50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pannkoook123
Õppematerjali autor
RWANDA GENOTSIID Annaleena Saar Silva Soosalu 12D RWANDA Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Sellel maal elavad... · 14%tutsisid karjakasvatajad, jõukad · 85% hutusid viljakasvatajad, keskklass · 1% tvaasidd jahimehed, vaesed * Pärinevad bantudest. Miks ei saa nad oma vahel läbi? ·Belgial mandaat valitseda Rwandas, mis tegi algused tutside valitsusele. · 1930 hakati väljastama ID-kaarte(parameetrid) ·1950 hakati tutsi-sõbralikku poli
tõlgendada informatsiooni. Haridus aga ei ole kohustuslik. Lesohto rakendab samm-sammult programmi tasuta põhihariduse saamiseks. Hoolimata kirjaoskusest võitlevad Lesotho elanikud selliste eluliste teenuste eest nagu tervishoid, reisimine ja hariduslikud vahendid. Nagu Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Ühenduse uuringust selgus, kasutab vaid 3,4% rahvastikust Internetti. Koostöös US Rahukorpusega Lesothos ja Butha Buthe Hariduse ringkonnaga töötab Aafrika Raamatukogu Projekt, et rajada kooli- ja külaraamatukogusid. Pilt 1. Lesotho kool. 4. Majandus 4.1. Tööstus Lesotho on geograafiliselt ümbritsetud Lõuna-Aafrikast ja on sellega ka majanduslikult integreeritud. Lesohto majandus põhineb põllumajandusel, elusloomadel, tootmisel ja kaevandamisel. Sõltub tugevalt tööliste sissevoolust, rahaülekannetest ja Lõuna-Aafrika tolliliidu laekumistest. Enamus majapidamisi elatub põllumajandusest.
Samuti kardavad vanemad lasta oma tütreid sinna, kus poisid ja tüdrukud kasutavad ühistualette, sest väga sagedased on seksuaalrünnakud. Järgmine tõsine probleem, mis Aafrikas esineb, on alatoitumus. Aastatel 1994-1996 elas Sahara kõrbe piirkonnas 25% kogu maailmas alatoitumuse all kannatavatest inimestest. Alatoitumus on tingitud mitmetest teguritest, nagu näiteks rahvastiku kiire juurdekasvust, inimeste kõrgest vaesustasemest ning madalast arengutasemest. Kuna Aafrika on arengumaa, siis seal puuduvad tõhusad põllumajandusmeetmed ning seetõttu ei osata põllumaad otstarbekalt ära kasutada ja viljakas maa kasutatakse liialt kiiresti ära. Samuti esineb Aafrikas tihti üleujutusi ja ka põuda, mis mõlemad mõjutavad tõsiselt põllupidamist. Isegi kui seal leiduks piidavalt toiduvarusid, millega kõik inimesed ära toita, siis inimestel ei oleks lihtsalt raha, et endale süüa osta. Vaesus on seal niivõrd tõsine.
......................................... 12 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 13 KASUTATUD MATERJALID.......................................................................................14 SISSEJUHATUS 2 Burundi on riik Kesk-Aafrikas, mis piirneb Rwanda, Kongo DV ja Tansaaniaga. Asukoha tõttu ja territooriumi kuju järgi nimetatakse Burundit ka Aafrika südameks. 2 Riigi pindala on 27 843 km ja riigi pealinnaks on Bujumbura. Selle referaadi lõpuks ma tahaksin teada palju rohkem Burundist, kui palju elab seal inimesi, mis on nende keskmine eluiga jpm. RAHVAARV 3 16. novembri 2015 (kell 17.32) seisuga oli Burundi arvestuslik rahvaarv 11 207 070, mehi oli 5 503 030 (49,1%) ja naisi 5 704 040 (50,9%). Rahvaarv on olnud: 1950: 2,5 miljonit
eripärad põhjustavadki niivõrd suuri teritorriaalseid erinevusi, kusjuures see nähtus on oma võimsuse poolest palju ulatuslikum kui esimene demograafiline plahvatus, mis toimus nn Esimeses maailmas (s.t. enamarenenud riikides Euroopas, Põhja-Ameerikas jm) 1830-1930 aastatel. 1993. aastal maailmajaode rahvaarv oli (miljonit inimest): · Euroopa 728 · Aasia - 3336 · Aafrika 670 · Põhja- ja Kesk-Ameerika 442 · Lõuna-Ameerika 308 · Austraalia ja Okeaania 28 Tänapäeva demograafilise plahvatuse alguseks võib pidada 50. aastaid, see kestab siiani, kuid kasvutempo on juba kõvasti aeglustunud. Praeguseks sündimuse vähenemise tendents, kooskõlas demograafilise ülemineku normiga, on juba puudutanud kõiki arengumaid, see on tingitud sotsiaal-rahanduslikest muutustest arenevas ühiskonnas üle üldse ning muutustest perekonnas,
Oma üle poole sajandi kestnud eksistentsi jooksul on ÜRO pidanud palju rahvusvaheliselt teravaid olukordi lahendama ning paraku on ta mõnel korral selles ka ebaõnnestunud. Ühe suurima ebaõnnestumisena võib välja tuua ÜRO suutmatust hoida ära 1994. aasta Rwanda genotsiid. 1994. aasta genotsiidis kaotas kuskil saja päeva jooksul oma elu erinevate andmete põhjal kuni üks miljon elanikku. Seda võib pidada üheks lähiajaloo massiivsemaks genotsiidiks ning see näitas, et Aafrika riigid vajavad endiselt ülejäänud maailma tähelepanu ja abi. Viimase osas on suurimad lootused pandud just ÜRO peale. Kahjuks aga näitas ÜRO paljuski saamatust selle kriisi lahendamisel ning hiljem tunnistas ka oma süüd. Seetõttu on asjakohane uurida, kuidas ÜRO Rwanda kriisile reageeris ja milliseid otsuseid ta sellega seoses vastu võttis. Lisaks arutleda põhjuste üle, miks ÜRO ei suutnud Rwanda kriisiga nii toime tulla, kui oleks eeldanud
Need on vaid mõned faktid, mis suuremal osal puudutavad just Aafrikat, sest seal asub 18 maailma 20-st vaesemast riigist, selle hulgas ka LõunaAafrika Vabariik. Lõuna-Aafrika inimeste olukorda ei saa Eesti omaga võrreldagi. Eestit võib nimetada selle kõrval kui paradiisiks, kus pea kõik olemas mida tarvis. Vägivald, mõrvad, relvad, röövid- need on ühe tavalise Lõuna- Aafrika väikelinna tunnused. Lõuna-Aafrikat võib pidada maailma üheks kriminaalseimaks riigiks, mille elamutel tavaliselt trellid ees. Iga nelja minuti tagant tungitakse majja sisse, iga üheksa minuti järel keegi vägistatakse. Pärast viit on tänavad tühjad. Kõik teavad kedagi, keda on pussitatud, röövitud või püstoliga ähvardatud. Veel hullem võib olukord olla nendes asulates, mis on linna kõrvale tühermaale üles ehitatud ning kus sageli puudub nii vesi kui elekter
AIDSi- faas kestab 1-3 aastat ning lõppeb surmaga. AIDS ei ole eraldi haigus, vaid haiguste kogum. Kuna HIV nõrgestab immuunsüsteemi, ei ole organism enam võimeline võitlema haigustega ning inimene sureb nn kaasuvatesse haigustesse, milleks on sagedamini tuberkuloos, kopsupõletik, kasvajad jms. HIV ja AIDS Eestis HIV on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis põhjustab AIDSi. Kui mõned Sahara kõrbest lõunasse jäävad Aafrika riigid välja arvata, on Eesti juba aastaid üks kõige kiirema HIV levikuga riike maailmas! Seisuga 11. aprill 2014 on Eestis diagnoositud 93 HIV-nakatunud isikut. 2013. aastal tuvastati HIV 325 inimesel ja aids diagnoositi 24 inimesel. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 8795 inimesel, sealhulgas aids 421 inimesel.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid