Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Piirialane ebastabiilne isiksus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal kirjutati välja antidepressiivne ravi?
  • Mis põhjusel 2 Kas võtate antidepressante korrapäraselt?
  • Miks olete senises ravis pettunud?
  • Mida teie arust muutma peaks?
  • Miks on elu lootusetu?
  • Milles see väljendub?
  • Miks tunnete et enesetapp on ainus väljapääsutee?
  • Keda saate usaldada?
  • Miks peate oma probleemide põhjusteks teiste poolt hoolimatut käitumist?
  • Kui tihti tarbite alkoholi ja teisi mõnuaineid?
1. Piirialane ebastabiilne isiksus
24-aastane naispatsient .
Patsient saabus haiglasse suitsiidkatse järgselt. 2 päeva tagasi oli ta võtnud sisse 20 tbl Xanaxit, 15 tbl Paracetamoli ja joonud umbes 0,5 l rummi. Suitsiidkatse sooritas ta hiljuti purunenud lähisuhte tõttu. On teada, et patsient on ka varem ennastkahjustavalt käitunud. Kätel on näha värsked ja vanemad põletusarmid. Patsient räägib ka seda, et lähisugulaste ja kolleegidega on tal suhted halvad. Viimases töökohas oli patsient saanud hoiatuse , sest oli üht kolleegi füüsiliselt rünnanud. Probleemide põhjustajana käsitleb teiste inimeste hoolimatut käitumist. Praegust elusituatsiooni näeb ta lootusetuna, ainukese väljapääsuna näeb enesetappu . Varasemalt on ta käinud mitme erineva psühhiaatri vastuvõtul ja saanud antidepressiivset ravi. Patsient on senises ravis pettunud . Kodus on püüdnud leevendust leida alkoholist ja amfetamiinist.
2. Arutelu
Inimesel, kellel on piirialane ebastabiilne isiksus, esineb mitu emotsionaalse ebastabiilsuse tunnust, lisaks on häiritud või ebaselge inimese mina-pilt, eesmärgid ja eelistused (sealhulgas seksuaalsed). Kalduvus sattuda intensiivsetesse ja ebastabiilsetesse suhetesse võib korduvalt tekitada emotsionaalseid kriise, kaasa tuua äärmuslikke katseid vältida hülgamist ning olla seotud suitsiidiähvarduste või enesevigastamistega (kuigi viimased võivad esineda ka ilma nähtava ajendita) (Lieb jt 2004).
Patsient on 24-aastane naine, kellel on isiksushäire. Ta käitub ennastkahjustavalt ja saabus suitsiidkatse tõttu haiglasse. Ennastkahjustav käitumine väljendub tablettide üledoseerimises ja koos alkoholiga tarvitamises ning enesele põletushaavade tekitamises. Patsient peab oma probleemide põhjustajaks teiste inimeste hoolimatust. Lähisugulastega ja töökaaslastega saab halvasti läbi, on oma kolleegi rünnanud füüsiliselt. On saanud antidepressiivset ravi, kuid on selles pettunud
Küsimused, mida küsiksin patsiendiga kohtumisel:
1. Millal kirjutati välja antidepressiivne ravi? Mis põhjusel ?
2. Kas võtate antidepressante korrapäraselt?
3. Kas tarvitate igapäevaselt veel mingeid ravimeid?
4. Miks olete senises ravis pettunud? Mida teie arust muutma peaks?
5. Miks on elu lootusetu? Milles see väljendub?
6. Miks tunnete, et enesetapp on ainus väljapääsutee?
7. Kas teil on olemas lähedane inimene, keda saate usaldada ?
9. Miks peate oma probleemide põhjusteks teiste poolt hoolimatut käitumist? Milles väljendub teiste poolt hoolimatu käitumine?
10. Kui tihti tarbite alkoholi ja teisi mõnuaineid?
3. Õendusplaan
Probleem
Eesmärk
Tegevus
Hinnang
Suitsiidioht, mis on tingitud purunenud lähisuhtest, lootusetuse mõtetest ja mis väljendub suitsiidkatses.
Lähieesmärk: Patsient ei käitu ennastkahjustavalt
Kaugeesmärk: Patsient mõtleb positiivseid mõtteid, suudab luua lähisuhteid
Jälgi patsienti pidevalt
Innusta patsienti rääkima oma mõtetest ja tunnetest
Innusta patsienti mõtlema oma positiivsetele omadustele
1. Kuu möödudes ei ole patsient käitunud ennastkahjustavalt
2. Kahe kuu möödudes suudab patsient mõelda positiivseid mõtteid
3. Kuue kuu möödudes suudab patsient luua suhteid
Ennastkahjustav käitumine, mis on tingitud lootusetuse mõtetest, purunenud lähisuhtest, ning mis väljendub suitsiidkatses, enesele põletushaavade tekitamises ja mõnuainete tarbimises.
Lähieesmärk: Patsient ei käitu ennastkahjustavalt
Kaugeesmärk: Patsiendil ei teki ennastkahjustavaid mõtteid
Õpeta patsienti kasutama tujude- ja mõtetepäevikut.
Julgusta patsienti tegelema talle meeldivate tegevustega.
Paku ideed võtta endale lemmikloom .
Julgusta patsienti rääkima oma tunnetest ja mõtetest.
Räägi patsiendile alkoholi ja mõnuainete kahjulikkusest
1. Kuu möödudes on vähenenud patsiendi alkoholi ja mõnuainete tarbimine
2. Kolme kuu möödudes ei ole patsient käitunud ennastkahjustavalt
3. Nelja kuu möödudes ei ole patsient mõelnud ennastkahjustavaid mõtteid
Agressiivne käitumine, mis on tingitud impulsiivsetest tundepuhangutest, ning mis väljendub kolleegi füüsilises ründamises
Lähieesmärk: Patsient ei käitu agressiivselt
Kaugeesmärk: Patsient oskab kontrollida oma tundeid
Selgita patsiendile psühhoteraapiast osavõtmise tähtsust.
Õpeta kasutama tujude- ja mõtetepäevikut.
Paku välja ideid kuidas maandada agressiivsust (nt poks)
1. Kuu möödudes ei ole patsient kedagi rünnanud füüsiliselt
2. Kolme kuu möödudes oskab patsient talitseda oma tundeid
Madal enesehinnang, mis on tingitud probleemsetest lähisuhetest, ning mis väljendub lootusetuse motets ja ennastkahjustavas käitumises.
Lähieesmärk: Patsient tunneb ennast vajalikuna
Kaugeesmärk: Patsient suudab luua lähisuhteid
Julgusta patsienti rääkima oma lootusetuse mõtetest.
Julgusta patsienti leidma endas positiivseid külgi
Selgita patsiendile psühhoteraapia vajadust
1. Kuu möödudes on vähenenud patsiendi lootusetuse mõtted
2. Kolme kuu möödudes tunneb patsient ennast teiste jaoks vajalikuna
3. Nelja kuu möödudes suudab patsient luuda mitteprobleemseid lähisuhteid
Kasutatud kirjandus:
Lieb, K., Zanarini, C. M., Schmal, C. (2004) Borderline Personality Disorder
Vasakule Paremale
Piirialane ebastabiilne isiksus #1 Piirialane ebastabiilne isiksus #2 Piirialane ebastabiilne isiksus #3 Piirialane ebastabiilne isiksus #4 Piirialane ebastabiilne isiksus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merru olen Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Kliiniline psühholoogia konspekt
45
docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

