TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 021PK PROBIOOTILISED PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Eha Martma Tallinn 2011 Mis on probiootikumid ja nende kasulikkus inimorganismile ? Inimese organism on koduks suurele hulgale mikroorganismidele ehk mikroobid. Enamik nendest kuulub nn normaalse mikrofloora hulka, osa on aga patogeensete või potentsiaalselt patogeensete (haigusttekitavate) omadustega. Soolestiku ja kogu keha tervishoius on väga oluline tasakaal. Kergemini läheb korrast ära piimhappebakterite tasakaal. Samas on seda tasakaalu lihtsam hoida ja taastada. Probiootikumideks nimetatakse bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme (peamiselt laktobatsille ja bifidobaktereid) sisaldavad preparaate. Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis küllaldasel hulgal koos baastoitumisega avaldavad tervist parandavat toimet
Igale inimesele omane lõhn tuleneb otseselt tema mikrofloora koostisest. See lõhn määrab ka inimeste bioloogilise sobivuse. Organismi immuunsüsteemi stimuleerimises. Seedeprotsessis osalemises - toitainete lõhustamine, ensüümide stimuleerimine. Ainevahetuses osalemises - vitamiinide, aminohapete ja lühikese ahelaga rasvhapete süntees Organismi kolonisatsiooniresistentsuse tagamises - tõkestab patogeensete mikroobide pääsemist samale territooriumile. Naha mikrofloora on rikkalik ja mitmekesine. Nahal ja tema sekreetidel (rasul, higil) on tugev antibakteriaalne toime, mistõttu sinna sattunud juhuslikud mikroobid hukkuvad 20-30 minuti jooksul. See on võimalik tänu naha happelisusele, mille pH on tavaliselt 5,6 ning marrasnaha rakkude pidevale uuenemisele. Nahk, eriti käed on pidevas kontaktis mikroobidega.
· Veterinaarne nakkushaiguste tekitajate uurimine · Meditsiiniline nakkushaiguste tekitajate uurimine · Erimikrobioloogia käsitleb patogeenseid mikroobe. MÕISTED: Patogeensed mikroogid tekitavad haigusi Apatogeensed mikroobid ei ole tõvestavad inimesele ja loomadele Tinglikult patogeensed mikroobid suudavad haiguse esile kutsuda nõrgestatud organismis Opurtunistlikud mikroobid tekitavad haigusi immuunpuudulikkuse korral Kontaminatsioon patogeensete mikroobide juhuslik esinemine kudedes, haigusi põhjustamata ( ei paljune ) Kolonisatsioon mikroobide pikajaline elu organismis, selle normaalse mikrofloora osana. Infektsioon (nakkus) patogeensete mikroobide tungimine organismi, kus tekivad suhted mikro- ja makroorganismi vahel. Meditsiinilise mikrobioloogia ajalugu Vaksineetitakse riigirahadega: · Lastehalvatus poliomüeliit · Hepatiit · Difteeria kurgutõbi · Mumps · Punetised
4. Pagaritööstusel kasutatakse vett järgmiste protsesside jaoks: toidu töötlemiseks, toode/toidu valmistamiseks, ettevõtte ruumide puhastamiseks, toorainete puhastamiseks, saastumise vältimiseks. Toiduainete suhtes kohaldatavad sätted 1. Toidukäitleja ei võta vastu toidutooret või koostisaineid, välja arvatud elusloomad, ja muid toodete töötlemisel kasutatavaid materjale, mille kohta on teada või alust arvata, et need on saastunud parasiitidega, patogeensete mikroobidega või mürgiste, lagunenud või võõrainetega sellises ulatuses, et isegi pärast toidukäitleja tehtud hügieenilist tavasorteerimist ja/või eeltöötlust või töötlust on lõpptoode inimtoiduks kõlbmatu. 2. Kõiki tooraineid ja koostisained tuleb käitlemisettevõttes hoida sobivates tingimustes, mis on ette nähtud nende tervistkahjustava riknemise vältimiseks ja kaitseks saastumist eest
Koostisaineid Vältimaks riknemist ja saastumist Hoidumaks toidu kõlbmatuks muutumise eest: Tootmise Töötlemise Turustamise etappidel Peab toit olema kaitstud Saastumise eest. Kriitilisel temp.` ei tohi hoida : Tooraineid Koostisaineid Vahetooteid Lõpptooteid Temp. kõrvalekaldumine on lubatud, juhul kui: toidu ettevalmistamiseks, Veoks Hoidmiseks Väljapanemiseks Serveerimiseks Toiduainete sulatamine: Minimeeritud Patogeensete mikroobide kasv Toksiinide tekkimise oht Temp. Mis ei kujuta ohtu tervisele Vedeliku äravool Ohtlikud ja mittesöödavad ained: Asjakohaselt märgistada Eraldi hoiustada Kindlates mahutites Toiduainete ümbritsemise ja pakendamise suhtes kohaldatavad sätted Ümbrise ja pakendi materjal: Saasteallikaks Saastumisohu eest Toodete saastumine Nõuetekohane seisund ja puhtus Kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad.
Toiduhügieen Kuidas saab vältida toidu saastumist patogeensete organismidega? · Töötajate koolitused · Enesekontrolliplaan Mõisted · Toiduhügieen vajalikud tingimused ja abinõud ohutu, tervisliku ja inimtoiduks kõlbliku toote valmistamiseks, säilitamiseks. · Toiuduturvalisus piisava koguses vajalike toiduainete kättesaadavus. · Oht mõjur toidus või oidu potentsiaal tekitada tervist kahjustavaid efekte. · Risk ohu tõsidus; kahjuliku toime tõenäosus. Mis tähendab ,,ohutu ja tervislik
arengut. Millised mikroobid on kohandunud õhus eksisteerimisega? Õhu eksisteerimisega on kohanud aeroobsed mikroobid. Kirjelda bioaerosoolide osa mikroobide levikul õhus. Bioaerosoolid koosnevad tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast, gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponentidest ning alluvad kõigile seaduspärasustele, mis on omane igale aerosoolile, nad võimaldavad mikroobide sattumist elusolendi organismi hingamise kaudu. Tooge välja patogeensete mikroobide osa õhus (tuntumad liigid ja nende poolt põhjustatud haigused.) Nakkushaigused, mis levivad õhu kaudu on näiteks tuulerõuged, tuberkuloos, külmetushaigused, nohu, gripp, leetrid. Olulisim invasiivne haigusetekitaja on Aspergillus Fumigatus, mis põhjustab tähtsaimat infektsiooni aspergilloosi. Tuberkuloos on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis. Difteeria on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphteriae.
