Bakterid ja bakteriaalsed haigused (0)

Bakterid

L. Pasteur tõestas 19. sajandil bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Alustas aktiivse vaktsineerimisega. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878. aastal jõudis ta haiguste juurde. Jõudis tõeni, et haigus – see on elusorganismidest põhjustatud. Nüüd kui usuti , et haiguste puhul on tegemist elus-organismidega, oli vaja need ainult ära tunda ning vaktsiinid, ravimid neile välja mõelda. Juhus tõi ta vaktsineerimise juurde – nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, kuid said immuunsuse. Marutaudi võitmine teeb Pasteurist pühaku. 1888. aastal loodi Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse.
R. Koch – avastas vaktsiini Siberi katkule, tuberkuloosile ja koolerale.
Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed . Bakteritel puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid.
vibureid võib olla ka mitu
Bakteril puudub tuum
Rõngas DNA – bakteri kromosoom – genoom
Bakteris peavad olema ka ribosoomid (valgusüntees).
Gaasivakuoolid – asuvad samuti bakteris, reguleerib kas bakter vajub põhja või tõuseb pinnale, toimib nagu kala ujupõis.
Plasmiid – väikerõngas DNA.
Plasmiidis on geenid mis võimaldavad bakteril elada ekstreemsetes tingimustes. Ilma plastiidita ( antibiootikumid , kõrge temperatuur, kõrge rõhk, happeline, aluseline keskkond).
bakter on ilma plastiidita elujõuline
Plasmiide võib olla ka mitu.
Bakterid muutuvad resistentseks antibiootikumide suhtes.
Bakterid paljunevad iga 20 minuti pärast.
Plasmiide võib olla ühel bakteril ka mitu.
Kuidas bakterid energiat saavad? – väga erineval viisil:

Autotroofid …
Kemosünteesil või fotosünteesil (raua ja väävli bakterid)

Heterotroofid
Anaeroobsel oksüdatsioonil ehk kääritades või rakuhingamisel.

Endospoori moodustumine

Keskkonna tingimuste halvenedes moodustavad bakteris spoore .
Bakterid on kõige kauem elavad organismid.
Spoorid hävivad 120°C juures.
Autoklaavimine – rõhu all kuumutamine , 121°C juures, selleks on vaja 1 atmosfäär rõhku.
Bakterid paljunevad lihtsa pooldumise teel ja see ei ole mitoos . DNA peab enne kahekordistuma ja siis bakter venib .
Generatsiooni aeg: iseloomustab aega millal tekib uus bakteri põlvkond. Ca. 20 minutit.

Bakterid looudses.

Lagundajad ehk destruendid mullas – ühes grammis on miljon erinevat liiki . garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis. Lagundavad orgaanilist ainet.

Sümbiondid taimede, loomade aj seentega . Inimese nahal on 1012 (inimese lõhn). Sooletorus elab enamasti soolekepike (aitab moodustada K-vitamiini). Mügarbakterid.
Mügarbakterid elavad liblikõieliste juurtel. Muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks nitraadiks. Veise maos elavad tselluloosi lagundajad.

Patogeenid – bakterid mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi.
Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine , mis kutsuvad esile koekahjustusi.
Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekandjaid.
Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest.

Funktsionaalne toit

Toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist.
Biokeefir, biojogurt – lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsussüsteemi. „ Hellus “ sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME3 mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi.
Nakatumise viisid. Piisknakkus ( tuberkuloos )
Saastunud toidu ja joogiga ( salmonelloos )
Siirutajad ( puukborrelioos )
Otsene kontakt haigega ( leepra ehk pidalitõbi)
Difteeria
Levimisviis – piisknakkus
Kaigusnähtused – tursunud lümfisõlmed, köha, häälekaotus, neelamisraskused, palavik , võib põhjustada lämbumist
Läkaköha
Piisknakkus, ägedad köhahood, vilistav hingamine , võib kaasneda oksendamine ja hapniku puudus.
Salmonelloos
Saastunud toidu ja joogiga.
Iiveldus, peavalu, oksendamine, kõhulahtisus, väike palavik.
Bakter sureb toidu valmistamisel.
Teetanus
Levib haava kaudu, musta süstlaga
Näolihaste jäikus, neelamishäired, lihaskrambid
Mullabakter ehk elab mullas.
Botulism
Levib toiduga, haava kaudu. Neelamis- ja kõnehäired, oksendamine, kõhuvalu, halvatus .
Puukborrelioos
Levib puugihammustusega, ringikujuline punetus hammustuskoha ümber, palavik, külmavärinad, närvisüsteemi häired.
Düsenteeria
Levimisviisiks on joogi- ja toiduga
Kõhulahtisus, kõhuvalu, palavik. Krambid
Tuberkuloos
Piisknakkus.
Palavik, higistamine , nõrkus, köha, valu rindkeres , hingeldus , raskemal juhul hingamispuudulikus ja kopsuverejooksud.
Vaktsineerimine
Gonorröa
Suguline haigus
Valulik urineerimine , halvalõhnaline voolus , kõhuvalu. Raseduse ajal oht vastsündinule.
Süüfilis
Suguline haigus, levib vere kaudu.
Haavandid suguelundites või suus .
Lümfisõlmede suurenemine, nahalööve, peavalu, palavik.
Närvisüsteemi ja südame valulikus
Malaaria
Põhjustatud algloomast.
Lämmastiku ringe
Lämmastiku vajavad kõik organismid
Lämmastikku on õhus 78%,. Kuid seda taimed, loomad, seened kätte ei saa.
Õhulämmastiku muudavad taimedele kättesaadavaks nitraadiks:

• Mügarbakterid liblikõieliste juurtel
  
• Tsüanobakterid vees.
  
• Ja teised bakterid.
  

Mullas on bakterid mis muudavad nitraate õhulämmastikuks tagasi. ( anaeroobsed bakterid)