusi kriisist väljumiseks.
See sajand on praeguseks esitanud mitmeid väljakutseid, aktuaalseim neist on majanduse päästmine.Kes julgeks vastu võtta väljakutse ning tuua postiivseid muutusi. Leida tuleb valdkonnad, kus on garanteeritud pidev ja tulus turg .Üks parimaid variante tänapäeval oleks selleks tehnoloogia ja teadus, mis tooks ka üleüldise arengu.Peale seda tuleks hakkata otsima võimalusi investeerimiseks.Otstarbekas oleks kasutada eelist, et Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga ja sealt taotleda raha, mis omakorda tuleks suunata tehnoloogial põhinevatele ettevõttetele.Samaaegselt peaks tegema hariduses korektuure, et tuleks tugevate reaalaineliste teadmistega inimesi.Tulemused ei ole kohesed, kuid pikemas perspektiivis toovad kordades rohkem tulu.Eestlaste poolt aastatega loodud interneti telefon Skype müüdi maha 33 miljardi krooni eest.Summa on ligi kolmandik riigi eelarvest. 21.sajand on tehnoloogia sajand ja tasub investeerida, et kindlustada tuleviku.
Majandus on võti ka teistele sektoritele. Suurim ohuallikas on sotsiaalvaldkond, kuhu hakkab kuhjuma probleeme. Inimeste elatustaseme langemisega nõrgenb ka inimeste tervis.Mida tuleks siis ettevõtta? Meditsiin on eluallikaks, rahva otsene eluiga ja tervis sõltuvad sellest. Seega tuleks rohkem raha panustada tervisesse, et tagada elanike kindlus tunne.Meditsiinile suunatud rahade vähendamine on otsene kuritegu, kuna see on inimestelt elu võtmine. Arstiabi kvaliteet on hetkel väga madal, mis juhtuks siis kui valitsuse plaan kokku hoida meditsiinilt nõustuks? Erakorralisemeditsiini teenused kannataksid, inimeste jaoks ravimite hinnad tõuseksid, kui Haigekassa enam ei hüvitaks kulusid, ravijärjekorrad pikeneksid, langeksid ka meditsiini töötajate palgad ning seetõttu lahkuks veel vajalikke arste ja õdesid välismaale paremaid töötingimusi otsima.Sedasi kannatab inimeste tervis ja elud. 1.mail toodi Rakvere haiglasse infarktiseisundis 71-aastane Jaan, kuid kohapeal otsustati, et tegemist oli ainult minestusega ja otsustati keset ööd koju saata. Järgmisel hommikul tabas teda infarkt ,mis tekitas tõsiseid kahjustusi nagu neerupuudlikus.Haigla hakkas otsima vabandusi ja õigustusi, kuid viga ei tahetud tunnistada ning lähedastelt ei palutud isegi vabandust .Selline kahetsusväärne juhtum näitab, kuidas personal ei ole piisavalt suutlik tulema toime patsientidega ning tuleks leida paremad töötjad ja pakkuda neile sobilikemaid tingimusi. Niimoodi suudaks parandada meditsiini kvaliteeti.Lisaks tuleb veelgi enam raha investeerida inimeste tervisesse ja haiguste ennetamisse, et kiirabi ei peaks raskes seisundis inimesi haiglasse viima.Riigil tasub panustada inimestesse, et Eestis toimuks areng , mitte tagasiminek.
Uus sajand on toonud raskeid olukordi ja neid tuleb veelgi. Samas, mis ei tapa peaks tegema tugevaks, kuid kui probleemidest ei õpita, siis edasiminekut ei toimu. Tänapäev ei ole näha märke, et oleks õpitud minevikust, vaid minnakse vana rada edasi. Inimesed peavad õppima tunnistama vigu ja tuleb neid parandama hakkata. Ameerika Ühendriikide president J.F. Kennedy on öelnud: „Oma probleemid oleme ise tekitanud- ja lahendada saame neid ainult meie ise.“