- Enam nii füüsilise kui vaimse tervise probleeme - Suurem tõenäosus sattudaa kuritegelikule teele PTSD, kompleks PTSD ja PIH diagnooside eristamine PTSD - Taaskogemine ­ mälusähvatused, õudusunenäod - Vältimine ­ mõtteid, inimesi, kohti, tegevusi - Ohutaju ­ ülierutuvus, ehmumine K-PTSD - PTSD sümptomid - Emotsiooniregulatsioon ­ viha, haavatavus - Negatiivne mina-pilt - Suhteprobleemid PIH ­ piirialane isiksuse häire - Emotsionaalne ebastabiilsus sh ebastabiilsed suhed - Ebastabiilsus mina-pildis, impulsiivsus, destruktiivsus enese suhtes - Tuju muutused, tühi tunne, emotsiooni pursked - Paranoilisus, dissotsieerumine ­ meeleheitlik hülgamise ennetamine - suitsidaalsus Traumajärgsete reaktsioonide seletused Reageerimine ohule: põgene ­ võitle ­ tardu

Kliiniline psühholoogia
DEPRESSIOON
132
doc

DEPRESSIOON

DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se

Arengupsühholoogia
Psühhopatoloogia
83
docx

Psühhopatoloogia

3 taset: - Prekoventsionaalne – hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine - Konventsionaalne – teiste arvamus, seadused - Postkonventsionaalne – sisemine koodeks, üldinimlikkus Enesehinnang - Rahulolu enda välimusega - Akadeemilised saavutused, sportlikus ja erilised oskused - Teismelistel lähtub sõprade tagasisidest - Tüdrukutel madalam kui poistel Seksuaalkäitumine - isiksus, sugu, kultuur, religioon - riskikäitumist on palju - 98% kasutab kontratseptiive, siiski pooled HIV juhud alla 25 aastaste seas Riskikäitumine - ’mõistuse piires’ riskimine ehk loogilist mõtlemist tuleb juurde ja riskid on läbimõeldud - Alkohol, nikotiin, kanep, vägivald Psühhopatoloogia Sümptomite kogum on sündroom!! Lapseea ja varase algusga skisofreenia Lapseea skisofreenia - Algus enne 13. eluaastat

Psühhomeetria
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

.............................................................................................................29 KEEL............................................................................................................................31 LUGEMINE.................................................................................................................32 VAIMSETEST VÕIMETEST......................................................................................33 ISIKSUS.......................................................................................................................35 SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA...................................................................................39 PATOPSÜHHOLOOGIA: NORMAALSUSE PROBLEEM.......................................41 PATOPSÜHHOLOOGIA: SAGEDASEMAD PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED42 1. PSÜHHOLOOGIA

Psühholoogia alused
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

Isiksusepsühholoogia
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun