KASUTAMINE. Kestine kasutatakse allergilise vesise nohu Ärge kastutage Kestine, kui te kasutate ja nõgestõve raviks. Kestine võib võtta samaegselt seenevastaseid ravimeid ja söögiaegadest sõltumata. tuberkuloosivastaseid ravimeid. Täiskasvanud: Pidage nõu oma arstiga, kui teil on raske maksapuudulikkus või olete rase. Allergilise nohu korral 1-2 tabletti ööpäevas. Nõgestõve korral 1 tablett ööpäevas. HOIATUS! Tabletid tuleks alla neelata tervelt ja Kui teil esinevad kõrvaltoimed: unetus, vähese veega. ...
Kodutöö: Suitsiidne patsient Kui sa oled saatjaks Suitsidaalsele patsiendile: Mida võtad arvesse ja kuidas oleks õigem suhelda? Kuidas juhendada ja käituda? Suhtlemine peab olema taktitundeline: • kuula tähelepanelikult, ole rahulik; • püüa mõista patsiendi tundeid (ole kaastundlik); • näita oma poolehoidu ja lugupidamist mitte üksnes sõnades vaid ka välises käitumises (kehakeeles); • austa patsiendi arvamusi ja väärtushinnanguid;
· Personali kasutuses olevaid esemeid hoida alati samas kohas · Tutvustada toast kostvaid helisid · Ruumis valitsegu kord · Patsiendiga jalutades tuleb tal lasta toetada kaaslase käsivarrele, kõndides ise temast pool sammu eespool. · Lasta kuulata raadiot ja telerit HOOLDUSPÕHIMÕTTED KUULMISNÕRKUSEGA PATSIENDI PUHUL · EI tohi läheneda selja tagant · Suhelda samal tasandil · Vestluse ajal vaata patsiendile otsa, ei pööra kõrvale ega jaluta minema · Vestelda selgelt, aeglaselt, võimalusel patsiendile sobiva kõrgusega häälega · Seista või istuda tuleb patsiendi paremini kuulva kõrva pool · Kasutada tuleb lühikesi lauseid ja lihtsaid sõnu. Vajalike vihjete andmiseks tuleb kasutada miimikat ja kehakeelt. PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED SEEDETRAKTI HAIGUSTE KORRAL 1. Valu tingitud · Leia patsiendile mugav ja sobiv asend.
100 mg/ml 2. Mitu milligrammi milliliitris on 3%? 30 mg/ml 3. Mitu milligrammi milliliitris on 0,5%? 5 mg/ml 4. Mitu milligrammi milliliitris on 0,25%? 2,5 mg/ml 5. Mitu milligrammi milliliitris on 15%? 150 mg/ml 6. Mitu grammi milliliitris on 10%? 100 g/ml 7. Mitme %-line lahus on 200 mg/ml? 20 % 8. Mitme %-line lahus on 4 mg/ml? 0,4 % 9. Mitme %-line lahus on 100 mg/ml? 10 % 10. Mitme %-line lahus on 0,2 g/ml? Esmalt tuleb teisendada 0,2 g =200 mg. 200mg/ml = 20 % lahus Tabletid 1. Patsiendile on määratud 0,05g ravimit. Kasutada on 25 mg tabletid. Mitu tabletti peab patsient saama? 2 tabletti 2. Patsiendile on määratud 37,5 mg ravimit. Kasutada on 75 mg tabeltid. Mitu tabletti peab patsient saama? 2 tabletti 3. Patsiendile on määratud 37,5 mg ravimit. Osakonnas on 0,025 g tabletid. Mitu tabletti peab patsient saama? 1,5 tabletti 4. Patsiendile on määratud 300 mg ravimit. Osakonnas on 0,1 g tabletid. Mitu tabletti peab patsient saama? 3 tabletti 5
12. Asendite toestamine. 12.11. Patsiendi toestamine kõhuli asendis, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajalik hulk patju asetada kärule · Valmistada toestus kõhu piirkonna jaoks linast või käterätikust. · Rulli või voldi käterätik või lina kandade alla toestuse panemiseks. · Võtta patsiendilt tekk ära. 2 Kõhuli asendi toestamine: · Asetada patsiendile padi sobivasse asendisse pea, kaela või rindkere alla (pilt 1, 2, 3). Käed võivad patsiendil olla mõlemad üleval (pilt 1, 2), mõlemad all või näopoolne käsi üleval ja selja taga olev käsi all (pilt 3). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Asetada kokkuvolditud lina allapoole diafragmat kõhu alla (pilt 4, 5, 6, 7, 8).
mis on tingitud valuvaba 2 tunni tugevus. * Patsient on rahulik. sapikividest. pärast. Manusta arsti Kuupäev: korraldusel Kuupäev: 31.03.2015 31.03.2015 patsiendile valuvaigistavat ravimit (Paracetamol 10mg/ml x 2) ning spasmolüütikumi (No-Spa 40 mg). *
Valu 6 palli. Eesmärk: LE: Valu leevendub 2 pallini. KE: Valu puudub. Tegevus: - Soovita valu leevendamiseks kasutada valuvaigisteid. - Valu leevendamiseks urineerimise ajal soovita samaaegselt sooja dussi. Hinnang: Patsient on valuvaba. Õendusplaan Probleem: Düskomfort soeses sügelusega ja temperatuuri tõusuga. Eesmärk Patsiendi enesetunne paraneb. Tegevus: - Soovita vältida liibuvaid ja sünteetilisi riideid. - Soovita patsiendile puhkust, vältimaks liigset stressi. - Temperatuuri tõusul üle 38,5ºC soovita patsiendile palavikku alandavaid preparaate. - Soovita patsiendile sügelemise ja valu leeven- damiseks lokaalseid ravimeid. Hinnang: Patsiendi enesetunne on hea. Õendusplaan Probleem: Teadmatus seoses haigusega. Eesmärk: Patsient on teadlik haiguse olemusest ja selle nakkusohtlikusest. Tegevus: - Räägi patsiendile haiguse nakkusohtlikusest ning soovita
· Rulli või voldi käterätik või lina pahkluu alla toestuse panemiseks. · Võtta patsiendilt tekk ära. Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm 1. Poolkõhuli ehk Simsi asendi toestamine (pilt 1). Pilt 1 · Tõsta patsiendi ülakeha ja pead ning asetada padi pea ja kaela alla (pilt 1). · Vajadusel asetada patsiendile talje nõgususse toestus. · Asetada patsiendile kaisupadi, mis toetab patsiendi keha eestpoolt (pilt 2, 3, 4, 5). Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Pilt 5 · Asetada patsiendile pealpool oleva jala alla padjad kubemest varbaotsani (pilt 6, 7, 8, 9).
Hirm, mis on Hirm (00148) Lähieesmärk: Hinda hirmu 26.04 – Patsient tingitud Vähendada tugevust 10palli on veidi ärevil. eelseisvast hirmu süsteemis. * 27.04 – Enne operatsioonist, Kaugeesmärk: Selgita operatsiooni on mis väljendub Hirmu ei ole patsiendile patsient ärevil, ärevuses. operatsioonipäev kuid ravimi a käiku.* toimel muutus Manustada arsti ta rahulikumaks. ettekirjutusel enne operatsiooni
Definitsioon Tunnetusliku teabe puudumine või vähesus spetsiifilisel teemal Seonduvad tegurid Teabe kättesaamatus Meenutuste puudumine Võhiklikkus infoallikate alal Õendusdiagnoos 2 Eesmärgid: Patsient teadlik vajadusest veresuhkru taset pidevalt jälgida ja hoiab selle normis. Patsient teadlik haiguse tüsistuste ning jätgib täpselt raviskeemi juhised. Patsiendil vähenevad diabeetilise neuropaatia sümptomid Õendustegevus Seleta patsiendile vajadust jälgida veresuhkru tased Selgita patsiendile olulisust raviskeemi juhised jälgimist Selgita patsiendile diabeetilise neuropaatia võimalikud tagajärjed Hinnang: Patsient lähtub oma enesehoolduses vastavalt saadut teadmisi ning hoiab veresuhkrutaset normis Õendusdiagnoos 3 Deferentsioon Risk veresuhkru taseme terviseohtlikuks kõrvalekaldeks normaalväärtustest. Riskitegurid Teadmiste vähesuses diabeedi toimetulekust
), 2003: 177). · Juhendada ja ergutada patsienti säilitama või parandama oma teovõimet, et ta suudaks igapäevaste toimingutega võimalikult iseseisvalt hakkama saada (Sulsenberg (toim.), 2003: 177). · Soovitada ja õpetada patsiendile erinevate liikumisabivahendite õiget ja otstarbekatkasutamist (Sulsenberg (toim.), 2003: 187-190) · Väsimuse talumisvõime · Selgitada ja nõustada patsienti, kuidas ta vähenemine, mis on tingitud saaks leevendada/vähendada väsimust antud haigusest (Sarnoff, Kosich, 1996: 11).
kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Neeruvähk on haigus, mille puhul tekivad vähirakud neeru koes. Neeruvähki esineb enamasti üle 40 aastastel inimestel, esinemissagedus suureneb vanusega. Neeruvähi tavalisteks sümptomiteks verikusesus, seljavalu, kombatav ehk palpeeritav mass kõhus. Üldnähtudeks kaalukaotus, palavik, iiveldus, nõrkus (Lane jt 2015). Haigus oli diagnoositud 2017. aastal augusti lõpus. Patsient pöördus haiglasse alaseljas püsiva valu tõttu. Patsiendile tehti kompuutertomograafiat kontrastainega, kus oli avastatud täpsustamata neerukasvaja. Raviks oli määratud laparoskoopiline terve neeru eemaldamine ehk laparoskoopiline radikaalne nefrektoomia. Haiglasse tulles 26.09.2017 patsiendil kaebuseks suruv alaseljavalu. 4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 26.09
operatsiooni käigus oli seletatud, et apenditsiidi eest appendix vermiformis sai mõne 0,5 cm rebimised, ja põhjustas äge peritoniidi mis näitas sümptomid hiljemas faasis. Patsient viibis järgmist neli päeva(19.11.09 23.11.09) haiglas, kirurgia osakonnas. Diagnosis sub operatione: Appendicitis + Peritonitis. Probleem Eesmärk Tegevus Hinnang 18.11.09 Valu kõhu Valu kaob · Anna patsiendile Valu kaos piirkonnas (6 palli) poolistuv asend · Taga privaatsus · Väldi patsiendi lihaste pingutust · Aita patsiendile sooritada igapäevased toimingud
hingamissagedus ja korruta see tulemus hingamisrütm olla erinev ja seetõttu kahega. Ebaregulaarse hingamissageduse soovitatakse lugeda hingamissagdust 1 korral lugeda 1 minuti jooksul. minuti jooksul. Hinda hingamise kiirust, sügavust jne. Võimaldab saada ülevaate patsiendi hingamisfunktsioonist. Informeeri patsienti mõõtmistulemusest. Annab patsiendile ülevaate tema tervislikust seisundist ning vähendab teadmatusest tulenevat hirmu ja ebakindlust. Abista patsient mugavasse asendisse. Tagab patsiendile heaolutunde. Kontrolli patsiendi enesetunnet. Võimaldab varakult avastada muutused. Tagab patsiendile turvatunde. Lõpetamine
kõike vasakult. Sarnaselt võivad patsiendid ka mitte märgata inimesi, kes lähenevad neile vasakult ning kui nendega rääkida võivad patsiendid pöörata ennast paremale, pilk rääkijast eemale suunatud. http://jnnp.bmj.com/content/75/1/13 Tihti pannakse ka neglekti sümptomitega patsiente tegema erinevaid teste. Arstide poolt on kõige levinumad kolm - tühistamise test, joonte poolitamine ja kopeerimisülesanne. Tühistamise testis antakse patsiendile paber millel on laiali erinevad objektid ning diagnoositava ülesanne on leida üles sihtesemed. Näiteks antakse patsiendile paber millel on segamini aetud tähed ning ta peab üles leidma ja ringitama kõik A tähed. Testi hindamisel vaadatakse kui palju eksimusi on tehtud ja kas eksimused piirduvad vaid ühele pildi poolele. https://sites.google.com/a/macalester.edu/hemispatial-neglect/_/rsrc/1334215618071/home/how- to-measure-neglect/2.png
