Fenomenoloogia kodutöö (0)

Kodune töö fenomenoloogias.
Edita Moks OTS17/5
Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”?
Fenomenoloogia aitab mõista „õendushetke“ nii, et on vaja jälgida mis on, ilma „ahhaa“ effektita. See määrab samas ka selle, kui hästi õde teab ja mõistab patsiendi haigust. Samuti patsienti jaoks on oluline mõista, et tema haigus – on tema eluviisi haigus. Et haigusele hinnangut anda, on vaja olla patsiendi juures ning olla pigem haigele toeks.
Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid.
Õendushetke iseloomustab iseenesest olla alati patsiendi ähedal, kui ta seda vajab. Näiteks „ arusaamise hetk“. Patsient Bob oli kaelaluumurruga neurokirurgilises osakonnas . Õde ütles: „Bob, ma lähen võtan kohvi ja karjun sinu eest.“.Või teine näide jutust „ Puudutuse hetk”, kus oli selline olukord, et õde kuulas vanamemme muret ja pärast seda hoidis ta tema käsi. Näide jutust „Juuresoleku hetk“, kui ühel naisel suri isa, kuulis õde oma töötoast karjet. Õde hüppas oma toolilt üles ning lähenes talle. Samas õel polnud aimugi kes ta on kuid, aimas karjatuse põhjal, et midagi hirmast on juhtunud. Õde pani nutvale naisele käe ümber ja läks nuuksuva naisega peretuppa, haarates teel karbi pabertaskurätte. Õde istus naisest ümbert kinni hoides maha ja küsisin tema nime ning päris juhtunu kohta.
Miks on „ õendushetk ” oluline?
„Õendushetk“ on oluline selle poolest, et patsientidel on alati vaja õe abi. Alati pole vaja füüsilist abi. Teinekord on vaja hoopiski patsientil psühholoogilist tuge. Patsientidega on vaja suhelda ja temast on vaja õigesti aru saada. Väga tähtis patsientide jaoks, et keegi tugevam inimene on nende kõrval, aitab teda, mõistab, kuulab ning on alati tema jaoks olemas kellelt saada tuge haigusperioodil.