aastal · Esimese loodusliku antibiootikumi penitsilliini leiutas 1928. aastal Alexander Fleming. · Laiemalt kättesaadavaks muutusid antibiootikumid alles pärast teist maailmasõda. · Tänapäeval on antibiootikumid keemiliselt täiustatud. Pildil: Süüfilis meditsiin kasutatakse antibiootikume põhiliselt patogeensete (tõvestavate) mikroorganismide raviks. Mõnel määral kasvajatevastases ravis · Viirushaigustevastast toimet praegu kasutusel olevatel antibiootikumidel ei ole Kuidas antibiootikumid töötavad 1. Võimalus Tapa bakter! 2. Võimalus Ära lase paljuneda! ·.Pidurdavar bakterile eluks vajalikke protsesse Antibiootikumide kõrvalmõju · Hävitavad kasulikke baktereid nii soolestikus kui ka organites. · Muudavad bakterid, viirused ja seenorganismid
• Piimavalktäisväärtusliku valgu allika – Ka kergesti kättesaadav • Jogurti rasvad: – Sõltuvalt rasvasisaldusest jagunevad jogurtid • Rasvavaesed (0,1-0,3%) • Piimajogurtid (1,5-3,5%) • Koorejogurtid (10%) • Vitamiinid: samad rasvlahustuvad vit-d, mis piimas; veeslahustuvatest: B1,2,6,10,12; C; H Kasulikkus organismile? • Täisväärtusliku valgu allikas • Soodustab seedetegevust • Täiendab ja rikastab mikrofloorat • Jogurt pidurdab patogeensete bakte- rite kasvu sooles ja suuõõnes • On vitamiinide ja min. ainete allikas Keefir •Pärit Kaukaasiast, kus seda valmistati kitsemaost kotis •Juuretisena lisaks piimhappebakteritele ka pärmid, äädikhappebakterid •Keefiris alkoholi kuni 0,6% Pett •On võitegemise kõrvalsaadus •Sisaldab valke, vähesel määral laktoosi, min. aineid, letsitiini !, B- rühma vitamiine ja vähesel määral kolesterooli • Probiootikumid
ei põhjustaks ohtu tervisele ega kekskkonnale Kogumisvahendite puhul tuleb vältida sademete ja loomade pääsemist nendesse Paber ja papp Pakendid Biolagunevad köögija sööklajäätmed Suurjäätmed Segunenud olmejäätmed Hügieeniline toiduaine on: Puhas Tervislik Inimtoiduks sobiv Toiduhügieeni hulka kuulub: Toiduainete ja toodete turvalisus Säilitamine Ohutu käitlemine Kaitsta toitu saastumisohu eest Takistada kõigi patogeensete mikroorganismide paljunemist määrani, mis võiks põhjustada tarbijate haigestumist või toidu kiiret riknemist Hävitada patogeenseid mikroorganisme või takistada nende paljunemist Keemiline oht (toidus on nt. puhastusvahendite jäägid) Füüsikaline oht (toidus on nt. Puupinnud lõikelauast, ehted jne) Mikrobioloogilised ohutegurid (patogeensed mikroorganismid) Käitlemine puhaste kätega Kasutada puhtaid nõusid ja töövahendeid
Bioaerosoolid sisaldavad mikroorganisme Bioaerosoolid on bioloogilise päritoluga püsivad ja niiskuslembesed osakesed õhus: elusorganismid või nende fragmendid, samuti mikroorganismide toodetud lenduvad orgaanilised ühendid. Bioaerosoolide põhilisteks koostisosadeks on tolmulestad, seened, spoorid, õietolm, bakterid, viirused, taimede fragmendid, inimeste ja koduloomade elutegevuse jäägid. võimaldavad mikroobide sattumist elusolendi organismi hingamise kaudu. 4. Tooge välja patogeensete mikroobide osa õhus. Haigustekitavaid mikroobe välisõhus eriti palju ei esine, kahjulikud mikroobid esinevad seal, kus on palju inimesi. Nakkushaigused, mis levivad õhu kaudu on näiteks. Külmetushaigused: nohu, gripp köha on enam levinum Rhinoviiruse poolt tekitatud, M. tuberculosis- tuberkuloosi põhjustav, Morbilli viirusest- leetrid, tuulerõuged- varicella-zoster-viirus. Aspergillossi põhjustab hallitusseen Aspergillus Fumigatus KASUTATUD KIRJANDUS: 1.http://www.terviseamet
Ohutegurid põhjustada inimeste rasket haigestumist( sh ka surma) Ohustavad tõsiselt töötajate tervist Nakkusoht elanikkonnale on väga suur, on olemas ka epideemiate tekke võimalus Tavaliselt puuduvad tõhusad ennetus ja ravivahendid Sterilisatsioon kõikide elusorganismide ja spooride hävitamine ,nt auru või kuiva kuumusega autoklaavimisel); Disinfektsioon enamike bioloogiliste organismide eemaldamine; Sanitisatsioon enamike patogeensete organismide eemaldamine; Antisepsis bakterite arvu vähendamine erinevate ühendite abil nahal ja kudedel. Puhas stabiilne õhk500….5000 neg, iooni/ cm3 Negatiivne ionisatsioon on parem Talvel 20 suvel 26 kraadi õhu temperatuur rumides Antropomeetria- on antropoloogia osa, mis tegeleb inimese keha mõõtmiseda. Ergonoomia, toetudes antropomeetria andmete, suunab sedamete ja töövahendite loomist, et luau tingimused efektiivseks tööks ning sobivaks
e f) Kahjutud bakterid ei tee inimesele kasu ega kahju, nad kasutavad inimest f g) Vajalikud bakterid on näiteks jämesooles, kurgus, nahal elavad bakterid g h) Nad on kasulikud kuna aitavad kaasa organismi toimimisele h i) Tõvestavad bakterid (patogeensed) eritavad toksiine (mürgiseid aineid) i j) Need ained on inimesele kahjulikud j 7. Millist kahju tekitavad bakterid inimesele · Mõned bakterid tekitavad bakterhaigusi · Patogeensete bakterite poolt moodustatud toksiinid kutsuvad esile koekahjustusi 8. Millist temperatuuri kasutatakse toiduainete steriilimisel, kuidas mõjutab spoore? Millist temperatuuri kasutatakse toiduainete pastöörimisel, kuidas mõjutab spoore? 9. Kuidas nakatub inimene järgmistesse bakterhaigustesse. a) Tuberkuloosi piisknakkusega b) Düsenteeriasse saastunud joogi ja toiduga c) Teetanusse haava kaudu
8. Milleks on vajalikud fimbriad ehk piilid? Piilid ehk narmastik ehk fimbriad on vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks. 9. Kuidas elavad bakterid üle ebasoodsaid keskkonnatingimusi? Rakukest ja rakumembraan. Mõndadel ka eos ja kapsel. 10. Oska joonistada või jooniselt leida bakteriraku ehituslikke osasid (organelle). 11. Kuidas jaotatakse baktereid kuju joonista!, 13. Bakterite suurus? Patogeensete bakterite eripära? Bakterite keskmine suurus on 0.3-0.5mikromeetrit, väiksemad on 0.1-0.3. Patogeensed bakterid on on ohtlikud sest võivad lõppeda surmaga 14. Mille poolest erinevad sterilisatsioon ja desinfitseerimine; aseptika ja antiseptika? Sterilisatsioon kõikide mikroorganismide hävitamine. Desinfitseerimine haiguskteikitajate mikroorganismide hävitamine. Aseptika mikroorganismide hävitamine füüsikaliste meetoditega (temperatuur). Antiseptika keemiliste vahendite
Viimane koosneb valdavalt polüsahhariididest. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel on kest kaetud karvakestega või mitme viburiga. 4. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad ladundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. See on vajalik bakteri toitumiseks, aga tihti ka elutegevusele kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. 5. Patogeensete bakterite tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest- bakteritoksiinidest. 6. Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Gaasivakuoolid on iseloomulikumad vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Need aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda. 7. Bakterid paljunevad pooldumise teel. 8. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore
· tugevdavad organismi loomulikku vastupanuvõimet, stimuleerivad immuunsüsteemi · vähendab vabade radikaalide mõju Enamus neist mõjudest on tõestamata ja leidub teadlasi, kes on probiootikumide toime suhtes väga kahtleval seisukohal. Kahtlused on tingitud just nimelt sellest, et toimed organismile on suuresti kaudsed: e.g. vähendades kõhukinnisust, alandavad probiootikumid ka käärsoolevähi riski; probiootikumid hõivavad võimalike patogeensete bakterite elukoha (ehk siis ökoloogilise nissi); jms. Tõenäolistelt on erinevatel probiootiliste bakterite tüvedel erinevad soodsad toimed organismile. Elusate, elujõuliste mikroobide hulk probiootilises tootes on otseses seoses toote mõjususega. Terapeutiliseks miinimumiks loetakse 1·10 6 elusat mikroobirakku grammis tootes. Eri autorid on leidnud, et probiootilised bakterid ei suuda tihti tootes kuni realiseerimisaja lõpuni ellu jääda või ei suuda säilida
hingamisteedesse. Aspireerida suust iga 2-4 tunni järel ööpäevas 21. Plekkide eemaldamise reegel Patsiendi ravi ja hooldusega seotud ruume puhastatakse regulaarselt, vähemalt üks kord päevas. Tähelepanu tuleb pöörata sageli katsutavate pindade puhastamisele(ukselingid, lülitid, kutsenupud). Eritised eemaldatakse pindadelt koheselt. 22. Kirjelda mõisteid – desinfektsioon ja sterilisatsioon Desinfektsioon – protsess, mis elututel esemetel hävitab patogeensete mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Sterilisatsioon – protsess, mis hävitab kõik mikroorganismid, ka eosed.
Piima happesus ei tohiks ületada 20 oTh kuna kõrgema happesusega valmistatud konservid on madalama kvaliteediga, näiteks kuivade piimakonservide tootmisel alandab happesuse tõus piimapulbrite lahustuvust. Eriti suurt mõju avaldab lahustuvusele värske piima segamine kõrge happesusega piimaga. 9. Nimetada piima pastöriseerimise eesmärgid piimakonservide tootmisel (vähemalt 2 traditsioonilist ja 2 eriülesannet)? Traditsiooniline ülesanne: · Patogeensete mikroorganismide täielik hävitamine · Mikroorganismide üldarvu vähendamine · Ensüümide inaktiveerimine, et vältida biokeemilisi protsesse valmistootes Eriülesanne: · Piimavalkude termiline stabiliseerimine · Kondenskonservide konsistentsi vigade vältimine 10. Milliste meetoditega on võimalik suurendada piimavalkude termostabiilsust? Nimetada vähemalt 2 võimalust. · Pastöriseerimine · Stabiliseerimissoolade lisamine 11
hävitamine ioniseeriva kiirguse toimel. Märgistus lill ja ring või ,,kiiritatud" või ,,töödeldud ioniseeriva kiirgusega". Kiiritamisel lainepikkuse kasvades energia väheneb. Kiiritamisel tekivad vabad radikaalid, mis ründavad mikroobide DNA-d. Mikroob sureb. Kiiritamisega toimub sarnane efekt pastöriseerimisele (energiaallikas on erinev; kiiritamist on nimetatud `külmaks pastöriseerimiseks Kuumutamise ja muu töötlemise käigus tekivad toidus samuti vabad radikaalid. 1) toidus patogeensete mikroorganismide hävitamine toidumürgistuste ärahoidmiseks või nende arvu vähendamiseks; 2) toidu riknemise vähendamine riknemisprotsessi pidurdamise ja riknemist põhjustavate organismide hävitamise abil; 3) toidu enneaegsest küpsemisest, idanemisest või võrsumisest tulenevate kadude vähendamine; 4) toidu puhastamine taimele või taimsele saadusele ohtlikest organismidest. Juhised toitlustusettevõtetes saastumise ennetamiseks
Rasvhapped, mis on esindatud monoglütseriididena, ei kuuli tavaliselt di ja triglütseriidide koosseisu. Piimarasval on looduslikest rasvadest kõige mitmekesisem koostis, selles on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet. Rasvhapete hulgas on nii küllastatud, küllastamata, hargnenud ahelaga kui ka hüdroksühappeid ja tsükilisi ühendeid. Võihapet leidub ainult mäletsejaliste piimarasvas. Lühikese ahelaga rasvhapped inhibeeruvad patogeensete mikroobide arengut. Asendamatutest rasvhapetest tuleks esile tuua arahhidonhapet ja linoleenhapet, mida on vaja eelkõige närvikoe ülesehitamiseks Üksikute rasvhapete sisaldus piimarasvas sõltub söödaratsioonist, laktatsioonijärgust, aastaajast, loomatõust jne. Piimarasva rasvahappelise koostise muutus avaldab mõju või maitsele, lõhnale, konsistensile a säilivusele. Kõige suuremas koguses sisaldab piimarasv müristiin-, palmitiin-, steariin-
Mõne mikroelemendi hulk joogivees on väga suure tervishoiulise tähtsu-sega. Näiteks joodi puudumine või vähesus joogivees võib põhjustada kilpnäärme haigestumist ja isegi füüsilist ning vaimset kängujäämist. Toiduohutuse põhitõed Oht on ükskõik milline tegur toiduaines, mis põhjustab tarbija haigestumist või vigastumist. Kõik ohud jaotatakse kolme klassi: bioloogilised ohud, keemilised ohud ja füüsikalised ohud. Bioloogilised ohud Bioloogilise ohu all peetakse silmas patogeensete bakterite kaudset või otsest toimet inimesele. Patogeensete bakterite põhjustatud infektsioone ja intoksikat-sioone kirjeldatakse käesolevas peatükis. Listeria monocytogenes Üldiseloomustus Listeria monocytogenes avastati esmakordselt juba sajand tagasi ning teda tunti kui listerioosi põhjustajat. Viimasel aastakümnel tuntakse L. monocytogenes't toidu kaudu leviva patogeenina. Enne aastat 1981 oli Listeria tuntud loomade patogee-
siin on esiplaanil alteratsioon ja eksudatsioon – rakkinfiltratsioonis on ülekaalus segmenttuumsed neutrofiilsed granulotsüüdid • Krooniline põletik – kuid ja aastaid kestev põletik, siin on esiplaanil proliferatiivsed muutused, põletikulises infiltraadis on ülekaalus ümarjatuumalised lümfotsüüdid ja plasmarakud ning sidekoe rohkenemine 37. Põletiku morfoloogilised tunnused :koekahjustus- 1)Alteratsioon ehk koekahjustus tekib patogeensete tegurite vahetu toime tulemusel. Adekvaatse põletiku korral kahjustus likvideeritakse või isoleeritakse. 2) Eksudatsioon ehk väljahigistus – veresoontega seotud muutused. 3)Proliferatsioon ehk vohamine Organisatsioon – põletiku koldes paljunevad rakud püüavad kahjustuskollet likvideerida või isoleerida ja koekahjustuse defekti täita. Proliferatsioon avaldub sidekoe vohanguna: tekib noor sidekude ehk põletikuline
• Anaeroobsete bakterite üldarvu määramine • Aeroobsete ja anaeroobsete bakterite arvukuse suhte määramine • Gramnegatiivsete bakterite poolt toodetud endotoksiinide määramine PIIM JA PIIMATOODETE KVALITEEDI HINDAMINE Toorpiima kvaliteeti mõjutavad tegurid • Toorpiim suurepäraseks toitekeskkonnaks paljudele mikroorganismidele. • Kõrge hügieenilise väärtusega toorpiima ja piimatoodete peamisteks kriteeriumideks on: • madal mikroobide arv • patogeensete mikroorganismide puudumine või väga väike • mastiidi profülaktika ja kontrolliga seotud jääknähtude ning jääkainete vältimine • söödast ja ravimitest ülekantavate saasteainete vähendamine või minimeerimine. • Värskes toorpiimas sisalduvad bakteritsiidsed ained pidurdavad piima sattunud mikroorganismide paljunemist. • Bakteritsiidsete ainete aktiivsus aga väheneb järk- järgult, mistõttu hakkavad mikroorganismid väga
ümarussid ja keraloomad. 1676. a avaldas ta raamatu ,,Looduse saladused", kus kirjeldas elusaid loomakesi vees, lihas jne. Louis Pasteur (1822--1895) tõi esimesena välja mikroorganismide osa ainete keemilisel muutumisel ja haigestumisel; leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete bakterite toimel ja alkoholset käärimist kutsuvad esile pärmseened. R. Koch (1843--1910) tõi välja patogeensete (haigust põhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. Ta tõestas seose siberi katku tekitaja (Bacillus anthracsis'e) ja selle haiguse vahel. Avastas tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium tuberculosis), koolera tekitaja (Vibrio cholerae) ja võttis esmakordselt kasutusele tardsöötmed, kasutades geelistajana zelatiini. A. Fleming (1881--1955) tegi kindlaks antimikroobse aine, (ehk antibiootikumi), mida hakati nimetama penitsilliiniks
Piima happesus ei tohiks ületada 20 oTh kuna kõrgema happesusega valmistatud konservid on madalama kvaliteediga, näiteks kuivade piimakonservide tootmisel alandab happesuse tõus piimapulbrite lahustuvust. Eriti suurt mõju avaldab lahustuvusele värske piima segamine kõrge happesusega piimaga. 10. Nimetada piima pastöriseerimise eesmärgid piimakonservide tootmisel (vähemalt 2 traditsioonilist ja 2 eriülesannet)? Traditsiooniline ülesanne: · Patogeensete mikroorganismide täielik hävitamine · Mikroorganismide üldarvu vähendamine · Ensüümide inaktiveerimine, et vältida biokeemilisi protsesse valmistootes Eriülesanne: · Piimavalkude termiline stabiliseerimine · Kondenskonservide konsistentsi vigade vältimine 11. Nimetada vähemalt 2 tegurit, mis mõjutavad piimavalkude termostabiilsust ning selgitada selle mõju piimakonservide kvaliteedile? 12
Neid on vaja kasutada õigel moel, vajalikes proportsioonides ja kombinatsioonides. Klassifikatsiooni järgi jagatakse rohttaimed toksilisteks ja mittetoksilisteks. Mittetoksilisi rohttaimi loetakse toniseerivateks, neid võib kasutada suurtes kogustes või pikema ajaperioodi vältel, need ei kahjusta tervist. Üheks näiteks mittetoksilisest rohttaimest on Asinum Gelatinum, mida kasutatakse vere toniseerimiseks või verejooksu peatamiseks. Toksilisi taimi kasutatakse tihti patogeensete mikroorganismide likvideerimiseks. Neid on vaja kasutada ettevaatlikult, väikestes annustes ja lühikeste ajalõikude vältel. Näiteks, Melia ( Lian Zi) on toksiline rohttaim, mis on võimeline hävitama lühikese ajaga parasiidid organismis. Ka Pinellia (Ban Xia) on toksiline rohttaim, mida kasutatakse väikestes annustes oksendamise ennetamiseks. (Huisheng 2011: 43). Tavaliselt rohttaimedest valmistatud preparaate märgistatakse kui väga toksilisi, toksilisi, vähetoksilisi
Delta-proteobakterid Myxococcus - Ob. Aeroob + [???, müksospoorid] + [toodab raviomadustega aineid] Bdellovibrio - Ob. Aeroob + [võimalik kasutusala patogeensete jm bakterite vastu] Desulfovibrio - Ob. Anaeroob + [???võimalik kasutada bioremedatsioonis] Epsilon-proteobakterid Campylobacter - Mikroaerofiil +
· Klaas · Puit · Kivid · Metall · Kahjurid · Juuksekarvad, suitsukonid, juveelid · Plastik, paber Tähtsamad keemilised ohud: · Allergeenid (toidutalumatus ehk intolerantsus) · Puhastusvahendid · Pestitsiidid · Raskemetallid · Plastifikaatorid ja pakkematerjalid · Veterinaarsed jäägid · Keemilised toidulisaained TOIDUAINETE SÄILITAMINE ...on toiduainete töötlemine, et ära hoida või edasi lükata selle riknemine või alla suruda patogeensete organismide kasv, mis muudavad toiduained kõlbmatuks. SÄILITAMISE MEETODID: · MADALAD TEMPERATUURID- jahutamine (1-4°c), külmutamine · KÕRGED TEMPERATUURID- keetmine, pastöriseerimine, steriliseerimine, konserveerimine · KUIVATAMINE · SOOLA JA SUHKRU KASUTAMINE SÄILITAMINE ON VAJALIK (olenevalt): · Muutustest varustamisel · Sobivusest, mugavusest · Hulgiostu ettevõttest KUIVTOIDU SÄILITAMINE: · Puhtus · Ventilatsioon, kuivus
tekitamisest kuni nende lõpliku kõrvaldamiseni (või töötlemiseni). Järelikult on oluline, et jäätmetehooldus põhineks järgmistel põhimõtetel: · jäätmete sortimine tekkekohas · minimaalne kokkupuude jäätmetega · jäätmete pakkimine tekkekohas · minimaalne jäätmete ümberpakkimine · sanitaarselt ohutu hoidmine · transport heakskiidetud pakendis · automaatne ettesöötmine töötlemisseadmetesse · põletamine või muu töötlemine, kui on dokumenteeritud patogeensete mikroorganismide desaktiveerimine sel määral, et jäätmed ei ole enam nakkusohtlikud · Tallinna Linnavolikogu määrusega on kehtestatud eeskiri Tallinna tervishoiu- ja hooldusasutuste jäätmete käitlemise kord, mis sätestab konkreetsed nõuded, mida tuleb tervishoiuasutustes jt jälgida ning järgida nimetatud jäätmete käitlemisel. · Tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed võib jagada nelja peamisse jäätmerühma: · tervishoiul tekkivad ohtlikud jäätmed
Enamike liikide kasvu- ja helendumistemperatuur on 15-18C. Osad liigid paljunevad ka 30-35 C juures. Peamine on, et helenduvad ainult vigastamata mikroobid. Teatud tegurid nagu soolsuse vähenemine, antibiootikumide esinemine keskonnas, helivõnked - kõik need kahjustavad rakku ja tema helendumist. Tüüpiliseks helenduvaks bakteriks on photobacterium phosphorum, mis kasvab 28 C juures. Patogeenseid baktereid patogeensete mikroobide juurest leitud ei ole. Pigmentide moodustumine on omane vees, õhus, pinnases leiduvatele mikroobidele. Patogeensete mikroobide juures esineb antud liike vähem. Pigmenti moodustavate mikroobide kolooniad värvuvad vastavalt pigmendile. Pigmendi värvus võib olla punane, roosa, kuldkollane, valge, sinine, violetne, must või tumepruun. Kõige intensiivsemalt moodustuvad pigmendid küllaldase õhuhapniku juuresolekul, hajutatud
ei sisalda mikrotuubuleid). Karvakeste abil kinnituvad bakterid sobilikele pindadele ja seostuvad üksteisega. Viburite abil liiguvad bakterid edasi. Mõnel bakteril eritab kest limakapsli, sellel on eelkõige kaitsefunktsioon, kuid see hõlbustab ka liikumist. Mitmed bakterid on teistele organismidele ohtlikud, sest nad võivad põhjustada tervisehäireid, mis võivad lõppeda ka surmaga patogeensed bakterid. Patogeensete bakterite toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest baktertoksiinidest. Baktertoksiinid on valgulise ehitusega ja kaitsevad baktereid teiste organismide eest. Bakterite põhjustatavad haigused: botulism, teetanus, difteeria, koolera, düsenteeria jne. Kõige mürgisem on botulismi toksiin. Missugused on bakteri kromosoomid? Bakteritel puudub rakutuum, neil on selle asemel tuumapiirkond, kuid paikneb üks rõnga kujuline kromosoom
koekahjustusi. 16. Nimeta üks bakteriaalne haigus? Kuidas see levib ja millised on haiguse sümptomid? Kuidas saab bakteriaalseid haigusi ravida? Tuberkoloos.Levib õhupiisknakkusena. Tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline kõha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida ntibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest (patogeensete bakterite nõrgestatud või surmatud vorme) 17. Mis kasu on inimesele normaalsest mikrofloorast? (inimesega elab palju baktereid) Normaalne mikrofloora kasiteb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulikke bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket ja tootes patogeenseid baktereid pärssivaid ainevahetusprodukte. (Mikroobivabade loomad euurimine on näidanud, et nad on väga vastuvõtlikud haigustele, sest nende immunsussüteem on nõrgalt arenenud) 18
loomisel. 9. Millega on seletatav mõnede toorpiima vigade “võimendumine” piimakonservides? Kui toorpiimal on vead, siis konsentreerumisel konsentreeruvad ka need vead. Sest vee eraldamisega vead ei kõrvaldu, vaid võimenduvad. 10. Nimetada piima pastöriseerimise eesmärgid piimakonservide tootmisel (vähemalt 2 traditsioonilist ja 2 eriülesannet)? Traditsioonilised ülesanded: a) patogeensete mikroorganismide täielik hävitamine; b) mikroorganismide üldarvu vähendamine; Eriülesanded: a) piimavalkude termiline stabiliseerimine; b) kondenskonservide konsistentsi vigade vältimine; 11. Nimetada vähemalt 2 tegurit, mis mõjutavad piimavalkude termostabiilsust ning selgitada selle mõju piimakonservide kvaliteedile? Kaseiini termostabiilsus sõltub põhiliselt piima happesusest
Kolienteriitide korral vasikatel peab lõpetama piima jootmise, vastasel korral kõhulahtisus süveneb. Ravi jaguneb sümptomaatiliseks ja kausaalseks, kuid mõlemat kasutatakse üheaegselt. 1. Sümptomaatiline ravi- see on eksikoosi vastane. Kõhulahtisusega tekkivat veekaotust kompenseeritakse nii per os kui ka intra vena manustatavate glükoosi ja soolade lahustega (NaCl, KCl, Na2HCO3). Hea toime on raviteedel (raudrohi ja linaseemned). 2. Kausaalne ravi - see on patogeensete kolibakterite vastane.Ravimitest sobivad: fluorokinoloonid (enrofloksatsiin, tsiprofloksatsiin jt.), sulfoonamiidid (TMP- SXT), aminopenitsilliinid (ampitsilliin),tetratsükliinid, (doksütsükliin),aminoglükosiidid (spektinomütsiin, gentamütsiin). Antibakteriaalseid preparaate tuleks manustada nii per os kui ka parenteraalselt. Bakteritsiidseid ravimeid ei tohi manustada suurtes doosides. Immunoteraapiast on kasutusel ema vere ja hüperimmuunseerumite süstimine intra
16. Nimeta üks bakteriaalne haigus? Kuidas see levib ja millised on haiguse sümptomid? Kuidas saab bakteriaalseid haigusi ravida? Tuberkuloos. - levib õhupiisknakkusena. - tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline kõha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood. - erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida ntibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest (patogeensete bakterite nõrgestatud või surmatud vorme) 17. Mis kasu on inimesele normaalsest mikrofloorast? - Normaalne mikrofloora kasiteb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulikke bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket ja tootes patogeenseid baktereid pärssivaid ainevahetusprodukte. 18. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses?
samaaegselt mistahes teiste ravimitega. KT3 1. Probiootikumid, prebiootikumid 2. Soja 3. Antioksüdandid, nende looduslikud allikad 4. Leesikalehed, pohlalehed (lad k nimetus, kasutamine, hoiatused kasutamisel) 5. Ingver (lad k, kasutamine) Lisaküsimus: küllastumata rasvhapped 1. Probiootikumid bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme sisaldavad preparaadid. Elusaid mikroorganisme sisladavad tooted, mis loovad sooles ebasoodsa keskkonna patogeensete mikroorganismide paljunemiseks ja stimuleerivad soole limaskesta lokaalseid kaitsemehhanisme. Haigustekitajatele mõjuvad hävitavalt piimhappebakterite ainevahetuse lõpp-roduktid piim- ja äädikhape. Enamasti soovitatakse probiootikume kasutada viirusliku kõhulahtisuse puhul ning antibiootikumravist tingitud kõhulahtisuse raviks. Probiootikumid leevendavad kõhupuhitust ja kõhuvalusid ka funktsionaalsete seedetraktihäirete korral.
vitamiinid(B12); toidulisandid; lõhnaja maitsetugevdajad(naatriumglutamaat lisatakse kastmepulbritele, puljongipulbritele ja pajaroogadele)); toidupaksendaja (salatikaste, kreemide, sulatatud juustu ja majoneesi paksendaja); bakterite abil saab toota orgaanilisi happeid ja etanooli (äädikhappebaktereid) · Bakterite negatiivne roll looduses · Bakterite negatiivne roll inimeses: patogeensete bakterite sattumine inimese organismi põhjustab haigusi. 8) Viiruste ehitus, viirushaigused, viiruste paljunemine. · · Koosneb nukleiinhapetest ja valkudest ning pärilikkuse materjal sellisena on muutlik. · Ehitus neil puudub rakuline ehitus kui nad on väljaspool peremeesrakku, siis neil puudub ainevahetus (väljaspool
Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) kuivatamisel? Põhineb kseroanabioosil. Ulatuslik(peaaegu täielik) vee eemaldamine tootest. Saavutatakse väga madal vee efektiivsus. Sellises füsioloogilises kuivuses ei suuda ükski mikroorganism areneda, toode pole steriilne. 8. Nimetada piima pastöriseerimise eesmärgid piimakonservide tootmisel (vähemalt 2 traditsioonilist ja 2 eriülesannet)? Piima pastöriseerimise traditsioonilised ülesanded on järgmised: a) patogeensete mikroorganismide täielik hävitamine; b) mikroorganismide üldarvu vähendamine; c) ensüümide lõhustamine (inaktiveerimine), et vältida biokeemilisi protsesse valmistootes. Piima pastöriseerimise eriülesanded piimakonservide tootmisel on järgmised: a) piimavalkude termiline stabiliseerimine; b) kondenskonservide konsistentsi vigade vältimine; c) piima eelsoojendamine enne kontsentreerimist vaakumaparaadis;
poole lihastes, 18% maksas, 1% südames. Glükogeen moodustub maksas glükoosi, fruktoosi ja galaktoosi baasil. Glükoosi vaeguse korral glükogeen lagundatakse ja kasutatakse veresuhkru normaliseerimiseks. Ehituslik ülesanne esinevad kõikides rakkudes ja kuuluvad membraanide, rakuorganoidide, hormoonide koostisesse. Süsivesikud 7 Kaitsefunktsioon kaitsevad hingamisteid ja seedetrakti seinu mehaaniliste ärritajate toime ja patogeensete mikroobide sissetungi eest. Mitmesuguste ühendite sünteesimiseks asendatavate aminohapete sünteesiks. Hüdroosmootne ja ioone reguleeriv ülesanne kasutatakse rakkudevahelise osmootse rõhu reguleerimiseks ja ioonide sidumiseks. Kofaktorfunktsioon annavad valguga ühinedes aktiivse valk polüooskompleksi (hepariinvalk kompleks, millel on antikoaguleeriv toime). Süsivesikud 8 Süsivesikute vajadus
kiiresti. Konserveeritud toidud. Konserveeritud toidu puhul on oht võrreldes toodangu suurusega väga väike ning ohutuse kõrge tase jääb püsima, kui 1) ei kasutata kummis konserve; 2) jäetakse kõrvale tugevasti mõlgistunud, liitekohtadest kahjustunud, aukudega või roostetanud pakendis konservid; 3) varusid kasutatakse järjekorras. Kiiresti rikneva toidu säilitamine. Kõrge riskiastmega ja kergesti riknev toit võib saastuda patogeensete bakteritega, mis võivad paljuneda ohtlike tasemeteni, kui neid ei säilitata külmikus. Viimase aja trend lisandeid mitte kasutada tähendab, et nüüd tuleb mõningaid toite, nagu avatud pudelis tomatikastet, säilitada külmikus, samal ajal kui varem polnud selleks vajadust. Ühtki toitu ei tohi säilitada temperatuuridel, mis tekitavad ohtu tervisele. Kõrge riskiastmega toite tuleb säilitada temperatuuril alla 6 °C. Külmikute õige kasutamine
· Probiootikumid e probiootilised mikroorganismid - inimese organismist (soolest) isoleeritud kasulikud mikroobid (laktobatsillid, bifidobakterid) · Prebiootikumid - ained, mis tõhustavad probiootikumide arengut inimese sooles · Sünbiootikum toode, mis sisaldab nii prebiootikumi kui ka probiootikumi · Patogeen haigusetekitaja bakter · Virulentsus liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste · Vaktsiin patogeensete mikroobide nõrgestatud või spetsiaalselt töödeldud tüved, mis kutsuvad esile antikehade tekke ja kaitsevad inimest haigusetekitaja eest · Toksiin aine, mida patogeen toodab või omab ja mis häirib normaalset peremeesorganismi metebolismi · Endotoksiin toksiin, mis vabaneb bakteri autolüüsil või lüüsil fagotsüüdis · Eksotoksiin toksiin, mida eritatakse kasvavate rakkude poolt
psühhoteraapiat. 17. Kirjelda kõhulahtisuse sdr olemust. Sagenenud roojamine (3-6x ööpäevas) Kõhuvalu Iiveldus Düspepsia Laps on loid, rahutu, isutu Oksendamine või toidu tagasiheide Võib kaasneda ka palavik 18. Millised on võimalikud kõhulahtisuse põhjused? Lapse toitmise vead. Näiteks: ületoitmine, vale toitmisreziim. Infektsioosne- Patogeensete mikroobide sattumine lapse organismi. Näiteks: mustad käed, toidunõud, lutid, mänguasjad. Parenteraalne- Normaalne soolefloora muutub patogeenseks, sooleväliste haigusprotsesside korral.Näiteks: otiidi, pneumoonia, ägedate hingamisteede põletike korral. Lapse hooldusvigadest tingitud seedehäire- Näiteks: hügieenivead, ülekuumenemine 19. Nimeta kõhulahtisuse ravi- ja õendusabi põhimõtteid.
piimhappebakterid on selleks ära teinud suure eeltöö. Selliste toodete tarbimine soodustab seedenäärmete tegevust, kiirendab soolestiku talitlust ja vähendab kõhukinnisusest tulenevaid hädasid ning ohte. Biojogurti mikroobid täiendavad ja rikastavad meie seedekulgla mikrofloorat. Eriti oluline on see seedehäirete korral või 14. antibiootikumiravi järgselt, mis juhul biojogurt taastab suhteliselt kiiresti seedekulgla mikroobikoosluse. Biojogurt pidurdab patogeensete bakterite kasvu ja arengut suuõõnes ja soolestikus. Teda nimetatakse mõnikord "looduslikuks antibiootikumiks". Oma mineraalainetega (kaltsium jt) ja vitamiinidega (vitamiin A, D jt) on biojogurt oluline osteoporoosi pidurdamises. 15. Uuring Väherasvaste piimatoodete tarbimine soodustab viljatust! Naised, kes söövad madala rasvasisaldusega piimatooteid, riskivad viljatusega enam kui nende täisrasvaseid piimatooteid tarbivad suguõed, teatasid teadlased.