Päevik. 18.04.2011 Patsient saabus osakonda. Üldseisund hea. Patsiendil võetud anamnees, vajalikud vereproovid. Mõõdetud kehatemperatuur, vererõhk mille väärtus oli 180/90mmHg ja pulss 78x/min. Patsient kaebas valu alaseljas(6palli),põhjendab et liikus täna rohkem, arsti korrasldusel mannustaud arsti poolt määratud valuvaigistav i/m süst Tramadoli.(kell-12.00). Kell13.30 valu on leevenenud. Saatsin patsienti EKG- tegema. Kuna patsiendile oli määratud järgmiseks hommikuks angiograafia, rääkisin patsiendile selle olemusest ja võimalikutest tüsistustest, samuti et hommikul ei tohi süüa. Kell 15.45 paigaldatud perifeerne veeni kanüül (vasak käsi). Kell 17.00-mannustatud T.Ramipril 5mg. Kell 18.00 mõõdetud vererõhk- 135/75mmHg. 19.04.2011 Kell 7.30 mõõdetud vererõhk -135/78mmHg, kehatemperatuur 36,8C. Patsienti ettevalmistamine angiograafiaks. Kell 10
Supressiivne ravi tähendab viirusevastase ravimi igapäevast tarvitamist pikema aja vältel (isegi kuni aasta). Supressiivne ravi on näidustatud siis, kui haigushood esinevad sageli ja on raske kuluga, kui haigushoogude esinemissagedus ja raskusaste pidevalt tõuseb. Seega on palju võimalusi mitte ainult vähendada haigushoogude raskust ja kestust, vaid ka nende esinemist tunduvalt harvemaks muuta, võimaldades suures osas säilitada patsiendile talle harjumuspärane elukvaliteet. HOOLDUS SUGUHAIGUSTE KORRAL Õpeta patsiendile, kuidas võimalikke sümptomeid (sügelus, turse, valulikkus, ebameeldiv lõhn jne) leevendada. Kui põletik on tekkinud, siis selle raviks ja leevendamiseks kasutada arsti määratud ravimeid. Vajadusel õpeta patsiendile urineerimisel valu leevendavaid võtteid. o Võib esineda ka turseid, mis ei lase uriinil väljuda.
puhul mitmeid tähendusi. Kuid kokkuvõtvalt tähendab telemeditsiin inimeste ühendamist meditsiinitöötajatega, kus arst suhtleb patsiendiga kasutades digitaalseid vahendeid nagu veebilehed, e-post, telefon jne. See hõlmab ohutut meditsiiniandmete ja –info (röntgenipilt, vereanalüüside ja uuringute tulemused, laboritestid ja muu informatsioon) edastamist, et tagada kiire ja tõhusam abi ning raviprotsess patsiendile.4 Telemeditsiin ehk kaugtervishoid pakub inimestele tervishoiuteenuseid ja seda ilma ravijärjekordadeta, pikenevate ooteaegadega ning aega kokkuhoides. Teenuse kasutamine on muutumas üha aktuaalsemaks, kuna arstiabi kättesaadavust on mitmeti mõjutanud arstide lahkumine kodumaalt. 5 2 3 http://arvamus.postimees.ee/2686304/liisi-uder-e-tervis-edulugu-voi-haige-tiivaga-lind 4 http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4261/1/zmenjamarika.pdf 5 http://rahvatervis.ut
7. Nihutamine abivahendiga voodi servale. 7.1 Patsiendi nihutamine ristlinaga voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ristlina ettevalmistamine. · Asetada ristlina käe ulatusse. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada ristlina patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient ristlinaga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ristlinaga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni ühe käega ristlinast hästi patsiendi puusaliigeste juurest ja teise käega patsiendi padjast ja ristlinast. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 1)
Äge hingamispuudulikkus tekitab patsiendil tugeva ahistus- ja kaitsetustunde ning surmahirmu. Rahutust võib suurendada ka äkkhaigestumisest põhjustatud sokk. Need koos võivad suurendada hapnikutarvet, mis omakorda süvendab hingamispuudulikkust. Patsient reageerib hüperventileerimisega, mis ahistustunnet veelgi suurendab. · Patsiendi turvatunne suureneb, kui teda ei jäeta üksi. Kui ruumist lahkumine on hädavajalik, jäetakse patsiendi käeulatusse signaalkell · Patsiendile räägitakse arusaadavalt ja rahulikult tehtavatest raviprotseduuridest ning võimalikest piiranguist. Pööratakse tähelepanu ka omaste juhendamisele · Ollakse valmis seisundi kiireks halvenemiseks: kellega võetakse ühendust ja kust saab lisaabi Hingamispuudulikkuse ilmnemine Hingamine Sagenenud või aeglustunud hingamine on hingamispuudulikkuse tundemärgid. Ebaregulaarselt muutuv hingamissagedus või hingamismaht on ähvardava hingamispuudulikkuse tunnused
Harvem võivad tekkida allergilised reaktsioonid (naha punetus, lööve, sügelus, urtikaaria), vereloome häired (trombotsütopeenia, leukopeenia või agranulotsütoos), nägemishäired, ärevus, segasus. Päevik 15.02 Sain esimest korda patsiendiga kokku. Suhtlesin. Visuaalselt patsient on kurnatud. Kuid adekvaatne, sõbralik, koostöövalmis. Mõõtsin tal RR, õhtul temperatuuri. Asend on selili. 18.02 Juhendava õe korraldusel andsin patsiendile igapäevased ravimid. Vastasin küsimustele. Teostasin patsiendile EKG. Mõõtsin RR, temperatuur. Suhtlesin patsiendiga. 19.02 Teostasin patsiendile veenipunktsioon vereanalüüsi eesmärgiga. Õe korraldusel paigaldasin Holter telemeeter, aeg-ajalt vaatasin monitoril pildi. 22.02 Suhtlesin patsiendiga. Õe korraldusel paigaldasin 250 ml kaaliumiga NaCl 0,9% tilkinfusiooni. 23.02 Teostasin patsiendile EKG. Eemaldasin i/v kanüüli. Õendusplaan 15.02.2010 Probleem liigne kehakaal
eelkõige levodopa võivad põhjustada vererõhu alanemist. ÕENDUSPROBLEEMID JA ÕENDUSTEGEVUSED 1. Parkinsoni tõvega inimeste hea enesetunne ja suutlikkus haigusega toime tulla sõltub paljuski psühholoogilisest reaktsioonist oma haigusele. Asjad, millega varem inimene sai automaatselt hakkama, vajavad nüüd teadlikku keskendumist ja pingutust; raske on keskenduda mitmele asjale korraga. Haigel võib tekkida depressioon. o Selgita patsiendile tema haigusest ja eluviisi muutumisest o Soovita patsiendile, kuidas võiks vähendada stressi: peab planeerima oma tegevusi ja arvestama oma võimet, et neid lõpuni viima o Taga rahulikku ümbruskonda, kus saab pt. olla segamatult ning teha 15 min. võimlemisharjutusi o Soovita patsiendile vältida negatiivseid mõtteid, sest nad soodustavad negatiivsete emotsioonide (viha, kurbus, hirm, ärevus) ja häirivate kehaliste reaktsioonide
· Fikseerida patsiendi tallad sääre suhtes 90 kraadise nurga all sääreluu suhtes (pilt 14, 15, 16, 17). Pilt 14 Pilt 15 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 16 Pilt 17 Külili asendi toestus: (pilt 18, 19) Pilt 18 Pilt 19 · Asetada patsiendile tekk pele. 12.6. Patsiendilt külili asendist toestuste ära võtmine, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Võtta patsiendilt tekk pealt ära. 2. Võtta patsiendilt jala talla toed ära (pilt 1, 2, 3). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 3. Võtta patsiendilt pealmise jala alt toed ära (pilt 4, 5).
Õenduprotsess on süstemaatiline, sihipärane tegutsemisviis, kuhu kuulub seeria ühistoiminguid, mida tavaliselt on nimetatud vajaduste määratlemiseks, planeerimiseka, õendustegevuse rakendamiseks ja tulemuste hindamiseks.(Roper jt 1999:23). Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmisel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikke seisundi muutustele või vajadustele. Diagnoos selgitab, mis on juhtumas. (Uiga 2002:13). Õendusprobleem on midagi, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule. ( Uiga 2002:22). Õendushooldusplaan on õe ja patsiendi/kliendi poolt koostatud tegevuskava, milles sisalduvad õendusprobleemid, nendest tulenevad eesmärgid, planeeritus tegevused, tulemuste hindamine ja ajakava (Roper jt 1999:63). Õenduspedagoogika on õenduse valdkond, mis tegeleb patsiendi, tema perekonna, õendusüliõpilaste ja õendustöötajate kasvatamise ja õpetamisega (www.med.ut.ee). 1. PLEURIIT EHK KOPSUKELME PÕLETIK
Õendustoimingute planeerimine: Esimene etapp on etioloogiliste tegurite määramine. Kui need on välja selgitatud tuleb alustada õendustoimingute planeerimisega ja lähtuda tuleb etioloogilistest teguritest. Õendustoimingu tulemuseks peab olema teguri kadumine või selle leevendamine. Õendustoimingute valimisel tuleb lähtuda patsiendi ohutusest, resursidest (personal, vahendid), täpsed ja konkreetsed õendustoimingud, mida saab teha iga õde, individuaalne õendustoiming konkreetsele patsiendile. 4. Dokumentatsioon: õendusabi plaan Dokumenteerimisel lähtutakse järgmistest küsimustest: Mida hinnata? Mida teha? Mida patsiendile õpetada? 2.4. Neljas etapp: realiseerimine Siis kui plaan saab valmis on õige aeg hakkata selle realiseerima. Selleks on vaja teha mõningaid ettevalmistusi. Esiteks peab tutvuma õendusabi plaaniga, teiseks hinnata oskusi, vahendeid, teadmisi. Kolmandaks ettevalmistada patsienti, seletades talle õendustoimingu
· Kandik · Tehaspuhtad kindad; · Neerukauss; · Steriilsed näpitsad · Steriilne rätik · Steriilsed kindad · Steriilne pintsett; · Steriilne sidumismaterjal; · Steriilsed tutikud; · Füsioloogiline lahus või vesinikperoksüüd; · Desinfitseerimisvahend Toimingu teostamise põhimõtted: 1. Identifitseeri patsient, küsides tema ees- ja perekonnanime (Moreau 2001: 245); 2. Selgita protseduuri käiku patsiendile, taga privaatsus, pese käed ja vajadusel pane kindad kätte (Moreau 2001: 245); 3. Anna patsiendile mugav asend, mis võimaldab sidumiseks kõrvale juurdepääsu (Moreau 2001: 248); 4. Taga piisav valgustatus (Moreau 2001: 248); 5. Veendu steriilse sidumiskomplekti steriilsuses; 6. Teosta hügieeniline kätepesu; 7. Desinfitseeri käed (Iivanainen jt. 2003:100); 8. Desinfitseeri kandik, lase kandikul kuivada (Iivanainen jt. (2003: 101); 9
Kehatemperatuuril on oluline osa kirurgilises perioperatiivses ravis. Anesteesias ja kirurgias esineb palju riske. Tähtis on eluliste näitajate, sealhulgas ka kehatemperatuuri, normi hoidmine. Hüpotermia on sage perioperatiivsete nähtus, mis võib põhjustada komplikatsioone kirurgilises ravis. Hüpotermiaga seotud tüsistused Operatsiooniaegne madal kehatemperatuur soodustab veritsust, suurendab haavainfektsioonide riski ja põhjustab müokardi isheemiat. Hüpotermia on patsiendile ebamugav, samuti vähendab see ravimite metabolismi ja pikendab patsiendi paranemisperioodi. Tänapäeval on perioperatiivne patsiendi soojendamine juba standart. Rahvusvahelised suunised viitavad sellele, et patsiendil tuleb operatsiooni ajal hoida normaalset kehatemperatuuri, mida defineeritakse kui sisetemperatuur ja vähemalt 36°C. Preoperatiivne soojendamine Iga patsient peab olema hinnatud potentsiaalse hüpotermia suhtes enne operatsioonile minekut.
Õe vastuvõtule pöördub 66. aastane naisterahvas, kes kaebab sümptomitena palavikku, valusid rinnus, külmavärinaid ja 2 nädalat kestnud köha. Visuaalsel vaatlusel märkab õde, et patsiendi huuled ja küüned on sinaka tooniga. Anamneesi võttes selgub, et patsient suitsetab umbes pool pakki päevas ning alkoholi ja narkootikume ei tarvita. Kopsude auskulatsioonil on kuulda raginaid ning pulssoksümeetria näitab SpO2 92%. Õde kahtlustab kopsupõletikku, mille tõttu määrab õde patsiendile diagnostikaks rindkere röntgenülesvõtte ja vereanalüüsid
seotud meditsiinilise diagnoosi ja raviga vastavalt inimese haigusele, vigastusele või puudele. Kliiniline õde osutab õendusabi igas eas erivajadustega inimestele kliinilise õenduse valdkonnas kõigil tervishoiu tasanditel. Kliiniline õde osutab teenust kas iseseisvalt või koos eriarstiga ja teeb vajadusel koostööd tervishoiuväliste institutsioonidega. Kliinilise õenduse eesmärk on tagada optimaalne tervis ja heaolu kliinilise õenduse valdkonda kuuluvale erivajadusega patsiendile. Kliinilise õenduse ülesandeks on: · osutada õendusabi kliinilise õenduse valdkonda kuuluvale erivajadusega patsiendile tema terviseprobleemi lahendamise eesmärgil, · aidata erivajadusega patsiendil saavutada iseseisvus ja sõltumatus kõrvalisest abist, · toetada patsienti tema elukvaliteedi parandamisel, võttes arvesse tema teadmised, oskused, hoiakud ja elusituatsioon. Kliinilise õenduse tegevusvaldkonnad võib jaotada:
Florence Nightingale Taking food, what food Iga haiguse jaoks on vaja eriline dieet. Mõned inimesed ei saa tarvitada kõvast toitu enne lõuna, sest suus on kuivalt ja toitu seedima on liiga raske. Sel juhul iga tund me anname patsiendile 1 supilusikat leent, kakaod või munapiima. See valmistab kõht seedimisele ette. Ole tähelepanelik patsiendile! See õe omadus aitab patsiendi rohkem, kui ravimid. Õigesti valitud söögiaja tunnid ja toit, mis kirjutas arst, on otse tee tervistumisele. Ka inimene ei pea süüja või isegi tundma sellised lõhnad, nagu: hapupiim, põhjakõrbenud supp, riknenud munad ja üleküpsed juurviljad. Kui see teeb kahju tervele inimesele, siis kahju sellist toidust sajakordistub patsiendile. • Erakordne puljongi toiteväärtus. See väide ei vasta tõele.