Õnnetuste vältimine tööl, kodus, reisimisel, mängimisel võiks olla ja peab olema iga inimese ülesanne, mida tuleb teha nii enda kui teiste turvalisuse huvides. Õnnetuste vältimine ei tähenda vaid ohtude kõrvaldamist, seepärast peab iga indiviid oskama säilitada turvalisust erinevates keskkondades. (Roper, Logan, Tierney 1999: 80) Oluliseks turvalisuse säilitamise mõõtmeks on nakkuste vältimine. Nakkuseid saab kontrolli all hoida vastupanuvõime suurendamise, patogeensete mikroobide hävitamise, isoleerimise, vaktsineerimise abil. Epideemiate kontrolli all hoidmine on oluline nakkuste vältimisel ning see nõuab rahvusvahelist koostööd. (Roper, Logan, Tierney 1999: 84-86) Kõik tuleõnnetuste vältimisele suunatud tegevused aitavad säilitada turvalist elukeskkonda. Tuleohutusalaste teadmiste levitamise ning inimese vastutustunde kasvatamisega tegelevad erinevad organisatsioonid. Kui tulekahju puhkeb, on kolm kõige olulisemat asja tulekahju
kuid inimkehaga on kohanenud siiski vaid tuhatkond liiki. Viimase 30 aastaga on avastatud enam kui 30 uut inimpatogeeni ehk haiguste põhjustajaid,mille hulka kuuluvad ka surmaga lõppevaid haigusi põhjustavad HI-viirus,SARS,linnugripi viiruse inimest ohustava vormi H5N1. Haiguste levikut soodustavad linnastumine ja sellega kaasnev tihe inimasustus, metsade maharaiumine , vee ja õhu saastumine , loomade tihe asustus suhteliselt väikesel pinnal. Globaliseerumine põhjustab juba tuntud ja uute patogeensete mikroorganismide poolt põhjustatud epideemiaid .Zoonooside (loomadelt inimestele levivaid haigused )laialdast levikutmaailmas soodustab turismiareng ,ärireiside intensiivistumine ,immigratsioon. Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiliseks ohuteguriks on haige loom või
Ühing on aidanud saada televisioonis reklaamiaega toodetele, mis on seotud kontinentsuse/inkontinentsusega. Eritamisviisi muutus Erinevatel põhjustel osutub vahel vajalikuks uriini ja rooja organismist välja viimine alternatiivset või kunstlikku kanalit mööda. Põie kateteriseerimine. Võib uriini organismist välja juhtida kusiti kaudu põide viidud kateetri abil. Kateteriseerimise protseduur. Patogeensete mikroorganismide põide sattumise takistamiseks tuleb kasutada antiseptilist tehnikat. Eritamisviisi muutus Kuseteede dreneerimise suletud süsteem. Eritamisviisi muutus Peritoneaaldialüüs Peritoneaaldialüüs ravi eesliin ning see on ka neerude asendamise teraapia kõige kiiremini arendav ala. Pidev ambulatoorne peritoneeldialüüs. Inimene võetakse haiglasse spetsiaalse kateetri paigaldamiseks peritoneaalõõne alumisse ossa,
bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851—1931) isoleeris ja avastas mügarbakterid. A. Fleming (1881—1955) – avastas penitsiliini. Friedrich Branell – avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Voldemar Gutman – Tartu Ülikooli professor, võttis kasutusele tuberkuliini. Valmistatud tuberkuloosi bakterite abil. 2. Mikroorganismide taksonoomia. Taksonoomia on teadus mikroobide klassifikatsioonist.
mosaiikhaiguse puhul on tegu "elava organismiga" ( viirus ). Aleksander Fleming ( 1881-1955 ) avastas lüsosüümi, valguline element, mida leidub inimese pisaras, süljes. Avastas penitsiliini ( antibiootikumi) Montagniari ja Gallo identifitseerisid inimesel immuunpuudulikkuse põhjustava viiruse ( HIV ). Mikrobioloogia areng Eestis Sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudis ja Tartu Ülikoolis, kus siis kujunes välja haigusttekitavate ehk patogeensete bakteritega tegelev haru. 19. sajandil levisid väga paljud mikroobilise päritoluga haigused. Siberikatku suri igal aastal mitmeid tuhandeid loomi ja umbes 15000 inimest. Koolera, epideemia. Esimese silmapaistva avastuse tegi Friedrich Branell avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Robert Koch avastas samuti siberikatku tekitaja. 19. sajandil Bravel süstis surnud loomade verd elusatele loomadele ja kõik need loomad surid
mosaiikhaiguse puhul on tegu "elava organismiga" ( viirus ). Aleksander Fleming ( 1881-1955 ) avastas lüsosüümi, valguline element, mida leidub inimese pisaras, süljes. Avastas penitsiliini ( antibiootikumi) Montagniari ja Gallo identifitseerisid inimesel immuunpuudulikkuse põhjustava viiruse ( HIV ). Mikrobioloogia areng Eestis Sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudis ja Tartu Ülikoolis, kus siis kujunes välja haigusttekitavate ehk patogeensete bakteritega tegelev haru. 19. sajandil levisid väga paljud mikroobilise päritoluga haigused. Siberikatku suri igal aastal mitmeid tuhandeid loomi ja umbes 15000 inimest. Koolera, epideemia. Esimese silmapaistva avastuse tegi Friedrich Branell avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Robert Koch avastas samuti siberikatku tekitaja. 19. sajandil Bravel süstis surnud loomade verd elusatele loomadele ja kõik need loomad surid
nakkus edasi kanda. Käesolevast referaadist järeldub et, väga paljud erinevad nakkushaigused varitsevad meid igal sammul. Isegi kõige pisemast putukast võib saada alguse inimeste massiline haigestumine väga tõsistesse haigustesse. Mitte keegi meist pole täielikult kaitstud ja isegi ravimitootjate välja töötatud vaktsiinid ei pruugi alati meid aidata. Seega on ülioluline pidada kinni elementaarsetest hügieeni ja sanitaar nõuetest mis võimaldvad vähendada patogeensete mikroobide levikut. 13 KASUTATUD ALLIKAD Tammepõld E. 1966 Teadus ja usk nakkushaigustes Tallinn, Kirjastus Eesti Raamat Kats-Tsernohvostova L. 1964 Epidemioloogia Tallinn, Eesti Riiklik Kirjatus Loengu materjal Mikrobioloogia Õp. Janne Pullot www.inimene.ee http://biomedicum.ut.ee/ www.tervisekaitse.ee http://biomedicum.ut.ee/armb/infektsiooni%20patogenees.pdf http://eestiarst.med24
annaabi.ee 