3. Millises järjekorras täidad arsti korraldusi? -Hapniku andmine läbi ´´vuntside´´, et saavutada vähemalt 93% -Kardiomonitor eluliste näitajate kontrolliks -Enne glükoosi manustamist tuleks võtta veregaasid arterist -Kanüüli panek, glükoosi manustamine I/V 50ml/hr 500,0 -Rögakülv -Keegi/ise patsienti jälgima, et patsient saaks käia tualetis, samuti tuleks õpetada paar ergonoomilist võtet voodist -Patsiendile tervisliku toitumise selgitamine ning vastavalt sellele menüü -Röntgen hommikul 4. Koosta õendusplaan. 1. Tegelik diagnoos- Tasakaalustamata toitumise- organismi vajadusest vähem, mis on seotud ebasoodsa majandusliku olukorra, bioloogiliste tegurite, suutmatusega toitu neelata ja vähese toitainete tarvitamisega ning mida tõendab toidu tarvitamine soovitavast päevasest kogusest vähem, madal lihastoonus ja kehakaalu langus. 2. 5
(3) pidama nõu teise arstiga haiguse raskest ja ravimatust iseloomust, täpsustades konsultatsiooni põhjusi. Nõustav arst tutvub tervisetoimikuga, vaatab patsiendi läbi ja veendub füüsilise ja psüühilise kannatus on pidev, talumatu ja väljavaadeteta paranemiseks. Ta kirjutab tähelepanekute kohta aruande. Nõuandev arst peab olema erapooletu nii patsienti kui ka tema raviarsti puudutavais küsimustes ja pädev kõnealuses patoloogias. Raviarst annab patsiendile teada selle konsultatsiooni tulemused. (4) kui patsient pole vastu, arutama tema soovi tervishoiutöötajatega, kel on pidev kontakt patsiendiga. (5) kui patsient pole vastu, arutama tema soovi usaldusisikuga, kelle ta määrab oma elu lõpetamise avaldustes . (6) veenduma, et patsiendil oli võimalus arutada oma soovi inimestega, kellega ta soovis kohtuda; § 4. Tingimused ja kord Arst, kes viib eutanaasia läbi, ei pane toime kriminaalkuritegu, kui ta tagab, et:
Transi ajal on hüpnotiseerija eesmärk rääkida otse patsiendi alateadvusega. Ta viib ravialusesse sisendused, mille eesmärgiks on inimeste harjumuste muutmine, tema eneseusu suurendamine või minevikumälestustest ülesaamine. Sisendused ei jõua teadvusse, vaid alateadvusse. (Streeter, Michael, 2004) Iga hüpnoosiseanss peaks reeglina sisaldama kuut staadiumi: · Eelnev vestlus(et hüpnotiseerija mõistaks kliendi tõelisi vajadusi, samuti ta lootusi ja hirme ning patsiendile on see vajalik, et tunda end hüpnotiseerijaga mugavalt ja et tekitada usaldus) · Seisundisse viimine(transi esile kutsumine) · Seisundi süvendamine(kasutatakse samu meetodeid, mida transsi viimisekski) · Sisendus(olenevalt ravialuse vajadustest, soovidest) · Seisundist väljumine(pooldatakse sujuvat) · Lõpuvestlus(seansi analüüsimine)(Luhaäär, Ingvar, 2008) Transi esilekutsumine
) ning pulsiväärtuses enesetunne on tingitud. (115x/min) higistamises *Taga pt. hügieeni- ning tugevas treemoris. vahendid(pesemisvõimalused, puhas pesu, riided). *Soovita patsiendil lamada ja taga talle rahu. *Anna patsiendile juua, et vältida dehüdratatsiooni. 01.10.09 Patsient ei *Jälgi patsiendi käitumist 03.10.09 Potensiaalne oht enese kahjusta ennast ning vajadusel kasuta Patsient mõistab tegelikkust ning ümbritsevate ega teisi. isoleerimist. ning pole enesele ega inimeste vigastamisele, *Loo turvaline keskkond. ümbritsevatele ohtlik.
3. Nelja kuu Julgusta patsienti möödudes ei ole rääkima oma patsient mõelnud tunnetest ja mõtetest. ennastkahjustavaid mõtteid Räägi patsiendile alkoholi ja mõnuainete kahjulikkusest Agressiivne Lähieesmärk: Selgita patsiendile 1. Kuu möödudes ei käitumine, mis on Patsient ei käitu psühhoteraapiast ole patsient kedagi tingitud agressiivselt osavõtmise tähtsust. rünnanud füüsiliselt impulsiivsetest
7.2.1. Patsiendi nihutamine tõstemattidega voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada tõstematid käe ulatusse (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada tõstematid patsiendile alla (pilt 2, 3, 4, 5, 6). Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi peatsi suunas. · Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole (pilt 7). Pilt 7 Tööergonoomika konspekt Maie Timm 2
soodumus kõrgenenud vererõhu tekkimiseks. Hüpertensiivse kriisi puhul kasutataks patsiendi uurimiseks mitmeid meetodeid, milledeks on: regulaarsed vererõhumõõtmised, mille sagedus oleneb patsiendi seisundist; silma uuringud, mille eesmärgiks on avastada silmas verevalumeid ning muutuseid pupillides; vere ja uriini analüüsid ning elektrokardiogramm (EKG), mis näitab muutuseid südametegevuses. (Zhiming 2009.) Uuringute teostamiseks on väga oluline tagada patsiendile privaatsus, seda eriti EKG puhul, kus patsiendi ülakeha on paljas. Lisaks privaatsuse tagamisele tuleb patsiendile selgitada uuringu vajalikkust ja teostuse läbiviimist. Uuringu ajal tuleb olla koguaeg patsiendiga kontaktis ja temaga suhelda, et ta ei tunneks ennast üksinda ja teadmatusse jäetuna. 4. ÕENDUSPROBLEEMID JA ÕENDUSTEGEVUS Üheks suurimaiks probleemiks on õe jaoks see, et patsient ei teadvusta endale olukorra tõsidust
Võib ka avaldada positiivset mõju haiguse kulgemisele. Antud ravi jaatab elu. Samuti suhtub surma kui loomulikku protsessi. Palliatiivne ravi kasutab meeskonnatöö põhimõtteid vastades patsiendi ja tema perekonna vajadustele. See ei püüa ega keskendu surma kiirendamisele või selle edasi lükkamisele. Palliatiivne ravi integreerib patsiendi ravisse psühholoogilised ja spirituaalsed aspektid Pakub patsiendile toetavat süsteemi, et aidata tal elada surmani nii aktiivselt kui võimalik. Pakub ka toetavat süsteemi perekonnale, et aidata neil toime tulla patsiendi haiguskuluga ja leinaga. Palliatiivses ravis tähelepanu keskpunktiks on elukvaliteet, selle säilitamine ja sõimalusete kohane parandamine. Seda osutatakse igas vanuses inimestele, kellel on krooniline, toimetulekut või elu ohtu seadev haigus, seisund või vigastus [ CITATION Reg02 l 1033 ].
haaramisasendisse (pilt 17, 18, 19, 20, 21, 22). Pilt 17 Pilt 18 Pilt 19 Pilt 20 Tööergonoomika konspekt 4 Maie Timm Pilt 21 Selili asendi toestus: (pilt 22) Pilt 22 · Asetada patsiendile tekk peale. 12.4. Patsiendilt selili asendist toestuste ära võtmine, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Võtta patsiendilt pealt tekk ära. 2. Võtta patsiendilt kätte alt käetoed ära (pilt 1, 2, 3, 4). Tööergonoomika konspekt 5 Maie Timm Pilt 1 Pilt 2
on üks osa õendusest, mis tegeleb haige inimese kui terviku eest hoolitsemisega, tema esmaste vajaduste (füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete) rahuldamisega juhul kui inimene ise nendega toime ei tule. Koos raviga on põetuse eesmärgiks patsiendi tervise taastamine, või tema seisundi kergendamine. INIMESE PÕHIVAJADUSED - HINGAMINE -jälgida patsiendi hingamist - õpetada kuidas ja millistes asendites on kõige kergem hingata - vajadusel kasutada ja õpetada ka patsiendile hingamist kergendavate abivahendite kasutamist INIMESE PÕHIVAJADUSED - SÖÖMINE - Hooldajal/õel peab olema ülevaade patsiendi toitumisharjumustest ja eelistustest - ergutama patsienti sööma ja jooma - nõustama patsienti kehakaalu, toitumispõhimõtete, toidu valikus ja valmistamises - toitumise psühholoogilised aspektid - söömiseks vajalike tingimuste loomine (raskelt haige, puuetega inimene) - ekstraoraalne toitmine (sond, i/v)
köhimine, liikumine ja abivahendite kasutamine. Lõikuskomplikatsioonide riski vähendamiseks on oluline patsiendi võimalikult hea üldfüüsiline seisund. 1.1. Jälgimine ja operatsiooniks ettevalmistus Jälgitakse naha, eriti operatsioonipiirkonna naha seisundit, kuna nahavigastused ja lööbed võivad olla takistuseks kogu operatsioonile. Tehakse kindlaks patsiendi emotsionaalne seisund (orienteeritus, rahutus, kartlikkus) ning hinnatakse koostöövalmidust ja võimelisust. Patsiendile tutvustatakse operatsiooni põhjust ja ettevalmistusi, opeatsiooni aega ja kirurgi nime, operatsioonisaalis toimuvat, anesteesiameetodit, operatsioonijärgset ravi, jälgimist ärkamisruumis ja üleviimist osakonda, kavandatud järelravi. Preoperatiivsel perioodil on vajalik ka operatsiooni järel vajalike oskuste harjutamine: hingamisharjutused, liikumis- ja võimlemisharjutused (voodist tõusmine ja voodisse heitmine, veenitromboosi ja
Pilt 2 Tööergonoomika konspekt Maie Timm 5. Sirutada patsiendi jalad. 6.3. Patsiendi nihutamine ristlinaga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Rullida ristlina poole peale ära. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi patsiendi abaluude alla. · Ristlina käe ulatuses voodi peatsi poolsesse ossa. 2. Patsiendile ristlina alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg (pilt 1). Pilt 1 · Haarata patsienti puusast ja õla juurest (padjast), veeretada patsient küljele ja asetada ristlina rull keha alla (pilt 2). Pilt 2 Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili ja sirutada patsiendi jalg. · Kõverdada patsiendi teine jalg.
Too näiteid. Tööst põhjustatud haigus võib olla iga selline haigus, mis on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud. Kutsehaigused määratleb sotsiaalministeeriumis koostatud nimekiri. Kaevanduses töötavatel läbindajatel, kes tegelevad puurmasinaga tekkib kutsehaigus. St. käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist. Kiirabi töötaja torkab ennast kogemata süstlanõelaga, millega enne on manustanud ravimit patsiendile, kes põeb C hepatiiti. 2. Millised võiksid olla EMT töökeskkonna optimaalne õhutemperatuur, õhuniiskus ja millest see sõltub? EMT töökeskkonna optimaalseks õhutemperatuuriks võiks olla 15-20 kraadi. Õhuniiskus ei tohiks olla liiga kõrge ega liiga madal. Kõik sõltub loomulikult asjaoludest, millistes tingimustes tuleb patsiendile abi osutada. Kindlasti ei saa EMT valida omale optimaalset õhutemperatuuri ega õhuniiskust kiirabis töötates. 3
Patsient on sõbralik, rahumeelne, omab kindlat maailmavaadet, pikemalt suheldes on avatud ja sotsiaalne. Stressiga tuleb toime omaette olles, mediteerides ja lugedes. Muidugi hingeliselt annab talle jõudu oma lähedastega suhtlemine ja teadmine ,et nendega on kõik hästi ja lähedased pole teda ära unustanud. Sotsiaalne tervis Patsient elab naisega Tartu linnas asuvas kõigi mugavustega korterelamus . Patsient on majanduslikult kindlustatud. Patsiendile meeldib väga lugeda raamatuid ja oma toalillede eest hoolitseda(lille on pt väga palju). Sotsiaalselt oli patsient aktiivne .Käis palju jalutamas, külas oma poegadel ja mõnel sõbral. Seoses haigestumisega on patsient sunnitud ületama teatavaid ebamugavusi ning tegema ümberkorraldusi oma argipäeva elus ja toitumises. Eesnärmekasvaja mõjutas haige emotsionaalset ja vaimset seisundit. Haiglas voodi külge aheldatuse tõttu on patsiendi füüsiline seisund jäänud kesisemaks.
Patsiendil on diagnoositud hüpertensioon 2 kuud tagasi ning talle on määratud tab. Enalaprili 20mg/die ja tab. Hüdroklorotiasiidi 25mg/die. Patsient lõpetas ravimi tarvitamise kaks nädalat tagasi, sest " see teeb mind uimaseks ja mul on väga ebamugav öösel pissil käia". Patsiendi elulised näitajad on visiidi päeval (30. märts) järgmised: AVR: 162/102mmHg, Fr 78x', HS 16x', T 36.8 ° C. Vere kolesteroolisisaldus on patsiendil aastaid normist kõrgem. Selle normaliseerimiseks on patsiendile ordineeritud tab atorvastatiini 10mg/die. Patsiendi pikkus on 156 cm ja tema kaal on hetkel 78 kg. Patsient räägib, et ta püüab kehakaalu kontrollida kõndimisega, kuid kuna ta ei armasta kõndida üksinda, siis teeb ta seda harva, kuna ei leia tavaliselt kaaslast. Ravimeid võtab patsient ebaregulaarselt, sest kipub unustama. Tänase visiidi ajal väljendab muret, et tema ema suri insuldi tagajärjel 65 aastaselt. Kardab, et temaga läheb samamoodi
jõuetustunne. energilisemalt. -Töö arsti korralduse järgi; - - Väsimustunne -Jägi patsiendi seisund; Dokumenteeritud. (Herdman 2016: 223) ei teki. -Dokumenteeri. (Braunwald 2006: 235) Naha terviklikkuse -Naha seisund -Teosta haava sidumine; Naha seisund kahjustus (00046), mis on on paranenud 24 -Selgita patsiendile ravi püsis 29.11.18 seondub naha turgori tunni möödudes. põhhimõtteid; muutusteta. muutusega, millest annab -Jälgi terve keha naha seisundit. Dokumenteeritud. tunnistust naha -Dokumenteeri. terviklikkuse muutus (turgor langenud, nahk (Bryant 2016: 75) kuiv). (Herdman 2016: 399) 9
). Haavaravi. Haava ümbruse korrashoid. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSPROBLEEM 2. Iiveldus, oksendamine ja aspiratsioonioht tingituna operatsioonijärgsest seisundist. EESMÄRK. 2. Iiveldus ja oksendamine väheneb ja kaob. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSTEGEVUS 2. Leevendamaks iiveldust asetada jahe mähis otsaesisele, suurendada organismi vedelikuga varustamist, õpetada patsient hingama, võimalusel kõrvaldada stressifaktorid, võimaldada patsiendile privaatsust. Jälgida iiveldust ja oksendamist vähendavate medikamentide toimet ja kõrvaltoimeid. Aidata patsiendil leida sobiv asend. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSPROBLEEM. 3.Elektrolüütide tasakaaluhäired ja suukuivus tingituna pikaajalisest söömata- joomata olemisest, narkoosist. EESMÄRK. 3.Vedelikubilanss on tasakaalus, suu ei kuiva. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSTEGEVUS. 3.Niisutada patsiendi huuli ja keelt (juua mitte anda), jälgi diureesi
Emakakaela pindmine kiht eemaldatakse skalpelliga (konisatsioon) ning uuritakse histoloogiliselt. Liialt agressiivse ravitaktika korral saavutatakse olukord, kus emakakael muutub puudulikuks s.t häirub lootemuna kinnihoidev funktsioon, mis toob kaasa hiljem raseduse katkemise selle suures järgus (alates II trimestrist ehk 13. rasedusnädalast). 4-6 kuu pärast on vajalik uus visiit günekoloogile, kus võetakse uus PAP test. Kui see on korras, siis ravi on olnud efektiivne ja patsiendile lõplik. Kui aga rakumuutused jäävad korduvates PAP testides püsima, tuleb edasi minna järgmisesse ravietappi ja see on emakakaela amputatsioon, s.t emakakael eemaldatakse 1,5-2,0 cm ulatuses. * Sünnitanud naine emakakaelavähi eelse seisundi II või III astmega - alustatakse raviga, milleks on juba eelnevalt nimetatud emakakaela amputatsioon. Nimetatud protseduurid toimuvad narkoosis ja operatsioonitoa tingimustes. Patsient tuleb
Ida-Tallinna Keskhaigla põhiväärtused on, et patsiendi vajadused on alati esikohal. Ausus, empaatia ja koostöö tagavad turvatunde, mida inimesed ja ühiskond haiglalt ootavad. Ka on soov, et haigla töötajad oleksid uhked oma haigla üle. 3 1. IDA-TALLINNA KESKHAIGLA EESMÄRGID 1.1. Visioon Tahame olla tipptasemel tervishoiuteenuseid pakkuv Tallinna Haigla, mis on esimene valik patsiendile, koostööpartnerile ja töötajale. 1.2. Missioon Oleme inimesekeskne uuendusmeelne haigla, kes pakub parimat ravi igale patsiendile ja mõjutab positiivselt Eesti elanikkonna tervist. Meie tegevus aitab kaasa sotsiaalse kindlustunde suurendamisele ühiskonnas. Meie missiooni toetavad töötajate professionaalsus, kaasaegne tõenduspõhine tervishoiuteenus, pikaajalised traditsioonid ja koostöövõrgustik ning avatus ja julgus algata muutusi. 1.3
päev tagasi tulla, et viia läbi narkoosi all järelpuhastus. Ultraheliuuringu läbi viinud arst teavitas kohtualust ebaõnnestunud abordist ning palus tal abort uuesti läbi viia. Teistkordne abordikatse viidi läbi pea kaks kuud esimesest hiljem. Abordi tegemise päeval nägi kohtualune kannatanut alles operatsioonilaual ja narkoosi all. Kohtualine eeldas, et eelmisel päeval ultraheliuuringu läbi viinud ja patsienti operatsiooniks ette valmistanud arst on patsiendile viimase olukorda ning ettevõetavat protsetuuri selgitanud. Abordi käigus läbistas arst emaka seina ning vigastas eluohtlikult soolekinnistit, aga ei suutnud katkestada rasedust. Kriitilises seisundis patsient viidi üle Tartu Naistekliinikusse, kus sealsed arstid katkestasid raseduse, steriliseerisid patsiendi ning viisid läbi vajalikud ravivõtted soolekinnisti vigastuse parandamiseks. 4 Süüdistu
annaabi.ee 
